3. Liikmeskond

3.1. Töötajad

1999. a. jätkus ülikooli stabiilne areng. Töötajaskonna koguarv vähenes, samas suurenes kaks tähendusrikast näitajat — akadeemilise personali ning teaduskraadiga töötajate arv. Üks olulisemaid ning laiema kõlapinnaga personalipoliitilisi muudatusi 1999. a oli palgareeglistiku korrastamine. Uues palgaeeskirjas tõsteti oluliselt akadeemilise personali miinimumkuupalgamäära. Samuti oli uue palgakorralduse üheks eesmärgiks võimaldada struktuuriüksuste juhtidel töötajate palku paindlikumalt kujundada, arvestades töötajate tegelikku tööpanust.

18.08.1999 võeti vastu uus töösisekorraeeskiri, kus varasemast täpsemalt on reguleeritud ülikooli ja tema töötajate õigused ja kohustused töösuhetes ning täpsustatud töökorraldust. Jõustusid akadeemilise personali ametijuhendid (TÜ nõukogu määrus 25.06.99), millega fikseeriti akadeemilise personali tööülesanded, kohustused ja õigused. Kehtima hakkas ka uus ametikirjelduste koostamise juhend (käskkiri 04.02.99 nr 3RE) teenistujate tööülesannete ja töö tulemuslikkuse näitajate täpsustamiseks. Aruandeaastal korrastati ülikooli töölepingu ja tööettevõtulepingute vormid. Vastavalt kehtima hakanud tööohutuse ja töötervishoiu seadusele alustati ettevalmistusi ülikooli tööohutusstruktuuride muutmiseks. Jätkus töökeskkonna mõõdistamine allüksustes. Tänu uue õppehoone Biomeedikumi valmimisele ja Paabeli, Economicumi ning sotsiaalteaduskonna õppehoone renoveerimisele paranesid paljude arsti-, filosoofia-, majandus- ning sotsiaalteaduskonna töötajate töötingimused.

Kahte teaduskonda asusid juhtima uued inimesed: füüsika-keemiateaduskonna dekaanina prof Jaak Järv (08.03) ning filosoofiteaduskonna dekaanina prof Birute Klaas (06.12). Dekaanina jätkasid uuel valimisperioodil sotsiaalteaduskonna dekaan prof Jüri Allik (18.02) ja majandusteaduskonna dekaan prof Jüri Sepp (15.09). Teadus- ja/või õppeasutuse juhi kohal alustasid tööd prof Mati Karelson tehnoloogiakeskuses (01.01), Katri Raik Narva kolledžis (01.06.), Toomas Liivamägi ülikooli raamatukogus (01.07.) ning Inge Kukk kunstimuuseumis (01.09.). Korrastamaks ning arendamaks ülikoolis kantselei, infolevi ja personalitöö funktsioone, asus tööle administratsioonidirektor Margus Ots (13.09).

Riigikogu IX koosseisus asus saadikukohuseid täitma 9 ülikooliga seotud inimest. Kohaliku omavalitsuse valimistel valiti Tartu Linnavolikogusse 10 ülikooli töötajat ja üliõpilast. Tartu Linnavolikogu esimehena alustas tegevust ülikooli eelmine rektor prof Peeter Tulviste.

1997–1999 on pidevalt suurenenud õppejõudude ja teadustöötajate arv ning teaduskraadiga töötajate arv. Töötajate arvu dünaamika aastatel 1997–1999 on esitatudjoonisel 3.1. Ülikoolis töötas 31.12.1999 töölepingu alusel 2818 töötajat põhikohal ning 107 töötajat kohakaaslasena. Töötajate koguarvu vähenemise foonil (1999 — 2925, 1998 — 2952) on võrreldes 1998. aastaga kasvanud kohakaaslasena töötajate arv (1999 — 107, 1998 — 87). Täpsem info töötajate arvu ning täidetud ametikohtade kohta on toodud lisades 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad,3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad ja 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad..

Teaduskondades töötas 1999. a lõpus 1585, haldus- ja tugistruktuuris 511 ning teaduskonnavälistes asutustes 829 töötajat (joonis 3.2,lisa 3.1). Professoreid töötas ülikoolis 31.12.1999 seisuga 122, ühe võrra vähem, kõrvutatuna 1998. a sama perioodiga (joonis 3.3). Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadel on võrreldes 1998. aasta lõpu seisuga kõige rohkem kasvanud lektorite ja vanemassistentide (26) ning assistentide ja õpetajate arv (17).

31.12.1999 seisuga põhikohal töötavate õppejõudude ja teadustöötajate ning nende täidetud ametikohtade arvu suhe — 0,9 — on jäänud samaks kui 1998. aastal. Sama suur on teenistujate vastav näitaja (lisa 3.1).

Teaduskraadiga töötajate arv on ülikoolis 1999. aasta jooksul kasvanud 96 inimese võrra. 1999. a detsembri lõpuks oli teaduskraad 33,1%l ülikooli töötajatest. Teaduskondades ning teadus-arendusasutustes on see näitaja 43,4%. Haldus- ja tugistruktuuris ning muudes asutustes (AM, KL, KT, AB, AD, BA, KB, KH, LS, RK) on teaduskraadiga töötajaid 3,5% (lisa 3.4). Positiivse suundumusena väärib esiletoomist suurenev teaduskraadiga teenistujatest juhtide ja spetsialistide arv.

Ülikooli töötajaskonna vanuselises ja soolises jaotuses 1999. a olulisi muutusi ei olnud. Ülikooli töötajate keskmine vanus oli 31.12.1999 seisuga 45,1 aastat (lisa 3.5). Ülikooli kõigi töötajate ning professorite keskmise vanuse kasvu tendentsi aastatel 1997–1999 illustreeribjoonis 3.4. Ülikooli töötajatest oli 31.12.1999 mehi 40% (1998 — 41%) ning naisi 60% (1998 — 59%).

TÜ töötajate koolitamiseks investeeriti kokku 780 254 krooni (1998 — 430 088) (lisa 3.6). Sisekoolitusel osalesid ülikooli töötajad 1999. aastal 558 korral. Kokku korraldati ülikooli töötajatele 58 koolituskursust (lisa 3.7). Aktiivsemateks sisekoolituse tegijateks olid arvutuskeskus ja personaliosakond.

3.2. Üliõpilased

Üliõpilaste arvu suurenemine on viimastel aastatel olnud pidev protsess (joonis 3.5). 1999. a suurenes statsionaarsete üliõpilaste arv, võrreldes möödunud aruandeaastaga, 984 inimese võrra, sh põhiõppeüliõpilaste arv 924 võrra. Kokku oli 31.12.1999 Tartu Ülikoolis statsionaarõppes 10 144 üliõpilast. Põhiõppeüliõpilasi (k.a külalisüliõpilased) oli 8171 (üliõpilaste koguarvust 80%). Lisad 3.8 kuni 3.13 annavad ülevaate Tartu Ülikooli statsionaarsetest üliõpilastest:lisa 3.8 üliõpilaste arv;3.9 üliõpilaste arvu muutus aastati;3.10 üliõpilasi õppeastmeti ja teaduskonniti;3.11 õppeaastate kaupa;3.12 päritolu järgi;3.13 välisüliõpilased.

Lisaks üliõpilaste arvu suurenemisele statsionaarõppes kasvas TÜ üliõpilaskond 1999. a sügissemestril alanud avatud ülikooli tasemeõppes õppijate immatrikuleerimisega üliõpilasteks, 1999. aasta lõpuks oli 2139 õppijast ligi 1800 immatrikuleeritud. Viimase kahe aastaga on avatud ülikooli raames õppijate arv suurenenud ligi kolm korda, moodustades 1999. aasta lõpuks 17% TÜ üliõpilaste arvust. Aruandepunkt 4.5 jalisa 4.12 annavad ülevaate avatud ülikooli raames õppijatest.

Seega õppis 1999. a Tartu Ülikooli statsionaar- ja kaugõppes kokku ligikaudu 12 000 üliõpilast.

Statsionaarsetest üliõpilastest 25% õppis filosoofiateaduskonnas; arstiteaduskonna üliõpilased moodustasid 16%, sotsiaalteaduskonna üliõpilased 13%, majandusteaduskonna üliõpilased 9% üliõpilaste arvust (joonis 3.6).

Lisa 3.12kajastab statsionaarsete üliõpilaste jaotust päritolu järgi maakondade ja suuremate linnade kaupa.

1999. aastal õppis Tartu Ülikoolis 354 väliskülalis- ja välisüliõpilast 27 välisriigist, sealhulgas 38 vahetusüliõpilast mitmesuguste vahetuslepingute või -programmide alusel. Välisüliõpilased ja väliskülalisüliõpilased moodustasid 3,5% kogu Tartu Ülikooli üliõpilaskonnast. Välisüliõpilaste eelistatumad teaduskonnad olid arsti-, filosoofia- ja sotsiaalteaduskond. Päritolumaa järgi oli suurim osakaal Soomest õppima asunutel (lisa 3.13). Suuruselt järgmise grupi moodustavad Venemaalt pärinevate soome-ugri väikerahvaste üliõpilased. Võrreldes eelmise aastaga, on välisüliõpilaste arv jäänud stabiilseks, suurenenud on vahetusüliõpilaste osa TÜ osaluse tõttu kõrgharidusprogrammi ERASMUS üliõpilasvahetuses.

1999. aastal suurenes nii magistri- kui ka doktoriõppeüliõpilaste arv. Samuti asus rohkem magistrante õppima riigieelarvevälistele õppekohtadele. Kõige enam kasvas magistrantide arv majandus- ja sotsiaalteaduskonnas. Magistrante jäi vähemaks arstiteaduskonnas, kus proviisori põhiõppe lõpetajatel on ülikooliseaduse muudatuse alusel õigus astuda doktoriõppesse. Seega kadus farmaatsia magistriõpe. Doktorantide arv suurenes kõige rohkem filosoofia-, majandus- ja sotsiaalteaduskonnas.

Võrreldes eelmise aruandeaastaga, on omal soovil eksmatrikuleeritud põhiõppeüliõpilaste arv suurenenud 49 ja õppekava mittetäitmise tõttu eksmatrikuleeritute arv 30 üliõpilase võrra. Üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu eksmatrikuleeriti 6 üliõpilast (1998 — 1). On suurenenud magistrantide eksmatrikuleerimine õppekava mittetäitmise tõttu, kuid vähenenud õppetähtaja lõppemise tõttu ja omal soovil eksmatrikuleeritute arv. 1999. a on suurenenud õppetähtaja lõppemise tõttu eksmatrikuleeritud doktorantide arv (lisa 3.15).

Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on viimastel aastatel Tartu Ülikoolis tõusnud (joonis 3.7 jalisa 3.14). 1999. a oli keskmiselt 13,5 statsionaarset üliõpilast ühe õppejõu täidetud koha kohta (1998 — 12,5). Kõrgeim oli see suhe sotsiaalteaduskonnas: 24,4 üliõpilast ühe õppejõu kohta, madalaim arstiteaduskonnas: 8,2 üliõpilast ühe õppejõu kohta.