TAIMEDE GENEETILISE RESSURSI SÄILITAMINE

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine on Eestis korraldatud
aastatel 2002-2006 Vabariigi Valitsuse korralduse alusel riikliku programmiga 

"Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006" 

ja 2007-2013 arengukavaga
"Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007-2013". 

Põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi säilitavad asutused Eestis:
(kõikide asutuste kontaktandmed) 


Jõgeva Sordiaretuse Instituut
EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus  
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA TÜ Botaanikaaed 
TTÜ Geenitehnoloogia Instituut

Tartu Ülikooli Botaanikaaia põhieesmärgiks on ilutaimede geneetilise ressursi sordilise mitmekesisuse kogumine ja säilitamine. Maitse- ja ravimtaimede geneetilise ressursi liigilise mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine ning uurimine toimub koostöös Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudiga. 
Riikliku programmi Tartu Ülikooli poolseteks alameesmärkideks on ilu-, maitse- ja ravimtaimede:

• säilikute identifitseerimine;
• säilitamine in situ ja ex situ;
• hindamine;
• iseloomustamine;
• dokumenteerimine
• kollektsioonide täiendamine;
• osalemine Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade ühisprojekti töögruppide tegevuses;
• osalemine Rahvusvahelise Taimede Geneetiliste Ressursside Instituudi (IPGRI - The International Plant Genetic Resources Institute) poolt koordineeritavas programmis ECP/GR tegevliikmena.

Ilutaimede sordiaretuse algus Eestis

Dekoratiivtaimede sordiaretust alustati Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis 1947. aastal. Kuni selle ajani ei ole Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud. 20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias. Uute sortide aretamise peamisteks meetoditeks olid hübridiseerimine ja selektsioon, kusjuures tähelepanu pöörati ka hübriidseemikute agrotehnikale. Kahjuks on TBA töötajate poolt aretatud sortidest tänapäevani säilinud vaid mõned. Botaanikaaedade ja raamatukogude arhiivide uurimisel oli leitud hulgaliselt informatsioonilisi viiteid, et paralleelselt sordiaretustööga teadusasutustes käis dekoratiivtaimede sordiaretus ka eraaedades. Täisväärtusliku informatsiooni saamiseks oleme kontakteerunud paljude erakollektsionääridega. Eraaednike kogudega tutvumise tulemusel ja nende poolt saadud informatsiooni alusel oleme teinud järelduse, et sordiaretus eraaedades sai hoo sisse 20. sajandi teisel poolel. Peamised taimekultuurid, mida kasutati sordiaretuses olid Clematis L., Rosa L., Lilium L., Gladiolus L., Syringa L., Hemerocallis L., Narcissus L. ja Sempervivum L. Erakogude inventeerimise tulemusena on leitud palju kohaliku päritoluga aretisi. Eesti botaanikaaedades kasvavad sordid on kantud eraldi tabelisse.
Samuti on koostatud eraldi ka leidmata sortide nimekiri.

Dekoratiiv-, maitse- ja ravimtaimede geneetilise ressursi andmekogud
(vajalik programmi Microsoft Access olemasolu) lisaks teiste taimekultuuride ehk asutuste andmekogudega on võimalik tutvuda Jõgeva Sordiaretuse Instituudi koduleheküljel.

ARUANDED

Riikliku programmi “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006” Tartu Ülikooli Botaanikaaia aruanded
Arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007-2013” Tartu Ülikooli Botaanikaaia aruanded

ARUANDED