Tanel Pärnamets

Inimeste teadmised madudest ning suhtumine neisse

Pedagoogiline lõputöö 2005
Juhendaja: lektor I. Leuhin

Kokkuvõte

Käesolevale uurimusele püstitati kolm peamist eesmärki: selgitada, kuidas inimesed suhtuvad madudesse, milliseid fakte teavad õpilased madudest üldiselt ning mis neile madude juures meeldib ja mis mitte ning kuivõrd on õpilased teadlikud, mida tuleks teha rästikuhammustuse korral.

Nendele küsimustele vastuste saamiseks koostati veebipõhine küsimustik. Vastuste saamiseks edastati küsimustiku aadress Teaduskooli bioloogiaosakonna õpilastele, kellel paluti vastamisele kaasata klassikaaslasi ja tuttavaid. Küsitlusele pääses juurde neli nädalat. Selle ajaga kogunes vastuseid enam kui 360. Pärast mittesobilike vastuste elimineerimist jäi neid töötlemiseks ja analüüsiks 344. Kuna vastajate vanusele ei seatud piiranguid, siis oli neid nii põhikoolist, gümnaasiumist, ülikoolist kui ka täiskasvanute seast.

Küsimustiku koostamisel lähtuti nii VII klassi bioloogia õpikus ja töövihikus käsitletud roomajate teemast, millele lisandusid õpikuvälised teemad. Viimaste koostamisel võeti aluseks populaarteaduslikud ajakirjad ning õpetajate ja ka õpilaste seas tuntud internetipõhine veebileht "Eesti selgroogsed". Lisaks faktiteadmisi nõudvatele küsimustele tuli vastata küsimustele, millega väljendati oma suhtumist madudesse.

Sooviti teada saada, kuidas inimesed suhtuvad madudesse, kui hästi nad teavad kodumaal elavate madude (nastik ja rästik) peamisi tunnuseid ja milline on inimeste valmisolek ja teadmised käitumisel rästikuhammustuse puhul.

Tulemused olid järgmised:

  • Kui eelmisel ja üle-eelmisel sajandil suhtusid inimesed madudesse vaenulikumalt, siis nüüdseks on paljud leppinud faktiga, et roomajad (sh maod) on üks osa loodusest ning neid ei tohi tappa. Samas seostatakse siiani madusid müstikaga, mis inimesi kas häirib või paelub. Hetkel pole noorte hulgas levinud vanaaegsed jutud madudest, kus neid loomi peeti kurjuse kehastuseks ning mao tapnud inimest õigustati, et "mao tapnud inimene saab üheksa pattu andeks.