 |
|
Üliõpilasesindus
sai uue esimehe
Toimetulekutoetuse probleemid lahendatud Seminar semiootilisest pöördest teaduses Doktoritöö TÜ osast humanitaarorientalistikas Väitekiri keemilistest ja füüsikalistest protsessidest TÜ nõukogu saal tuli remondist Aineprogrammid ja e-konspektid reaalsuseks Sihtasutus pikendab konkursside tähtaegu Läänemeremaad võitlevad üheskoos võõrliikide sissetungiga merevette Pühendusteos ülikooli juubeliks Esitlusele tuleb artiklikogumik Vanavaravedaja 6 Üliõpilasesindus sai uue esimehe Eda Tursk Eelmisel reedel toimunud esinduse selle õppeaasta esimesel koosolekul Pärnu kolledžis valiti esimeheks sotsiaaltoimkonna esimees Alari Vainomees. Juhatuse liikmeteks valiti Laura Paide (sotsiaal-) ja Siret Vildo (majandusvaldkond). Pärnu kolledþi üliõpilased Ulrika Hurt ja Mirell Raud tutvustasid kolledžit ning andsid ülevaate õpinguvõimalustest Pärnus, samuti sotsiaalsetest ning õppetingimustest ja üliõpilaste probleemidest. Probleeme on tekkinud näiteks TÜ Raamatukogu ja arvutiklasside kasutamisel ning õpingute jätkamisel TÜ magistriõppes. Taolistele raskustele viitas ka Türi kolledži esindaja Maris Gevorkjan. On olnud juhus, kus Pärnu kolledži diplomiõppe üliõpilane on soovinud tulla aastaks majandusteaduskonna bakalaureuseõppesse ning ta on registreeritud kui välisüliõpilane, sest puudub vastav regulatsioon, mis määratleks kolledžite üliõpilaste staatuse ning lubaks akadeemilist hulkurlust. Kohapeal algatatud küsimustena oli kõne all kaks olulist teemat: põhiõpiku eelnõu, mis tuleb TÜ nõukogus täna arutlusele ning e-konspekti eelnõu, mille üliõpilased kavatsevad TÜ nõukogule esitada. Esinduse liikmed olid vastu välismaise põhiõpiku rakendamise ideele, kuid ühehäälselt toetati laiendatud aineprogrammide ehk e-konspektide mõtet. Esindus peab väga oluliseks tutvumist TÜ kolledžitega, järgnevad väljasõidud ka Türi ja Narva kolledžisse. Toimetulekutoetuse probleemid lahendatud Akadeemilisel puhkusel olevad tudengid saavad taas toimetulekutoetust. Septembris tekitas paljude tudengite hulgas pahameelt Tartu sotsiaalabi osakonna otsus mitte maksta akadeemilisel puhkusel viibivatele tudengitele (v.a meditsiinilistel põhjustel) toimetulekutoetust. Tudengite rahakoti pihta käinud otsus muudeti ära pärast üliõpilasesinduse liikme Marek Vikati pöördumist sotsiaalabi osakonna poole ning toetust oli taas võimalik taotleda alates 19. oktoobrist. "See jättis küll septembrikuu eest toetuse taotlemiseks vaid kaks päeva, kuid loodan, et võimalikult paljud tudengid said olukorra lahenemisest õigeaegselt teada ning toimetulekutoetus jõuab seda vajavate tudengiteni," ütles üliõpilasesinduse sotsiaaltoimkonna juht Laura Paide. Esindus kaitses edukalt üliõpilaste õigusi pool aastat tagasi, kui tudengitel toimetulekutoetuste maksmine täielikult peatati. Novembris korraldab esindus infopäeva, kus tudengid saavad vastuse kõigile toimetulekutoetust puudutavatele küsimustele. Info: Laura Paide, laura_paide@hotmail.com. Täna hommikupoolikul alanud istungi esimene päevakorrapunkt on kõrgharidus- ja teaduspoliitikast ning ülikoolide rahastamisest (haridusminister Tõnis Lukas ja rektor Jaak Aaviksoo). Riikliku koolitustellimuse ettepanekuid ja TÜ täienduskoolituse eeskirja tutvustab prorektor Volli Kalm, IT-strateegiat administratsioonidirektor Margus Ots. Kavas on kinnitada ka 2002. aasta suve vastuvõtueeskiri ja sotsiaalteaduste õppekavad. Ainemoodulite ainete õpikutest kõneleb istungil dekaan Jaak Järv. Ülikooli juubeli tähistamist (Academia Gustaviana 370 ja Kaiserliche Universität Dorpat 200) tutvustab rektor. Istungil on kavas valida kinesioloogia ja biomehaanika professor, kelleks kandideerib spordibioloogia instituudi dotsent, biol-kand Mati Pääsuke. Seminar semiootilisest pöördest teaduses Täna kell 12.15 algab Tiigi tänava õppehoones Eesti Teaduste Akadeemia ja TÜ sotsiaalteaduskonna semiootika osakonna ühisseminar "Semiootiline pööre teaduses". Semiootika osakonna juhataja prof Peeter Torop ütles UTle, et osakond on traditsiooniliselt oktoobrikuu viimastel päevadel seminare pidanud ja sellega Juri Lotmanit tema surmapäeval (28. oktoober 1993) meeles pidanud. Tänavune üritus on ühendatud Eesti TA kaks korda aastas toimuva seminaride sarjaga "Uued suunad teaduses". Teema "Semiootiline pööre teaduses" tähistab Toropi sõnul ühelt poolt semiootika innovatiivse rolli kasvamist teaduses, teiselt poolt aga TÜ semiootika osakonna jõudmist uude arengufaasi, mille üks tähistajaid on "S: European Journal for Semiotic Studies" mullune erinumber "New Tartu Semiotics". Seminaril on kavas osakonna õppejõudude ja teadurite ettekanded. Esinevad Peeter Torop, Kalevi Kull, Mihhail Lotman ning Anti Randviir. Doktoritöö TÜ osast humanitaarorientalistikas TÜ ajaloo osakonna lektor ja filosoofiateaduskonna prodekaan Martin Hallik kaitses doktoritööd "Tartu ülikooli õppejõudude ja kasvandike osast humanitaarorientalistikas (1802-1940)". Väitekirjas püütakse selgitada TÜ orientalistide teadus- ja õppetöö taset rahvusvahelises kontekstis, peamiselt on võrreldud Saksa- ja Venemaa ülikoolide õppejõududega. Oluliste aspektidena on välja toodud, millistes humanitaarorientalistika valdkondades oldi tugevamad, kuivõrd mõjutasid praktilise eesmärgiga orientalistikauuringud humanitaarorientalistika õpetamist TÜs ning milline oli Idamaadega kokku puutunud riigiteenistujate panus humanitaarorientalistika arengusse. Välja on toodud Tartuga seotud orientalistide teadusalased saavutused. Martin Hallikule anti filosoofiadoktori kraad ajaloo alal. Väitekiri keemilistest ja füüsikalistest protsessidest TÜ keemilise füüsika instituudi teadur Natalia Palm kaitses doktoritööd "Specification of the Minimum Sufficient and Significant Set of Descriptors for General Description of Solvent Effects". Doktoritöö käsitleb mitmekesiste keemiliste ja füüsikaliste protsesside solvendist sõltuvuse kvantitatiivset kirjeldamist. Selleks vajalike parameetrite hulga ja füüsikalis-keemilise sisu probleem ei ole siiamaani lõplikult lahendatud. Suurt tähelepanu osutati korrelatsioonivõrrandite klassikaliste printsiipide järjepidevale rakendamisele ja parameetrite statistilisele olulisusele. Natalia Palmile anti filosoofiadoktori kraad füüsikalise ja analüütilise keemia erialal. TÜ nõukogu saal tuli remondist Täna peaksid TÜ nõukogu liikmed oma istungit vastremonditud nõukogu saalis pidama. Haldusjuhi Ülle Kitsiku sõnul said nii saal kui selle eesruum uue parkettpõranda, seinad ja lagi originaalilähedase värvi. Uksed ja lauad restaureeriti. Lühtreid värskendati kuldse värviga, vanad pirnid asendati tugevamate säästupirnidega, klaasosad võeti ükshaaval lahti ja puhastati ära. Valgustus on nüüd tugevam ja seda saab reguleerida. Uued toolid valmistati Itaalias, ühe hind on umbes 2000 krooni. Uuendusi on ka nõukogu saali tehnilises sisustuses. Aineprogrammid ja e-konspektid reaalsuseks Silver Meikar Esindus kavatseb esitada TÜ nõukogule eelnõu, mis kohustab õppejõude koostama aineprogramme põhjalikumalt ja avaldama loengukonspekte ülikooli sisevõrgus. Esinduse juhatus leiab, et aineprogrammides peab olema määratud loengute ajakava, täpsem ülevaade teemadest koos viidetega abimaterjalidele ning sisu lahtikirjutus. See annab tudengile võimaluse enne ainesse registreerumist tutvuda loengu materjalidega ning adekvaatselt hinnata antud aine olulisust tema isikliku õppeprogrammi jaoks. Samuti peab esindus oluliseks, et õppejõudude koostatud konspektid oleksid kättesaadavad ülikooli sisevõrgus. Uus õppeinfosüsteem loob õppejõududele keskkonna, kus konspekti lisamine ülikooli sisevõrku on väga lihte. Alates novembrist hakkavad toimuma regulaarsed koolitused õppeinfosüsteemi kasutusvõimaluste kohta. "Enne eelnõu esitamist ootame üliõpilaste, rektoraadi ja õppejõudude ettepanekuid," kinnitas üliõpilasest nõukogu liige Madis Tõns. "Meie eesmärk on leida sobiv lahendus kõigile huvigruppidele." Esindus leiab, et korralike aineprogrammide ja e-konspektide idee on parem kui täna ülikooli nõukogus arutlusel olev põhiõpiku otsuse projekt. Põhiõpiku idee on õppevaldkondade alusmoodulitesse kuuluvate ainete programmide tuginemine ühel rahvusvaheliselt tuntud ja kaasaegsel õpikul. Esindus arvab, et iga õppevaldkonna alusmooduli ainetele ei leidu alati ühte ja parimat rahvusvaheliselt tunnustatud õpikut või puudub see üldse. Lisainfo: Silver Meikar 052 780 89, silverm@ut.ee. Täna toimub Narva lossis arutelu teemal "Mis saab Vana Narvast?". Seminari eesmärk on koguda ideid Vana Narva arendamiseks. Tutvustatakse ka plaani sillutada Raekoja plats nn kivimüügi abil. Raekoja platsi kivide müügi idee on üks samm kaasata linna kavandamisse ja arendamisse linnakodanikke, ajaloohuvilisi, inimesi nii Eestist kui väljastpoolt. Seminari peaesinejad on prof emeritus Helmut Piirimäe TÜst ja prof Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast. Tartu Ülikooli Sihtasutus kuulutab välja konkursi Hermanni reisistipendiumi taotlemiseks. Stipendium on asutatud AS Hermann Reisid poolt 1997. aastal Tartu Ülikooli magistrantide ja doktorantide õppe- ja teadusreiside toetamiseks. Detsembris väljaantava stipendiumi kogusummaks on 25 000 krooni. Sõltuvalt taotlustest antakse välja kas üks suuremahuline või mitu väiksemat stipendiumi. Stipendiaadid valib taotlejate hulgast kolmeliikmeline ülikooli valitsuse määratud stipendiumikomisjon. Reisistipendiumit võib selle saaja kasutada reisibüroo kaudu või otse reisifirmast piletite ostmiseks ning reisiga seotud muude kulutuste, sealhulgas majutuse eest tasumiseks. Esimene Hermanni Reisistipendium anti välja 1998. aasta kevadel. Tänaseks päevaks on Tartu Ülikooli Sihtasutus koostöös Hermann Reisidega välja andnud 9 reisistipendiumit õppe- ja teadusreiside toetamiseks Peterburgi, Tokiosse, New Yorki, Uppsalasse, Stockholmi, Viini, Lutoni ja Durhamisse. Kolmel korral sihtasutuse kaudu välja antud Hermanni reisistipendiumi kaudu on toetatud 57 000 krooni ulatuses Tartu Ülikooli kraadiõppurite õppe- ja teadusreise. Taotlused Hermanni Reisistipendiumi saamiseks tuleb Tartu Ülikooli magistrandidel ja doktorantidel esitada 15. novembriks ülikooli postikantseleisse. Täpsem stipendiumiinfo sihtasutuse koduleheküljel (www.ut.ee/sihtasutus/) või sihtasutuse telefonil 07 375 852. Sihtasutus pikendab konkursside tähtaegu TÜ Sihtasutus pikendab stipendiumikonkursside tähtaegu, kuna ülikooli arvutivõrkude tõrgete tõttu ei ole info stipendiumikonkursside kohta üliõpilasteni piisavalt levinud. Uueks tähtajaks on sihtasutuse juhatus määranud 15. novembri. Tähtaegade pikendus kehtib alljärgnevate
stipendiumikonkursside kohta: Lähem info ja täpsustused aadressil im@ut.ee ja telefonil 375 852. Läänemeremaad võitlevad üheskoos võõrliikide sissetungiga merevette Rahvusvahelisel seminaril arutasid Läänemeremaade mereteadlased ühiste koostööprogrammide alustamist Läänemere ökosüsteemi kaitsmiseks võõrliikide invasiooni vastu. TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer ütles, et ÜROs mereasjade eest vastutava agentuuri IMO (International Maritime Organisation) seisukohast lähtudes on võõrliikide invasioon üks neljast suurimast ohust maailmameredele. "Näiteks ballastvett kasutatakse lastimata või poollastis laevade tasakaalustamiseks ja stabiliseerimiseks ja seega on ballastvesi oluline laevade ohutuse tagamisel. Laevade ballastvete mahutites viiakse niiviisi maailmas ühest kohast teise igal aastal 10-12 biljonit tonni vett. Ka laevade lastimisel Läänemere sadamates väljutatakse siin tuhandeid tonne mujalt pärit vett," rääkis Ojaveer. Probleem tekib aga Ojaveeri sõnul sellest, et laevade ballastvetes leidub alati hulgaliselt elusorganisme, kes on potentsiaalsed võõrliigid uues keskkonnas. "Nii transporditakse igal ajahetkel maailmas ballastvete abil ligi 4500 liiki mikroorganisme ja planktereid, molluskite ja kalade vastseid. Kui kõik need organismid lasta uude keskkonda vabalt lahti, võivad nad põhjustada ettearvamatuid ning pöördumatuid muutusi mere ökosüsteemis ning tuua olulist majanduslikku kahju. Ballastvetest on leitud ka inimesele ohtlikke patogeene." IMO aitab Ballastvete Majandamise Programmi kaudu Läänemere-äärseid riike vähendada uute liikide invasiooni riske. Seminaril osalesid merekeskkonna ja merenduse eksperdid Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast jm. Anne Must Täna ja homme toimuvad TÜ psühholoogia osakonna vilistlaspäevad. Täna on osakonnas lahtiste uste päev, toimuvad erialasektsioonid, töötuba ning vilistlasnõukogu koosolek. Kl 13-16 viib Elen Kihl praktilise psühholoogia erakoolist Sensus läbi töötoa teemal "Sõltuvushäirete kognitiiv-käitumuslik teraapia". Kl 13-16 töötab dots Eve Kikase juhtimisel erialasektsioon koolipsühholoogi rollist tänases Eestis, Harri Ints Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest juhatab kl 13 algavat erialasektsiooni militaarpsühholoogiast. Kell 13 algab psühhiaatriakliinikus Eesti Kognitiivse Käitumisteraapia Assotsiatsiooni konverents "Mis toimub Euroopa kognitiivses ja käitumisteraapias". 27. oktoobril toimub Vanemuise 46 ringauditooriumis osakonna ja Eesti Psühholoogide Liidu psühholoogiakonverents. Kl 9.45 peab avaloengu prof Talis Bachmann Õigusinstituudist, järgnevad EPLi uute liikmete ettekanded. Kl 14-18 on kavas muud ettekanded. Samas saab tutvuda psühholoogia osakonna kraadiõppurite stendiettekannetega. Pühendusteos ülikooli juubeliks Andres Toode TÜ ajaloo osakonnas on koostamisel mahukas Tartu Ülikooli taasavamise 200. aastapäeva pühendusteos. Prof Aadu Musta sõnade kohaselt on kogumiku kangelaseks keiserlik Tartu Ülikool ning raamat üritab täita valgeid laike ja musti auke, mis meie ülikooli nimetatud perioodi ajaloo osas veel valitsevad. Musta sõnade kohaselt tekkis pühendusteose idee 1999. aastal, Ajaloolise Ajakirja Tartu Ülikooli ajaloole pühendatud erinumbri (1999, nr 2) koostamise ajal. "Vaatasime, et suurel osal artiklitest on üks ühisjoon – see on pühendatud ühele või teisele Tartu Ülikooli tuntud teadusmehele, kes seni täiesti põhjendamatult, näiteks poliitilistel põhjustel, on ajaloolaste tähelepanu alt kõrvale jäänud. Leidsime, et need lüngad väärivad täitmist." Kavandatav teos sisaldab kaastöid nii Eestist kui ka lähemate ja kaugemate riikide teadlaste sulest. Tuntud nimedest võiks mainida John Haydenit Inglismaalt, Willem Frijhofi Hollandist jt. Ootame kaastöid veel Saksamaalt, Lätist, Rootsist, Venemaalt jm. Aktiivselt löövad kaasa ka meie enda ajaloolased ja teadusloolased. Töö ilmub eelretsenseeritavana ja võõrkeelsete resümeedega. Sisukorrale ei ole veel joont alla tõmmatud ja kõik potentsiaalsed kaasalööjad saavad täiendavat teavet küsida meili teel aadressil kleio@loss.ut.ee. Esitlusele tuleb artiklikogumik Vanavaravedaja 6 30. oktoobril kell 17 esitletakse Tartu Kirjanduse Majas Pille Runneli toimetatud artiklikogumikku "Rethinking ethnology and folkloristics". Selle on välja andnud rahvaluule- ning etnoloogiaüliõpilaste ühendus Tartu Nefa Rühm. Kogumik koondab Eesti, Põhjamaade ja Lääne uurijate artikleid, millest suurema jao aluseks on olnud 1999. aastal Kiidil toimunud Nefa suvekooli ettekanded. Kogumiku üldteemaks on välitööd: välitööviise põhjarahvaste juures käsitlevad Art Leete, Anzori Barkalaja, Kjell Olseni ja Helena Ruotsala artiklid, samuti tegelevad uurija ja materjali suhetega Fionnula Williamsi artikkel Põhja-Iiri konfliktifolkloorist ja David E. Gay käsitlus toimetamise mõjust tekstidele. Pille Runneli ja Liivo Niglase ülevaade visuaalsest antropoloogiast Eestis keskendub kultuuri uurimise visuaalsetele meetoditele. Teoreetilisemalt kirjutavad professor Seppo Knuuttila mentaliteediuurimisest ja David Hakken küberruumi antropoloogia vigadest. Kogumiku esitlusel on võimalik kuulata ka Gröönimaa muljeid, mida jagavad slaidiprogrammi vahendusel Madis Arukask ja Indrek Jääts. |