3.2. Üliõpilased
Peatüki 3 \"LIIKMESKOND\" algus:
Tartu Ülikooli üliõpilaste koguarvu moodustavad statsionaarsed ja kaugõppe e avatud ülikooli (vtaruande p 4.7) üliõpilased. Põhiõpe hõlmab nii diplomi-, bakalaureuse- kui arstiõppe, kutse saab omandada õpetajakoolituses, internatuuris ja residentuuris. Kõrgemate õppeastmetena järgnevad magistriõpe ja doktoriõpe.
Lähtuvalt õppekoha finantseerimisest moodustubTÜ üliõpilaste koguarv riikliku koolitustellimuse alusel loodud õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilastest ja riiklikukoolitustellimuse välistele õppekohtadele (s.o. teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt loodud õppekohad) immatrikuleeritud üliõpilastest. Üliõpilaste arvu jaotus aastail 1997–2000 avatud ülikooli, statsionaarselt õppivate riiklikult ja mitteriiklikult finantseeritavatel õppekohtadel on toodud joonisel 3.6.
Viimastel aastatel on ülikooli üliõpilaste arv pidevalt kasvanud (joonis 3.7). Lisad 3.6 kuni 3.12 annavad ülevaate ülikooli üliõpilastest.
2000. aastal suurenes statsionaarsete üliõpilaste arv, võrreldes möödunud aruandeaastaga, 1206 inimese võrra, sh. põhiõppe üliõpilaste arv 810 võrra. Põhiõppesse immatrikuleeritute arv suurenes eeskätt mitteriikliku koolitustellimuse alusel õppijate arvel. Kokku oli 31.12.2000 seisuga TÜ statsionaarses õppes 11350 üliõpilast. Põhiõppe üliõpilasi (k.a külalisüliõpilased) oli neist 8981, mis moodustab 79% statsionaarsete üliõpilaste üldarvust. Lisaks üliõpilaste arvu kasvule statsionaarses õppes on suurenenud märgatavalt kaugõppe üliõpilaste hulk. 2000. aasta lõpuks moodustasid kaugõppijad pisut enam kui viiendiku (20,4%) TÜ üliõpilaste koguarvust (1999. aastal 17%).Aruande punkt 4.7 jalisad 3.6 ning3.7 annavad ülevaate avatud ülikooli raames õppijaist. Kokku õppis 2000. aastal TÜ statsionaar- ja kaugõppes üle 14000 üliõpilase (vttabel 1.1). Üliõpilaste koguarvu hulka ei loeta täiendõppes õppijaid ja üliõpilaseks immatrikuleerimata avatud ülikooli põhiõppes õppijaid.
2000. aastal õppis statsionaarsetest üliõpilastest 23,4% filosoofiateaduskonnas; arstiteaduskonna üliõpilased moodustasid 15,6%, sotsiaalteaduskonna üliõpilased 12,6%, bioloogia-geograafiateaduskonna üliõpilased 10,8% ja majandusteaduskonna üliõpilased 8% statsionaarsete üliõpilaste arvust. Viimastel aastatel on mõnevõrra kasvanud bioloogia-geograafiateaduskonna üliõpilaste osakaal (1999. aastal 9,8%, 1998. aastal 9,4%), mis tuleneb eeskätt riigieelarvevälistele õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilaste kasvanud hulgast. Samas on järk-järgult vähenenud majandusteaduskonna üliõpilaste osakaal (1999. aastal 8,8%, 1998. aastal 10,3%), mille peamiseks põhjuseks on riikliku koolitustellimuse vähenemine.
Muutusi võib täheldada ka üliõpilaste jaotumises päritolukoha järgi: vähenenud on Tartust ja Tartumaalt, kasvanud Ida-Virumaalt (k.a Narvast) pärinevate tudengite osakaal. Viimane muutus on tingitud eelkõige administratiivsetest põhjustest (2000. aastal liidendati Tartu Ülikooliga Virumaa Kõrgkool, 1999. aastal Narva Kõrgkool).Lisa 3.8 kajastab täpsemalt üliõpilaste jaotust päritolu järgi maakondade ja suuremate linnade kaupa.
31.12.2000 seisuga õppis ülikoolis 334 väliskülalis- ja välisüliõpilast 26 riigist, aasta jooksul õppis ülikoolis 440 väliskülalis- ja välisüliõpilast, sealhulgas 51 vahetusüliõpilast mitmesuguste vahetuslepingute ja -programmide alusel. Kõige rohkem välisüliõpilasi õppis arstiteaduskonnas, järgnesid filosoofia- ja sotsiaalteaduskond. Päritolumaa järgi oli suurim osakaal Soomest õppima asunutel, järgnesid Venemaalt pärinevad (ennekõike soome-ugri väikerahvaste esindajaist) üliõpilased.Lisa 3.10 annab ülevaate väliskülalis- ja välisüliõpilastest 31.12.2000 seisuga. Võrreldes eelmise aastaga on välisüliõpilaste arv jäänud stabiilseks, suurenenud on vahetusüliõpilaste osa kõrgharidusprogrammi ERASMUS üliõpilasvahetuse raames. Vahetusüliõpilastest annab ülevaatelisa 3.9.
2000. aastal suurenes nii magistri- (1456, neist statsionaarõppes 1056) kui doktoriõppe (617) üliõpilaste arv (1999 vastavalt 1111, 840 ja 552), samuti kasvas riigieelarvevälistel kohtadel õppivate magistrantide arv. Magistrantide arv suurenes kõigis teaduskondades, kõige enam kasvas magistrantide suhtarv usu-, arsti- ja filosoofiateaduskonnas.
Võrreldes eelmise aruandeaastaga on omal soovil eksmatrikuleeritud põhiõppe üliõpilaste arv suurenenud 26 võrra, õppekava mittetäitmise (edasijõudmatuse) tõttu eksmatrikuleeritute arv on samas aga vähenenud 117 üliõpilase võrra. Põhiõppes on lisandunud eksmatrikuleerimise põhjusena õppe lõpptähtaja möödumine (varasematel aastatel põhiõppes lõpptähtaegu ei määratud). Samas on õppe lõpptähtaja möödumine, lõpetamist kõrvale jättes, endiselt suurima osakaaluga magistrantide ja doktorantide eksmatrikuleerimise põhjus (lisa 3.12).
Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on ülikoolis viimastel aastatel tõusnud. Statsionaarsete ja kaugüliõpilaste arvud ühe õppejõu kohta on toodudlisas 3.11. Aastal 2000 oli ühe õppejõu täidetud koha kohta keskmiselt 18,7 üliõpilast, statsionaarseid üliõpilasi õppejõu kohta oli 14,9 (1999. aastal 13,5; 1998 — 12,5; 1997 — 11,9). Kõrgeim oli see suhe sotsiaal- ja usuteaduskonnas (vastavalt 27,7 ja 23,9 üliõpilast ühe õppejõu kohta), madalaim arstiteaduskonnas (9,2 üliõpilast ühe õppejõu kohta).
Joonis 3.6. Üliõpilaste arvu jaotus 1997-2000
AV – avatud ülikooli raames õppivad (sh riiklikult ja mitteriiklikult finantseeritud) kaugõppe üliõpilased;
SM – (stats. mitteriiklik ja välisüliõp.) statsionaarselt õppivad mitteriiklikult finantseeritud üliõpilased;
SR – (riiklik) statsionaarselt õppivad riiklikult finantseeritud üliõpilased.