7. Finantseerimine

7.1. Tulud
Ülikooli tulud koosnevad:
a) riigieelarvelised vahendid, mis on eraldatud enamuses õppekuludeks,
b) riigieelarvevälised vahendid, mille moodustavad õppeteenustasud, ETFi grantide, välisgrantide, sihtotstarbeliste vahendite ja innovatsioonifondi laekumised, lepingute tulud ja muud laekumised.
Riigieelarvelised assigneeringud laekuvad ülikoolile peamiselt haridusministeeriumi, lisaks ka kultuuri- ja sotsiaalministeeriumi kaudu (joon 7.1.).

Joon. 7.1. Koondeelarvete moodustumine tuluartiklite kaupa (tuh.kr)

1998. a tegeldi intensiivselt riigieelarveväliste vahendite osatähtsuse suurendamisega. Struktuuriüksusi motiveeriti leidma ja kasutama täiendavaid finantseeringuid. Võeti vastu Tartu Ülikooli laenupoliitika põhimõtted - laenusid tuleb kasutada säästvalt ja kokkuhoidlikult ning jälgida objektide valiku loogilist järgnevust; laenude kogusumma ei tohi ületada 1/3 eelmise eelarveaasta haridus- ja teaduskulude eelarvest.

Joon. 7.2. Koondeelarve protsentuaalne jaotus artiklite kaupa (lühendite selgitus joon 7.1.)

1998. a oli ülikooli kogu rahaliste laekumise maht 538,1 mln kr, mis on 31% enam kui 1997. a. (joon 7.3.). Märgatav laekumiste kasv saavutati tänu laenule (kasutati 45 mln kr). Riigieelarvelised laekumised suurenesid 18,0%. Hariduseelarve suurenes vaid 9,6%, ent teaduseelarve kasv (74,1%) on viimaste aastate suurim. Riigieelarveväliste laekumiste kasv (23,8%) on olnud tunduvalt tagasihoidlikum kui varasematel aastatel (1996. a - 90,6%, 1997. a - 51,5%). See viitab lisaraha teenimise võimaluste vähenemisele, samas on riigieelarvevälise raha osakaal üldeelarves aasta-aastalt suurenenud (1995. a - 18%, 1996. a - 24%, 1997. a - 35% ning 1998. a - 41%). Riigieelarvelised laekumised suurenesid 1998. a jooksul lisaeraldiste arvel 6,0 mln kr võrra.

Joon. 7.3. Tulude struktuur tuluallikate lõikes 1996-1998

7.2. Kulud
1998. a. olid Tartu Ülikooli eelarvelised laekumised 538,1 mln kr, millele lisandus eelmise aasta jääk 21,7 mln kr. Kokku oli kasutada seega 559,8 mln kr, millest kulutati ära 554,8 mln kr ehk 99,1%. Hariduseelarves oli täitmine 99,0% (jääk 2,46 mln kr), teadussummadel 94,4% (jääk 3,6 mln kr) ning riigieelarveväliste vahendite osas 91,6% (jääk 15,8 mln kr).
Teaduskonnad kulutasid haridusraha 100,7% ning teaduskonnavälised krediidikäsutajad 96,3%. Teadusrahadest kulus teaduskondadel ettenähtust 95,9% ja teaduskonnavälistel struktuuriüksustel 93,1%. Kõige vähem kulutati riigieelarveväliseid vahendeid - teaduskonnad 89,7% ning teaduskonnavälised struktuuriüksused 93,3%.

Joon. 7.4. Kulude struktuur kululiikide lõikes (PM - palk ja maksud, MK - majandamiskulud, IN - investeeringud, ST - stipendiumid) 1998. a

Kokku investeeriti 87,9 mln kr ulatuses. Riiklikud investeeringud moodustasid sellest 15,1 mln kr, ülikooli põhieelarvest nähti investeeringuid ette 8,9 mln kr ulatuses ja laenu arvelt investeeriti 63,9 mln kr.

1998. a ülikooli kogukuludest moodustasid personalikulud 36,3% (1996. a - 44,7%, 1997. a - 44,5%), (joon 7.1.), mille osakaalu langus kulude struktuuris on tingitud eelkõige investeeringute mahu hüppelisest tõusust. Majandamiskulude osatähtsus on jäänud praktiliselt samale tasemele (1997. a - 43,9%, 1998. a - 45,3%). Varasematel aastatel pidevalt vähenenud investeeringute osakaal suurenes tänu ülikooli poolt võetud laenule, (1996. a - 6,5%, 1997. a - 5,6%, 1998. a - 14,2%) ning seega ei ole ülikool enam sunnitud ehitus- ja remonditöid tegema valdavalt majandamiskulude arvelt. Alates 1997. a kehtiva korra kohaselt ei sõltu stipendiumide suurus enam miinimumpalgast ning seetõttu on nende osatähtsus vaatamata üliõpilaste arvu suurenemisele hakanud langema (1996. a - 5,6%, 1997. a - 4,8%, 1998. a - 4,2%).

Aastatel 1995-1998 on kogukulud kasvanud 2,6 korda. Valdava osa kogukulutustest moodustasid aruandeaastal tavapäraselt haridussummad ja seda vaatamata nende osatähtsuse märgatavale vähenemisele (1995. a - 74,4%, 1996. a - 66,5%, 1997. a - 63,9%, 1998. a - 48,8%). Teadussummade osakaal suurenes 1998. a analoogselt eelnevate aastate kulude dünaamikale (1995. a - 15,9%, 1996. a - 16,5%, 1997. a - 18,2%, 1998. a - 23,3%). Muude, s.o riigieelarveväliste vahendite osatähtsus kogukuludest on ajavahemikul 1995-1998 tõusnud ligi kaheksa korda, suurenedes progresseeruvalt ka 1998 aastal (1995. a - 9,6%, 1996. a - 17%, 1997. a - 17,9%, 1998. a - 28,0%).

Ajavahemikul 1995-1998 on keskmised kulud ühe töötaja kohta tõusnud keskmiselt ligi kaks pool korda. Võrreldes aastaga 1997 on tõus 1,3- kordne (1997. a - 124,1 tuh kr, 1998. a - 157,2 tuh kr).

Kogukulud ühe õppejõu/teaduri kohta on kasvanud keskmiselt 2,5 korda. Võrreldes aastaga 1997 on vastav näitaja suurenenud 1,2 korda.

Keskmised kulud ühe üliõpilase kohta on nelja viimase aasta jooksul tõusnud 2 korda. 1997. a moodustasid kulud ühe üliõpilase kohta kokku 24,4 tuh kr ja 1998. a 30,6 tuh kr. Võrreldes aastaga 1997 tõusid kulud ühe üliõpilase kohta 1,25 korda.

Lisad 7.1., 7.2.,7.3. ja7.4. annavad ülevaate Tartu Ülikooli kuludest ja tuludest 1998. a.