7. Haldus-majandustegevus
7.1. Haldus-majandustegevuse põhisuunad
1999. a aastal jätkati haldusstruktuuride korrastamist, lähtudes vajadusest vähendada ülikooli eelarvelisi kulutusi, kasutada säästlikult investeeringuid ja muuta efektiivsemaks ülikooli põhitegevust toetavate tugistruktuuride tegevus. Võttes aluseks ülikooli nõukogus ja valitsuses heaks kiidetud uued koondeelarve koostamise ja struktuuride korrastamise põhimõtted, reorganiseeriti varem haldus- ja tugistruktuuriüksustena töötanud ülikooli põhitegevust toetavad ettevõtted 1999. aastal ülikooli asutusteks.
Teostatud ümberkorraldused võimaldasid kokkuvõttes, vaatamata haldusstruktuuride funktsioonide täienemisele ja muutumisele, jätkata ametikohtade koguarvu vähendamist haldusdirektori vastutusalas (1999. a oli 535,2 kohta; 1998, 564,65; 1997, 603,41).
7.2. Haldustegevus ja tehniline infrastruktuur
Ehituskorralduse osakond tegi ehitus-projekteerimistöid 1999. a ülikooli koondeelarve kapitalieelarvega määratud objektidel etteantud rahaliste vahendite piires. Tartu Ülikooli 1999. a kapitalieelarvega määrati ehitus-remonditöödeks sihtsuunitlusega riigieelarvest 11,8 mln, ülikooli omavahenditest 11,46 mln ja muude ülikooli eelarves ette nähtud investeeringute arvelt 31,5 mln krooni (lisa 7.1).
Riigihangete seaduse alusel kinnitatud ülikooli riigihangete teostamise korra kohaselt tehti ülikoolis 1999. a 14 riigihanget (1998. a 28 riigihanget,lisa 7.3).
Ehitus-projekteerimistöid tehti 17 objektil kogumaksumusega 50,6 mln krooni.
Kinnisvarade osakonna 1999. a tegevuse märksõnaks oli restruktureerimine, mis hõlmas keskkonnakaitse, tuleohutuse ja turvateenistuse ning hanketeenistuse loomist, haldusjuhtide ametisse kinnitamist ning osakonnasiseseid administratiivseid ümberkorraldusi koos uue palgaeeskirja rakendamisega.
Arvestusteenistuse korraldamisel jätkus Tartu Ülikooli kinnisvarade formeerimise protsess. Ülikoolile võõrandati riigilt 13, Tartu linnalt kaks kinnistut. Tartu Ülikool ostis kaks kinnistut ja omandas ühe kinnistu tagastamise nõudeõiguse (lisa 7.2). Jätkati ülikooli hoonete kohta käiva arvutiandmebaasi loomist koos plaanmaterjali kogumise, ajakohastamise ja süstematiseerimisega. Elektroonilised inventariseerimisjoonised olid 1999. a lõpuks olemas ülikooli kümne hoone kohta.
Kinnisvarade hooldusteenistuses korraldati 1999. a kevadel majajuhatajate täiendõpe ja atesteerimine, mille tulemusena üheksa majajuhatajat said haldusjuhi ametinimetuse ning sellele vastava palgaastme. Aasta jooksul optimeeriti teenistuse töötajate arv 230 töötajalt 185 töötajani ning määratleti täpselt kõigi töötajate töö sisu. Vaatamata töötajate arvu vähenemisele ja ülikoolipoolse finantseerimise vähenemisele kasvas hooldusteenistuse töömaht seoses uute õppe- ja teadushoonete (sh Biomeedikum) käikuandmisega.
Turvateenistuse 1999. aasta prioriteediks oli suurendada hoonete ja objektide tehnilise valve osatähtsust ja seostada hoonete valvurite tööülesanded tehniliste valvesüsteemidega. Valmistati ette Tartu Ülikooli üldine tuleohutusjuhend ja sellest tulenevad rakendusjuhised. Ülikooli hoonetesse paigaldati kokku 211 uut kustutit.
Keskkonnakaitse ülesanneteks olid TÜ olemasolevate jäätme-, välisõhusaaste- ja vee-erikasutuslubade täiendamine. Kemikaale ja jäätmeid käsitlevatest seadusaktidest tulenevalt kinnitati rektori käskkirjaga \"Kemikaalide arvestamise kord Tartu Ülikoolis\". Valmistati ette Tartu Ülikooli üldine jäätmekäitluseeskiri, mis hakkas toimima 2000. a esimesest poolest.
Väikesemahulisi hooldus-avariiremonte tehti 426,6 tuh kr ulatuses ja lepingulisi töid hooldusremondi summadest 1 573,4 tuh kr ulatuses. Sisustati ka ülikooli õppehooneid ning osaleti vastavate riigihankekonkursside korraldamises.
Ülikooli kasutuses oli õppeaasta lõpuks kokku 116 hoonet, lisaks hulk väiksemaid ehitisi. Väljaspool Tartut on ülikoolil 22 hoonet, sh Kääriku spordibaas ja bioloogia-geograafiateaduskonna Palmse, Tipu, Voore, Vellavere, Himmaste praktikabaasid.
Kommunikatsioonivõrkude osas jätkati telefonside lokaalvõrgu arendamist. Kokku oli ülikoolil 1999. a lõpuks üle 1000 allabonendi. Sama arvu linnatelefonidega võrreldes on saavutatud oma digitaaltelefonijaamade kasutamisega aastas kokkuhoidu üle 2 miljoni krooni. Jätkati tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni kompleksset arendamist. Signalisatsiooniseadmed asendati kõigis remonditud ruumides. Alustati ettevalmistusi kogu ülikooli hõlmava ühtse tehnilise koordineerimiskeskuse rajamiseks, mis täidaks tsentraliseeritult nii valve- kui ka insenertehniliste teenistuste avarii-dispet¨erkeskuse ülesandeid.
Tehnovõrkude korralduses asetati põhirõhk energiasäästule.
Soojamajanduse säästuprogrammi käigus uuendati hoonete soojasõlmed ja sisemised küttesüsteemid, jätkati hoonete soojapidavuse suurendamist (uste-akende ja katuste vahetus jne). Veemajanduse säästuprogrammi tagamiseks ja häireteta töö kindlustamiseks jätkusid 1999. a pidevalt seadmete korrastustööd, uuendati vananenud sanitaartehnilisi seadmeid ning torustikke ülikooli hoonetes. Elektrimajanduses vahetati vananenud elektriseadmed (sh valgustid) ökonoomsemate vastu. 1999. aastal investeeriti soojamajanduse rekonstrueerimiseks 1,5 miljonit, gaasimajanduse uuendamiseks 200 000, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete hoolduseks ja remondiks 759 735, elektrimajanduse uuendamiseks kokku 1,192 miljonit krooni.
Transpordi osas valmisid ülikooli sõidukite kasutamise korra alused, mis tagab ülikooli transpordimajanduse ökonoomsuse ja efektiivsuse. Jätkus nõukogude-aegsete amortiseerunud transpordivahendite väljavahetamine uute, ökonoomsete vastu. Administratiivsete ümberkorralduste ning ökonoomsemate ja töökindlamate sõidukite kasutuselevõtu tõttu, millega vähenesid kütuse-, hooldus- ja remondikulud, saavutati kokkuhoid ligi 1/4, võrreldes eelneva aastaga.
Laomajanduse üks pakilisemaid ülesandeid oli ladude vabastamine mittevajalikust.
Aasta alguses reorganiseeriti varustusosakond hanketeenistuseks kinnisvarade osakonna koosseisus.
7.3. Sotsiaal-kultuurilise infrastruktuuri areng
Spordibaasid. Ülikooli spordibaaside töö ümberkorralduste põhieesmärgiks oli aruandeaastal eelkõige spordirajatiste ajakohastamine ning vastavusse viimine rahvusvaheliste nõuetega.
Ülikooli sporditegevuse edendamiseks kutsuti haldusdirektori initsiatiivil 1999. a suvel kokku ülikooli spordifoorum, kelle ettepanekul moodustas rektor Tartu Ülikooli spordinõukogu, valmisid spordinõukogu tegevuse alused ning järjestati lahendamist vajavad probleemid.
Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasi töö ümberkorraldamiseks asutati 05.01.1999 sihtasutus Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus (asutajad Eesti riik ja Tartu Ülikool). Kokkulepitud prioriteete järgides alustati Kääriku ühiselamu nr 1 rekonstrueerimisega tänapäeva nõuetele vastavaks hotelliks (ehitustööd algasid 1999. a lõpus) ning kogu Kääriku kompleksi ümberkujundamisega aasta ringi tegutsevaks modernseks spordi- ja puhkekeskuseks.
Ujula 4 spordikompleks. 1999. a valmis spordihoone Ujula 4 juurdeehitis (maksumus 1,9 mln kr). Juurdeehitise valmimisega said uued ruumid spordibaaside direktsioon, kehakultuuriteaduskonna spordikeskus ja spordiklubi. Vabanenud ruumid anti kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö jaoks.
Botaanikaaed. Ülikooli nõukogu 26.03.1999 määrusega kinnitati uus botaanikaaia põhikiri ja botaanikaaed viidi bioloogia-geograafiateaduskonna struktuurist üle haldusdirektori vastutusalasse.
Peamisteks ülesanneteks jäid taimeliikide identifitseerimine, teaduslike botaaniliste kogude täiendamine, säilitamine ja kollektsioonide iluaiandusliku väljanägemise parandamine. Olulist tähelepanu pöörati aia külastajate arvu suurendamisele. Kollektsioonide maht jäi botaanikaaias ligikaudu samaks mis 1998. a, kokku ligikaudu 6200 taksonit, millest ligikaudu 5700 oli määratud keskmise taseme kohaselt. Botaanikaaed pidas seemnevahetust 350 botaanikaaiaga.
Majutustegevus. Üliõpilaskonna majutusküsimustega tegelemiseks loodud mittetulundusühingu Tartu Üliõpilasküla prioriteediks oli osalemine kõiki ühiselamuid hõlmava rekonstrueerimisprogrammi valmimises ning uue ühiselamukompleksi Raatuse 22 arhitektuurivõistluse tingimuste väljatöötamises.
Valmis ühiselamute renoveerimisprogramm, mida on kavas teostada riigi garantiiga võetava Euroopa Arengupanga laenu abil. Projekti kestuseks on kavandatud 5 aastat ja kogumaksumuseks 312 mln krooni. Renoveerimisprogrammi olulisemaks osaks on uue ligi 800-kohalise ühiselamukompleksi rajamine Raatuse 22 krundile. Alustati vajaliku detailplaneeringu ja lähteülesande koostamist ning ettevalmistusi arhitektuurikonkursi korraldamiseks.
Kultuuriline harrastustegevus. Koos Eesti Põllumajandusülikooliga asutatud mittetulundusühingu Tartu Üliõpilasmaja töö käivitamiseks alustati Üliõpilasmajas Kalevi 24 remonttöid.
7.4. Põhitegevust toetav ettevõtlus
Ülikooli kohvikud reorganiseeriti ülikooli nõukogu määrusega 26.03.1999 ülikooli asutuseks Tartu Ülikooli Kohvik. TÜ Kohviku põhiülesandeks on eeliskorras üliõpilaste ja TÜ personali toitlustamine ning kohviku ruumides tehtavate TÜ ürituste (sh töötajate tähtpäevade) peolaudade korraldamine. Ülikooli õppehoonetes ja ühiselamutes avati viis uut toitlustuskohta. Ettevõtte käive oli aruandeaastal 2,5 mln krooni ja tema majandamine toimus omavahendite arvelt. Ametikohti oli 34.
Tartu Ülikooli raamatupood reorganiseeriti ülikooli asutuseks ülikooli nõukogu määrusega 29.01.1999 suurendamaks majanduslikku efektiivsust.
1999. aastal arendas raamatupood otsesidemeid Inglise ja Saksa kirjastajate ning hulgiladudega, kellega loodi kontaktid 1998. aastal Frankfurdi rahvusvahelisel raamatumessil (nt Bertrams, Harcourt Brace, Libri International, Marston Book Services, Routledge, IBD Prentice Hall, Sage Publications). TÜ raamatupood osales Eesti ainuesindajana ka 43. rahvusvahelisel noorte raamatukaubastajate kongressil Norras, tänu millele on paranenud informeeritus raamatumüüjate tegevusest üle maailma. 1999. aastal tekkisid raamatupoele kliendid ka väljastpoolt Eestit: Saksa raamatukogud, kes soovivad täiendada oma eestikeelse kirjanduse kogusid ja eraisikud eri riikidest. Välisklientidega suhtlemiseks kasutatakse peamiselt e-posti.
Oma kolmanda täistegevusaasta jooksul on kauplus märgatavalt suurendanud läbimüüki: müügi kasv 29%, võrreldes 1998. aastaga. Raamatupoe 1999. aasta käive oli 6,42 mln, kasum 986 000 krooni. Keskmine päevamüük oli 194 000 ja keskmine kuumüük 493 700 krooni.
Ülikooli apteegid reorganiseeriti ülikooli asutusteks ülikooli nõukogu 26.02.99 määrusega. Apteekide staatuse muutumisel ülikooli asutuseks korrastati apteekide tegutsemise juriidilisi ja finantsaspekte ning seotust ülikooliga.
Apteekide käive oli 1999. a 31,5 mln krooni.