Erialatutvustus

Eesti keele (võõrkeelena) eriharu on mõeldud peamiselt Eesti muukeelsete koolide lõpetanutele ja välismaalastele. Eesti keelt võõrkeelena õppima asunud eesti koolide lõpetanud saavad eesti keele alase üldteoreetilise ettevalmistuse eesti keele eriharus ning erialase ettevalmistuse eesti keele (võõrkeelena) eriharus. Lisaks peavad nad valima veel 1-2 eriala kõrvalaineks, neist ühe (v.a. eesti keele) eesti ja soome-ugri keeleteaduse või kirjanduse ja rahvaluule osakonnast.

Õppetöö toimub eesti keeles. Üliõpilased, kelle eesti keele oskus pole küllaldane eestikeelsest õppetööst osavõtuks, läbivad stuudiumi alguses eelastme, sooritades praktilist eesti keelt ning Eesti maatundmist käsitlevate ainete eksamid.

Eriharu lõpetajad, kes läbivad ka õpetajakoolituse, saavad õiguse töötada eesti keele õpetajana mitte-eesti koolis.

Eesti keele (võõrkeelena) eriharus kuuluvad alamastmesse kursused tänapäeva eesti keelest. Keskastmes tutvutakse eelkõige eesti keele ja selle uurimise ajalooga ning keeleõpetusele lähedaste distsipliinidega (eesti rahvaluule, etnograafia, Eesti ajalugu, eesti kirjandus). Ülemastmes käsitletakse eesti keele häälikulugu ja ajaloolist morfoloogiat ning eesti murdeid, eesti keele ja kultuuri suhteid teiste keelte ja kultuuridega.

Seminarides omandatakse teadmisi ja praktilisi oskusi keelematerjali kogumisest ja analüüsist, tutvutakse teadusliku uurimistöö metoodikaga, kirjutatakse iseseisvaid uurimusi. Ettevalmistus võimaldab taotleda mitte-eesti kooli eesti keele õpetaja kutset, tegutseda eesti keele praktilist oskust ja teoreetilist tundmist eeldavatel aladel või jätkata õpinguid magistrantuuris.

Info: Ülikooli 16 - 113, tel (27) 375 227