4.4. Kraadiõpe

Peatüki 4 \"ÕPPETÖÖ\" algus:
4.1. Õppetöö kvaliteet, korraldus ja läbiviimine
4.2. Õppetegevuse arendamine
4.3. Üliõpilaste vastuvõtt

4.4. Kraadiõpe

Magistriõpe

2000. a. avardusid magistriõppe kui täienduskoolituse võimalused. Avatud ülikooli kaudu alustati õpet Euroopa õpingute erialal. Samuti suurenes vastuvõtt koolikorralduse magistriõppesse, mida rahastab Haridusministeerium. Koolikorralduse magistriõppe kaudu on koolijuhtidel võimalik tõsta oma kvalifikatsiooni. Sama õppekava mentorluse harus saavad täienduskoolitust koolide juhtivad õpetajad, kellest tulevad noorte õpetajakandidaatide juhendajad koolis. Jätkuvalt on populaarne ärijuhtimise magistriõpe, mida ei rahastata riigieelarvest. Ärijuhtimise erialal on suurim teise kõrgkooli (TTÜ, EPMÜ vm) lõpetanute protsent, võrreldes teiste magistriõppe erialadega. Uudsed on üheaastased konverentsitõlke ja kirjaliku tõlke magistriõppe erialad, kus saavad õppida väga hea võõrkeeleoskuse ja tõlgitöö eeldustega magistrandid, olenemata eelneva kõrghariduse erialast. Magistriõppe lõpetamine neil erialadel annab eelduse sooritada eurotõlgi eksam. Ka nimetatud magistrikavasid rahastab Haridusministeerium, kuna eurotõlkide vajadus kasvab Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Magistritööde kaitsmisest vt aruanne p. 4.5 jalisa 4.8.

2000. aastal valminud kokkuvõttes TÜsse 1992–1996 vastuvõetud magistrantide küsitlusest võib esile tuua järgmist. Magistrantidel on ühelt poolt soov saada süvendatud õpet võimalikult suurema ainetevalikuga ja uurimistöö võimalustega, teiselt poolt vajadus suurema iseseisvuse ja vähema õppetööst osavõtu kohustuse järele. Ligi kolmandik küsitletuist nimetab kõige olulisema takistusena magistriõppe edukal lõpetamisel elatise teenimise vajadust. Parimad võimalused magistritöö kaitsmiseni jõuda on neil magistrantidel, kes ei tööta täiskoormusega. Aktiivsed õppurid on orienteeritud edule tööturul, mistõttu osaletakse magistriõppe kõrval erinevates täienduskoolitustes. Magistrikraadi omandanutest üle poole kas juba õpib doktoriõppes, kavatseb kindlasti õppima asuda või juba on saanud doktorikraadi.

Doktoriõpe

Doktoriõppes oli aruandeaasta lõpuks 617 doktoranti (1999 — 552, 1998 — 509). Rakendus kaks uut õppekava, neist üks pedagoogikateadlaste, teine interdistsiplinaarne õppekava neuroteadlaste ettevalmistuseks (lisa 4.4.). Akrediteeriti kaks doktoriõppekava (aruanne p 4.1). Doktoritöö kaitsmiseni jõudis 2000. aastal doktorante peaaegu kõigist teaduskondadest, v.a kehakultuuriteaduskond. Doktoritööde kaitsmisest lähemalt vt aruande p 4.5. ja lisa 4.9.

2000. aastal jätkas Haridusministeerium teadustöö toetuse maksmist esimese ja teise aasta doktorantidele 15 000 ning kolmanda ja neljanda aasta doktorantide 20 000 krooni ulatuses (samad summad 1999. a). Kolmandat aastat kattis Haridusministeerium sihtfinantseerimise summadest osaliselt doktoritööde kaitsmiskulusid, makstes ülikoolidele 2000. aastal iga kaitsmise kohta 55 000 krooni.

4.5. Ülikooli lõpetamine

2000. a lõpetas TÜ põhiõppe (diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe) kokku 1257 üliõpilast (1999 — 954, 1998 — 874, 1997 — 831), neist cum laude diplomiga 68 üliõpilast (5,4%), sh üks välisüliõpilane (lisa 4.7). 2000. a lõpetasid diplomiõppe esimesed Türi Kolledži keskkonnateaduse eriala üliõpilased ning Narva Kolledži klassiõpetaja (vene koolidele), põhikooli inglise keele õpetaja ja põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala üliõpilased. Põhiõppe lõpetas 19 välisüliõpilast (sh 1 avatud ülikooli raames), neist 6 filosoofia-, 3 sotsiaal-, 3 arsti-, 2 õigus-, 2 bioloogia-geograafia-, 1 kehakultuuri-, 1 majandus- ja 1 usuteaduskonna. Lõpetajatest oli 11 Soome, 4 Mari, 2 Komi, 1 Udmurdi ja 1 Bulgaaria esindaja.

2000. aastal kaitsti kümnendiku võrra rohkem magistritöid kui 1999. a (lisa 4.8). Suurim kasv toimus füüsikas ja keemias ning ärijuhtimise ja germaani-romaani filoloogia erialal. Suurim langus magistriõppe lõpetamises võrreldes eelmise aastaga oli usuteaduses ja eripedagoogikas, kus ei kaitstud ühtki tööd, ning ajaloos ja pedagoogikas. Esmakordselt anti magistrikraade rahvatervise ja konverentsitõlke erialal.

Kaitsti kuus doktoridissertatsiooni vähem kui 1999. aastal (lisa 4.9). Samas doktorantide osas vähenes kaitsmine vaid ühe võrra. Seega on näha tendentsi eksternina kaitsmiste vähenemisele ja noorte doktoriõppe läbinute domineerimisele uute doktorite hulgas. Suurim langus, 16-lt 4-le kaitsmisele toimus arstiteaduskonnas.

2000. aastal kaitsesid doktoridissertatsiooni esimesed doktorandid majandusteaduse, õigusteaduse, rahvaluule, semiootika ja farmaatsia erialal.

Internatuuris oli 129, residentuuris 42 lõpetanut. 2000. a andis TÜ välja 177 õpetaja kutsetunnistust. 72 kutsetunnistust anti õpetaja kutseaasta lõpetanutele ja 105 õpetajakoolituse õppekava paralleelselt erialaõpingutega läbinutele (lisa 4.11).

Mitmesugustel põhjustel (omal soovil, õppekava mittetäitmine, õppetööle mitteilmumine, lõpptähtaja möödumine, teenustasu tasumata jätmine jms) eksmatrikuleeriti ülikoolist 1063 üliõpilast (lisa 3.12).

4.6. Kolledžid

4.6.1. Euroopa Kolledž

Euroopa Kolledž alustas 2000. aasta sügissemestril õppetööd Euroopa õpingute kutsemagistriõppekava alusel avatud ülikooli kaudu, vastu võeti 52 magistranti. Aruandeaastal viidi läbi 10 Euroopa Liidu alast täienduskoolituskursust erinevatele sihtgruppidele, kokku 256 osalejaga. Täienduskoolituse raames peeti 6 avalikku loengut eurointegratsiooni teemadel. Kolledži ühe alamprojektina tegutsenud euroteaduskond (EuroFaculty) pakkus aruandeaastal kokku 29 kursust; neist 11 majandusteaduskonnas, 13 õigusteaduskonnas ja 5 sotsiaalteaduskonnas. 2000. a alustatud kolledži oma loengusarjast "Euroopa Kolledži loengud" avaldati seitse vihikut, lisaks tudengikonverentsi kogumik ja üks konverentsiettekanne.

2000. aastal alustas kolledž koostööd Kesk-Euroopa Ülikooliga (CEU) Budapestis. Kolledž oli ühe rahvusvahelise seminari ja konverentsi peakorraldaja. Seminar Euroopa Liidu laienemise teemadel toimus koostöös Turu Ülikooli Jean Monnet’ õppetooliga. Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel on pandud alus rahvusvahelise tudengikonverentsi traditsioonile Tartus, kolmanda konverentsi teema oli siirderiikides toimunud majanduslikud ja poliitilised muutused. 24. oktoobril tutvustati Tartus Euroopa Kolledži ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostööprojekti "Regionaalne koostöö Balti ruumis".

4.6.2. Narva Kolledž

Õppetöö. TÜ nõukogu otsusega 30.06.2000 nr 47 kinnitati kolledži kaks õppekava (vene keele ja kirjanduse õpetaja põhikoolis, inglise keele õpetaja põhikoolis). Kolledžis rakendati alus- ja algõppe (alushariduse pedagoog) õppekava, samuti õppekava eesti keel teise keelena. 2000. aasta sügisel alustas kolledž eesti keele kui teise keele õpetajate ettevalmistamisega. Koos esmakursuslaste ja avatud ülikooliga õpib kolledžis üle 150 tulevase eesti keele õpetaja vene õppekeelega koolidele. Välja on töötatud järgmised lisaeriala õppekavad: eesti keel teise keelena, koduloo õpetaja, vene keel võõrkeelena, sotsiaalpedagoog. Õppetöös on märkimisväärne osa eesti keele ja Eestimaaga seotud õppeainetel, järk-järgult minnakse üle eestikeelsele õppele, osa õppetööd toimub vene, inglise, saksa ja rootsi keeles. Suurt tähelepanu on pööratud õppetöö kvaliteedile, välja on töötatud kolledži koolipraktika süsteem ning diplomitööde koostamise juhend.

Üliõpilased ja õppejõud. 2000. aasta sügisel õppis kolledžis 523 (1999 — 240) üliõpilast. Üliõpilaste arvu tõusu võimaldas Virumaa Kõrgkooli õpetajakoolituse ületoomine Narva ja avatud ülikooli arendamine. Eesti õppekeelega kooli lõpetanud üliõpilaste arv on tõusnud viielt üliõpilaselt 9%ni. Kolledži akadeemilised ametikohad on täidetud avaliku konkursi korras vastavalt ülikoolis esitatud nõuetele. Kolledži õppejõududest kolmel on doktori- ja üheksal magistrikraad, kaks kolmandikku õppejõududest jätkab õpinguid kraadiõppes.

Õpikeskkond. Kolledž on eelisarendanud arvutiklasse (32 arvutivõrgu püsiühendusega töökohta) ja raamatukogu, on loodud videokonverentsi ülekannete võimalus. Raamatukogus on 32 000 köidet, millest viiendik on muretsetud kolledži tegevusajal, neist ligi 4000 on saadud kingitusena eraisikutelt ja kirjastustelt TÜ Sihtasutuse ja Eesti raamatu aasta peakomitee 1999. a lõpul tehtud üleskutse tulemusel.

Täienduskoolitus. Avatud ülikoolis on võimalik õppida alus- ja algõpet ning eesti keelt teise keelena, koostöös majandusteaduskonnaga ärijuhtimist. Täienduskoolitust korraldab kolledž eelkõige oma piirkonna õpetajatele. Pooleteise aasta jooksul on koolituskursustel osalenud ligi 500 õpetajat ja lasteaiaõpetajat. Korraldatakse täienduskoolitust kohaliku omavalitsuse ametnikele. Kolledž teeb koostööd erinevate sihtasutuste ja fondidega Eestis, Eesti pedagoogiliste kõrgkoolidega, samuti Pihkva Riikliku Pedagoogilise Instituudiga (vt ka aruanne, p 6.5.).

Kolledž eesti kultuurikeskusena. Kolledž korraldab regulaarselt avalikke loenguid, näitusi, kohtumisi jms. Interaktiivsel näitusel "Eesti Narvas" oli 3000 külastajat. Avalikkuse tähelepanu on tõmmanud kaks korda kuus kolledžis toimuv eestikeelsete raamatute müük.

4.6.3. Pärnu Kolledž

1999/2000. õppeaastal komplekteeriti edukalt kõik üliõpilaskohad, mitmel erialal kõrge konkursi alusel (vtaruanne p 4.3). Esmakordselt ületas avatud ülikoolis õppivate üliõpilaste arv põhiõppes õppijate arvu.

Jätkuvalt paraneb üliõpilasuurimuste tase. Pärnu Maavalitsuse ja Pärnu Kolledži koostöölepingu raames on kolledži üliõpilased diplomi- ja kursusetöödes pakkunud maakonna arenguprioriteetidest lähtuvalt uusi sisukaid teemakäsitlusi, millest parimaid tunnustas Pärnu Maavalitsus ülikooli 81. aastapäeval rahaliste preemiatega.

Seoses Pärnu Kolledži uue õppehoone avamisega 1999. a laienenud täiendusõppe ja muude koolitusteenuste võimalusi kasutati aastal 2000 tulemuslikult eriti suvel, mil Pärnu suvepealinna staatus annab koolitusprojektidele atraktiivse lisatausta (sotsiaalhoolekandeasutuste juhtide täienduskoolitus, giidide, reisijuhtide koolitused jm).

1999/2000. õppeaastal vaadati kõrgharidusreformiks valmistudes läbi õppejõudude isiklikud arenguplaanid ja lektoraatide arengukavad, mis said aluseks kolledži arengukava koostamisele ja uute õppekavade ettevalmistamisele.

2000. aastal allakirjutatud koostöölepingute raames õppis üks Pärnu Kolledži üliõpilane sügissemestril Saksamaal Trieri Kõrgemas Tehnikakoolis, kolm Pärnu Kolledži üliõpilast õppis ja praktiseeris 15 õppenädalat Soomes Järvenpää Kõrgemas Diakoonia Instituudis ning kolm Soome üliõpilast Pärnu Kolledžis. Ettevalmistamisel on koostöölepingud Vaasa Kõrgema Tehnikakooli, Haaga Instituudiga ning Rootsi Örebro Ülikooliga.

4.6.4. Türi Kolledž

Aasta peasündmuseks oli kolledži esimese lennu lõpetamine. Kaks üliõpilast lõpetas cum laude. Lõputööde kaitsmine oli edukas: 23st kaitstud diplomitööst mitmed tunnistas komisjon bakalaureusetasemega võrreldavateks. Kõik lõpetajad kas jätkavad õpinguid magistri- ja bakalaureusetasemel või töötavad omandatud erialal, viimatinimetatutest kolm Türil. Jätkus koostöö Keskkonnainvesteeringute Keskusega: 11 üliõpilasele määrati stipendium keskkonnaalaste uurimuste koostamise ja silmapaistvalt heade õpitulemuste eest. Avati tasemekoolitus avatud ülikoolis, keskkonnateaduse erialal alustas 25 kaugõppijat. Propageerimaks kolledžit ja õpetatavat eriala, toimus 29.02. nn keskkonnateaduse erialapäev, mille esimene osa oli konverents ja päeva teisel poolel jagasid esinejad–keskkonnapraktikud ja keskasutuste spetsialistid teavet töö sisu ja võimaluste kohta erinevates asutustes.

4.7. Avatud ülikool

2000. aastal jätkas kaugkoolituskeskus paindlike õppimisvõimaluste pakkumist elukestvas õppes, sh taseme- ja täienduskoolituses avatud ülikooli kaubamärgi all. Lisaks mittetraditsioonilises vormis toimuva koolituse pakkumisele on avatud ülikooli eesmärkideks virtuaalõppe ja selleks vajaliku õpikeskkonna arendamine TÜs; regionaalse võrgustiku arendamine informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva kaugkoolituse läbiviimiseks ning ülikooli teadus- ja arendustegevuse ning õppimisvõimaluste tutvustamine ja vahendamine maakondadele.

Avatud ülikooli nime all toimuvat koolitust viivad läbi teaduskonnad ja kolledžid. Avatud ülikooli tegevust organiseerivad, koordineerivad ning toetavad kaugkoolituskeskus ja multimeediakeskus.

Aruandeaastal TÜ kaugkoolituskeskust külastanud ja avatud ülikooli toimimise mudelit hinnanud Turu Ülikooli ekspertrühm jäi nähtuga rahule.

Tasemekoolitus

Õppekorralduseeskirjas (TÜ nõukogu määrus 02.06.00 nr 7) sätestati, et avatud ülikooli õpe on kaugõpe, kus iseseisva töö osakaal on vähemalt 75%. Iseseisva õppe toetamiseks valmistati ka aruandeaastal hulk spetsiaalseid õppevahendeid, 2000. aasta lõpuks valmis üle 50 internetipõhise kursuse, samuti tehti muid õppematerjale veebis kättesaadavaks. Aruandeaastal jätkus avatud ülikooli tasemekoolituses õppijate immatrikuleerimine TÜ kaugõppe üliõpilasteks, olenevalt õppija poolt valitud õpikiirusest. Avatud ülikoolis on optimaalne kiirus 20–30 AP aastas, samal ajal kui statsionaarses õppevormis läbitakse aastas keskmiselt 30–40 AP. Need, kes läbivad alla 20 AP aastas, võivad õpinguid jätkata õppija staatuses. 2000. aasta lõpuks oli ülikooli immatrikuleeritud üle 2900 kaugõppe üliõpilase (vtlisa 3.6).

Avatud ülikooli tasemekoolituse õppekavade valik on paarist õppekavast 1996. aastal kasvanud 2000. aastaks võimaluseni valida 54 eriala vahel. Riigitellimus avatud ülikoolile on kasvanud 2000/2001. õppeaastal 8 erialale 335 õppijaga (1999/2000 vastavalt 6 ja 164, 1998/1999 — 3 ja 60).

Täienduskoolitus

Pikaajaliste enesetäiendamistraditsioonide ning riigieelarvest eraldatavate vahendite tõttu pakuti ka aruandeaastal suur osa kursusi just haridus- ja meditsiinitöötajatele. Uudsena on viimastel aastatel lisandunud omavalitsus- ja riigiametnike koolitus. Lisaks olid 2000. aastal populaarsed ümberõppekursused lisaeriala omandamiseks. Viimastel aastatel on täienduskoolituskursustel osalejate arv ulatunud üle 9000 õppija aastas (lisa 4.12). Oluliselt kasvas veebipõhise õppimise võimalus neile, kes ei saa või ei taha Tartusse õppima sõita. Lisaks telliti üle 50 kursuse maakondadesse, kus osales ligi 1300 õppijat. Maakondades läbiviidavate kursuste arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud tänu ülikooli regionaaltegevusele, kolledžite aktiivsele tegutsemisele ja inimeste huvile osaleda ülikooli täienduskoolituses. 2000. aastal korraldas kaugkoolituskeskus esmakordselt ühtse TÜ avatud ülikooli suveülikooli, mille kuuel kursusel osales üle 100 õppija, neist 44% avatud ülikooli üliõpilased. Kolmele suvekuule jaotunud suvesemester võimaldas valida hõlpsamalt vabaaineid, hajutada osaliselt õppekoormust ning osaleda akadeemilises täienduskoolituses sellest huvitunud inimestel.