6. Haldus-majandustegevus
6.1. Haldus-majandustegevuse arengu põhisuunad
1998. a moodustati haldusdirektori ametikoht ning määratleti tema vastutusala ja volitused (kk 05.06.1998 nr 11RE). Haldusdirektor vastutab haldus-majandustegevuse korraldamise eest Tartu Ülikoolis ja tema haldusalas oli seisuga 31.12.98 11 allüksust ja asutust.
Seadustega ettenähtud korras jätkus väikeettevõtte TÜ Üliõpilasküla reorganiseerimine mittetulundusühinguks Tartu Üliõpilasküla. Struktuuriüksus Sõbra Maja reorganiseeriti mittetulundusühinguks Tartu Üliõpilasmaja ning pandi algus TÜ Kääriku spordibaasi reorganiseerimisele sihtasutuseks Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus.
Struktuuriüksuste arengukavades seati ülikooli majandamisel tehnilise infrastruktuuri haldamise ja arendamisega tegelevate allüksuste töö põhieesmärgiks säästlikkus ja ökonoomsus.
Asuti ette valmistama ülikooli põhitegevust toetavate ettevõtete ümberkujundamist ülikooli asutusteks, et senised struktuuriüksused (raamatupood, kohvikud, apteegid) saaksid tegevust jätkata uutel normatiivsetel ja majanduslikel alustel.
Teostatud ümberkorraldused võimaldasid, vaatamata haldusstruktuuride funktsioonide täienemisele ja muutumisele, jätkata haldusdirektori vastutusalas ametikohtade arvu vähendamist (lisa 6.1.).
Tartu Ülikooli asjaajamise korrastamiseks jätkati eeskirjade ja juhendmaterjalide väljatöötamist.
6.2. Haldustegevus ja tehniline infrastruktuur
Ehituskorralduse osakonna põhiülesanne oli realiseerida 1998. a ülikooli territoriaal-ruumilise arengukava alusel kinnitatud investeerimisplaan. Ülikooli 1998. a eelarvest eraldati kapitaalremondi kuludeks kokku 7,88 mln kr, riigieelarvest eraldati Tartu Ülikoolile 14,3 mln kr, lisaks eraldati valitsuse reservfondist sihtsuunitlusega Tiigi 14 ühiselamu toestustöödeks 300 tuh kr. Tartu Ülikooli nõukogu 23.10.98. a otsusega nr 62 avati pangalaenu kaasabil tehtavate investeeringute arvelt objektide finantseerimine kogumahus 75,0 mln kr. Ehitus-projekteerimistöid tehti 16 objektil kogumaksumusega 68,8 mln kr, mis on umbes 70% nende objektide kogumaksumusest (96,2 mln kr), (lisa 6.2.).
Kinnisvaraosakonnas jätkus Tartu Ülikooli kinnisvarade formeerimine. Ülikoolile võõrandati 12 Tartu linnas asuvat kinnistut, lisaks ostis ülikool kolm ja loobus kahest kinnistust (lisa 6.3.). 1998. a lõpuks tehti kindlaks tegelik teaduskondade ja muude struktuuriüksuste ruumikasutus.
Turvateenistuse prioriteediks oli suurendada tehnilise valve osakaalu ja valvurite dubleerimist tehnilise valvega, milleks kulutati 937 tuh kr. Tuleohutuse tagamiseks vahetati vanad vahtkustutid uute pulberkustutite ja süsihappegaaskustutite vastu - kokku hangiti 391 pulberkustutit ja 38 CO2 kustutit kokku 289,4 tuh kr väärtuses. Keskkonnakaitse-alal täiendati ja/või pikendati ülikooli olemasolevaid jäätme-, välisõhusaaste- ja vee-erikasutuslubasid. Saastekahju hüvitist tasuti Keskkonnafondi kokku 17,7 tuh kr. Väikesemamahulisi hooldusremonte teostati kogusummas 627,3 tuh kr, lisaks telliti lepingulisi töid teistelt firmadelt 726,7 tuh kr ulatuses. Ülikooli kasutuses oli 1998. a kokku 116 hoonet, lisaks hulk väiksemaid ehitisi. Väljaspool Tartut on ülikoolil 22 hoonet, sh. Kääriku spordibaas ja bioloogia-geograafiateaduskonna praktikabaasid Palmses, Tipus, Voorel, Vellaveres ja Himmastes.
Kommunikatsioonivõrkude korralduse põhitegevus oli ülikooli telefonivõrgu hooldamine ja arendamine. Asutusesiseste all-abonentide arv on kahe viimase aastaga peaaegu kahekordistunud, kasvades 1998. a 1000-ni. Arenguruumi silmas pidades võeti kasutusele neljakohalised sisenumbrid. Mitmesse õppehoonetesse paigaldati ülikooli jaama telefonid ja rajati uus sisevõrk. Kõigis remonditud ruumides asendati signalisatsiooniseadmed. Pidevalt toimus aulas ja nõukogu saalis olnud koosolekute ning vabaõhuürituste tehniline teenindamine, alustati heliarhiivi ümbersalvestamist CD-kandjatele. Täiendati ülikooli videoarhiivi, valmis 5 videofilmi. Paljundusbüroosse osteti uus mitmevärvilist kopeerimist võimaldav paljundusmasin ning kiirköitmise kaasaegne tehnika.
Tehnovõrkude korralduses oli põhirõhk energiasäästuprogrammi tagamisel. Soojamajanduse säästuprogrammi alustati soojasõlmede ja sisemiste küttesüsteemide kaasajastamisega, järgmise etapina jätkati hoonete soojapidavuse suurendamist (uste-akende ja katuste vahetus jne). Elektrimajanduse alal jätkati elektriseadmete kaasajastamist ja vananenud elektriseadmete väljavahetamist kaasaegsemate ja ökonoomsematega. Vee ja kanalisatsiooni alal korrastati pidevalt vananenud seadmeid ja torustikke, hoonetesse paigaldati veemõõtjaid ja uuendatud veemõõdusõlmi (lisa 6.4.).
Transpordikorraldus tegeleb põhiliselt TÜ allüksuste teenindamise ja liiklusalaste küsimustega. Transportteenuseid osutati väljapoole ülikooli ja ülikooli töötajatele. Teostati amortiseerunud transpordivahendite väljavahetamist uute tunduvalt ökonoomsete sõidukite vastu. Ülikooli valduses olev territoorium märgistati vastavate liiklusmärkidega ja ülikooli töötajatele suurendati parkimiskohtade arvu. Osaleti ülikooli asutuste juures olevate parklate skeemide, rahvusvaheliste üliõpilasmängude liikluskeemi, uue kujundusega parkimislubade ja transpordivahendite kuluarvestuslehtede väljatöötamisel, linnavalitsusele esitati taotlus muuta Jakobi 2 (keemiahoone) esine ülikooli parklaks. Kehtestati transpordiosakonna veoteenuste hinnakiri.
Laomajandus. Ümberformeeritud varustusosakonna üks pakilisemaid ülesandeid oli vabastada laod mittevajalikust varast. Lõpetati ebaotstarbekate ladude tegevus ja realiseeriti enamus vanast nõukogudeaegsest kaubast. Tehti ettevalmistusi, et anda mõnede ladude funktsioonid üle ülikooli teistele struktuuriüksustele.
6.3. Sotsiaal-kultuuriline infrastruktuur
Spordibaasid. Viies spordibaasid kehakultuuriteaduskonna koosseisust haldusprorektori vastutusalasse, seati eesmärgiks leida võimalusi ja vahendeid spordirajatiste- ja objektide renoveerimiseks. Aasta-aastalt on suurenenud linna spordibaase kasutavate inimeste arv, kellest 80% moodustavad ülikooli üliõpilased, õppejõud ja teenistujad. Täiskoormusega töötavad kõik spordisaalid, suvel staadion ja tenniseväljakud.
Suurimad kasutajad väljaspool ülikooli on linna spordikoolid ja üldhariduskoolid. Ülikooli staadioni renoveerimine linna esindusstaadioniks on ülikooli ja linna ühine eesmärk. 1998. a tehti osaliselt remont staadioni dužiruumides, vahetati dužisegistid, aasta lõpus alustati staadioni siseruumide remonttöödega.
Ujula 4 spordikompleksi renoveerimiseks multifunktsionaalseks halliks, mis vastaks kõikidele rahvusvahelistele normidele ja mahutaks suuremal arvul pealtvaatajaid, sõlmiti Tartu Ülikooli ja Tartu linna vahel koostööleping. 1998. a remonditi spordihoone sportmängude saali põrandad ja paigaldati sahteltribüünid. Peaväljakule paigaldati kõigile rahvusvahelistele nõutele vastav tabloo.
Kääriku spordibaasi ülesandeks on spordikompleksi hooldamine ja arendamine, sellel põhinev õppetöö ning teenuste osutamine. 1998. a moodustati ühine Kääriku-Tehvandi nõukogu ja asutati sihtasutus Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus. Väljatöötamisel on Kääriku spordibaasi uus arengukava ja tegevusstrateegia. Baasi omatulude laekumine oli 3,12 mln kr, kulud 3,19 mln kr, täituvuseks kujunes 28,5%.
Majutustegevus. Tartu Ülikoolis õppivate üliõpilaste majutamisega tegeles väikeettevõte TÜ Üliõpilasküla, mis reorganiseeriti ümber mittetulundusühinguks Tartu Üliõpilasküla ja kustutati ettevõtteregistrist 18.03.98. Üliõpilasküla käsutuses on 7 ühiselamut (Narva mnt 25, 27, 89; Pepleri 14, 23; Tiigi 14; Nooruse 7) ligikaudu 2500 üliõpilaskohaga. Enamus ühiselamuid on ehitatud 70ndatel aastatel. Kokku eraldati riigieelarvest Tartu Üliõpilaskülale 1998. a 2,3 mln kr, täiendavalt saadi Vabariigi Valitsuse reservfondist 300 tuh kr Tiigi 14 ühiselamu jaoks. Tartu linnavolikogu otsustas eraldada 1998. a linnaeelarvest 600 tuh kr TartuÜliõpilasküla toetuseks.
6.4. Põhitegevust toetav ettevõtlus
Ülikooli kohvikud. TÜ struktuuriüksus Ülikooli Kohvikud hõlmab alates 11.05.98 Tartu Ülikooli vana kohviku ja söökla ning tegeleb eelisjärjekorras üliõpilaste, ülikooli personali ja ülikooli külaliste toitlustamisega. Ettevõtte käive oli aruandeaastal 3,63 mln kr ja selle majandamine toimus omavahendite arvelt. 1998. a alustati vanade seadmete väljavahetamist, tehti suuri kulutusi puhastus- ja korrastustöödele, suunati töötajaid täiendõppele ja osaleti mitmetel üldharivatel üritustel.
Ülikooli raamatupood teenindab ülikooli töötajaid, üliõpilasi, ülikooli allasutusi ning ka linnaelanikke, Tartu külastajaid ja mitmeid asutusi. Raamatupood müüb eelkõige teadus-, õppe- ja teatmekirjandust, samuti pakutakse ilukirjandust. 1998. a oli raamatupoes 10 töötajat, selle käive oli 5,34 mln kr ja kasum moodustas 750 tuh kr. Keskmine päevamüük oli 17,7 tuh kr ning keskmine kuu läbimüük 447,3 tuh kr. Keskmine hinnatäiend oli 19,7%.
Ülikooli apteegid. Tartu Ülikooli Kesklinna Apteegi ja Tartu Ülikooli Tamme Apteegi tegevuse eesmärk on ravimite, sidematerjalide, haigepõetusmaterjalide, kosmeetika ja veterinaarravimite müük elanikkonnale ja raviasutustele. Apteegid on praktikabaasiks TÜ arstiteaduskonna farmaatsia instituudi üliõpilastele, samuti internatuuri läbiviimise kohaks lõpetajatele. Apteekide käive oli 1998. a kokku 32,1 mln kr.