4. Teadustöö

Teadustöö on Tartu Ülikooli põhitegevuse kandvaks osaks, millele tugineb nii õppetöö kõigil oma astmetel kui ka ühiskonna vajaduste rahuldamiseks suunatud arendus- ja koolitustegevus oma erinevais vormides. Teadustööd tehakse Tartu Ülikoolis projektidena, mida finantseeritakse riigieelarvelistest või riigieelarvevälistest vahenditest.Lisa 4.1. annab ülevaate Tartu Ülikoolis 1998. a erinevatest finantsallikatest rahastatavatest teadustöö teemadest ja projektidest.
1998. a juhtis Tartu Ülikool kokku 482 teadusteema/projekti, sh 135 riiklikult sihtfinantseeritava teadusteema, 279 Eesti Teadusfondi, 5 Eesti Innovatsioonifondi ja 63 lepingulise projekti täitmist.

Joon. 4.1. Teadusteemade ja -projektide arv teaduskonniti 1998. a.

Teadustööga tegeletakse intensiivsemalt arsti-, bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateadus-konnas, kus on vastavalt 184, 84 ja 54 erinevat teemat või projekti. Teadustöö ei ole nii intensiivne õigus- ja usuteaduskonnas, kus tegeldi 1998. a vastavalt 6 ja 3 erineva teema ja projektiga (joon 4.1.).

Riiklikult finantseeritavate teemade raames tegeldakse Tartu Ülikoolis peamiselt alusuuringutega: sihtfinantseeritavatest teemadest moodustavad alusuuringud 69%, rakendusuuringud 22% ja arendustegevus 9%. Eesti Teadusfondi projektides on rõhk samuti suunatud alusuuringutele. Alus- ja rakendusuuringute ning arendustegevuse suhted Eesti teadusfondi projektides olid Tartu Ülikoolis 1998. a vastavalt 76%, 18% ja 6%.

Ühe õppejõu/teaduri kohta tuli 1998. a 0,5 teadusteemat või -projekti. Kõige rohkem teadusteemasid ja lepinguid ühe õppejõu/teaduri kohta täitsid arsti- ja bioloogia-geograafia teaduskondade töötajad (0,7). Joonisel 4.2. on toodud teadusteemade ja -projektide arv teaduskonniti ühe õppejõu/teaduri kohta Tartu Ülikoolis 1998. a.

Joon. 4.2. Teadusteemade ja -projektide arv teaduskonniti ühe õppejõu/teaduri kohta 1998.a.

4.1. Publikatsioonid
1998. a avaldati Tartu Ülikoolis 3025 publikatsiooni, 1997. a oli see arv 2824. Sisuajakirjas Current Contents refereeritavates ajakirjades avaldati 1998. a 323 artiklit, 1997. a oli vastav arv 251 (joon 4.3.). Joonisel 4.4. ning lisades4.2. ja4.3. on toodud Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude poolt 1998. a avaldatud artiklite koguarv ning Current Contents\'is avaldatud artiklite arvud teaduskondade kaupa.

Joon. 4.3. Kogupublikatsioonide ja CC artiklite arvu muutus ülikoolis 1995-1998

1998. a avaldati kõige rohkem publikatsioone filosoofia- (857), bioloogia-geograafia- (562) ja arstiteaduskonnas (402), kõige vähem usuteaduskonnas (30). Current Contents\'i artiklite osakaal oli kõigist ilmunud artiklitest suurim füüsika-keemiateaduskonnas (45%). Järgnesid Tartu Ülikooli asutused (34%) ja arstiteaduskond (21%). Ülikoolis ilmus CC artikleid keskmiselt 11% publikatsioonide kogu- arvust. Current Contents\'i artiklid puudusid majandus-, õigus- ja usuteaduskonnas (joon 4.4.).

Joon. 4.4. Publikatsioonide üldarv ja CC artiklite suhe publikatsioonide üldarvu teaduskondades 1998.a.

Parema ülevaate Tartu Ülikooli teadustöötajate ja õppejõudude töö tulemuslikkusest annab publikatsioonide arv ühe õppejõu/teaduri kohta. 1998. a avaldati Tartu Ülikooli teaduskondades keskmiselt 3 artiklit ühe õppejõu või teaduri kohta (1995. a oli see arv 1,4; 1996. a 2,3; 1997. a 3,1). Rohkem artikleid avaldati majandus- (7) ja bioloogia-geograafia-teaduskonnas (4,9). Kõige vähem avaldati artikleid ühe teaduri/õppejõu kohta matemaatika- (1,8) ja arstiteaduskonnas (1,6). Esikohal Current Contents\'i artiklite avaldamises oli 1998. a bioloogia-geograafiateaduskond, kus ühe teaduri/õppejõu kohta avaldati 0,6 CC artiklit. Tartu Ülikooli keskmine oli 1998. a 0,3 artiklit. (1995. a oli vastav näitaja 0,1; 1996. a 0,25; 1997. a 0,3). Joonis 4.5. annab ülevaate 1998. a Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude poolt avaldatud publikatsioonidest ühe teaduri/õppejõu kohta teaduskondade kaupa.

Joon. 4.5. Publikatsioonide arv ühe õppejõu/teaduri kohta teaduskondade kaupa

4.2. Konverentside ja seminaride korraldamine
1998. a korraldas Tartu Ülikool 189 konverentsi ja seminari, neist 91 olid rahvusvahelised (lisa 4.4. ja joon 4.6.). Kõige rohkem konverentse ja seminare

Joon. 4.6. Korraldatud teaduslikud üritused teaduskonniti

korraldati arstiteaduskonna poolt (57 üritust, millest 24 olid rahvusvahelised). Tartu Ülikooli töötajad osalesid ettekannetega konverentsidel ja seminaridel 2169 korral (joon 4.7.). Aktiivsemalt osalesid arstiteaduskond (673) ja filosoofiateaduskond (498 ettekannet).

Joon. 4.7. Ettekanded teaduslikel üritustel teaduskonniti

Ühe õppejõu/teaduri kohta on aktiivsemad ettekannetega osalejad arsti- ja majandusteaduskonnast (2,6 ettekannet õppejõu/teaduri kohta). Kõige vähem ettekandeid tehti ühe teaduri/õppejõu kohta õigusteaduskonnas (1,1) ja usuteaduskonnas (0,5). Kõige enam seminare ja konverentse korraldasid ühe õppejõu/teadlase kohta õigusteaduskond (0,4 korraldatud üritust õppejõu/teaduri kohta) ning kehakultuuri- ja sotsiaalteaduskonna töötajad (0,3).

4.3. Teadustöö finantseerimine
1998. a teadustöö summadest tuli 58,8 mln kr Tartu Ülikooli riigieelarvelistest vahenditest. 33,9 miljonit sellest olid sihtfinantseeritavad teadusteemad (SF), mis moodustab 30% kogu sihtfinantseeringute mahust Eestis. 1997. a oli Tartu Ülikooli sihtfinantseeritavate teemade maht 23,5 mln kr ja see moodustas 24% kogu Eesti Vabariigi teadusele sihtfinantseeringutena eraldatud summast. 24,5 mln kr riigieelarvelistest vahenditest olid Eesti Teadusfondi (ETF) uurimistoetused, mis moodustas ETFi grantide kogumahust 34%. 1997. a oli ETFst eraldatud grantide rahaline maht Tartu Ülikoolis 23,3 mln kr ja see moodustas samuti 34% kogu ETFi eraldistest. Joonisel 4.8. jalisas 4.5. on kujutatud riigieelarvelise teadusraha jaotumine teadusasutuste vahel Eestis 1998. a.

Joon. 4.8. . ETF ja sihtfinantseerimise summade jaotus teadusasutuste vahel Eestis 1998. a.

Edukamad riikliku teadusraha taotlejad (joon 4.9.,lisa 4.6.) olid arstiteaduskond (18,1 mln kr) ja bioloogia-geograafiateaduskond (14,8 mln kr). Kõige vähem teadusraha eraldati õigusteaduskonnale (0,7 mln kr) ja usuteaduskonnale (0,4 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta (joon 4.10.) laekus teaduskondadele riigieelarvelist teadusraha keskmiselt 59,9 tuhat krooni, rohkem bioloogia-geograafiateaduskonnale (129,1 tuhat krooni), füüsika-keemiateaduskonnale (75 tuhat krooni) ja arstiteaduskonnale (70,2 tuhat krooni). Väikseimad summad olid majandusteaduskonnas (26,2 tuhat krooni), filosoofiateaduskonnas (23,7 tuhat krooni) ja õigusteaduskonnas (23,3 tuhat krooni). Üldistatult võib öelda, et rohkem on õnnestunud riiklikku teadusraha hankida looduteadustel ja vähem humanitaarteadustel.

Joon. 4.9.Riikliku teadusraha jaotus teaduskondade vahel 1998. a (mln kr)

Joon. 4.10.Riikliku teadusraha jaotus teaduskondade vahel ühe õppejõu/teaduri kohta 1998.a. (tuh.kr)

Ühe publikatsiooni maksumuseks (teaduse finantseerimise summa suhe publikatsioonide üldarvu) kujunes Tartu Ülikoolis 1998. a keskmiselt 20 tuhat krooni Kallimad olid publikatsioonid arstiteaduskonnas (45 tuhat krooni), füüsika-keemiateaduskonnas (35 tuhat krooni) ja matemaatikateaduskonnas (31 tuhat krooni).Lisa 4.7. annab ülevaate ühe publikatsiooni maksumusest teaduskondade lõikes.