AAA

1. Peamised tegevussuunad ja üldandmed

Möödunud 1999. aastal tähistas Tartu Ülikool eesti ülikooli aastapäeva. Kaheksakümmend aastat tagasi, 1919. aasta 1. detsembril alustas Tartu Ülikool õppetööd eesti keeles, olles vastsündinud Eesti riigi lähteallikas Eesti intelligentsi kujundamisel.

Juubeliaastal jätkas ülikool pikaajaliste arenduseesmärkide elluviimist oma põhikirja ja heade akadeemiliste tavade kohaselt, pakkudes teadusõppel põhinevat kõrgharidust, edendades teadusi ning osutades ühiskonnale teadus-, koolitus- ja arendustegevusele tuginevaid teenuseid.

Ühiskonna areng ja muutuvad vajadused panevad ülikoolile pideva kohustuse nüüdisajastada üliõpilasele pakutavat haridust. 1999. aastal loodi Tartu Ülikoolis 21 uut õppekava, jätkus õppekavade akrediteerimine, juurutati uus hindamissüsteem, arendati veebipõhist kaugkoolitust. Lõpetanute konkurentsivõime tõstmiseks tööjõuturul soodustab ülikool üliõpilasvahetuse laiendamist. Möödunud aastal osales Tartu Ülikool esimest korda üliõpilasvahetust soodustavas Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammis ERASMUS. Aitamaks ühitada ülikooli tegevust spetsialistide ettevalmistamisel ühiskonna nõudlusega, alustas möödunud aastal tegevust ülikooli karjääriteenistus.

Ülikoolis pakutava kõrghariduse kvaliteedi garantiiks on õppetöö tihe integreeritus teadustegevusega. Avaldati ligi 3000 teaduspublikatsiooni. Riigi teadusrahade taotlemisel olid ülikooli projektid edukad, saadi 35% Eesti teaduse sihtfinantseeringute ja 41% Eesti Teadusfondi grantide kogusummast. Võrreldes 1998. aastaga, kasvas möödunud aastal Tartu Ülikooliga sõlmitud teadus- ja arendustööde lepingute kogusumma peaaegu kaks korda. 1999. aasta üks sihte oli laialdasem osalemine rahvusvahelistes uurimisprogrammides, Euroopa Liiduga sõlmitavate teadus- ja arendustöö lepingute arendamiseks alustas tööd vastav talitus. Edendamaks ülikoolis loodud oskusteabe ja tehnoloogia abil Eesti majandust ja ühiskonda, käivitas ülikool teadustulemuste rakendamiseks spin-off-programmi.

Möödunud aastal alustas tööd Tartu Ülikooli Narva kolledž, mille eesmärgiks on koolitada kõrgharidusega spetsialiste esmajärjekorras Ida-Virumaa vajaduseks. Asukohast tingituna täidab kolledž ka kohaliku eesti kultuurikeskuse rolli. Sealse elanikkonna integreerimisel eesti ühiskonda teeb Narva Kolledž tihedat koostööd nii Eesti kui ka välismaa riiklike ja ühiskondlike institutsioonidega.

Tähtis samm ülikooli põhitegevuse väärtustamisel möödunud aastal oli palgareform, mille rõhuasetuseks oli akadeemilise personali sissetuleku oluline tõus.

Märgatavalt paranesid mitme teaduskonna töötingimused. Arstiteaduskonna prekliiniliste instituutide jaoks valmis nüüdisaegne moodsate tehnoloogiliste lahendustega õppehoone Biomeedikum — Tartu linna aastaehitis. Renoveeritud, Economicumiks nimetatud õppehoones alustas tööd majandusteaduskond, uue õppehoone sai Pärnu kolledž, renoveeriti Türi kolledži ühiselamu ja üks ühiselamu Tartus.

Üksikasjaliku ülevaate Tartu Ülikooli tegevusest 1999. aastal pakub käesolev aruanne. Kirjeldatud on Tartu Ülikooli struktuuri, organisatsiooni, liikmeskonda, õppe- ja teadustööd, arendus- ning haldus-majandustegevust ja finantseerimist. Ülevaadet nimetatud valdkondadest täiendavad aruande lõppu koondatud arvtabelid. Peamised arvulised üldandmed kolme viimase aasta kohta on toodud tabelis 1. Kõigi aruandes esitatud materjalidega on võimalik tutvuda ka Interneti vahendusel: /ta/www/aruanne/1999/

ÜLDANDMED

Tabel 1

1999

1998

1997

1.

TÖÖTAJATE ARV

2925

2952

2798

2.

sh akadeemiline personal

1104

1060

969

3.

neist (korralised) professorid

122

123

110

4.

Teaduskraadiga töötajad

969

873

744

5.

sh teadusdoktorid + kandidaadid

652

589

547

7.

magistrid

317

284

227

8.

ÜLIÕPILASI KOKKU

12283

10672

9551

9.

Statsionaarseid üliõpilasi

10144

9160

8692

10.

sh põhiõppes

8082

7247

6837

11.

sellest riiklik tellimus

7228

6697

6321

12.

riigieelarvevälised õppekohad

854

466

162

13.

Välisüliõpilased

258

269

252

14.

Väliskülalisüliõpilased

80

75

78

15.

Külalisüliõpilased Eestist

9

9

6

16.

Õpetaja kutseaasta

119

107

99

17.

Interniõpe

110

172

238

18.

Residendiõpe

352

314

244

19.

Kaugõppeüliõpilasi (avatud ülikool)

2139

1512

859

20.

Magistriõppes kokku

1111

994

1008

21.

sh statsionaarseid üliõpilasi

840

811

815

22.

kaugõppeüliõpilasi

271

183

193

23.

Doktoriõppes kokku

557

509

459

24.

sh statsionaarseid üliõpilasi

552

509

459

25.

Vabakuulajaid

65

267

213

26.

Kaitsti doktoridissertatsioone

58

45

38

27.

Kaitsti magistritöid

177

191

140

28.

KOONDEELARVE, tuh kr

560,134.5

538,094.7

360,350

29.

TEADUSTEEMASID JA PROJEKTE

446

429

532

30.

sihtfinantseeritud

83

82

17

31.

sihtasutuse ETF grandid

275

279

306

32.

Korraldati konverentse

169

189

227

33.

Ettekandeid

2,480

2,169

2,094

34.

PUBLIKATSIOONE

2,951

3,025

2,824

35.

sh CC artikleid

394

323

251

36.

muid teaduslikke artikleid

2,028

1,582

1,455