1.Kuidas on taimedega seotud mõisted lõõts, ümbrik, võrk ja pundar?

 

Lõõts-lutsern, ümbrik-sarikhernes, võrkviljaline lutsern ja uss-pundarvikk on väikesed liblikõielised rohttaimed, mille kaunad või seemned meenutavad mingil määral nimetatud esemeid. Nende üheaastaste taimede omapäraseid vilju saab näha suve teisel poolel palmihoone esisel alal (süstemaatika osakonnas).

 

2.Millise ürgse okaspuu vaiku peetakse viimastel andmetel merevaigu algallikaks?

 

See on sirmokas, mille looduslik kasvuala asub tänapäeval ainult Jaapanis. 230 miljoni aasta vanuste kivististe järgi arvatakse, et dinosauruste kaasaegne omapärane okaspuu on säilinud muutumatuna praeguseni. Läänemereäärsed merevaiguleiud ja sirmokka fossiilid viitavad puu laiale areaalile miljoneid aastaid tagasi. Meie aias kasvab väike sirmokas kiviktaimla nõlval.

 

3.Kui kaua kasvab rohttaim samal kasvukohal?

 

Vanades taluaedades on küll teada väga vanu pojengi ja floksi puhmikuid, kuid botaanikaaias ei ole rohttaimi varem kaardistatud ja sageli on tehtud ka ümberistutusi. Seetõttu on huvitav teada, et soo-piimalill Eesti taimede osakonnas on töenäoliselt samas kohas kasvanud juba üle 60 aasta.

 

4.Milline Tartu tänavanimi on botaanikaaiaga seotud ja kuidas?

 

Eelmise sajandi algul, keiserliku Tartu Ülikooli päevil oli botaanikaaia ja Supilinna vahelise tänava nimi „Botanitšeskaja“. Supilinna aianduskruntide elanikud kutsusid botaanikaaeda aga kroonu aiaks ning Eesti Vabariigi tekkides nimetatigi tänav rahvapäraselt Kroonuaia tänavaks.

 

5.Milline priimula on just TÜ botaanikaaiast leidnud tee laia maailma?

 

Nikolai Kuznetsov, TÜ botaanikaaia direktor aastatel 1895-1915, kirjeldas

esmakordselt "Tartu Ülikooli botaanikaaia toimetistes" Primula Juliae t aastal 1899. Tema kaudu jõudis see priimula 1911. aastal Kewi ja Oxfordi botaanikaaeda.

 

6.Milline taim suudab enda ümber maapinda sulatada?

 

Ameerika haisuvõhk (Symplocarpus foetidus) on üks väheseid taimi, mis termogeneesi abil suudab varakevadel sulatada maapinna enda ümber ja seetõttu hästi vara õitseda.

 

7.Milline on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud ravitseja-taim botaanikaaias?

 

Läbi aegade on see taim meie kodudes kasvanud, aga just viimastel aastatel on taas huvi tekkinud võimsa ravitseja puis-aaloe (Aloe arborescens) vastu.

 

 8.Milline oli botaanikaaia praeguse territooriumi funktsioon keskaegses Tartus?

 

Botaanikaaia territooriumil asus linnamüüri nurk koos kindlustorniga ja selles nurgas asus Novgorodi kaupmeeste linnaosa elamute, kalmistu ja kirikuga.

 

9. Milline keskaegse Tartu linna kindlustuselement on säilinud veel ainult botaanikaaias?

 

Botaanikaaia tiik on osa linnamüüri piiranud vallikraavist, mis on ka täna veega täidetud.

 

10.Miks on valitud TÜ botaanikaaia vapililleks Ledebour’i kullerkupp?

 

Botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour oli aastatel 1811-1836 botaanikaaia direktor, kes oma ekspeditsioonidel kirjeldas sadu uusi taimeliike ja kelle järgi on nimetatud 28 taimeliiki ja üks taimeperekond.

 

11.TÜ botaanikaaia subtroopikamajas kasvab üks tõeline „elav fossiil“. Mis nime kannab see alles 1994. aastal Austraaliast avastatud ja vaid fossiilsete leidude põhjal varem tuntud okaspuu?

 

Wollemia nobilis ehk volleemia.200 miljonit aastat tagasi laialdaselt levinud volleemia on tänaseni säilinud vaid veidi enam kui 100 isendini küündiva populatsioonina. Kitsad, sügavad ja raskesti ligipääsetavad orud Lääne-Austraalias on tõenäoliselt selle uhke okaspuu viimseks refuugiumiks. Geneetilised uuringud näitavad, et kogu populatsiooni isendeid on praktiliselt võimatu geneetiliselt eristada. See tähendab, et liik on evolutsiooniliselt läbinud nö „pudelikaela“ ja seni säilinud isendid on vaid ühe või kahe puu järeltulijad.

 

12.Milline on kõige suurem kodumaine puu botaanikaaias?

 

Acer platanoides ehk harilik vaher. Puu on kõige suurem puu botaanikaaias ja üks suuremaid harilikest vahtratest Eestis (Relve, 2000). Puu kõrgus on 24,5 m ja tüve diameeter 143 cm.

 

13.Kui vana on vanim elus eksponaat botaanikaaias, mis on ühtlasi ka botaanikaaia kõige haruldasem asunik?

 

Larix gmelinii var. olgensis ehk olga lehis. Tegemist on mõõtmetelt kõige suurema võõrpuuliigi esindajaga, mis on väga kauge päritoluga (Venemaa, Kaug-Ida) ja kõige vanem puu botaanikaaias. Puu kõrgus on 31,5 m, tüve diameeter 111cm ja vanus ligikaudu 260 aastat (Läänelaid, Tamm, 2004), mis teeb temast kõige suurema ja vanema puu sellest liigist kogu Eestis.

 

14.Milline „elav fossiil“ talub meie karmi talve ja mille kõige suurem põhjapoolne eksemplar kasvab Tallinnas Süda tänaval (oli 1980-te lõpus lausa looduskaitseliikumise sümboliks)?

 

Ginkgo biloba ehk hõlmikpuu, mis on dinosauruste kaasaegne

 

15.Kui kõrge on TÜ botaanikaaia klaasmaja ehk palmihoone?

Palmihoone on Eesti ja Baltimaade kõige kõrgem kasvuhoone, mille katuseharja kõrgus on 22 m.