3. Õppetöö

Tartu Ülikoolis reguleerivad õppetööd õppekorralduseeskiri, teadus- ja kutsekraadide põhimäärused ning muud ülikooli ja teaduskondade nõukogude poolt õppetöö alal kehtestatavad eeskirjad.

3.1. Õppetöö kvaliteet, korraldus ja läbiviimine
Õppetöö osas oli oluliseks märksõnaks kvaliteedihindamine. Aruandeaastal kinnitas haridusminister kõrghariduse hindamise nõukogu otsused akrediteerida nõuetele vastavatena järgmised Tartu Ülikooli õppekavad: ärijuhtimine, füüsika, matemaatika, matemaatiline statistika, bioloogia, usuteadus, geograafia, geoloogia ja õigusteadus. Lisaks riiklikule akrediteerimisele toimus Tartu Ülikooli kui institutsiooni evalvatsioon pilootprojekti \"Kvaliteedi kindlustamine kõrghariduses\" raames. Projekti eesmärk oli soodustada koostööd Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, et arendada kõrghariduse kvaliteedi tagamise süsteeme. PHARE projekti raames toimus sotsioloogia eriala välishindamine. Üliõpilasesindus viis ülikoolisisese õppeefektiivsuse suurendamise ja tagasiside saamise eesmärgil läbi projekti \"Õppejõudude hindamine - kevad 1998\".

Tartu Ülikool lülitus rahvusvahelisse haridusprogrammi \"ERASMUS\", mille põhieesmärk on toetada üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning mitmesuguseid õppekavade arendamise projekte. Tartu Ülikool esitas 15. novembriks 1998. a Euroopa Komisjonile institutsiooni lepingu1999/2000. õppeaastaks. Ülikooli allüksused sõlmisid kokku 40 kahepoolset lepingut 29 partnerülikooliga 12 erinevast ELi riigist. Koostööst olid kõige rohkem huvitatud Saksamaa, Soome ja Rootsi ülikoolid. Programm toetab koostööd ka Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi ECTS arendamise ja rakendamise valdkonnas.

1998. a avati Tartu Ülikoolis kaks uut diplomiõppe, neli bakalaureuseõppe, neli magistriõppe, neli doktoriõppe ja üks õpetajakoolituse õppekava. 1998. a avatud uute õppekavade täpne kirjeldus on toodudlisas 3.4.

Õppetöö mahtu arvestatakse Tartu Ülikoolis ainepunktide (AP) alusel. Ainepunkt on õppetöö mahu ühik, millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd, millesse on arvestatud auditoorne ning iseseisev töö. Tartu Ülikooli poolt pakutavate erialade valik ja üliõpilaste arv on aasta-aastalt suurenenud ning seda näitab ka summaarne ainepunktide arvu kasv 10,1% viimase aasta jooksul (215164 AP 1996/1997. õa-l ning 239280 AP 1997/1998. õa-l). Õppetöö mahud ainepunktides teaduskondade kaupa on toodud joonisel 3.1 ja lisades 3.1.,3.2. ja3.3.

Joon. 3.1. Teaduskondade poolt antud ainepunktide arv võrreldes kogu ülikooli poolt antud ainepunktide arvuga

Väljapoole oma teaduskonda pakutava õppetöö osakaal oli 1998. a suurim matemaatikateaduskonnas (34,7% kogu õppetööst). Matemaatikateaduskonnale järgnesid füüsika-keemiateaduskond (28,3%), kehakultuuriteaduskond (24,8%) ning filosoofiateaduskond (24,7%). Ülejäänud teaduskonnad teevad õppetööd teistele teaduskondadele järgmiselt: sotsiaalteaduskond 18,8%, majandusteaduskond 15%, usuteaduskond 14,2%, õigusteaduskond 10,3%, bioloogia-geograafiateaduskond 7% ja arstiteaduskond 5,9% teaduskonnas tehtavast õppetööst.

Võrreldes aastaga 1997 kasvas ühe üliõpilase poolt õppeaastas keskmiselt kogutud ainepunktide arv umbes 1 AP võrra. Ühe üliõpilase poolt kogutud keskmine ainepunktide arv oli 1998. a Tartu Ülikoolis 29,8 AP. Riiklikult finantseeritavatel õppekohtadel õppivad üliõpilased kogusid keskmiselt veidi rohkem - 30,5 AP.

Tartu Ülikooli üliõpilaste osalemisest üliõpilaste teadustööde konkurssidel annab ülevaatelisa 3.5.,lisas 3.6. on ülevaade üliõpilastele antud mitteriiklikest stipendiumidest.

3.2. Üliõpilaste vastuvõtt
1998. a laekus Tartu Ülikoolis riikliku koolitustellimuse õppekohtadele põhiõppesse 7348 avaldust 4462 inimeselt, mis on 118 võrra rohkem kui möödunud aastal. Konkursi tulemusena võeti 1998. a riikliku koolitustellimuse kohtadele vastu 1453 üliõpilast. Magistriõppesse võeti riigitellimuse kohtadele 238 ja doktoriõppesse 129 üliõpilast.

Üliõpilaseks saamise avaldusi laekus Eesti kõigist maakondadest, kokku 358 koolist. Edukateks osutusid 214 Eesti kooli kandidaadid. Selgelt on kasvanud vene õppekeelega koolide lõpetanute soov astuda Tartu Ülikooli. 1998. a esitas Tartu Ülikooli üliõpilaseks saamise avalduse 727 venekeelse kooli lõpetanut. Üliõpilaskandidaatide hulgas oli 13 välismaal keskhariduse omandanut.

1998. a kujunes konkurss kõige suuremaks sotsiaalteaduskonna erialade puhul - avalikkussuhetes ja teabekorralduses esitati 17,7, psühholoogias 16,8 ja politoloogias 13,9 avaldust ühele kohale. Kõige väiksem oli 1998. a konkurss loodusteaduste õpetaja erialale - füüsika-keemiateaduskonda vastavalt 0,8 ja 0,9 avaldust ühele kohale eesti ja vene rühmades (joon 3.2.). Väike oli ka soov asuda õppima füüsika erialale, kuhu esitati ühele kohale 1,4 avaldust.

Joon. 3.2. Suurima ja vähima konkursiga erialad TÜ-s 1998. a (1 - avalikkussuhted ja teabekorraldus, 2 - psühholoogia, 3 - politoloogia, TÜ - ülikooli keskmine, 4 - õeteadus, 5 ja 6 - loodusteaduste õpetaja põhikoolis (vastavalt eesti ja vene))

Sissesaamiseks oli suurim hindepallide summa vajalik õigusteaduskonnas (vähemalt 90% maksimaalsest hindepallide arvust). Matemaatika (venekeelne õpperühm), geenitehnoloogia, skandinavistika, sotsioloogia, semiootika ja kulturoloogia ning kasvatusteaduste erialale vastuvõetud üliõpilased omasid samuti üle 80% võimalikust hindepallide summast. Nõrgimate hindepallide summaga saadi 1998. a Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetaja, füüsika ning prantsuse keele ja kirjanduse erialadele (39-56% võimalikust hindepallide summast).

Lisades3.7. ja3.8. on toodud Tartu Ülikooli 1998. a aastal vastuvõetud põhi-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste arvud.

3.3. Ülikooli lõpetamine
1998. aastal lõpetas Tartu Ülikooli põhiõppe (diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe) kokku 874 üliõpilast (1997. a - 831), neist cum laude diplomiga 63 üliõpilast (9%) (joon 3.3. jalisa 3.9.). 1998. a lõpetasid bakalaureuseõppe esimesed õeteaduse eriala üliõpilased.

Joon. 3.3. 1998.a TÜ lõpetanud õppevormide kaupa.

Magistrikraadi kaitses Tartu Ülikoolis 1998. a 191 isikut, neist 143 magistranti. Nominaalajaga lõpetas 60 magistranti (1996. a võeti magistriõppesse 307 üliõpilast), enne 1996. a magistriõppesse astunutest sai magistrikraadi 69 üliõpilast. 1998. a kaitsti esimest korda 15 kutsemagistri projekti ärijuhtimises. (lisa 3.10.). 1998. a sai Tartu Ülikoolis doktorikraadi 45 inimest, mis on 75% kõigist doktorikraadi saanutest Eestis (kokku 60). 33 kaitsnutest olid doktorandid ja 13 kaitsesid doktorikraadi eksternina. Tartu Ülikooli doktorantidest kaks kaitsesid doktoridissertatsiooni välismaal. Nominaalajaga lõpetas 1998. a Tartu Ülikooli 11 doktoranti (1994. a võeti vastu 91), enne tähtaega 2 doktoranti (lisa 3.11.).

1998. a anti Tartu Ülikoolis välja 113 õpetaja kutsetunnistust. 79 kutsetunnistust anti õpetaja kutseaasta lõpetajatele ja 34 õpetajakoolituse õppekava paralleelselt erialaõpingutega läbinutele. (lisa 3.12.).

1998. a. anti välja 52 eriarsti kutsennistust, 44 stomatoloogia üldarsti ja 141 üldarsti ning 12 proviisori kutsetunnistust.

3.4. Kolledzid
1998. a lisandus kahele Tartu Ülikooli kolledzile kolmas. 24. aprillil asutati Tartu Ülikooli Euroopa Kolledz, mille eesmärk on Euroopa Liidu ja eurointegratsiooni-alase õppe- ja teadustöö edendamine Eestis ning Tartu Ülikoolis. Oma eesmärkide saavutamiseks teeb kolledz aktiivset koostööd teiste Tartu Ülikooli teaduskondadega ning peab muutuma eurointegratsiooni-alaseks regionaalseks keskuseks, mis areneks kolmes prioriteetses valdkonnas. Need tegevusvaldkonnad on:
(1) Akadeemiline tegevus. Koostöös Tartu Ülikooli vastavate teaduskondadega luuakse Euroopa Liidu alane akadeemiline magistriprogramm. Programmi käivitamine planeeritakse 2000. a sügissemestriks.
(2) Uurimistegevus, mille eesmärk on muutuda üle-eestiliseks interdistsiplinaarseks Euroopa Liidu temaatikaga tegelevaks keskuseks.
(3) Euroopa Liidu alane koolitus, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist koolitust ja nõustamist kõigile avaliku sektori töötajatele nii üleriigiliselt kui regionaalsel tasandil.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi põhitegevus on diplomiõppe läbiviimine. Lisaks korraldatakse Pärnu kolledzis täiendkoolituse kursusi ja osaletakse jõudumööda piirkondlikus arendustegevuses. 1998. a rakendati tööle kolm lektoraati: üldainete lektoraat, avatud erialasid profileerivad ärijuhtimise ning turismi- ja hotelliettevõtluse lektoraat. Sotsiaaltöö korralduse lektoraati aruandeaastal sisuliselt käivitada ei õnnestunud.
Enamus Pärnu kolledzi arendustegevuse kavadest seostub avatud ülikooliga, mille raames on ettevalmistamisel mitu uut õppekava.
Pärnu kolledzi arengut pidurdas 1998. a lõpuni ruumipuudus. Haldusalal oli peamine kolledzi tegevuse üleviimne uude õppehoonesse, mistõttu tehnilise ja sotsiaal-kultuurilise infrastruktuuri arendamisega endises asukohas sisuliselt ei tegeldud.
Tartu Ülikooli Türi Kolledzis õpetati 1998. a keskkonnateaduse eriala. Kolledzil ei ole oma põhikohaga õppejõude. Üldaineid õpetavad põhiliselt TÜ õppejõud, insenerialasid EPMÜ õppejõud.
1998. a käivitus praktikute kaasamine rakenduslike ainete õpetamisesse: keskkonnakaitse normatiivide, korralduse ja seadustiku loenguid pidasid keskkonnaministeeriumi töötajad ja praktikud keskkonnaosakondadest ja -ettevõtetest. 1998. a alustati projektiõppega, mille juhtimisse on kaasatud ka praktikud. Türi kolledzis töötati välja keskkonnateaduste eriala suvepraktikate süsteem, mis koosneb tutvumispraktikast pärast esimest kursust ja menetluspraktikast pärast teist kursust. Välissuhtluses loodi suhted Rostocki (Saksamaa) prügiettevõttega, et suunata üliõpilasi suvisele praktikale.
1998. a jätkus keskkonnanõustajate täiendõpe avatud ülikooli raames.
1998. a valmis ja sisustati Türi kolledzis arvutiklass ning seati sisse interneti püsiühendus. Alustati ka üliõpilaste ühiselamu renoveerimist, valmis selle esimene järk.

3.5. Avatud ülikool
Avatud ülikooli akadeemilise tegevuse kindlustavad teaduskonnad. Tugistruktuurid (kaugkoolituskeskus, multimeediakeskus ja regionaalkeskus) toetavad, korraldavad ja koordineerivad avatud ülikooli tegevust. Tegevuse aluseks on kaasaegsel info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinev paindlik ja avatud õpe, mis on paljudes arenenud riikides omaks võetud. Avatud õpe eeldab koolitust pakkuvalt institutsioonilt õppijate varustamist vajalike õppematerjalidega, et iseseisev töö oleks võimalik ja tulemuslik. Nii saab avatud ülikoolis omandada kõrgharidust või lõpetada varem katkenud õpinguid, täiendada oma teadmisi ja oskusi töökarjääri kindlustamiseks või omandada hoopis uus eriala.
Õppetöö toimub sessiooniti, mille sagedus ja kestus on teaduskondades erinev. Iseseisvat tööd sessioonide vaheajal abistavad õpikud ja õppematerjalid. Õppeteenustasu suurus oleneb õpingute mahust, kestusest ja individuaalse juhendamise astmest.

Õppijate arv oli tasemekoolituse kahekümne kahel erialal 1998. a lõpuks üle 1500. Nendel õppijatel on sihiks jõuda Tartu Ülikooli diplomini. Õppijate arv on avatud ülikooli tasemekoolituses kolme aasta jooksul kolmekordistunud (1996. a - 446 inimest, 1998. a - 1512 inimest).

Riiklik koolitustellimus on täita eripedagoogika ja põhikooli loodusteaduste õpetaja erialal. 60 õppijat on seotud põhiliselt kolme teaduskonnaga - sotsiaal-, keemia-füüsika- ja bioloogia-geograafiateaduskonnaga. Vastavates õppekavades on oma osa veel mitmel teaduskonnal.

Kõigil kolmel aastal on populaarsemateks teaduskondadeks olnud õigus-, majandus- ja sotsiaalteaduskond. Õppijaid on igast Eesti maakonnast, mitmetele erialadele on soovijaid olnud rohkem kui teaduskond suudab vastu võtta. Kuna tallinlased moodustavad õppijate hulgast on peaaegu poole, korraldavad mitmed teaduskonnad õppetööd ka pealinnas.

Avatud ülikooli õppurite arv on toodud lisas 3.13.