4. Õppetöö
Tartu Ülikoolis reguleerivad õppetööd õppekorralduseeskiri, teadus- ja kutsekraadide põhimäärused, õppekava avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise kord ning muud ülikooli ja teaduskondade nõukogude kehtestatavad eeskirjad õppetöö kohta.
4.1. Õppetöö kvaliteet, korraldus ja läbiviimine
Aruandeaastal kinnitas haridusminister Kõrghariduse Hindamise Nõukogu otsused akrediteerida nõuetele vastavatena järgmised Tartu Ülikooli õppekavad: psühholoogia diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, kutsemagistri- ja doktoriõppekava; kasvatusteaduste bakalaureuseõppekava; pedagoogika magistri- ja doktoriõppekava ning ärijuhtimise kutsemagistri õppekava. Tingimisi akrediteeriti sotsiaaltöö bakalaureuse- ja magistriõppekava. Aruandeaasta lõpuks oli ülikooli õppekavadest akrediteeritud diplomiõppes 17%, bakalaureuseõppes ja õpetajakoolituse kutseaastas 65%, magistriõppes 49% ning doktoriõppes 52%.
Õpetamise ja ainekursuste hindamine. Ülikooli nõukogus 2000. a juunis vastuvõetud õppekorralduseeskirja kohaselt (nõukogu määrus 02.06.00 nr 7) küsitletakse alates 2000/2001. õa üliõpilasi põhiõppe ainekursuste kohta. Küsitluse eesmärk on saada üliõpilastelt regulaarset tagasisidet õpetamisest ja ainekursustest ning õppetöö kvaliteedi parendamine saadud info alusel. Küsitluse ettevalmistusena 1999/2000. õa kevadsemestril läbiviidud piloot- ja valikuuringus osalesid bioloogia-geograafia-, füüsika-keemia- ning sotsiaalteaduskond ja Narva Kolledž.
Üliõpilasi küsitletakse viimastel loengutel/seminaridel. Küsimustik koosneb kahest: A- ja B-osast, vastaja on anonüümne. A-osa vastuste (etteantud vastusevariandid) kohta koostatakse nn A-kokkuvõte, millega tutvub õppejõud, tema vahetu töökorraldaja ja teaduskonna juhtkond. Osakonna A-kokkuvõtetel põhinev koondaruanne saadetakse osakonna juhatajale, teaduskonna/ kolledži A-koondaruanne dekaanile/direktorile. B-osa vastustega (arvamused vabas vormis) tutvub ainult õppejõud, kusjuures need saadetakse õppejõule pärast üliõpilaste teadmiste hindamist ja hinnete teatavakstegemist. Igal semestril koostatakse osakonna, instituudi ja kolledži õppejõudude hindamistulemuste põhjal õppetöö üldistatud C-kokkuvõtted, mis on asjast huvitatud isikutele vastavas struktuuriüksuses kättesaadavad. Teaduskonnad saavad tervet ülikooli käsitleva C-kokkuvõtte tulemused ja vastava teaduskonna A-kokkuvõtte. Küsitluse tulemusena saadud informatsiooni saab akadeemilise struktuuri üksus arvestada oma töökorralduses, õppejõud võib aga saada ideid oma ainekursuste vormi ja sisu täiustamiseks.
Uued õppekavad. 2000. aastal avati Tartu Ülikoolis seitse uut diplomiõppe-, kolm kutsemagistriõppe-, kaks doktoriõppe ja kaks õpetajakoolituse kutseaasta õppekava. Avatud õppekavade kirjeldus on toodudlisas 4.4.
Õppetöö maht. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktide (AP) alusel. Võrreldes 1998/99. õppeaastaga on õppetöö maht 1999/2000. õppeaastal jäänud ligikaudu samale tasemele. Väljapoole oma teaduskonda pakutava õppetöö osakaal on juba aastaid suurim matemaatikateaduskonnas (28,7%), kellele järgnesid füüsika-keemiateaduskond (27,8%), filosoofiateaduskond (23,1%), sotsiaalteaduskond (20,6%), usuteaduskond (15,9%), kehakultuuriteaduskond (15,5%), majandusteaduskond (11,5%), bioloogia-geograafiateaduskond (9,5%), õigusteaduskond (5,9%) ning arstiteaduskond (5,7%). Õppetöö mahud ainepunktides teaduskonniti on toodudlisades 4.1,4.2 ja 4.3.
4.2. Õppetegevuse arendamine
Aruandeaastal töötati ümber ja võeti ülikooli nõukogus vastu uus õppekorralduseeskiri (TÜ nõukogu määrus 02.06.2000 nr 7).
27.10.2000 kiitis ülikooli nõukogu heaks \"Õppetöö kvaliteedi tagamise süsteemi alused\" (otsus nr 67). Dokument sätestab õppetöö kvaliteedi tagamise põhimõtted, kvaliteedi hindamise mehhanismid ja selle saavutamiseks kasutatavad vahendid.
Humanitaarteadlaste ümarlaua märgukirja 14.05.1999 ja sellele järgnenud humanitaarhariduse ja -teaduse ning kogu ülikoolihariduse olukorra arutelu tulemusena kiitis ülikooli nõukogu 31.03.2000 (otsus nr 18) heaks õppekavade ja kraadiõppe arenduspõhimõtted.
Nõukogus leidis toetust seisukoht, et magistrikraadini on soovitav jõuda viieaastase ülikooliõpingu lõpuks (bakalaureuseõpe+magistriõpe viie aastaga). Sellest põhimõttest ja Bologna deklaratsioonist lähtuvalt alustati aruandeaastal ülikoolihariduse ja õppekavade reformi aluste väljatöötamist. Õppekavade arendamisel soovitati võimaldada õppe- ja teadustöö interdistiplinaarsust, vähendada auditoorse töö mahtu iseseisva töö mahtu suurendades ning loengulise õppetöö mahtu rohkem aktiivõppemeetodeid (seminarid, kollokviumid) kasutades.
1999. aastal tööd alustanud üliõpilaste karjääriteenistus jätkas aruandeaastal tööturualast koolitust ja konsultatsioone, korraldas küsitlusi ning vahendas 115 töökohta (enim küsitakse õpetajaid, müügi- ning IT-spetsialiste). 14.08. korraldatud tööandjate ja tööotsijate kontaktüritusel osales 12 tööandjat, külastajatest 83% õppis TÜs, ülejäänud EPMÜs või rakenduskõrgkoolides. Postiküsitluse \"2000. aastal Tartu Ülikooli lõpetanute õpingute jätkumine ja karjääri algus\" põhjal 74% lõpetanutest töötab, 32% töötab ja õpib ning 20% jätkab õpinguid. 3% lõpetanutest peab ennast töötuks, tööturu andmetel on ülikooli lõpetanutest töötuks registreerunud 2%. Enamik lõpetanuid töötab omandatud erialal või erialaga seotud ametikohal, vastanute enamus töötab avalikus sektoris: hariduses, riigihalduses ja tervishoius. Pärast pooleaastast elu- ja töökogemust hinnatakse omandatud haridust enamasti heaks, pigem halvaks hinnatakse tööks vajalike praktiliste oskuste omandamist.
Et tänapäevane kaugkoolitus ja täiskasvanute õpe nõuavad traditsioonilisest õppest erinevat õpetamisprotsessi, rohket info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist, on õppemeetodite ja -oskuste arendamine üks avatud ülikooli (vt aruanne, p 4.7) olulisi tegevusvaldkondi. Selleks kasutati aruandeaastal kursusi, seminare, keskuse väikest raamatu- ja infokogu ning veebilehekülgi. Teist aastat korraldati õppimis- ja õpetamisalaseid kursusi õppejõududele. Regulaarselt toimusid seminarid kõrghariduse ja õpetamisega seonduvatel teemadel: autoriõigused kõrghariduses, varasemate õpingute ja töökogemuse tunnustamine, kaasaegne kaugkoolitus ja avatud õpe. 2000. aastal kaugkoolituskeskuses moodustatud haridustehnoloogiatalituse ja multimeediakeskuse baasil arendati välja IKTl põhineva õppe (CDd õppetöös, internetipõhised õpikeskkonnad, video- ja audiokonverents) kursuste ja seminaride süsteem õppejõududele, loomisel on kursused üliõpilastele. Lisaks koolitustele hakati 2000. aastal pakkuma õppejõududele metoodilist ja tehnoloogilist abi ja konsultatsioone video- ja audiokonverentside ning veebipõhiste kursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Loodud on üle-eestiline õppetöö arendusest huvitatud õppejõudude e-posti list. Kaugkoolituskeskuse väiksesse raamatukokku koondatakse õppimis- ja õpetamisalast kirjandust. Õppearenduses tehakse koostööd nii teiste Eesti kui Balti riikide ülikoolidega.
Õppetöö arendustegevusest seoses rahvusvaheliste programmidega ja välissuhtlusega vtaruanne, p 6.6. Ülevaade arendustegevusest ülikooli teistes valdkondades vtvt aruanne, p 6.
4.3. Üliõpilaste vastuvõtt
2000. aastal astus ülikooli statsionaarsesse põhiõppesse 2111, magistri- ja doktoriõppesse, internatuuri ja residentuuri kokku 833 ning avatud ülikooli 1148 üliõpilast, seega kokku 4092.
Põhiõppe statsionaarõppesse võeti vastu 1397 üliõpilast riikliku koolitustellimuse alusel nn riigieelarvelistele kohtadele, 682 riigieelarvevälistele kohtadele, kus õppimise eest tasub õppija, ning 32 üliõpilast ülikooli finantseeritavatele kohtadele (1999. a vastavalt 1515 – 445 – 5). Seega vaatamata vastuvõetute arvu suurenemisele (2000. a – 2111 vastuvõetut, 1999. a – 1965), on riigitellimusel ehk tasuta õppijate suhtarv oluliselt vähenenud. Kui 1999. aastal moodustasid statsionaarõppe mitteriiklikele kohtadele vastuvõetud üliõpilased 30% sisseastunute arvust, siis 2000. aastal juba 51%.
Magistriõppesse võeti vastu 473 õppijat (neist 35 riigieelarvevälisele kohale, 40 riigieelarvelisele avatud ülikooli koolikorralduse erialale), doktorantuuri 150 (1 riigieelarvevälisele kohale), internatuuri 120 ja residentuuri 90 üliõpilast. Üliõpilaste vastuvõttu magistri- ja doktoriõppesse illustreerib lisa 4.6.
Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerimiseks laekus 5239 isikult 9010 avaldust (joonis 4.3.1) (9 isikult 205 avaldust rohkem kui 1999. a). Riigieelarvelistele õppekohtadele võeti vastu 1397 kandidaati.
Joonis 4.3.1. Tartu Ülikooli vastuvõtt 1994–2000. Laekunud avalduste, avalduse esitanute ja riigitellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv.
Konkurss riiklikult finantseeritavatele õppekohtadele kujunes kõige suuremaks Pärnu Kolledži turismi ja hotelliettevõtluse erialal: kokku 245 avaldust, 16,3 avaldust igale õppekohale. Sotsiaalteaduskonna erialade poolt hõivati konkursitabelis järgmised 6 kohta, suuremad konkursid avalikkussuhete ja teabekorralduse (16,13) ja psühholoogia erialal (16,05). Järgnes inglise keel ja kirjandus (14,20). Kõige väiksem oli konkurss Narva Kolledži erialale eesti keel teise keelena (1,80). Konkurss kujunes madalaks ka prantsuse keele ja kirjanduse erialal (1,85). Avalduste andmist ja konkurssi riigieelarvelistele kohtadele mõjutab võimalus operatiivselt jälgida konkursi käiku ülikooli veebi koduleheküljel.
Sarnaselt 1999. aastaga nõuti TÜ kõigil erialadel üliõpilaseks kandideerijatelt emakeele kirjandi, võõrkeele (inglise, saksa või prantsuse) riigieksami ning lisaks teaduskonna poolt valitud riigieksami või sisseastumiseksami sooritamist. Vene kooli lõpetanud 903 üliõpilaskandidaadist 306 võeti vastu. Esmakordselt oli neil vaja sooritada eesti keele kui teise keele riigieksam. Need 29 vastuvõetut, kes said nimetatud eksamil vähem kui 60% punktide maksimaalsummast, asusid esimesel aastal õppima eesti keelt intensiivprogrammi alusel riigieelarveliste vahendite arvel.
TÜ finantseerimisel asus õppima 5 maalikunsti eriala üliõpilast, 5 silmapaistvaid sportlikke saavutusi omavat üliõpilaskandidaati spordistipendiaadina ning esmakordelt 22 üleriigilisel õpilasolümpiaadil lõpuklasside arvestuses esimese kolme hulka tulnud või rahvusvahelisel õpilasolümpiaadil Eesti võistkonnas osalenud õpilast.
Riigieelarvevälistele statsionaarõppe kohtadele laekus avaldusi 904 isikult, neist 682 immatrikuleeriti, eesti keele lisa-aastal asus neist õppima 14. Riigieelarveväliste vahendite arvel (vabakuulajad ja riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijad) statsionaarses õppevormis õppijate arv on alates 1994. aastast pidevalt suurenenud. Aastal 2000 asus riigieelarvevälistel õppekohtadel õppima 706 üliõpilast (alates 1998. aastast on see arv suurenenud igal aastal ligikaudu kolmandiku võrra). Üliõpilaste vastuvõtuarvud teaduskondade kaupa on toodud lisas 4.5.
Avaldusi ülikooli astumiseks laekus 2000. aastal kõigist maakondadest. 25% kõigist avaldustest esitati Tartust ja Tartumaalt. Tallinnast ja Harju maakonnast oli 23% avaldustest, Ida-Virumaalt 12% ja Pärnumaalt 8%. Viimastel aastatel on vähenenud Lõuna-Eesti maakondadest pärit vastuvõetute osakaal. Avatud ülikoolis asus õppima 858 kaugõppe üliõpilast bakalaureuse- ja diplomiõppes ning 204 magistriõppes.
Peatükk 4. \"Õppetöö\" jätkub: