Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

[avaleht]  [üldist]  [hõimurahvaste programm]  [üliõpilased]  [raamatukogu]  [Vita Studiosi]

Ariste keskuse üllitised



Marju Sarv KOOLA SAAMIDTartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised nr. 1

Marju Sarv KOOLA SAAMID, Tartu 2002

Käesolev Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse väljaanne tutvustab saame – läänemeresoome keelte lähimat sugulaskeelt kõnelevat rahvast.

Trükise eesmärgiks on äratada lugejais huvi saami rahva selle osa vastu, kes on aastakümneid elanud äralõigatuna oma sugulastest Skandinaaviamaades ning olukorras, kus suurriigi hoolimatu koloniaal- ja militaarpoliitika hävitas kõike elavat nende põlisel maal, jagades 20. sajandil paljude Nõukogude Liidu väikerahvaste saatust. Tuleb imetleda Koola saamide elujõudu ja vastupidavust, kes pikaajalisele assimilatsioonipoliitikale vaatamata on suutnud oma keele ja kultuuri säilitada.



 

Татьяна Девяткина МОКШЭРЗЯНЬ МИФОЛОГИЯСЬTartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised nr. 2

Татьяна Девяткина МОКШЭРЗЯНЬ МИФОЛОГИЯСЬ, Tartu 2002

Mokšakeelne mütoloogiasõnastik koosneb sissejuhatatusest, milles antakse ülevaade mordvalaste ajaloost, keelest ja kultuurist; mordva mütoloogilise ainestiku kogumise ja uurimise ajaloost ning mordva traditsioonilisest maailmamudelist ja mõtteviisist, ning 130 märksõnaartiklist, mille põhjal lugeja saab ettekujutuse mordvalaste traditsioonilisest maailmapildist, nende maailmavaate iseärasustest ja religioossetest vaadetest.

Raamat on ilmunud ka internetis aadressil
http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/ersa/myto2/koi-8/
 



 

VALIK SAAMI LUULET. ELA HÄSTI, KODUMAATartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised nr. 3

VALIK SAAMI LUULET. ELA HÄSTI, KODUMAA, Tartu 2007 (Koostaja Marju Peterson)

Eestlastele keeleliselt lähedasi saame ühendavad mitmed kultuurijooned nii soome-ugri kui arktiliste rahvaste kultuuridega. Saami kultuuri ja kirjanduse areng on osa karmides Põhjamaa tingimustes elava väikesearvulise soome-ugri põlisrahva ellujäämise ja edenemise loost. Saamid on suutnud säilitada nii traditsioonilise elu- ja mõtteviisi kui ka edukalt kohaneda kaasaegse maailmaga, sidudes omavahel vana ja uut maailmapilti.

Saami nagu ka eesti kultuuri alustaladeks on looduse tundmine ja mõistmine, lähedane side rahvaluule ja rahvamuusikaga ning sõna vägi.

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse kolmas väljaanne "Valik saami luulet. Ela hästi, kodumaa" annab võimaluse esmaseks tutvumiseks meie sugulasrahva kirjandusega. Raamat sisaldab ülevaadet saami kirjandusest ning valikut Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa saamide luulest nii eesti kui saami keeles.

Kuigi saamid peavad end üheks rahvaks, kelle maa on nelja riigi vahel jagatud, loetakse suurte murdeerinevustega saami keele murdeid kokku seitse kuni kümme. Neist ainult Venemaal Koola poolsaarel räägitavat kildini murdekeelt kirjutatakse kirillitsas. Valikus on endale kõige mahukama koha leidnud rahvaarvult suurimas, põhjasaami murdes kirjutavad kirjanikud, esindatud on ka idasaami kirjanikud, kuid puuduvad lõunapoolsetes saami murretes kirjutajad.



 

LĪVÕ LŪOLKUB. MA AKŪB SĪNDA VIZZÕ, TŪRSKA! / LIIVI LUULEVALIMIK. MA VÕTAN SU ÕNGE, TURSK!Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised nr. 4

LĪVÕ LŪOLKUB. MA AKŪB SĪNDA VIZZÕ, TŪRSKA! / LIIVI LUULEVALIMIK. MA VÕTAN SU ÕNGE, TURSK! Tartu 2011 (Koostaja Valts Ernštreits)

Liivi luule antoloogia „Ma akūb sīnda vizzõ, tūrska!” sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega eesti keelde.

Kogumik sisaldab ka biograafilisi lühiandmeid iga autori kohta, kusjuures valimikku on paigutatud ka liivikeelseid luuletusi autoritelt, kes ise ei ole liivlased (Lauri Kettunen, Oskar Loorits, Laimons Rudzītis).

See raamat on mõeldud nii eesti kui ka vähestele liivi lugejatele. Liivi keeles lugejatele annab see võimaluse kuulata selle keele meloodiat, tunda ja tajuda, mida liivlane on liivlasele öelnud. Eesti keeles lugejatele pakub see aga võimalust tunnetada paralleelset kultuurikõla.



 

Niina Aasmäe KORTATANO ERŹAKS / RÄÄGIME ERSA KEELTTartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised nr. 5

Niina Aasmäe KORTATANO ERŹAKS / RÄÄGIME ERSA KEELT, Tartu 2012

Õpik Kortatano erźaks. Räägime ersa keelt koosneb kümnest õppetükist, tekstides tutvustatakse ersa rahva minevikku ja tänapäeva. Grammatika ja muu õppematerjali esitamisel on silmas peetud ersa ja eesti keeles leiduvaid ühisjooni ja eripära. Raamatu lõpus paiknevad ersa–eesti ja eesti–ersa sõnastikud on täiendatud sõnavaraga, mida õppija saab kasutada iseseisval lugemisel.
Õpikus on kasutatud ladina tähestikku (soome-ugri transkriptsioonis). Sissejuhatavas osas on pööratud tähelepanu kirillitsa kasutamisele ersa kirjakeeles.
Ersa keele õpik on mõeldud eeskätt eesti ja teiste soome-ugri keelte õppijatele. Õpik sobib kasutamiseks nii õppejõu juhendamisel peetaval kursusel kui ka iseseisvaks õppimiseks.
 


[avaleht]  [üldist]  [hõimurahvaste programm]  [üliõpilased]  [raamatukogu]  [Vita Studiosi]

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus