5.2. Publikatsioonid

Peatüki 5 \"TEADUSTÖÖ\" algus:
5.1. Silmapaistvamad tulemused

5.2. Publikatsioonid

2000. a avaldati ülikooli isikkoosseisu poolt 3310 publikatsiooni, mida on ligi 10% rohkem kui eelmistel aastatel (1999 — 2951, 1998 — 3025). 467 artiklit avaldati Institute of Scientific Information (ISI) tsiteerimisindeksites refereeritavates ja/või sisuajakirja Current Content poolt jälgitavates ajakirjades (edaspidi ISI/CC) (1999 — 496, 1998 — 381).Lisas 5.2 on toodud Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude poolt 2000. a avaldatud publikatsioonide koguarv ning ISI/CC artiklite arv.

2000. a moodustas ISI/CC artiklite osakaal kõigist TÜ liikmete poolt avaldatud publikatsioonidest 14% (1999 — 17%, 1998 — 13%). 2000. a publikatsioonide koguarv on suurenenud valdavalt Eesti teadusväljaannetes avaldatud teadusartiklite ja populaarteaduslike artiklite arvel.

Aruandeaastal avaldati kõige rohkem publikatsioone filosoofia- (974), bioloogia-geograafia- (451) ja arstiteaduskonnas (442). ISI/CC artiklite osakaal kõigist ilmunud publikatsioonidest oli kõige suurem Füüsika Instituudis (71%), füüsika-keemiateaduskonnas (48%) ja tehnoloogiakeskuses (47%).

Parema ülevaate teadustöö tulemuslikkusest annab publikatsioonide arv ühe õppejõu/teaduri kohta. 2000. a avaldati ülikoolis keskmiselt 3,4 publikatsiooni ühe õppejõu või teaduri kohta (1999 — 3,1, 1998 — 3,0). Enam publikatsioone avaldati ühe õppejõu/teaduri kohta majandus- (8,8) ja filosoofiateaduskonnas (5,7).

ISI/CC artikleid avaldasid ühe õppejõu/teaduri kohta aruandeaastal enim tehnoloogiakeskus, Füüsika Instituut ja füüsika-keemiateaduskond, kus avaldati vastavalt 2,3, 1,5 ja 1,0 artiklit ühe teaduri/õppejõu kohta. TÜ keskmine 2000. a oli 0,5 (1999 — 0,5 ja 1998 — 0,4). Joonis 5.1 annab ülevaate 2000. a teadlaste ja õppejõudude kirjutatud ISI/CC artiklitest allasutuste kaupa ühe teaduri/õppejõu kohta.

Joonis 5.1. ISI/CC artiklite arv TÜs allasutuste kaupa teaduskohustusega töötaja kohta 2000. a.


5.3. Teadusürituste korraldamine ja neil osalemine


2000. a korraldas ülikool 205 konverentsi või seminari (1999 — 169, 1998 — 189), neist 93 olid rahvusvahelised (1999 — 70, 1998 — 91) (lisa 5.3). Enam teadusüritusi korraldas arstiteaduskond (70 üritust, millest 26 olid rahvusvahelised). Kõige enam seminare ja konverentse ühe õppejõu/teadlase kohta korraldasid aga õigusteaduskond ja kehakultuuriteaduskond (0,5 korraldatud üritust õppejõu/teaduri kohta).

TÜ töötajad osalesid aruandeaastal ettekannetega konverentsidel ja seminaridel 2506 korral (1999 — 2480, 1998 — 2169). Rohkem ettekandeid esitati arstiteaduskonnast (677) ja filosoofiateaduskonnast (623 ettekannet). Ühe õppejõu/teaduri kohta olid aktiivsemad kehakultuuri-, arsti- ja filosoofiateaduskond (vastavalt 3,9, 3,6 ja 3,6 ettekannet õppejõu/teaduri kohta).

Peatükk 5 \"TEADUSTÖÖ\" jätkub:
5.4. Teadustöö finantseerimine