Professor Volli Kalmu sõnul ei ole ülikooli vajadustest ja väliskeskkonna suurtest muutustest tingituna ülikoolil muud võimalust, kui oma eelarve struktuuri muuta, peale selle peaksid akadeemilised töötajad olema olulistesse otsustesse rohkem kaasatud.
Professor Toivo Maimets näeb Tartu ülikooli akadeemilise vabariigina, mida iseloomustab koostöö eri üksuste vahel, sellest tulenev sünergia ning uued originaalsed ideed, ning mis peaks välistele muutustele reageerima proaktiivsemalt. Enne seda aga ootavad lahendamist mitmed sisepinged.
Professor Mart Ustavi eesmärk on teadusraha ülikoolis kahekordistada. Seda saavad tema hinnangul teha ülikooli inimesed, investeerides iseendisse, sest kõik võimalused teha tippteadust on tema sõnul nüüd olemas.
Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul. Poliitikas nimetatakse seda aga tingimuslikkuseks. Kuidas on positiivne tingimuslikkus mõjunud Euroopa Liidu viimastele laienemistele ja laiemalt liidule endale, seda uuris oma väitekirjas riigiteadlane Viljar Veebel.
29. mail kell 16.15 peab Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia professor Jaak Truu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu «Keskkonna- ja biotehnoloogia: uued võimalused keskkonnaseisundi parandamiseks».