4. Õppetöö

Tartu Ülikoolis reguleerivad õppetööd õppekorralduseeskiri, teadus- ja kutsekraadide põhimäärused, õppekava avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise kord ning muud ülikooli ja teaduskondade nõukogude kehtestatavad eeskirjad õppetöö kohta.

4.1. Õppetöö kvaliteet ja korraldus

Aruandeaastal kinnitas haridusminister Kõrghariduse Hindamise Nõukogu otsused akrediteerida nõuetele vastavatena järgmised Tartu Ülikooli õppekavad: eesti ja soome-ugri filoloogia, vene ja slaavi filoloogia, keemia, avalik haldus, sotsioloogia, liikumis- ja sporditeadused (kõik nimetatud bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel), informaatika bakalaureuse- ja magistriõppe, liikumisravi, inglise keele ja kirjanduse, saksa keele ja kirjanduse, skandinavistika bakalaureuseõppe kavad.

Õpetajakoolituse valdkonnas akrediteeriti nõuetele vastavatena eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja, saksa keele õpetaja, rootsi keele õpetaja, ladina keele õpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja ja informaatika õpetaja õppekavad.

Tingimisi akrediteerimise otsuse kinnitas haridusminister maalikunsti, prantsuse keele ja kirjanduse ning hispaania keele ja kirjanduse bakalaureuse õppekavadele, kunstiõpetuse õpetaja ja prantsuse keele õpetaja ning informaatika doktoriõppe õppekavadele.

Üliõpilasesindus korraldas ülikoolisisese õppe efektiivsuse suurendamiseks ja tagasiside saamiseks projekti \"Õppejõudude hindamine: kevad 99\". Välisüliõpilastalitus korraldas eraldi küsitlusi välistudengitele.

Aruandeaastal koostati õppe- ja üliõpilasosakonna ning sotsioloogia osakonna koostöös uurimus \"Magistriõppe hariduslik ja sotsiaalne efektiivsus\". Uurimuse idee tekkis mitmeaastasest kogemusest magistriõppe probleemidega tegelemisel Tartu Ülikoolis ning eeldusest, et analoogsed probleemid on kõigil Eesti ülikoolidel. Problemaatiliseks on osutunud 1) magistriõppe kesine tulemuslikkus; 2) magistrikraadi ja kunagise kandidaadikraadi ning teisalt magistrikraadi ja nõukogudeaegse ülikoolidiplomi vahekorra ebaselgus; 3) magistrikraadi väike roll uutel alustel kujuneva tööturu kontekstis. Analüüsi tulemusena täpsustusid magistriõppe ja kraadiga seotud probleemid ning viidati mõnedele võimalustele lahenduste leidmisel.

Eesti kõrgkoolid said esmakordselt loa osaleda Euroopa Liidu hariduskoostöö programmi SOCRATES kõrgharidusprogrammis ERASMUS õppeaastaks 1999/2000. Euroopa suurima üliõpilasvahetust soodustava programmi eesmärk on toetada eelkõige üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning õppekavade arendamist.

Tartu Ülikooli allüksused sõlmisid 1999/2000. õppeaastaks lepinguid 29 partnerülikooliga 105 üliõpilase ja 40 õppejõu vahetamiseks. Sügissemestril 1999 jätkus Euroopa Komisjoni eraldatud rahast 17 üliõpilase vahetuse korraldamiseks, 3 õppejõu välislähetuseks, Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi ECTS edendamiseks ning pedagoogika osakonna õppekava arendamiseks. TÜs õppis 1999. a sügissemestril 8 ERASMUS-programmi vahetusüliõpilast Tampere, Turu, Münsteri, Maastrichti ja Nottinghami ülikoolist.

Novembris 1999 esitas Tartu Ülikool Euroopa Komisjonile taotluse 2000/2001. õppeaastaks. Ülikool on sõlminud lepingud 48 partnerülikooliga 161 üliõpilase ja 45 õppejõu vahetamiseks. Lisaks taotleb ülikool toetust koostööks põhi- ja magistriõppe õppekava arendamisel, euromoodulite, integreeritud keelekursuste, intensiivprogrammide ja temaatiliste koostöövõrkude valdkonnas. Enim on lepinguid filosoofia- (31), sotsiaal- (18) ja füüsika-keemiateaduskonnal (7). Programm on edukalt käivitunud tänu ERASMUS-programmi koordinaatoritele teaduskondades, osakondades ja instituutides.

1999. a avati Tartu Ülikoolis kaks uut diplomiõppe-, kaks bakalaureuseõppe-, üheksa magistriõppe-, kuus doktoriõppe ja kaks õpetajakoolituse õppekava. 1999. a avatud uute õppekavade kirjeldus on toodudlisas 4.4. Kaasajastati ja täiendati Balti õpingute programmi.

Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktide (AP) alusel. Ainepunkt on õppetöö mahu ühik, millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd, millesse on arvestatud auditoorne ning iseseisev töö. Aasta-aastalt suurenevat õppetöö mahtu mõjutab uute õppekavade avamise ja üliõpilaste arvu suurenemise kõrval ka avatud ülikooli kaudu tehtav õppetöö. Võrreldes 1997/98. õppeaastaga on 1998/99. õppeaastal ainepunktide koguarv 21,9% võrra suurenenud. Väljapoole oma teaduskonda pakutava õppetöö osakaal oli 1998/99. õppeaastal suurim matemaatikateaduskonnas, kogu teaduskonnas tehtavast õppetööst tehti väljapoole 30,7%. Matemaatikateaduskonnale järgnesid kehakultuuriteaduskond 25,1%, füüsika-keemiateaduskond (24,7%), ning filosoofiateaduskond (22,7%). Teised teaduskonnad teevad õppetööd väljapoole järgnevalt: usuteaduskond 16,9%, sotsiaalteaduskond 14,7%, majandusteaduskond 13,4%, bioloogia-geograafiateaduskond 6,7%, õigusteaduskond 5,1%, arstiteaduskond 3,6%. Õppetöö mahud ainepunktides teaduskondade kaupa on toodudlisades 4.1,4.2 ja 4.3.

Tartu Ülikooli üliõpilaste osalemisest üliõpilaste teadustööde konkurssidel annab ülevaatelisa 4.5.

4.2. Üliõpilaste vastuvõtt

Põhiõppe riiklikult finantseeritavatele õppekohtadele laekus 5230 isikult 8805 avaldust, see tähendab 768 isikult ja 1457 avaldust rohkem kui möödunud aastal (joonis 4.2.1). Riiklikult finantseeritavatele kohtadele võeti vastu 1515 uut üliõpilast. Konkurss kujunes kõige suuremaks hispaania keele ja kirjanduse erialal, mille õppimiseks esitati 21,9 avaldust iga riiklikult finantseeritava õppekoha kohta (lisa 4.6). Endiselt on noortel säilinud suur soov asuda õppima sotsiaalteaduskonnas. Need erialad hõivasid konkursitabelis järgmised 6 kohta. Kõige suuremaks kujunes konkurss avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal 17,3 avaldusega õppekohale. Üldkokkuvõttes kolmandal kohal oli sotsiaaltöö eriala 16,1, neljandal psühholoogia 15,9, viiendal avalik haldus 14,8 ning kuuendal sotsioloogia 12,7 avaldusega õppekohale.

Konkurss sotsiaaltöö erialale on aasta aastalt suurenenud, tõustes 39. kohalt 1996. aastal mullu üheksandaks ja tänavu kolmandaks.

Kõige väiksem oli konkurss materjaliteaduse erialale astumiseks — 8 avaldust 25 õppekohale (konkurss 0,3). Samuti kui möödunud aastal oli ebapopulaarne põhikooli loodusteaduste õpetaja eriala füüsika-keemiateaduskonnas vastavalt 1,3 ja 0,8 avaldusega kohale eesti ja vene rühmas ning bioloogia-geograafiateaduskonnas 1,6 avaldusega õppekohale vene rühmas. Möödunud aastaga võrreldes oli suurenenud huvi põhikooli loodusteaduste õpetaja eriala omandamiseks eesti koolide lõpetanute hulgas bioloogia-geograafiateaduskonnas (esitati 3,2 avaldust õppekohale).

Joonis 4.2.1. Tartu Ülikooli riikliku koolitustellimuse õppekohtadele astujad 1994–1999.

Avalduste andmist ja konkurssi erialadele, millele võeti vastu riigieksamite tulemuste põhjal, mõjutas kindlasti mõningal määral see, et sisseastujail oli võimalik saada andmeid kandideerijate hindepallide summa kohta.

Avaldusi laekus kõigist maakondadest. Kõige rohkem soovijaid, 945 (18,0%) — oli pärit Tallinna ja 895 (17,0%), Tartu linna koolidest (joonis 4.2.2). Neile järgnes Ida-Virumaa 461 (9,0%) soovijaga. Väiksem arv sooviavaldusi, umbes sadakond ehk 2% üldarvust, laekus Harjumaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Põlvamaalt, Raplamaalt ja Saaremaalt. Kõige vähem Tartu Ülikoolis õppida soovijaid, 14 (0,1%), leidus Hiiumaal.

Avaldusi laekus 260 koolist. Kõige rohkem soovijaid — 152 — oli Hugo Treffneri Gümnaasiumist, järgnesid Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 109, Miina Härma Gümnaasium 106, Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 91 ja viiendana mullune neljas Nõo Reaalgümnaasium 87 üliõpilaskandidaadiga. Tallinna koolidest andsid kõige rohkem avaldusi Tallinna Reaalkooli (61) ja Inglise Kolledži (58) kasvandikud.

Riikliku koolitustellimuse õppekohtadele vastuvõetute hulgas oli kõige rohkem Tartust ja Tartumaalt pärit isikuid, kokku 388 s.o 28%. Tallinnast pärit isikuid sai Tartu Ülikooli sisse 363 (26%). Kõige vähem riikliku koolitustellimuse õppekohtadele vastuvõetuid — 5 isikut (0,4%) — oli Hiiumaalt.

Joonis 4.2.2. Tartu Ülikooli põhiõppe vastuvõtt 1999. Maakondadest laekunud avaldused.

Välismaal kooli lõpetanuid oli üliõpilaskandidaatide hulgas 13. Neist 3 on lõpetanud rahvusvahelise kolledži (United World Colledge) ja võeti Tartu Ülikooli vastu väljaspool konkurssi.

Üle-eestiliste õpilasolümpiaadide võitjaid kandideeris filosoofia-, bioloogia-geograafia-, füüsika-keemia- ja matemaatikateaduskonda kokku 35 ning keemia erialale täppisteaduste kooli lõpueksamil hinde \"5\" saanud isikuid 5. Väljaspool konkurssi võeti vastu kuldmedaliga kooli lõpetanuid usuteaduskonda 1 ja füüsika-keemiateaduskonda 1 isik.

Riikliku koolitustellimuse õppekohtadele sissesaamiseks pidi olema kõige rohkem palle vastuvõtueeskirjaga kehtestatud maksimaalselt võimalikust hispaania keele ja kirjanduse erialal 96% (kahe eksami summana 20 võimalikust pallist 19,2). Õigusteaduse erialale vastuvõtuks vajalik summaarne hindepallide arv on kolme viimase aasta jooksul pidevalt tõusnud. Tänavu oli läbiminev pall tõusnud 27,5-ni 30-st võimalikust, mis moodustab 92% maksimaalsest. Tähelepanuväärselt populaarsed on ka informaatika ja matemaatilise statistika eriala, kuhu said sisse riikliku koolitustellimuse õppekohtadele vaid need, kellel oli kokku vastavalt üle 34,3 ja 33,1 palli ehk 85% või 83% maksimaalsest pallide arvust.

Madalamaks kujunes vastuvõtuks vajalike riigieksamite või sisseastumiseksamitel kogutud pallide protsent maksimaalsest sotsiaaltöö (55%), loodusteaduste õpetaja põhikoolis (45–50%), materjaliteaduse (40%) ja eripedagoogika (35%) erialal.

Vastavatud Tartu Ülikooli Narva kolledžis võeti dokumente vastu 19.–30. juulini. Kolmele erialale kokku laekus 206 avaldust. Võrreldes möödunudaastase konkursiga Narva Kõrgkooli oli tänavu konkurss TÜ Narva kolledžisse kolmandiku võrra suurem.

Erialadel, mille kohad jäid esialgu täitmata, korraldati järelkonkurss. Järelkonkursi korras täideti õppekohad füüsika-keemiateaduskonna materjaliteaduse ja loodusteaduste õpetaja vene rühmas ning sotsiaalteaduskonnas eripedagoogika ja sotsiaaltöö erialal.

Tartu Ülikool pakub võimalust õppida ka riigieelarvevälistel õppekohtadel. Seda võimalust oldi avaldusele tehtud märkuse kohaselt valmis kasutama 2331 korral. Lisaavaldusi riigieelarvevälisele kohale kandideerimiseks laekus juuli ja augusti jooksul 145 isikult.

Riikliku koolitustellimuse väliste õppekohtade piirarv oli 1999. aastal 854. Tegelikult asus neil õppekohtadel õppima 450 üliõpilast (joonis 4.2.3). Vabakuulajaid 1999. aastal vastu ei võetud.

Joonis 4.2.3. Tartu Ülikooli vastuvõtt riikliku koolitustellimuse välistele õppekohtadele aastatel 1994–1999.

Riikliku koolitustellimuse välistel õppekohtadel õppijatele kehtestatud õppeteenustasu oli erialati diferentseeritud. Uuendusena võeti bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateaduskonda vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kellel oli vastuvõtueeskirjas sätestatud minimaalne summaarne pallide arv. Pingereas paremad võeti vastu riikliku koolitustellimuse õppekohtadele, ülejäänutel tuleb maksta õppeteenustasu 2500 krooni semestris.

Tartu Ülikooli finantseeritavatele õppekohtadele võeti vastu viis silmapaistvaid tulemusi näidanud sportlast nende enda valitud erialale.

Üliõpilaste vastuvõttu magistri- ja doktoriõppesse illustreeriblisa 4.7. Suuremad konkursid olid siingi õigus-, majandus- ja sotsiaalteaduskonna erialadele.

4.3. Ülikooli lõpetamine

1999. a lõpetas Tartu Ülikooli põhiõppe (diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe) kokku 954 üliõpilast (1998 — 874, 1997 — 831), neist cum laude diplomiga 79 üliõpilast (8%) (lisa 4.8). 1999. a lõpetasid diplomiõppe esimesed Pärnu kolledži ärijuhtimise eriala üliõpilased. Põhiõppe lõpetas 12 välisüliõpilast, neist 6 sotsiaal-, 2 filosoofia-, 2 kehakultuuri-, 1 majandus- ja 1 arstiteaduskonna. Lõpetajatest oli 8 soomlast, 3 marit ja 1 udmurt.

1999. a. kaitsti 177 magistritööd, neist 161 magistrantide poolt (lisa 4.9). Kolme viimase aasta kaitsmiste dünaamikat vaadeldes on näha, et suureneb magistrantide osa ja väheneb eksternina, st magistriõpet läbimata kaitsmine. Kaitsnud magistrantide arvu kasvatab ka avatud ülikooli kaudu õppivate magistrantide jõudmine kaitsmiseni. Teist aastat on avatud ülikoolis lõpetanud ärijuhtimise magistrandid, esimesed lõpetajad on andnud avatud ülikooli pedagoogika magistriõpe.

Doktoridissertatsioone kaitsti 1999. a 58, neist 46 doktorantide poolt (lisa 4.9 ja 4.10). Siingi kasvab analoogselt magistriõppega aasta-aastalt doktorantide osa ning väheneb doktoriõpet läbimata kaitsmiste arv.

Kui magistriõppes on lõpetanuid kõikides teaduskondades ja peaaegu kõikidel erialadel, siis doktoriõppes on seni kaitstud dissertatsioone 8 teaduskonnas. 1999. a kaitsesid väitekirju esimesed matemaatikateaduskonna doktorandid.

1999. a anti Tartu Ülikoolis välja 90 õpetaja kutsetunnistust. 41 kutsetunnistust anti õpetaja kutseaasta lõpetajatele ja 49 õpetajakoolituse õppekava paralleelselt erialaõpingutega läbinutele (lisa 4.11).

4.4. Kolledžid

4.4.1. Euroopa kolledž

Euroopa kolledži tegevuse eesmärk on arendada välja akadeemiline õppe-, teadus-, nõustamis- ning täiendõppekeskus eurointegratsiooni valdkonnas. Euroopa kolledži akadeemilise aluse moodustab euroteaduskond. Koostöös vastavate teaduskondade ja osakondadega on käivitunud magistriprogrammid ja saksa- ning ingliskeelsed kursused euroteaduskonna külalisõppejõududelt. 1999. a esimeses kvartalis alustati Euroopa Liidu alaste täiendkoolituskursuste õppekavade väljatöötamist. Käivitusid EL alased kursused riigiametnikele, omavalitsuste ja linnavalitsuste töötajatele, vallavanematele, pangaametnikele, raamatukogutöötajatele, üliõpilastele.

Euroopa kolledži uurimiskeskuse loomine on algjärgus. Euroopa Liidu uuringute magistriprojekti esialgse kava (Master of European Studies) kiitis kolledži nõukogu heaks. Projekti finantseeritakse ka Phare programmi raames.

Koostöös Helsingi Eurokoolituskeskusega alustati rahvusvaheliste seminaride korraldamist Euroopa Liidu teemadel. Esimene seminar toimus 24. septembril Tartus. Iga-aastase rahvusvahelise tudengikonverentsi siirderiikide majanduslike ja poliitiliste muutuste teemadel korraldas euroteaduskond koostöös majandus- ja sotsiaalteaduskonnaga.

Euroopa Liidu Phare programmist finantseeritava projekti \"Euroopa Liidu alase õppe- ja teadustöö arendamine Tartu Ülikoolis\" (The Development of European Studies at the University of Tartu) eesmärgiks on kujundada TÜ Euroopa kolledžist interdistsiplinaarne akadeemiline eurointegratsiooni uurimis- ja koolituskeskus, hõlmates neli valdkonda: avalik haldus, politoloogia, õigus- ja majandusteadus. 1999. a sügissemestril alustati selleks akadeemilise personali koolitust, asuti välja töötama Euroopa Liidu alaste uuringute magistriprogrammi õppekavu, valmistati ette riigiametnike koolitusprogrammid, käivitati esimene eurokoolituskursus (Euroopa Liit: ajalugu, institutsioonid ja õigussüsteem) ning sõlmiti õpikute ja õppevahendite kirjastamise lepingud.

Käivitus Tempus Phare projekt \"Kultuuridevaheline kommunikatsioon EL koolitusprogrammides\" (Intercultural Communication in EU Training Modules).

4.4.2. Pärnu kolledž

Kolledžis toimuva diplomiõppe käigus täiendab üliõpilane oma üldhariduslikku baasi ja omandab teadmised ning kutseoskused valitud erialal töötamiseks. Diplomiõppe nominaalkestus on kolm aastat. Õpetatakse kolme eriala: ärijuhtimine, turismi- ja hotelliettevõtlus, sotsiaaltöö korraldus. Lisaks riigitellimusele võeti kõikidele erialadele üliõpilasi eelarvevälistele õppekohtadele.

Avatud ülikoolis avati 1999. aastal kõik erialad. Konkursil avatud ülikooli eelistati samal erialal töötavaid isikuid.

Pärnu kolledži lõpetas 1999. aastal esimene lend ärijuhtimise erialal 48 lõpetajaga. Üks kolledži töötaja kaitses magistritöö.

4.4.3. Türi kolledž

Türi kolledžis jätkus keskkonnateaduse eriala õpetamine. Kakskümmend kolledži üliõpilast said 1999. aastal Eesti Keskkonnafondi stipendiumi keskkonnaalaste uurimustööde ja heade õppetulemuste eest.

4.4.4. Narva kolledž

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.03.99 määrusele nr 94 likvideeriti 30. juunil 1999 Narva Kõrgkool. Rakenduskõrgkool valmistas ette vene õppekeelega põhikooli õpetajaid. Õppetöö toimus vene keeles.

1. juulist alustas tegevust Tartu Ülikooli Narva kolledž (asutatud TÜ nõukogu määrusega 26.03.1999). Narva Kõrgkooli üliõpilased immatrikuleeriti Tartu Ülikooli. 1999. aastal võeti vastu järgmistele erialadele: alus- ja algõpe, põhikooli inglise keele õpetaja, põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja. Alus- ja algõppe õppekava rakendamine kolledžis on täienduseks ülikooli õpetajakoolitusele.

Kolledži esimene töösemester keskendus õppekavade nüüdisajastamisele. Endisel klassiõpetaja erialal rakendatakse alus- ja algõppe õppekava. Vene keele ja kirjanduse ning inglise keele õpetaja erialad on viidud kooskõlla ülikooli õppekavadega. Kolledžis rakendati kaks uut lisaeriala: eesti keele õpetaja vene õppekeelega põhikoolis ning sotsiaalpedagoog. Mõlemad õppekavad arvestavad piirkonna haridusnõudlust. Sügissemestril töötati välja uus õppekava, kodulooõpetaja vene õppekeelega põhikoolis. Õpetaja annab eesti keeles järgmisi aineid: kodulugu, inimeseõpetus, kodanikuõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus.

Kolledži üliõpilastest 97,5% on lõpetanud vene õppekeelega kooli. Riigikeele oskus jätab soovida. Seetõttu on õppetöös märkimisväärselt suurendatud eesti keele õppe osakaalu, see on neli kuni kuus tundi nädalas. Kahel esimesel kursusel õpetatakse Eestiga seotud õppeaineid eesti keeles. Kodakondsuseta üliõpilastele korraldatakse kodakondsuskoolitust.

Sügissemestril alustas kolledžis tööd avatud ülikool. Alus- ja algõppe õppekaval õpib esimene 35-liikmeline õpperühm. Kohalikele õpetajatele korraldatakse täiendkoolitust, esimesel semestril õppis kolledžis 150 õpetajat ja lasteaiakasvatajat.

Kolledži ülesanne on ühtlasi olla eesti kultuurikeskus Narvas. Kolledžis peetakse regulaarselt avalikke loenguid, näitusi ja eestikeelsete raamatute müüki. Kolledž on kaasatud mitmetesse integratsiooniprojektidesse.

4.5. Avatud ülikool

4.5.1. Kaugkoolituskeskus ja avatud ülikool

Vastavalt rektori 10.03.1999 korraldusele nr 53RE moodustati 1. märtsist 1999 kaugkoolituskeskus, mille ülesandeks sai 1996/97. õppeaastal projektina algatatud avatud ülikooli raames toimuva taseme- ja täiendkoolituse korraldamine ja koordineerimine Tartu Ülikoolis.

AVATUD ÜLIKOOL tähendab TÜ kaugõppe või muus mittetraditsioonilises vormis koolitustegevust, pakkumaks paindlikke ja avatud õppimisvõimalusi vastavalt õppija vajadustele.

Avatud ülikooli raames saab omandada kõrgharidust, jätkata katkenud õpinguid, õppida uut eriala, täiendada teadmisi ja oskusi, saada lisateadmisi huvipakkuvas valdkonnas. Õppimise koha ja aja valik on paindlik, õppimise kiirus ei ole rangelt reglementeeritud.

Avatud ülikoolis õppimine eeldab iseseisvat tööd õppematerjalidega, õppesessioonid toimuvad enamasti kord kuus ning sisaldavad loengute kuulamist, praktikumides ja seminarides osalemist, tööd raamatukogus jm. Suund on moodsale informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevale õppele, nagu audio- ja videokonverentsid, Internet, CD-ROMid jne.

Avatud ülikooli õpingute sisu, nõuded ja kvaliteet ei erine traditsioonilisest Tartu Ülikooli õppest, sest õppetööd korraldavad teaduskonnad. Arvesse võetakse ka varasemaid õpinguid ja töökogemust. Õppimine avatud ülikoolis on tasuline. Ainepunkti või kursuse hind varieerub teaduskonniti ja erialati.

4.5.2. Õppetöö

Avatud ülikooli tasemekoolituses on võimalik saada õpetust nii diplomi-, bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe õppeastmes (lisa 4.12, tabel 1). Kokku oli avatud ülikooli tasemekoolituses seisuga 31. detsember 1999. a 46 erialal (1998 — 22 erialal) 2139 õppijat (1998 — 1512, 1997 — 859). Tasemekoolituses õppijad immatrikuleeritakse 1999/2000. õppeaastast TÜ üliõpilasteks. Lõpetajad saavad Tartu Ülikooli vastava diplomi, teadus- või kutsekraadi.

Täiendkoolituses pakutakse nii aine- kui ka interdistsiplinaarseid kursusi. Lühiajalise kursuse läbimisel saab õppija TÜ tõendi, pikemate, arvestuse või eksamiga lõppevate kursuste järel TÜ tunnistuse. Täiendkoolituse sihtgruppideks on enamasti haridustöötajad ja riigiametnikud. Täiendkursuste hulka kuuluvad ka koolis töötavatele kõrgharidusega õpetajatele korraldatavad 2–3-aastased ümberõppekursused, mille käigus omandatakse lisaeriala (lisa 4.12, tabelid 4, 5). 1999. aastal õppis täiendkoolituses 371 õppegruppi kokku 6632 õppijaga (lisa 4.12, tabelid 2 ja 3).

4.6. Õppetegevuse arendamine

1.03.1999 alustas tööd üliõpilaste karjääriteenistus. Teenistuse eesmärk, tööandjate ja ülikooli koostöö arendamine, on vastavuses TÜ nõukogu 25.06.1999 otsusega nr 51, mille kohaselt ülikool reageerib paindlikult tööjõuturu nõuetele, kaasajastades sihikindlalt õppekavasid, tehes seda koostöös tööandjate, vilistlaste ja üliõpilastega. Üliõpilaste karjääriteenistus oli esimesi Eestis ning seega võib nimetada tegevust teedrajavaks. Olulisemateks tegevusvaldkondadeks olid eesmärkide ja teenistuse põhimõtete väljatöötamine, teenistuse tutvustamine ning kontaktide loomine. Teenistuse tegevuse võib jagada kolme põhivaldkonda:

• tööturukoolitus — loengute ja seminaride korraldamine, konsultatsioonid

• tööjõuvahendus — tööotsijate andmebaas

• tööjõuturg — informatsiooni kogumine tööjõuturu ning TÜ lõpetajate karjääri alguse kohta, suhete loomine tööandjatega ning õppekorralduse tutvustamine, presentatsioonide ning infopäevade korraldamine.

1999. aastal pöördus karjääriteenistuse poole värbamiseks 81 tööandjat. Mõnel tööandjal on täitmist vajanud mitu ametikohta.

Postiküsitluse teel uuriti 1999. aastal lõpetanute tegevust. Olulisemad teemad, mida käsitleti, olid töise karjääri algus ning edasised õpingud.

Asutati \"Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus\" (TÜ nõukogu 25.06 1999 otsus nr 56) edendamaks soome-ugri ja samojeedi rahvaste ning teiste põlisrahvaste keele ja kultuuri õpetamist ja tutvustamist ning arendamaks soome-ugri ja samojeedi keelkonda kuuluvaid ning teisi põlisrahvaid puudutavaid multi- ja interdistsiplinaarseid teadusuuringuid nende kõigis aspektides, valmistamaks ette Eestis õppivaid soome-ugri ja samojeedi rahvaste üliõpilasi akadeemiliseks ja erialaseks suhtluseks eri kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega.

TÜ nõukogu 25.06.1999 otsusega nr 62 asutati sotsiaalteaduskonna koosseisus interdistsiplinaarne Balti õpingute keskus, et korraldada ning arendada Eestit ja Läänemere piirkonda käsitlevat võõrkeelset akadeemilist õppe- ja uurimistööd.

Õppetegevuse arendamiseks tehakse koostööd programmiga ERASMUS (vt p 4.1) ja teiste rahvusvaheliste programmide ja lepingute raames (vtp 6.6 Välissuhtlus).

Parimate üliõpilaskandidaatide saamiseks tutvustati Tartu Ülikoolis õppimise võimalusi haridusmessidel ja infopäevadel nii Eestis kui ka välismaal (lisa 6.8).