2. Liikmeskond

Tartu Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased.

2.1 Tartu Ülikooli töötajad
Ülikooli töötajad on Tartu Ülikoolis töölepingu alusel töötavad õppejõud, teadustöötajad ja teenistujad. Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, vanemassistendid, assistendid ja õpetajad. Ülikooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid. Ülikooli õppejõud ja teadustöötajad jagunevad korralisteks ja erakorralisteks teadustöötajateks ja õppejõududeks. Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad nähakse ette ülikooli koosseisus ja täidetakse konkursi korras. Konkursi korras täitmata jäänud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadele, samuti riiklike programmide ja teiste tähtajaliste ülesannete täitmiseks võetakse kuni kolmeks aastaks tööle erakorralised õppejõud ja teadustöötajad.

Joon. 2.1. Töötajate arvu muutus ülikoolis 1995-1998

Seisuga 31.12.1998 töötas Tartu Ülikoolis 2952 inimest, täites 2698 ametikohta. Tartu Ülikooli töötajate arv ja jaotus teaduskondade, haldus- ja tugistruktuuri üksuste ning Tartu Ülikooli asutuste vahel on toodud lisades 2.1.,2.2. ja2.3. ning joonistel 2.1. ja 2.3. Tähelepanu võib pöörata sellele, et võrreldes eelmiste aastatega on 1998. a vähenenud osalise koormusega ning kohakaaslastena töötavate õppejõudude arv. Võrreldes eelmiste aastatega on 1998. a teadustöötajate arv suurenenud, selle otsene põhjus on Füüsika Instituudi liitumine Tartu Ülikooliga. Ka teadustöötaja (arvestamata sisemise kohakaasluse korras täidetud ametikohti) keskmine töökoormus näitab tõusutendentsi ja 1998. a lõpus oli see 0,9 (1997. a - 0,84).

Joon. 2.2. Professorite arvu muutus 1996-1998 (PK - professorite koguarv, KP - sh korralised professorid)

1998. a töötas Tartu Ülikoolis 123 professorit, neist 117 korralist. Professorite arvu muutus ajavahemikus 1996-1998 on toodud joonisel 2.2. Pidevalt on tõusnud korraliste professorite suhtarv professorite üldarvuga võrreldes (1996. a oli korralisi professoreid 82,6% professoritest, 1997. a 90,2% ja 1998. a 95,1%).

Joon. 2.3. Töötajate üldarvu jaotus teaduskondade (TK), haldus- ja tugistruktuuri (HTS) ja ülikooli asutuste (ÜA) vahel

Ülikooli teaduskraadiga töötajate koguarv on 1998. a võrreldes 1997. a suurenenud 100 inimese võrra (lisa 2.4.). Ka siin on oma osa Füüsika Instituudi liitumisel Tartu Ülikooliga. Füüsika Instituudis on 81 teaduskraadiga töötajat. Tuleb alla kriipsutada, et teaduskraadiga töötajate arv on Tartu Ülikoolis viimastel aastatel ühtlaselt suurenenud.

Vaadeldes teaduskondade ja teadus-arendusasutuste akadeemilise personali (õppejõud ja teadustöötajad) ja õppe-abipersonali proportsioone, tuleb märkida õppe-abipersonali osakaalu vähenemist. Kui aastal 1997 oli Tartu Ülikoolis 0,7 õppe-abipersonali töötajat ühe akadeemilise töötaja kohta, siis aastal 1998 oli see suhe 0,63.

Joon. 2.4. Ülikooli kõigi töötajate (ÜK), professorite (PR) ja teadustöötajate (TT) keskmise vanuse muutus 1996- 1998.

Lisas 2.5.ja joonisel 2.4. on toodud Tartu Ülikooli töötajate keskmised vanused võrdlevalt eelmiste aastate keskmiste vanustega. 1998. a oli Tartu Ülikooli kõigi töötajate keskmine vanus 44,7 aastat (1997. a - 44,2). Akadeemilise personali keskmine vanus oli professoritel 52,8 aastat (1997. a - 52,5), assistentidel 38,4 aastat (1997. a - 37,2) ja teadustöötajatel 40,5 aastat (1997. a - 42,1). Ülikooli personali hulgas oli 1998. a 59 % naisi ja 41 % mehi.

2.2. Üliõpilased
Sõltuvalt õppekoha finantseerimisest võib Tartu Ülikoolis eristada riikliku koolitustellimuse alusel õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilasi ja riikliku koolitustellimuse välistele õppekohtadele (s.o juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt loodud õppekohtadele) immatrikuleeritud üliõpilasi. Üliõpilastele lisanduvad vabakuulajad, kes ei ole ülikooli immatrikuleeritud.
1998. a suurenes üliõpilaste arv võrreldes möödunud aruandeaastaga 468 inimese võrra, üliõpilaste arv on Tartu Ülikoolis viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Kokku oli seisuga 31.12.1998 Tartu Ülikoolis 9160 üliõpilast. Põhiõppe (diplomi-, bakalaureuse-, arstiõpe) üliõpilasi oli 7247 (üliõpilaste koguarvust 79%) (joon 2.5.). Lisad 2.6., 2.7., 2.8., 2.9.,2.10. ja2.11. annavad ülevaate Tartu Ülikooli üliõpilastest aastal 1998.

Joon. 2.5. Üliõpilaste üldarvu ja erinevates õppeastmetes õppijate arvuline muutus 1995-1998

1998. a õppis 27% põhiõppe üliõpilastest filosoofiateaduskonnas, sotsiaalteaduskonna üliõpilased moodustasid 14%, arstiteaduskonna üliõpilased 13% ja majandusteadus-konna üliõpilased 11% põhiõppe üliõpilaste üldarvust (joon 2.6.).

Joon. 2.6. Põhiõppe üliõpilaste arv erinevates teaduskondades seisuga 31.12.1998

1998/1999. õppeaasta sügissemestril õppis Tartu Ülikoolis 344 väliskülalis- ja välisüliõpilast 24-st välisriigist, sealhulgas 31 vahetusüliõpilast erinevate vahetuslepingute alusel. Välisüliõpilased ja väliskülalisüliõpilased moodustasid ligikaudu 4 % Tartu Ülikooli üliõpilaskonnast. Välisüliõpilaste poolt eelistatud teaduskonnad olid 1998. a arsti-, filosoofia- ja sotsiaalteaduskond. Päritolumaa järgi oli suurim osakaal Soomest õppima asunutel (lisa 2.11.). Suuruselt järgmise grupi moodustavad Venemaalt pärinevate soome-ugri väikerahvaste üliõpilased.

Joon. 2.7. Üliõpilaste ja õppejõudude suhe ülikoolis 1995-1998.

Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on viimastel aastatel Tartu Ülikoolis tõusnud (joon 2.7. jalisa 2.12.). Tartu Ülikoolis oli 1998. a keskmiselt 12,5 üliõpilast ühe õppejõu kohta. Kõrgeim oli see suhe Pärnu kolledþis - 25 üliõpilast ühe õppejõu kohta, ja madalaim arstiteaduskonnas - 7,4 üliõpilast ühe õppejõu kohta.