5. Arendustegevus

1998. a jätkus Tartu Ülikoolis arendustegevusega seotud aktide vastuvõtmine ning olemasolevate täiustamine ja muutmine. Tähtsamad arendustegevusega seotud 1998. a aktid on ära toodudlisas 5.1.

5.1. Teadustulemuste rakendamine
1998. a teadustulemuste rakendamise põhiline ülesanne oli luua teadlaste jaoks soodsad tingimused tehnoloogiliste projektide läbiviimiseks nii ülikoolisiseste normdokumentide kui nõuandva tugiteenistuse väljaarendamise näol.
23.01.98 arutas ülikooli nõukogu teadustulemuste rakendamise alast arendustegevust.
19.06.98 sätestas ülikooli arengukava esmakordselt teadustulemuste efektiivsema rakendamise suunad - ülikool töötab välja teadustulemuste rakendamise strateegia ja asub selle elluviimisele; arendab välja sildstruktuurid teadlaste ja teadustööde tellijate vahel ning vastava nõuandeteenistuse; soodustab teadustulemuste rakendamisele orienteeritud spin-off-firmade loomist, on huvitatud lepingulisest koostööst nendega; peab vajalikuks iga-aastaste ülikooli innovatsioonipreemiate väljaandmist.
Eelnimetatud strateegia väljatöötamist koordineeriv ja arendav üksus oli ülikoolis teadus- ja arendusosakond (TAO). 1998. a viidi Eesti Innovatsioonifondi toetusel läbi projekti \"Teadustulemuste rakendamist ja innovatsiooni toetava tugisüsteemi väljaarendamine Tartu Ülikoolis\" II etapp.
Teadustulemuste rakendamise intensiivistamist alustati kolmes strateegilises suunas:

1. Teadlaste ettevõtlikkuse toetamine - koostöö edendamine spin-off-firmadega;
2. Ülikooli tehnoloogia müümiseks välispartneri - tehnoloogia siirde firma (technology transfer company) leidmine;
3. Teadusteenuste aktiivsem pakkumine Eesti ettevõtjatele - alustati andmebaasi \"TÜ teadusteenused ja tehnoloogiad\" loomist.
1998. a sõlmis Tartu Ülikool lepingud ühe spin-off- firmaga, mis hakkab ülikoolis välja töötatud tehnoloogia alusel loodud seadmeid tootma ja turustama ning maksma ülikoolile litsentsitasu. Olukord on soodne, sest vastavalt ülikoolis kehtivale eeskirjale saavad autorid ülikoolile makstavast litsentsitasust (royalty) 65% (erinevalt paljudes ülikoolides kasutatavast nn Stanfordi mudelist, kus autorite tasu määr on 33%).
Rakenduslike projektidega tegelemise hõlbustamiseks koostas TAO 1998. a järgmisi infomaterjale: \"Kuidas teadmistelt teenida\", \"Patendiinfo lisaks teaduskirjandusele\", \"Mida on vaja teada enne patentimise alustamist\", \"Teave EIFi toetuse taotlejatele ülikoolist\". Ülikooli ajalehes ilmus 1998. a nendel teemadel 6 artiklit.

TAO nõustas teadlasi projektide rahastamisvõimaluste leidmisel, lepingute sõlmimisel, rahanduslikes ja juriidilistes küsimustes, Internetis patendiuuringute tegemisel ja tulemuste analüüsil. Samuti nõustati tehnoloogilisi projekte \"hands on\" põhimõttel, koostati litsentsilepinguid (tarkvara lõppkasutaja lihtlitsents) ja müüdi esimesed litsentsid tarkvarale ATLEET.

Tartu Ülikool esitas 1998. a Eestis 7 kaubamärgitaotlust, Patendiametis oli menetluses 4 kaubamärgitaotlust, registreeriti 2 kaubamärki. Esitati 1 tööstusdisainilahenduse registreerimistaotlus, rahvusvahelise patenditaotluse alusel esitati 3 rahvuslikku/regionaalset patenditaotlust (lisa 5.2.).

Teadustulemuste rakendamise propageerimiseks korraldati kaks seminari. Messil INNOVAATIKA 98 viidi läbi rahvusvaheline konverents \"Innovatsioon ja areng - ülikoolide, tööstuse ja riigi koostöö\". 29.10.98 viidi Toomemäel läbi seminar \"Teadustulemuste rakendamine - tehnosiire\".

Tutvustamaks Tartu Ülikoolis tehtavat teadustööd ja eelkõige selle rakendusi, osaleti neljal messil (Innovaatika`98 Tartus, Messe`98 Hannoveris, teadusmessil Turus, Ida- Viru messil) ning konverentsil ja näitusel \"New Partners, New Opportunities\"

Brüsselis. TAO konsulteeris välisekspertidega ülikooli tehnoloogia siirde üldskeemi asjus ning konkreetsete tehnoloogiliste projektide osas peeti vastava firmaga läbirääkimisi, et Tartu Ülikooli teadustulemusi kaubastada.

Rakenduslike ja arendustööde motiveerimiseks otsustas ülikooli valitsus 10.03.98 luua ülikooli innovatsioonipreemiad (preemiafond 150 000 kr) ja innovaatika ergutusauhinnad (auhinnafond 50 000 kr), (lisa 5.3.).

5.2. Välissuhtlus
1998. aastal laienesid ja süvenesid Tartu Ülikooli kontaktid välismaiste kõrgkoolide ja teadusasutustega. Siin käis teadlasi 26 erinevast riigist, kõige enam Skandinaaviast ja Saksamaalt (joon 5.1.,lisa 5.4.). Tartu Ülikooli teadlased külastasid 31 riigi ülikoole ja teadusasutusi, osaledes rahvusvahelistes ühisprojektides ning rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel (joon 5.2., lisa 5.5.).

Joon. 5.1. TÜ-d külastanud välisteadurid ja -õppejõud päritolumaa järgi 1998

Joon. 5.2. TÜ töötajate külastused välisriikides 1998. a

1998. a oli Tartu Ülikoolil 26 kehtivat koostöölepingut välisülikoolidega. 1998. a külastasid Tartu Ülikooli 10 välisriigi saadikud või saatkondade esindajad, samuti mitmed riigitegelased ja sõpruslinnade esindajad. 1998. aastal külastasid ülikooli mitmete fondide esindajad, kes olid huvitatud koostööst Tartu Ülikooliga ja kelle osavõtul korraldati meie teadlastele teabepäevi, et tutvustada fondide rahastamisvõimalusi.Lisas 5.6. on toodud ülevaade 1998. a Tartu Ülikooli välispartneritest.

1998. aastal pakkusid Tartu Ülikooli teadlastele, õppejõududele ja üliõpilastele stipendiumi taotlemise võimalust järgmised fondid ja organisatsioonid: CIMO, Väinö Tannerin Säätiö, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Rootsi Instituut, Taani valitsus, NUFFIC, British Council, Jaapani Sasakawa Fond, DAAD ja mitmed saatkonnad.

TÜ osales pilootprojektis IQRP (Internationalisation Quality Review Process). Selle projekti raames hindas ülikool enda internatsionaliseerumise taset teaduskondades ja ülikooli asutustes. Osaleti ka Eestile avanenud Euroopa Liidu programmi SOKRATES ettevalmistamisel ja koostati Tartu Ülikooli \"European Policy Paper.\" Jätkus ülikooli välissuhete talituse ja välisüliõpilastalituse poolt algatatud TEMPUSe projekt IMAGE II, mis haaras 1998. a kaasa veel 5 ülikooli Eestist. Samuti võeti osa TPÜ poolt pakutud koostööprojektist IROBALT, mis kaasab koostöösse Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu ülikoolide välissuhete osakondi.

5.3. Regionaaltegevus
Alates 1997. aasta sügisest juhib Tartu Ülikooli regionaalset tegevust Tartu Ülikooli nõukogus vastu võetud strateegiline dokument - Tartu Ülikooli regionaalprogramm. Regionaalprogramm seab eesmärgid kolmel suurel tegevusalal: koostöösuhted Eesti piirkondadega, teadus- ja arendustegevus ning täienduskoolitus ja ümberõpe.
1998. aastal arenes regionaaltegevus stabiilselt ja säilitas senised töösuunad, tutvustades ja toetades kõigis Eesti regioonides ülikooli erinevate struktuuride tööd. Igas tegevusvaldkonnas toimus teatud edasiminek, koostöö maakondadega ning ka ülikoolisisene koostöö on muutunud viljakamaks.

Aruandeaastal lisandus senistele koostöölepingutele leping Tallinna linnaga (21.01.98). See on raamleping, mis puudutab infovahetust, koolitusteenust, konsultatsioone ja teadusuuringuid, samuti kultuurikoostööd.

Aruandeaastal toimusid Tartu Ülikooli tutvustavad infotunnid ja -päevad (vajaduse korral ka venekeelsed) pea kõigis maakonnakeskustes. Lisaks traditsioonilisele vastuvõtu, õpetatavate erialade ning üliõpilaselu infole toimus sel aastal infopäevade alguses uut eriala tutvustav (nt infotehnoloogia, materjaliteadus) akadeemiline loeng. Vastuvõtuperioodil juunis-juulis vahendasid esindajad infot sisseastumistingimuste, eksamitulemuste ning konkursside kohta.

Eesti erinevate piirkondade koole ja kõiki huvilisi on nii otse kui ajakirjanduse vahendusel informeeritud avatud ülikooli täienduskoolitustalituse poolt korraldatavatest korrektiivkursustest. Hiiumaal loodi paindliku õppe osas pretsedent - avatud ülikooli õppur sooritas eksamid kohapeal ning testi tulemused saadeti Tartusse.

Traditsiooniks on saanud teadust populariseerivad loengusarjad Tartu Ülikooli kolledþites ning kevadel toimuv loengusari Tallinnas Rahvusraamatukogus, kus kahe töönädala jooksul esinevad loengutega kõigi teaduskondade esindajad. Lisaks eelpool nimetatud loengusarjadele on ülikooli õppejõud akadeemiliste loengutega esinenud Eesti erinevais paigus.

Toimunud on ka spetsiaalselt kooliõpilastele mõeldud teadust tutvustavad üritusi, eraldi valdkonnaks on erialapäevade korraldamine, kus ühe päeva jooksul tutvustatakse konkreetset eriala, sh vastuvõtutingimusi, õpinguid ja tulevikuperspektiive.

Koostöös erinevate institutsioonidega on regionaaltegevus aidanud kaasa mitmete konverentside ja seminaride korraldamisele ja läbiviimisele, samuti erinevate näituste vahendamisele. Ülikooli tutvustamiseks, teadvustamiseks ja kontaktide sõlmimiseks osales ülikool mitmetel kohalikel messidel.Lisa 5.7. annab ülevaate regionaalprojekti raames korraldatud üritustest 1998. a.

Tartu Ülikooli Vilistlaskogu koosseisus moodustati 1998. a kolm uut vilistlaskoondist: Järvamaal, Tallinnas ja Viljandimaal. Vilistlasüritusi korraldasid 1998. aastal aktiivselt Tartu, Saaremaa, Ida-Viru-, Valga- ja Läänemaa ning Pärnu koondised. Vilistlaskogu aastakoosolek toimus 28. novembril.

Ülikooli regionaaltegevuse üks etapp hakkab jõudma lõppjärku. Infovahetussüsteem on üles ehitatud, maakondadega on kujunenud head töised sidemed. Ülikoolilt oodatakse eelkõige rakendusuuringuid ja mitmesugust õppetegevust. Selle suuna edasiarendamine on praegu kesksel kohal. Järgmise aasta jooksul on plaanis moodustada regionaalkeskus, mille üheks suureks töövaldkonnaks oleks ülikooli õppimisvõimaluste ning teadusuuringute tutvustamine regioonis, sh regiooni vajaduste ja praktiliste probleemide ülikoolile teadvustamine. Teiseks väga oluliseks valdkonnaks on avaliku sektori teenindamine, mis hõlmaks koolitustegevust, uuringuid ja tehnilist abi (nt juhtimisabi, planeeringud jms).

5.4. Infosüsteemide projekt
Aruandeaastal jätkus 1996. a. alguse saanud infosüsteemide arendamine. 01.01.98 käivitusid finantstarkvara Concorde XAL esimesed moodulid pearaamatI, pearaamatII, hankijate ja klientide moodulid. 01.04.98 käivitus lao moodul, 01.10.98 viidi kogu palga- ja personaliarvestus üle Concorde XAL personali- ja palgamoodulitele. Aastavahetuseks 1998/1999 valmistati ette põhivarade mooduli kasutuselvõtt alates 1999. aastast.
Paralleelselt finantstarkvara juurutamisega alustati 1998. a ülikooli teadusinfo andmebaasi juurutamisega. Aasta lõpuks saadi kasutamiseks valmis esimene nn prototüüp. Teadusinfo andmebaasiga jätkub töö 1999. a ja eeldatav käivitumise tähtaeg on 01.09.1999. Teadusinfo andmebaasi loomine on toimunud koostöös AS-ga Aprotega, kes 1996. a viis ülikoolis läbi infosüsteemide analüüsi. Kui finantstarkvara on ülikoolile hangitud väljastpoolt ja seda võiks lugeda standarttarkvaraks, siis teadusinfo andmebaas on loodud ülikooli jaoks unikaalsena. Samas kasutavad mõlemad Oracle andmebaasimootorit, mis teeb neist kergesti andmete tasandil integreeritava süsteemi. Infosüsteemi arengu strateegia ongi suunatud sellele, et ülikoolile tekiks kõiki tema vajadusi rahuldav infosüsteem, mille erinevate osade vaheline andmevahetus oleks kergesti teostatav.

Viimastel aastatel toimunud suurte muudatustega õppetöö korralduses on tekkinud olukord, kus teaduskonnakesksed infosüsteemid enam ei rahulda ja on vaja välja arendada kvalitatiivselt uus õppeinfosüsteem, mis haaraks endasse kogu ülikoolis toimuva õppetöö ja oleks ühtlasi lihtsalt kasutatav kogu ülikooli ulatuses. Vahendiks selle süsteemi ülesehitamiseks on valitud Internet kui kõige universaalsem vahend arvutite-vaheliseks andmesideks. Kasutaja jaoks programmeeritud WWW vahendid ei sõltu sellest, kuidas on üles ehitatud andmebaasid. On praktiliselt võimatu kiiresti ja ühekorraga realiseerida sellist õppeinfosüsteemi, mis kataks ära kõik õppetööga seotud vajadused. Informatsiooni mahu poolest kujunevad kõige suuremateks eksamiprotokollide register ja õppeaineregister. Aruandeaasta jooksul valmistati õppeainete registreerimisdokumendid ette ainult Interneti vahenditega. Samuti avati kasutamiseks eksamiprotokollide register. Eksamiprotokollide sisestamise korraldab õppetööd läbiviiv teaduskond üliõpilase kuuluvusest sõltumata, st süsteem on erinevalt kursusesüsteemist ainesüsteemikeskne. Mõlemad registrid võimaldavad algdokumentide sisestamist ja väljatrükki. 1998. aasta ülikooli astumine oli samuti korraldatud Interneti vahenditega.

5.5. Personalikoolitus
Sisekoolitusel osalesid ülikooli töötajad 613 korral ning ülikooliväliste koolitusteenuse pakkujate poolt korraldatud koolitusüritustel 172 korral, kokku 785 korral (lisa 5.8.). Suurimateks sisekoolituse läbiviijateks olid arvutuskeskus (49 kursust) ja personaliosakond (18 kursust koostöös kantselei, keelekeskuse ja teabetalitusega). Kokku investeeriti töötajate tööalaseks ja tasemekoolituseks 430 088 krooni, mida on märgatavalt rohkem kui varasematel aastatel (lisa 5.9.).