6. Arendustegevus

6.1. Arendustegevuse põhisuunad

Lähtuvalt ülikooli pikaajalistest arenduseesmärkidest olid 1999. aastal ülikoolis õppetegevuse arendamisel peatähelepanu all õppetöö kvaliteedi parandamine, üliõpilasvahetuse laiendamine ning eelduste loomine õpetajakoolituse taseme tõstmiseks koostöös haridusministeeriumiga. Lähemalt vt käesoleva aruandep 4.6.

1999. aastal ellu kutsutud karjääriteenistus aitab ühitada ülikooli tegevust spetsialistide ettevalmistamisel ühiskonna nõudlusega kvalifitseeritud kaadri järele.

Teadustöös seati sihiks laialdasem osalemine rahvusvahelistes uurimisprogrammides. Teadustulemuste otstarbekamaks rakendamiseks käivitati spin-off-programm.

Peamised ülikooli arendustegevuseks 1999. aastal kehtestatud dokumendid on toodudlisas 6.1.

6.2. Teadustulemuste rakendamine

6.2.1. Spin-off-programm

Tartu Ülikool rajab teadustulemuste rakendamise ja innovatsiooni tugisüsteemi sihtasutuse Eesti Innovatsioonifond (EIF) toetusel alates 1997. a lõpust. 1999. a koordineeris projekti teadus- ja arendusosakonna innovatsioonitalitus. Aasta põhiülesandeks oli käivitada ülikooli spin-off-programm. Spin-off-firma ehk ülikoolist võrsunud firma on äriühing, kus enamusomanikud on ülikooli töötajad ja üliõpilased, firma tegevuseks on teadustulemuste rakendamine.

Spin-off-programm tugineb TÜ nõukogu 25.06.99 otsusele nr 70, mis sätestab koostöö põhimõtted ülikoolist võrsunud äriühingutega. Nõukogu otsustas, et ülikool soodustab spin-off-firmade asutamist ja teeb nendega lepingulist koostööd, toetab teadusmahukasse ettevõtlusesse üliõpilaste kaasamist ja ülikooli lõpetajatele uute töökohtade loomist ning soodustab oma töötajate tegevust spin-off-firmades (kui see ei paku ülikoolile konkurentsi). Ülikool koolitab ja esindab spin-off-firmasid koostöölepingute alusel. Programmiga ühines 11 firmat ja tehnoloogilist projekti (lisa 6.3).

Spin-off-programmis tegutseti kahes valdkonnas.

1. Spin-off-ettevõtjate ja tehnoloogiliste projektide juhtide koolitus. Koolituskava raames anti algteadmisi majandusest ja õigusest, projekti- ning ärijuhtimisest, turundusest ja intellektuaalomandist (autoriõigused, leiutised, kaubamärgid) jpm. Innovatsioonitalitus korraldas TÜs 1999. a neli koolitusseminari tehnoloogia arendusest ja müügist. Innovatsioonitalitus esines EPMÜ seminaril \"Kuidas teadmistelt teenida\". Koostati info- ja õppematerjale.

2. Spin-off-firmade nõustamine ja toetamine. Innovatsiooni tugisüsteemi projekti raames aidati välja töötada teadusmahukate firmade äristrateegiad, nõustati äriplaani koostamisel ja elluviimisel, aidati lahendada juhtimis- ja turundusprobleeme. Põhirõhk oli ülikooli tehnoloogia litsentsi alusel valmistatava toote/teenuse arendustöödel ja turundusstrateegiate väljatöötamisel.

6.2.2. Konsultatsioon ülikooli tehnoloogiate arendamisel

Tehnoloogilise arendustegevuse põhiline riiklik (kaas)finantseerija oli EIF. EIF-i toetus Tartu Ülikoolile 1999. a oli 11 443 220 krooni (1998. a 9 960 000 kr, 1997. 2 751 400 kr), sealhulgas tehnoloogilistele projektidele 9 964 220, messile Innovaatika ja innovatsiooni infrastruktuurile 1 479 000 krooni.

Teadus- ja arendusosakonnas arendati EIF toetusel välja tehnoloogiliste projektide nõustamise tugiteenistus. Osutati järgmisi teenuseid: tehnoloogiliste projektide koostamine ja juhtimine, turu-uuringud, patendiuuringud Internetis, tehnikataseme otsingud, litsentsimisega seotud teenused, vastavushindamise konsulteerimine, lepingute ja läbirääkimiste nõustamine; õigusabi, intellektuaalomandi (leiutised, kaubamärgid, autoriõigused) konsultatsioon, finatsnõustamine. Lisaks nõustamisele tehti patendiuuringuid, finantsplaane, tasuvusuuringuid jms. Kaasati väliseksperte, TÜ stažöör oli praktikal Soomes tehnoloogiasiirde firmas AboaTech.

Tartu Ülikool esitas 1999. a Eestis kaks kaubamärgi registreerimistaotlust, Patendiametis oli menetluses seitse kaubamärgitaotlust, registreeriti 4 kaubamärki. Ülikool esitas ühe patenditaotluse Eestis, üks patenditaotlus on menetluses Eesti, üks Euroopa, USA ja Jaapani patendiametis (lisa 6.2).

Ülikooli tegutsemist teaduse ja majanduse vahelise sildstruktuuri rajamisel tutvustati Ida-Virumaa ja Saaremaa innovatsioonipäevadel, osaleti ettekandega innovatsioonikonverentsil \"Baltic Dynamics’99\" Tallinnas.

6.2.3. Teaduslepingud

Teadus- ja arendustöö nii sise- kui välislepingute kogusumma on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud (mln kr, 1999. a 37,2 1998. a 20,9, 1997. a 16,4), kusjuures välislepingute kogusumma ületab mõnevõrra siselepingute kogusummat (joonis 6.1).

1999. aasta jaanuaris loodi teadus- ja arendusosakonna koosseisus Euroopa Liidu ja ettevõtlussuhete talitus. Tema tööks on Euroopa Liiduga sõlmitavate teadus- ja arendustöölepingute arendamine, sõlmimine ja järelevalve ning seoses ülikooli prioriteetidega arendada geeni-, materjali-, info- ja keskkonnatehnoloogiat, rakendamaks nende saavutusi Eesti majanduselus lepingulise tegevuse kaudu.

Talituse peamised töösuunad 1999. aastal olid suhete loomine ja arendamine grandiagentuuridega ning informatsiooni edastamine; suhete loomine Euroopa Liidu teadus- ja arendustöö programmide konsultantidega ning ülikooli töötajate nõustamine; kontaktide loomine ettevõtetega ning ettevõtlussuhete strateegia väljatöötamine; suuremate arendusprojektide ettevalmistamine ja koordineerimine.

Talitus edastab e-posti kaudu infolisti ut.grant, mille kaudu on võimalik saada regulaarset teavet pakutavate uurimistoetuste ja stipendiumide, konverentside, seminaride, infopäevade ning tööpakkumiste kohta. 1999. aastal oli infolist tellitud ligi 1500 huvilisel, neist ligikaudu 10% väljastpoolt Tartu Ülikooli. Aasta jooksul edastati 328 teadet.

Aasta suuremaid arendusprojekte oli Keskkonnaministeeriumi tellimusel välja töötatud kontseptsioon Eesti riikliku keskkonnaseireprogrammi reformimiseks.

6.3. Teadustulemuste tutvustamine ja teaduse populariseerimine.

Innovatsioonimessid

19.–24.04.1999 tutvustas ülikool Hannoveri messi teaduse ja tehnoloogia paviljonis Eesti stendis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja toetusel TÜ teadustööd ja -teenuseid ning tehnoloogiaid, nagu müomeeter, tarkvara ATLEET ja polümeeride ensümaatilise degradatsiooni modelleerimise meetod. 30.11.–2.12.1999 esitleti meditsiinimessil med.xpo Stockholmis Ekspordiagentuuri toetusel müomeetrit, tarkvara ATLEET, vaskaurude laserit nahahaiguste raviks ja biosensoreid.

Ülikool korraldas Eesti Innovatsioonifondi toetusel 8.–10.04 Tartus VII messi INNOVAATIKA ‘99, mille kavas olid innovatsioonikonverents \"Koostöö kui innovatsiooni võti\", seminar \"Teadusajakirjandus ja innovatsioon\" ning innovaatiliste projektide esitlused. 23 kõrgkooli, teadus-arendusasutust ja firmat tutvustas oma teadustöö tulemusi ja innovaatilisi tooteid-teenuseid. TÜ ekspositsioonis oli üle 30 rakendusliku teadustöö.

Ülikooli teaduse tutvustamist ja populariseerimist kajastablisa 6.8.

1999. aasta Tartu Ülikooli innovatsioonipreemia anti füüsika instituudi tööle \"Teravikmikroskoop AR 1\".

www.ut.ee/innovatsioon, elektroonilise kataloogi \"Tartu Ülikooli tehnoloogiad\" esialgne versioon, koondab infot ülikooli tehnoloogiate ja spin-off-firmade toodete/teenuste kohta.

Ülikooli tehnoloogilise arendustegevuse uute suundade kohta koostas innovatsioonitalitus populariseerivaid infomaterjale.

Teabetalituse töötaja esines ettekandega II teadusajakirjanike ülemaailmsel konverentsil Budapestis.

Ülikooli raamatukogu, muuseumid ja botaanikaaed korraldasid rea näitusi teaduse tutvustamiseks ja populariseerimiseks.

AHHAA-keskuse peamiseks tööks 1999 oli avalike ürituste korraldamine (lisa 6.8), millest populaarseim oli koostöönäitus Londoni Loodusajaloomuuseumiga \"Ahhaa, putukad!\" Tartu Näituste messikeskuses. 1999. a loodi kaks uut eksponaati. Kuulutati välja uute eksponaadiideede kogumise võistlus, mille tulemiks oli üle 40 töö 23 autorilt.

Loodi AHHAA-keskuse teadusnõukogu. 1999. a korraldas Ahhaa-keskus kolm õpetajakoolituse seminari koostöös Põhjamaade teaduskeskustega: Stokholmi Tehnikamuuseumis (kahele grupile) ja Helsingi Heureka-keskuses. Tänu koostööle Rotary liikumisega sai teoks koolitusreis USA kõrgtehnoloogiakeskusse Silicon Valleys. Osaleti ECSITE (Euroopa teaduskeskuste ühendus) aastakonverentsil Prahas.

Koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega hangiti AHHAA-keskusele arvutid, server, projektsiooniseadmed ja videokonverentsi tarvikud, mis aitavad teha tööd koolidega. Ostetud kokkupandav planetaarium StarLab saab mobiilse teaduskeskuse põhivaraks ja võimaldab AHHAA-keskusel korraldada koolides teaduspäevi.

6.4. Infotehnoloogia

Infotehnoloogia alapunktis on kokku võetud ülikooli 1999. aasta tegevus arvutivõrgu arendamise, infosüsteemide täiendamise ja infotehnoloogia-alaste teenuste, nagu arvutigraafikateenused ja videokonverentside korraldamine, ning infotehnoloogiaalase koolituse valdkonnas.

6.4.1. Arvutivõrgud

1999. aastal jätkus arvutuskeskuses töö ülikooli hoonete ühendamiseks arvutivõrku ning juba toimiva hoonetevahelise andmeside parandamine. Arvutivõrku ühendati Biomeedikum (raadiolink, 155 Mbps). Peahoone, Jakobi 4 (majandusmaja) ja Narva 4/6 (Economicum) vaskjuhtmetel baseeruv ühendus vahetati välja valguskaabli vastu (100 Mbps). Peahoone rektoraaditiiva koaksiaalkaablil olev arvutivõrk vahetati välja töökindlama keerupaaril baseeruva lokaalvõrgu vastu. Koaksiaalkaabli väljavahetamine jätkub ka käesoleval aastal ülikooli teistes õppehoonetes (Vanemuise 46, Tähe 4, järge ootavad keemiahoone ja füüsika instituut).

Tööd jätkuvad ülikooli arvutivõrgu turbe tõstmisel. Hoonetevaheliste varulinkide loomisel takistas kiiremat edasiminekut J. Liivi 2 juurdeehituse viibimine. Muutmaks ülikooli arvutivõrk kaitstumaks, alustati tuleseina tarkvarapaketi SunScreen testimisega. 1999. aastal vahetati välja ülikooli postiloendite (listid) tarkvara, listserveri asemel võeti kasutusele uuem — majordomo. Keskserveritesse on testimiseks hangitud e-postidest viiruste otsimise tarkvara. Sobivuse korral hangitakse vastavad litsentsid. Aasta jooksul juurdus ja muutus igapäevaseks ülikooli tööd korraldavate dokumentide väljapanek ja kasutamine ülikooli siseveebis.

Seoses andmeside kasutajate arvu kasvuga (lisa 6.4) ja sellest tuleneva vajadusega kiirema välisühenduse järele vahetati välja ülikooli arvutivõrgu välismarsruuter (ATM-liidesega Cisco7120), samuti hangiti juurde keskserverite mälu ning kettaid. Kahe keskserveri mõned tehnilised näitajad on toodudlisas 6.4. Hinnanguliselt jätkub keskserveritel kasvamisressurssi 2000. aasta lõpuni, sihikule on seatud uue ja võimsama potentsiaaliga keskserveri hankimine.

6.4.2. Infosüsteemid

1999. aastal jätkus poolelioleva teadusinfosüsteemi arendamine ja täiustamine. Raamatukogus rakendati järk-järgult elektroonne integreeritud infosüsteem INNOPAC, mille kõik peamised moodulid olid aasta lõpuks käigus. Uusi teavikuid sisestatakse 1. jaanuarist 1999 ainult elektronkataloogi. Muu hulgas hõlmab INNOPAC lugemissaalide teeninduse ja kojulaenutuse. Lähemalt vt raamatukogu aastaraamatust.

1999. aasta esimesel poolel käivitus dokumendihaldusesüsteemi valiku protsess riigihanke korras. Dokumendihalduse valiku gruppi kuulusid inimesed eri allüksustest, alates kantseleist ja teaduskonna töötajatest kuni IT spetsialisteni. Valik otsustati süsteemi Livelink kasuks. See kasutab andmete hoidmiseks Oracle andmebaasi ja kasutajaliidesed on veebipõhised. 1999. aasta lõpuks oli Livelinki arendus jõudnud faasi, kus esimese etapina võis Livelinki kaustusele võtta ülikooli rektoraadis ja enamikus dekanaatides. Süsteemi laiendamise tööd jätkuvad.

6.4.3. IT — teenused ja koolitus

6.4.3.1. Arvutigraafika teenused

1999. aastal kujundati ja trükiti ülikooli teadustulemuste esitamiseks konverentsidel ja reklaamimiseks messidel ning õppimisvõimaluste tutvustamiseks kokku ligi 500 suuremõõtmelist posterit. Uue teenusena juurutati 1998/1999. aasta vahetusel slaidide (diapositiivide) trükkimine arvutifailidest nn slaidiprinteriga Personal LFR Plus. 1999. aasta sügisel hangitud A3-võrguprinter/paljundusmasin Canon CP660 võimaldab kopeerida värvilisi grafoprojektorikilesid originaaltrükistelt või fotodelt. 1999. aastal alustati PowerPoint arvutipresentatsioonide kujundamist ja kirjutamist CD-dele, väiketiraažiliste (<100 eks) õppe- ja jaotusmaterjalide küljendamist ja väljaandmist.

1999. a konsulteeris õppetehnikateenistus ülikooli renoveeritud (Paabel, Economicum) ja uute majade (Biomeedikum) õpperuumide õppetehnilist ja sellega seotud infotehnoloogilist sisustamist. Aasta lõpus käivitus koostöös Sotsiaalministeeriumiga uus infotehnoloogilise õppetehnika hange. Kaugem eesmärk on ehitada igale teaduskonnale statsionaarse arvuti ja arvuti-videoprojektoriga õpperuum. Ülikooli allüksused said kasutada arvutigraafika ja õppetehnika keskuse Lossi tänava kõikvõimaliku õppetehnikaga sisustatud auditooriumi ning laenutada õppetehnikat.

6.4.3.2. Videokonverentsid

Uute õppemeetodite levitamisel on arvutigraafika keskus propageerinud videokonverentsi kui uut loengute ja seminaride korraldamise võimalust, pidades silmas eelkõige ülikooli kolledžeid. Phare kaugkoolituskeskuste programmi raames on hangitud kolm desktoptüüpi ISDN telefonivõrgule orienteeritud videokonverentsisüsteemi (PictureTel 550) minimaalses komplektis. 1999. a anti neist üks kasutamiseks Türi kolledžile. Peale nende on 1998. a hangitud ISDN-videokonverentsisüsteem PictureTel Live 200. võimaldanud ülikooli õppejõududel-tudengitel osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides. ISDN-l põhineva süsteemi eelistamise on praegusel momendil tinginud arvutivõrkude läbilaskevõime piiratus Eestis ja sama süsteemi eelistatus välisriikides. Koostöös TÜ Kliinikumi arvutispetsialistidega edastati Maarjamõisa haiglate arvutivõrku konverents \"Kliinik 99\" nn multicast-videovoona.

Arvutuskeskuse spetsialistid olid oma teadmiste ja kogemustega abiks videokonverentsi korraldamisel AS-i Eesti Näitused konverentsisaali ja Stokholmi Kuningliku Tehnika-ülikooli vahel (korralduses osalesid Eesti Telefon ja TTÜ). Andmesidevõrku kasutati regulaarselt toimuvate Tallinnas asuva TTÜ küberneetika Instituudi, TÜ arvutiteaduse instituudi ja AS-i Küberneetika Tartus asuva andmeturbelabori ühisseminaride videoülekanneteks, andmesidevõrku transleeriti koostöös arvutigraafika keskuse ja kommunikatsioonitehnika osakonnaga emakeelse ülikooli 80. aastapäeva aktus.

6.4.3.3. Koolitus

Arvutigraafika ja õppetehnika keskuse teenuste tutvustamiseks ülikoolis korraldati teaduskondadele teabetunnid. Keskuse töötajad on avatud ülikooli raamides informeerinud moodsa infotehnoloogia kasutamise võimalustest õppetöös ja presentatsioonide korraldamisel. 1999. a kevadel käisid keskuse tööga tutvumas Soome Koupio Ülikooli ja Jyväskylä Täiskasvanute Koolituskeskuse infotehnoloogia õppejõud.

Arvutuskeskuse eestvedamisel korraldati kaks tarkvara infoseminari ülikooli töötajatele (Lotus Learning Space’i ning dokumendihaldussüsteemide GoPro ja LiveLink tutvustus).

Arvutuskeskuses korraldati ülikooli töötajatele arvutikasutuskursuseid 350 tunni ulatuses. Arvutuskeskuse arvutiklass on õppetööst vabal ajal välisüliõpilaste käsutuses. Septembris 1999 käivitunud programmi alusel palgati tööle kuus üliõpilast, et kasvatada ülikoolile vajalike oskustega infotehnoloogiaspetsialiste.

Ülikooli infotehnoloogia arengut kajastablisa 6.4.

6.5. Regionaaltegevus

1999. aastal arenes regionaaltegevus stabiilselt, säilitades senised töösuunad, tutvustades ja toetades kõigis Eesti regioonides ülikooli struktuuride tööd. Koostöö maakondadega ning ülikoolisisene koostöö on muutunud viljakamaks. Aruandeaastal laienesid ja süvenesid Tartu Ülikooli kontaktid Eesti erinevate piirkondadega. 1999. a oli Tartu Ülikoolil seitse kehtivat koostöö-lepingut Eesti maavalitsustega (Valga, Hiiu, Saare, Järva, Võru, Ida-Viru ja Pärnu) ning kolme linnaga (Tallinn, Narva, Pärnu). Jaanuaris asus tööle ülikooli esindaja Valgamaal. Sügisel sõlmiti kontaktid Lääne-Viru- ja Raplamaaga.

Tartu Ülikooli infotundides ja -päevadel kõigis maakonnakeskustes tutvustati ülikoolis õpetatavatele erialadele vastuvõtu tingimusi ning anti ülevaade üliõpilaselust Tartus (majutus, stipendiumid jms).

1999. aasta juulis alustas tööd Tartu Ülikooli Narva kolledž. Ülikooli kolledžites Pärnus, Türil ja Narvas ning maakondades toimusid teadust populariseerivad loengusarjad keskkonnatehnoloogiast, Eesti kultuuriloost jm, kevadsemestril traditsiooniline ülikooli teaduskondade loengusari Tallinnas Rahvusraamatukogus. Ülikooli õppejõud esinesid akadeemiliste loengutega paljudes Eestimaa paikades.

Esmakordselt korraldati spetsiaalselt kooliõpilastele mõeldud teadust tutvustavaid üritusi. Saaremaa teadusnädala eesmärgiks oli tutvustada ja propageerida teadust ning teadmisi, viies kokku teadlased ja teadusteenuse tarbijad. Jätkus erialapäevade korraldamine, kus ühe päeva jooksul tutvustati konkreetset eriala, vastuvõtutingimusi, õpingute sisu ja tulevikuperspektiive.

Tartu Ülikool aitas kaasa konverentside-seminaride korraldamisele ja näituste vahendamisele maakondades. Ülikooli tutvustamiseks, teadvustamiseks ja kontaktide sõlmimiseks osales ülikool kohalikel messidel.

Eestikeelse ülikooli 80. aastapäeva tähistamiseks korraldas ülikooli vilistlaskogu üle-eestilise kooliõpilaste joonistusvõistluse \"21. sajandi ülikool\". Kolmandat aastat toimusid vilistlaste suvepäevad. Vilistlaskogu aastakoosolek oli 1. detsembril.

Aitamaks kaasa Eesti piirikoostöö edendamisele, korraldati Valga maa- ja linnavalitsusega rahvusvaheline Eesti-Läti koostöökonverents, mille käigus kirjutasid osapooled alla protokollile, mis sätestas edasiseks koostöövormiks nn standing conferencei. Sügissemestril algas loengukursus Eesti ajaloost Valka linna ja rajooni haridus- ning kultuuritöötajatele.

Lisad 6.9ja6.8 annavad ülevaate regionaaltegevuse raames korraldatud üritustest 1999. aastal.

6.6.Välissuhtlus

1999. aastal arendas Tartu Ülikool edasi kontakte välismaa kõrgkoolide ja teadusasutustega. Kui 1998. aastal oli Tartu Ülikoolil 26 kehtivat koostöölepingut välisülikoolidega, siis 1999. aastal valmistati ette ja kirjutati alla veel kaks partnerluslepingut, seekord kahe USA ülikooliga (North Carolina Ülikool, Greensboro ja Amstrongi Riiklik Ülikool), Pierre ja Marie Curie nim Pariisi VI Ülikooliga ning uuendati juba 1994. aastal sõlmitud lepingut Münsteri Ülikooliga Saksamaal. Praegu on Tartu Ülikoolil 29 koostöölepingut (lisa 6.7). Lepingute eesmärk on soodustada koostööd teadlas- ja üliõpilasvahetuses, ühisprojektides, teadusürituste korraldamisel. Partnerülikoolid on pakkunud Tartu Ülikooli liikmetele stipendiumivõimalust osavõtuks seminaridest, suveülikoolidest, magistri- või doktoriõppest. Koostööst programmi ERASMUS raames vt käesoleva aruandep 4.1.

Tartu Ülikooli teadlased viibisid 37 riigi ülikoolides ja teadusasutustes, osaledes rahvusvahelistes projektides ning rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel (lisa 6.6). Tartu Ülikooli külastasid 27 riigi teadlased (lisa 6.5).

Traditsiooniliselt olid kõige tihedamad sidemed Skandinaavia ja Saksamaa ülikoolide ning teadusasutustega.

1999. aastal käisid Tartu Ülikoolis mitmete fondide esindajad, kes olid huvitatud koostööst ülikooliga ja kelle osavõtul korraldati teabepäevi rahastamisvõimaluste tutvustamiseks.

1999. aastal pakkusid Tartu Ülikooli teadlastele, õppejõududele ja üliõpilastele stipendiumi taotlemise võimalust järgmised fondid ja organisatsioonid: CIMO, Väinö Tannerin Säätiö, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Rootsi Instituut, Taani valitsus, Nuffic, British Council, DAAD, NATO, Kreeka Riiklik Stipendiumifond, Iisraeli valitsus, Austria valitsus, Jaapani valitsus ning mitmed saatkonnad.

1999. aastal külastasid Tartu Ülikooli paljude välisriikide saadikud või saatkondade esindajad, samuti mitmed riigitegelased ja sõpruslinnade esindajad. Eraldi võiks mainida Leedu Vabariigi presidendipaari visiidi ettevalmistamist ning osalemist Põhjamaade sõpruslinnade esindajate delegatsiooni vastuvõtmisel ning Balti Kaitsekolledži avamisürituste ettevalmistamist.

1999. aastal korraldati Tartu Ülikoolis hulk rahvusvahelisi üritusi.

Septembris toimunud kolmanda Saksa-Eesti akadeemilise nädala ACADEMICA eesmärk oli tihendada kahe maa teadlaste kontakte ning pakkuda kogu ülikooliperele võimalust osaleda kõrgelt hinnatud saksa teadlaste loengutes ja seminarides. Saksa fondi \"Stiftung des Deutschen Volkes\" seminaril Tartus osalesid ülalmainitud fondi stipendiaadid. 1999. aasta novembris korraldati seminar \"EU project management\", esinejateks asjatundjad välisriikidest.

Tartu Ülikooli kui emakeelse ülikooli 80. aastapäeva rahvusvahelisest konverentsist \"Rahvuskeel globaliseeruvas kõrghariduses\" olid osa võtma palutud kõigi partnerülikoolide esindajad.

6.7. Õpetajakoolitus

1999. aastal jätkus õpetajakoolitusalane arendustegevus eelmisel aastal käivitatud õpetajakoolituse arendusprojekti raames.

Rektori 21.01.1999 korraldusega nr 14 RE moodustatud õpetajakoolitusnõukogu (ÕKN) koosseisu on haaratud spetsialiste ka väljastpoolt ülikooli.

Tartu Ülikool on alustanud õpetajakoolituse põhimõttelist reorganiseerimist. ÕKN arendas välja paketi õpetajahariduse alusdokumente: õpetajakoolituse struktuur Tartu Ülikoolis (töö jätkub), ÕKN põhimäärus, pedagoogiline praktika õpetajakoolituses (töö jätkub); uue alus- ja alghariduspedagoogika õppekava järgi on käivitunud õppetöö Narva Kolledžis. Toetatakse avastusõppe põhimõtteid õpetajakoolituses.

Kraadiõppe kursustena alustati mentorite ettevalmistamist koolikorralduse kutsemagistri õppekava alusel, et kvalifitseeritud praktikajuhendajate abil tõsta koolipraktika osatähtsust teoreetilise ettevalmistuse kõrval. Koolijuhtidele mõeldud koolikorralduse kutsemagistri õppekava sisaldab süvaõpet haridusteaduses, nüüdisaegses juhtimisteoorias ja psühholoogias ning analüüse.

Õpetajakoolituse õppejõudude koolitamiseks ja rahvusvaheliste kogemuste kaasamiseks korraldati 1999. aastal mitmeid kohtumisi ja õppepäevi välisriikide haridustegelaste ja pedagoogikateadlastega.

USISe projekti raames Tartu Ülikoolis viibinud USA professor Mark Turski demonstreeris aktiivõppe meetodeid loodusteadustes. ÕKN kohtus Suurbritannia Haridusministeeriumi esindajatega. ÕKN liikmed ja ainemetoodikud kohtusid USA professori Timothy Reaganiga. Ettevalmistatava Soome-Eesti õpetajakoolituse ühisprojekti käigus tuleb Eestisse külalisprofessoriks Kari Niinistö Turu Ülikoolist. Tihe koostöö õpetajakoolituse vallas on lisaks Turu Ülikoolile ka Roskilde Ülikooliga. Õpetajakoolituse õppejõude on koolitatud Soomes, Iisrealis, USAs.

Tutvuti projektiga \"Hea Algus\" ning arutati koostöövõimalusi.

Pidevalt koostatakse, soetatakse ja tõlgitakse õppekirjandust. Õpetajakoolituse õppevahendite konkursi kaudu rahastati 28 õppevahendi projekti. Koostöös Avatud Eesti Fondiga on muretsetud ülikoolile uuemat õpetajakoolituskirjandust ja -ajakirjandust. Kirjastused Koolibri ja Avita toetasid oma, praegu koolides kasutatavate kooliõpikute, kokku üle 200 nimetuse muretsemist TÜ õpetajakoolitusega tegelevatele üksustele.

Arvandmeid õpetajakoolitusest Tartu Ülikoolis toovadlisad 4.11 ja4.12, tabelid 4, 5.