5. Teadustöö

5.1. Kokkuvõte

Teadustöö on Tartu Ülikooli põhitegevuse kandev osa, millele tugineb nii õppetöö kõigis oma astmetes kui ka arendus- ja koolitustegevus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks oma mitmesugustes vormides. Teadustööd rahastatakse projektide kaupa nii riigieelarvelistest kui ka riigieelarvevälistest vahenditest.Lisa 5.1 annab ülevaate Tartu Ülikooli teadustöö teemade ja projektide finantsallikatest 1999. a.

1999. a juhtis TÜ kokku 446 teadusteemat/-projekti (1998 — 429, 1997 — 532), sh 83 riiklikult sihtfinantseeritavat teadusteemat (1998 — 82), 275 sihtasutuse Eesti Teadusfond teadusprojekti (1998 — 279, 1997 — 532), 5 sihtasutuse Eesti Innovatsioonifond projekti (1998 — 5, 1997 — 5) ja 83 lepingulist projekti (1998 — 62, 1997 — 113).

Enim teadustöö projekte oli arsti-, bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateaduskonnas, vastavalt 126, 95 ja 53 teemat või projekti. Kõige vähem projekte oli õigus- ja usuteaduskonnas, 1999. a vastavalt 7 ja 5. Ühe õppejõu/teaduri kohta on bioloogia-geograafia-, sotsiaal- ja matemaatikateaduskonnas vastavalt 0,8, 0,7 ja 0,6 teadusteemat/-projekti, majandus- ja filosoofiateaduskonnas vastavalt 0,3 ja 0,2 teadusteemat/-projekti. TÜ keskmine on 0,5 teadusteemat/-projekti ühe õppejõu/teaduri kohta.

Riiklikult finantseeritavate teemade raames tegeldakse Tartu Ülikoolis peamiselt alusuuringutega. Sihtfinantseeritavatest teemadest moodustasid alusuuringud 1999. a 79%, rakendusuuringud 16% ja arendustegevus 5% (1998 — 83%, 11% ja 6%). Eesti Teadusfondi finantseeritud projektides oli alusuuringute osakaal 1999. a 78%, rakendusuuringutel 16% ja arendustegevusel 6% (1998 — 80%, 15% ja 5%) (lisa 5.7).

5.2. Publikatsioonid

1999. a avaldasid Tartu Ülikooli töötajad 2951 publikatsiooni (1998 — 3025, 1997 — 2824). 496 artiklit anti välja Institute of Scientific Information (ISI) tsiteerimisindeksites refereeritavates ajakirjades (1998 — 381, 1997 — 356). Lisades 5.2 ja 5.3on toodud Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude 1999. a avaldatud publikatsioonide koguarv, Current Contents’i ning ISI tsiteerimisindeksites refereeritavates ajakirjades avaldatud artiklite arv.

Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude publikatsioonides on viimastel aastatel pidevalt suurenenud ISI tsiteerimisindeksites refereeritavates ajakirjades avaldatud artiklite osakaal. 1999. a moodustas see kõigist TÜ töötajate poolt avaldatud publikatsioonidest 17% (1998 — 13%, 1997 — 13%).

Kõige rohkem publitseeriti 1999. a filosoofia- (864), bioloogia-geograafia- (454) ja arstiteaduskonnas (440), kõige vähem usuteaduskonnas (27). ISI tsiteerimisindeksites refereeritavates ajakirjades ilmunud artiklite osatähtsus kõigi ilmunud artiklite hulgas oli suurim tehnoloogiakeskuses (82% kõigist publikatsioonidest), füüsika instituudis (55%) ning füüsika-keemiateaduskonnas (45%).

Parema ülevaate Tartu Ülikooli teadustöötajate ja õppejõudude töö tulemuslikkusest annab publikatsioonide arv ühe õppejõu/teaduri kohta. 1999. a avaldati Tartu Ülikooli teaduskondades keskmiselt 3,1 artiklit ühe õppejõu või teaduri kohta (1998 — 3,0, 1997 — 3,1). Enam artikleid avaldati majandus- (7,5) ja bioloogia-geograafiateaduskonnas (4,0). Kõige vähem avaldati artikleid ühe teaduri/õppejõu kohta õigus- (2,0) ja arstiteaduskonnas (1,8). ISI tsiteerimisindeksites refereeritavates ajakirjades avaldasid artikleid ühe õppejõu/teaduri kohta 1999. a enim füüsika-keemia- ja bioloogia-geograafiateaduskond, vastavalt 1,2 ja 1,0 artiklit ühe teaduri/õppejõu kohta. Tartu Ülikooli keskmine 1999. a oli 0,5 (1998 — 0,4, 1997 — 0,4). Joonis 5.1 annab ülevaate 1999. a Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude poolt Current Contents’is refereeritavates ajakirjades avaldatud artiklitest teaduskondade kaupa ühe teaduri/õppejõu kohta.

Joonis 5.1. CC artiklite arv teaduri/õppejõu kohta teaduskonniti 1999. a.

5.3. Konverentside ja seminaride korraldamine

1999. a korraldas Tartu Ülikool 169 konverentsi või seminari (1998 — 189, 1997 — 227), neist 70 konverentsi ja seminari olid rahvusvahelised (1998 — 91, 1997 — 72) (lisa 5.4). Enim konverentse ja seminare korraldas arstiteaduskond (59 üritust, neist 16 rahvusvahelised). Tartu Ülikooli töötajad osalesid ettekannetega konverentsidel ja seminaridel 2480 korral (1998 — 2169, 1997 — 2094). Rohkemaarvuliselt osalesid arstiteaduskond (740) ja filosoofiateaduskond (574 ettekannet).

Ühe õppejõu/teaduri kohta on aktiivsemad ettekannetega osalejad arsti- ja sotsiaalteaduskonnast (vastavalt 2,9 ja 2,8). Kõige vähem ettekandeid tehti ühe teaduri/õppejõu kohta õigusteaduskonnas (0,9). Kõige enam seminare ja konverentse korraldas ühe õppejõu/teadlase kohta õigusteaduskond (0,4).

5.4. Teadustöö finantseerimine

Riiklikest vahenditest finantseeriti Tartu Ülikooli teadust 1999. a 102,7 miljoni krooni ulatuses (1998 — 81,6, 1997 — 70,3). Sellest 56,4 miljonit moodustasid sihtfinantseeritavad teadusteemad (1998 — 42,4 mln kr, 1997 — 23,5 mln kr). Nimetatud summa vastab 35%-le kogu Eesti teaduse sihtfinantseeringute mahust (1998 — 34%, 1997 — 24%).

31,2 miljonit krooni riiklikest vahenditest olid sihtasutuse Eesti Teadusfond (ETF) uurimistoetused (1998 — 25,2 mln kr, 1997 — 23,3 mln kr). TÜ-le eraldatud osa moodustas ETF grantide kogumahust 41% (1998 — 40%, 1997 — 34%).

Infrastruktuuri toetati 15,1 miljoni krooniga (1998 — 9,99 mln kr, 1997 — 6,8 mln kr). See summa moodustas 30% kogu teaduse infrastruktuurile eraldatud summast Eestis (1998 — 25% ja 1997 — 17%).Lisas 5.5 on kujutatud riikliku teadusraha jaotumine Eesti teadusasutuste vahel 1999. a.

Edukamad riikliku teadusraha (sihtfinantseerimine ja sihtasutuse Eesti Teadusfond uurimistoetused) taotlejad (lisa 5.6) olid arstiteaduskond (20,5 mln kr) ja bioloogia-geograafiateaduskond (17,9 mln kr). Kõige vähem teadusraha eraldati õigusteaduskonnale (1,0 mln kr) ja usuteaduskonnale (0,5 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta (joonis 5.2) laekus teaduskondadele riigieelarvelist teadusraha keskmiselt 70,8 tuh kr, enam bioloogia-geograafiateaduskonnale (149,0 tuh kr), füüsika-keemiateaduskonnale (96,6 tuh kr) ja arstiteaduskonnale (80,3 tuh kr). Väikseimad summad olid õigusteaduskonnas (34,8 tuh kr), majandusteaduskonnas (29,7 tuh kr) ja filosoofiateaduskonnas (28,1 tuh kr). Kokkuvõttes said Tartu Ülikoolis kõige rohkem riiklikke teadusrahasid loodusteadlased, humanitaarteadlaste summad on tagasihoidlikumad.

Joonis 5.2. Riikliku teadusraha jaotumine teaduskonniti õppejõu/teaduri kohta 1999. a (tuh kr).

Lisas 5.7on toodud Tartu Ülikooli riigieelarveliste ja riigieelarveväliste teadustööde finantseerimise koondtabel 1999. a teaduskondade kaupa.