3. Liikmeskond

3.1. Töötajad

31.12.2000. a oli Tartu Ülikooliga töölepingulistes suhetes 2922 inimest (lisa 3.1.). Ülikooli töötajate koguarvus aastatel 1998–2000 olulisi muutusi toimunud ei ole. Sarnaselt 1998. ja 1999. aastaga suurenes 2000. a akadeemilistel ametikohtadel töötajate arv (60 töötaja võrra). Viimase kolme aasta lõikes on märgatav kerge suundumus teaduskondade töötajate arvu kasvule ning teaduskonnaväliste struktuuriüksuste personali vähenemisele. Suurimad muudatused töötajaskonna arvus toimusid 1997. a, kui teaduskondade töötajate arv vähenes 6,7%. Väljaspool teaduskondi paiknevate struktuuriüksuste puhul oli vastav näitaja 5,2%. Teaduskondade töötajate arvu kasvule andis suurima panuse õppejõudude ja teadustöötajate arvu suurenemine (kasv 6,4%). Muu personali arv teaduskondades vähenes võrreldes 1999. a-ga 5,8%.

Teaduskondades töötas 2000. a lõpus 1613 töötajat, haldus- ja tugistruktuuris 486 ning teaduskonnavälistes asutustes 823 töötajat (joonis 3.2.,lisa 3.1.), kes kokku täitsid 2628,4 ametikohta. Seega ametikohtade arvu suhe töötajate arvu oli endiselt 0,9. Jätkuvalt oli ülikooli kümnest teaduskonnast suurim 493 töötajaga arstiteaduskond. Järgnesid filosoofia-teaduskond 317 ning bioloogia-geograafia-teaduskond 215 töötajaga. Kolmes suurimas teaduskonnas töötas 63,5%, kolmes väikseimas 7% teaduskondade personalist (lisa 3.1.).

Dekaani valimised toimusid 2000. a. kolmes teaduskonnas. Arstiteaduskonna dekaani ametikohal asus tööle prof Toomas Asser (24.05). Matemaatikateaduskonna dekaaniks kinnitati prof Toivo Leiger (02.03) ja õigusteaduskonna dekaaniks prof Kalle Merusk (01.09).

2000. a valis TÜ nõukogu kaheksa audoktorit. Emeriitprof Jürgen Becker sai nimetatud tiitli väljapaistvate teadussaavutuste eest Uue Testamendi teaduse alal ja TÜ usuteaduskonna arengule kaasaaitamise eest; prof Staffan Ulfstrand panuse eest zooloogia õppe- ja teadussuuna rahvusvahelisele tasemele viimisel TÜ-s; prof Jaan Laane väljapaistva panuse eest kvantkeemiasse, TÜ arengule kaasaaitamise ning Eesti teaduse autoriteedi tõstmise eest; prof Carl Max Wagner väljapaistvate saavutuste eest teoreetilises füüsikas ning olulise panuse eest TÜ ja Eesti teaduse autoriteedi tõstmisel ja teadussidemete arendamisel; emeriitprof Ulf Ingemar Ragnarsson väljapaistvate teadussaavutuste eest keemia valdkonnas ning TÜ arengule tõhusa kaasaaitamise eest; prof Fritz Gustav Folke Sjöqvist väljapaistvate teadussaavutuste ja tulemusliku koostöö eest TÜ arstiteaduskonnaga; emeriitprof Carl Joachim Classen väljapaistva panuse eest TÜ klassikalise filoloogia eriala taastamisel ja arendamisel; prof Risto Näätänen väljapaistvate saavutuste eest psühholoogia valdkon-nas ning suurte teenete eest Eesti psühholoogia arendamisel.

Kasvanud on teaduskraadiga töötajate arv. 2000. a viimaseks päevaks oli magistrikraad kõrgeimaks kraadiks igal üheksandal töötajal, doktorikraadini oli jõudnud igal viies ülikooli töötaja (lisa 3.4.). Kogu ülikooli ulatuses kasvas teaduskraadiga töötajate arv 27 võrra, võrrelduna 1999. a sama näitajaga. Teaduskondades oli teaduskraad 52,3% töötajaist. Kõige suurem on teaduskraadiga töötajate osakaal usuteaduskonnas (82,4%), järgnesid matemaatikateaduskond (69,3%) ja sotsiaalteaduskond (65,2%) (joonis 3.3.). Teaduskraad oli 15,2% teaduskonnaväliste asutuste personalist. Haldus- ja tugistruktuuris oli vastav näitaja 5,6% (lisa 3.4.).

2000. a valis ülikooli nõukogu 8 uut professorit: Alar Laats (süstemaatiline usuteadus ja filosoofia ajalugu), Epp Lauk (ajakirjandus), Tõnu Lehtsaar (praktiline usuteadus), Tõnu Meidla (paleontoloogia ja stratigraafia), Karl Pajusalu (eesti keele ajalugu ja murded), Margit Sutrop (praktiline filosoofia), Urmas Varblane (rahvusvaheline ettevõtlus), Rein Veidemann (eesti kirjandus). Rektori kutsutud vabade kunstide professori Veljo Tormise järel kutsuti veebruaris 2000. aasta kevad- ja sügissemestri vabade kunstide professoriks Jaan Kaplinski.

Professoreid töötas ülikoolis seisuga 31.12.2000 kokku 122, sama palju kui 1999. a. Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade lõikes on võrreldes 1999. aasta lõpu andmetega kõige rohkem kasvanud assistentide ja õpetajate arv (72) ning lektorite ja vanemassistentide arv (19) (joonis 3.4.,lisa 3.2. ja 3.3.). Assistentide arvu kasvu peapõhjus on assistentide koormuse jaotamine suurema arvu töötajate vahel arstiteaduskonna kliinikutes. Lisaks 869 koosseisulisele õppejõule õpetas ülikoolis 31.12.2000. a 41 mittekoosseisulist õppejõudu, kellest 26-le oli antud külalisprofessori nimetus. Kõige rohkem külalisõppejõude (10) tegutses õigusteaduskonnas.

Ülikooli töötajaskonna vanuselises ja soolises jaotuses 2000. a olulisi muutusi ei ilmnenud. Ülikooli töötajate keskmise vanuse kasvu tendents peatus, 31.12.2000. a oli vastav näitaja 45,1, sama mis aasta eest (lisa 3.5.). Teaduskondade lõikes oli töötajate keskmine vanus suurim füüsika-keemiateaduskonnas (48,9) ja matemaatikateaduskonnas (46). Keskmiselt kõige nooremad olid õigusteaduskonna (39,4) ja sotsiaalteaduskonna töötajad (40,4). Töötajate soolist ja vanuselist jaotust illustreerib joonis 3.5. Ülikooli töötajatest oli 31.12.2000. a. mehi 39,9% (1999 — 40%) ning naisi 60,1% (1999 — 60%). Suurim naiste arvuline ülekaal valitses filosoofiateaduskonnas (68,4%) ja arstiteaduskonnas (68,2%), mehi oli kõige rohkem usuteaduskonna (64,7%) ja füüsika-keemiateaduskonna (63,4%) töötajaskonna hulgas.



Peatükk 3 \"LIIKMESKOND\" jätkub:
3.2. Üliõpilased