Õppekava ülesehitus |
 |
ÕPPEKAVA on dokument, mis määrab tingimused õppeastme lõpetamiseks: milliseid õppeaineid ja millises mahus peab õppima, kui suures mahus on võimalik aineid valida, milline on nominaalne õppeaeg jm. Õppekavade koostamisel on lähtutud eeldusest, et ühe õppeaasta jooksul kogub tudeng 60 EAP. Õppimine nominaalõppeaja jooksul on riigi poolt finantseeritavatel ehk riigieelarvelistel õppekohtadel õppija jaoks tasuta.
Maht ja nominaalne õppeaeg
Bakalaureuseõppekava maht on üldjuhul 180 ainepunkti (EAP) ning selle läbimiseks ettenähtud nominaalõppeaeg on 3 aastat.
Moodulid
Bakalaureuseõppekava on üles ehitatud erinevat tüüpi moodulitest. Moodul on õppekavas fikseeritud konkreetsete õppeainete komplekt. Moodulid võivad olla kohustuslikud või valitavad. Ka kohustusliku mooduli sees võib olla valitavaid õppeaineid (näiteks kolmest õppeainest tuleb valida üks).
Bakalaureuseõppekava ülesehitus - info 2007/2008. õa ja varem sisseastunud üliõpilastele
Bakalaureuseõppekava ülesehitus (alates 2008/2009. õa) - info 2008/2009. õa sisseastujatele
Mida tasub silmas pidada?
- Oma õppekavaga tasub hoolikalt tutvuda! Vajadusel küsige lisainformatsiooni.
- Tutvuge ka teiste õppekavadega, et teha otsuseid kõrvaleriala valimiseks.
- Mõne teise eriala magistriastmesse kandideerimisel võib olla tingimuseks eeldusainete sooritamine bakalaureuseastme jooksul kuni 66 EAP mahus, täpsemat informatsiooni selle kohta sisaldab vastav õppekava. Seega tuleks võimalikult õppeaja alguses selgusele jõuda, millised magistriõppe erialad on huvipakkuvad ning milliste valitavate moodulitega oma õppekava täita.
- Kuna ühe valdkonna bakalaureuseõppekavadel võib olla üks alusmoodul ühine, siis suuna- või erialamoodulite valimisel sama valdkonna õppekavade hulgast võib eeldusainete hulk olla väiksem kui moodulite valimisel väljastpoolt valdkonda. Mõne õppekava suunamoodulite valimisel ei ole üldse nõutud eeldusainete sooritamist.
Õppekavade valdkonnad teaduskondades:
Humanitaarteaduste valdkond - filosoofiateaduskond, usuteaduskond;
Loodus- ja täppisteaduste valdkond - loodus- ja tehnoloogiateaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond;
Meditsiini- ja sporditeaduste valdkond - arstiteaduskond, kehakultuuriteaduskond
Sotsiaalteaduste valdkond - majandusteaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond, õigusteaduskond;
Haridusteaduste valdkond - sotsiaal- ja haridusteaduskond.