8. Finantseerimine

8.1. Tulud

TÜ nõukogu kinnitas 18. detsembril 1998. aastal ülikooli 1999. aasta eelarve kogumahus 561,21 mln krooni. Sellest moodustas põhieelarve 492,16 mln, kapitalieelarve 99,55 mln ning põhieelarvest kapitalieelarvesse ülekantavad vahendid 30,50 mln krooni. Tartu Ülikooli eelarvevälised vahendid kinnitati mahus 28,19 mln krooni.

Aasta jooksul tehti eelarvesse mitmeid täpsustusi, millest kõige olulisem oli negatiivse lisaeelarve kinnitamine 24. septembril kogumahuga 8,24 mln krooni. Eelarveväliste vahendite negatiivne lisaeelarve kinnitati summas 2,57 mln krooni. Riigi negatiivne eelarve tingis vajaduse vähendada oluliselt ka ülikooli eelarvet ja eelarveväliseid vahendeid. Kokkuvõttes kujunes ülikooli 1999. aasta eelarve mahuks 560,13 mln krooni. Sellest moodustas põhieelarve 492,39 mln krooni, kapitalieelarve 96,85 mln krooni ning põhieelarvest kapitalieelarvesse ülekantavad vahendid 29,10 mln krooni. Ülikooli eelarveväliste vahendite eelarve täpsustati mahus 25,87 mln krooni.

Tegelikult laekus põhieelarvesse 515,58 miljonit ja kapitalieelarvesse 96,41 miljonit krooni, mis on vastavalt 104,7% ja 99,5% planeeritud mahtudest. Kokkuvõttes laekus ülikooli eelarvesse möödunud aastal 582,89 miljonit krooni, mis moodustas planeeritud mahust 104,1%. Eelarveväliste vahendite laekumine oli 100%.

Tabelis 1 on võtmearvud, mis iseloomustavad 1999. aasta tulude poolt.

Tabel 1

Ülikooli põhieelarve riigieelarveliste tulude maht täpsustatud eelarves oli 340,37 miljonit krooni ja see laekus 100%-liselt.

Riigieelarveväliste laekumiste plaan põhieelarves oli tehtud selgelt piisava varuga. Enamik teaduskondi kasutas õigust teha tasakaalustatud muudatusi oma eelarves pärast ülikooli eelarve kinnitamist. Teaduskonnad täpsustasidki tulud ja ühtlasi ka kulud allapoole. Summaarselt planeeriti riigieelarveväliseid laekumisi mahus 102,65 mln krooni, kuid laekus 125,30 mln krooni, mis tähendab 22,1%-list plaani ületamist. Rahalises väljenduses ületati enim välisgrantide (plaanilise 3,16 mln krooni asemel laekus 12,38 mln krooni) ja avatud ülikooli (plaanilise 22,66 mln krooni asemel laekus 28,18 mln krooni) tulude plaani. Laekumiste plaan jäi täitmata Innovatsioonifondi osas (alalaekumine 2,30 mln krooni), näiteks planeeris tehnoloogiakeskus laekumisi Innovatsioonifondist 7,69 miljonit, kuid reaalselt laekus vaid 1,59 miljonit.

Ülikooli tugistruktuuri asutustest täitsid oma käibeplaani kirjastus, raamatupood ja Tamme apteek, täitmata jäi see plaan kohvikul ja Kesklinna apteegil. Kesklinna apteegi käive vähenes 1998. aastaga võrreldes 1,44 miljoni võrra. Selle põhjuseks oli tugevnenud konkurents apteekide turul. Peale selle pidid apteegid tegema vastavalt ettekirjutusele lisainvesteeringuid ruumide kohta nõutavate tingimuste täitmiseks. Vastasel korral oleksid nad litsentsi kaotanud. Tugistruktuuri asutusena on nimetatud Kääriku spordibaas, praegune sihtasutuse Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus osa, reaalselt selle keskuse töö 1999. aastal ei käivitunud.

Kõikide teaduskondade tulud olid möödunud aastal planeeritust suuremad. Sama kehtib valdavalt ka teiste struktuuriüksuste kohta, välja arvatud tehnoloogiakeskus (tulude plaan täideti 56,6%) ja peainseneriosakond (tulude plaan täideti 83,7%). Esimesel on põhjuseks ülal mainitud Innovatsioonifond, teisel arenduskoda, mis liideti peainseneriosakonnaga möödunud aasta algul. Nimelt suurendas arenduskoda oma müügiplaani tunduvalt, kuid reaalseid tulusid laekus planeeritust üle kolme korra vähem.

Kapitalieelarvesse laekus möödunud aastal 96,41 miljonit krooni. Sellest laekumisest 55 mln krooni oli laen, mis tuleb aastate jooksul koos intressidega tagasi maksta. Ainsana jäid kapitalieelarve tuludest täitmata intressitulud. Selle põhjusi on kaks. Esiteks normaliseerus ülikooli riigipoolne finantseerimine alles novembris, sinnamaani oli arvestuslik võlg pidevalt ca 25 mln krooni. Teiseks langesid möödunud aasta algul järsult hoiuste- ja laenuintressid. Kui intressituludest jäi ülikoolil planeeritust vajaka 443 tuh krooni, siis intressikulusid tuli vähem kanda 1,09 mln krooni.

Eelarveväliste vahendite hulka kuuluvad emeriitprofessorite tasud, õppurite stipendiumid, sõidusoodustused ja õppelaenude kustutamine. Riigi negatiivse eelarvega vähendati oluliselt stipendiumide eelarvet, s.o 2,48 miljonit krooni. Teised eelarvevälised vahendid muutusid vähem.

8.2. Kulud

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas 1999. aasta eelarve täitmise aruande 25. veebruari 2000. aasta otsusega nr 11. Lisas 8.2 on kõrvutatud struktuuriüksuste tulud ja kulud. Põhieelarve kasutamata vahendite jääk aastast 1998 oli 15,48 miljonit. Möödunud aastal lisandus laekumisi 515,58 miljoni ulatuses. Seega oli võimalik käsutada raha 531,06 mln krooni. Reaalselt kulutati 513,50 mln krooni (96,7% võimalikust kogumahust) ning aasta lõpuks jäi kasutamata vahendite jäägiks 17,56 mln krooni. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ülikoolil tervikuna oli rahaliste vahendite kasutamine kontrolli all, kuid paraku ei kehti see kaugeltki kõigi struktuuriüksuste kohta.

Aasta lõppedes oli usu-, filosoofia- ja kehakultuuriteaduskonna rahaliste vahendite jääk negatiivne, sealjuures vähendas kehakultuuriteaduskond möödunud aastaga negatiivset jääki 254 tuhande krooni võrra.

Kolledžitest lõpetas miinuses Narva (jääk 1,48 miljonit krooni). Põhjusi võib tuua kaks. Esiteks lubati Narva Kõrgkoolil kulutada riigieelarvelist raha enne ülikooli kolledžiks saamist oluliselt rohkem, kui seda eeldas aeg, mil Narva Kõrgkool oli veel iseseisev. Teiseks lubati haridusministeeriumist Tartu Ülikoolile ka integratsioonirahasid, kuid lubatud ca 1,5 miljonist kroonist eraldati reaalselt vaid 0,2 miljonit.

Haldus- ja tugistruktuuri üksused hoidsid kulusid enamasti eelarve piirides, kuid haldusdirektori haldusalas ei saanud sellega hakkama ükski osakond.

Õppe- ja teadusasutustest oli ülekulu raamatukogul (aastalõpu jääk 899 000 krooni) ja ajaloomuuseumil (aastalõpu jääk 168 000 krooni).

Tugistruktuuri asutused peavad hakkama saama ilma toetussummadeta ja pigem ise toetama ülikooli õppe- ja teadustegevust. Mõned aastad tagasi tehti raamatupoele kapitaalremont, mida ei tasutud tsentraalsetest vahenditest, vaid jäeti negatiivse jäägina raamatupoele. Möödunud aastal suutis raamatupood esmakordselt saada tulud-kulud enam-vähem tasakaalu, kuid pole reaalne saada sellist kasumit, millega tagasi teenida oma 3,3 miljoni krooni suurust miinust. Möödunud aastal ei saadud ka seoses sihtasutuse Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus asutamisega lahti Kääriku spordibaasi iga-aastasest kahe miljoni kroonisest kahjumist. Eelarvesse planeeriti sihtasutusele toetust 600 000 krooni, kuid et sihtasutus ei käivitunud, peab ülikool taas leidma katet 1,21 miljoni kroonisele miinusele. Lisaks sellele miinusele osteti peainseneriosakonna eelarvest Käärikule kütet 570 000 krooni ulatuses.

Suuremad investeeringud möödunud aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2

Eelarveväliliste vahendite eelarvete vähendamine 2,32 mln krooni võrra tingis selle, et need laekumised ei katnud möödunud aastal väljamakseid. Aastavahetusel oli ülikool välja maksnud 1,00 mln krooni rohkem kui riik oli ülikooli suunanud, ning suurim probleem on emeriitprofessorite tasudega.

Kokkuvõttes oli aga 1999. aasta edukas ja eelarve täitmisel võib välja tuua järgmised positiivsed aspektid.

1. Eelarves ettenähtud tulud täideti. Ka kõik teaduskonnad täitsid oma eelarve tuludepoole. See võimaldas realiseerida need ülesanded, mis eelarvet koostades püstitati.

2. Rahade kulutamine oli kontrolli all. Eelarvest kulutati 96,7%. Seega moodustus ülikoolil tervikuna aasta lõpuks positiivne jääk, mida saab sellel aastal kasutada.

3. Kapitalieelarve täitmine oli positiivne. Investeeringute programm täideti ning laenude teenindamine oli korrektne ja tähtajaline.

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitatud 1999. aasta eelarve täitmise aruanne on toodud lisades 8.1–8.4.

Lisa 8.1. Põhieelarve tulud tululiikide kaupa.

Lisa 8.2. Põhieelarve tulud ja kulud struktuuriüksuste kaupa.

Lisa 8.3. Kapitalieelarve laekumised ja kulud.

Lisa 8.4. Eelarveväliste vahendite laekumine ja kasutamine.