5.4. Teadustöö finantseerimine
Peatüki 5 \"TEADUSTÖÖ\" algus
5.1. Silmapaistvamad tulemused
5.4. Teadustöö finantseerimine
Teadustöö finantseerimise maht ülikoolis 2000. a oli 144,1 mln kr (1999 – 141,4 mln kr, 1998 – 110,4 mln kr). Ülevaade teadustegevuse finantseerimise proportsioonidest ülikoolis aruandeaastal on toodud joonisel 5.2 ning finantseerimise mahust Eestis tervikuna ning TÜslisades 5.5 ja5.4. Kogu ülikooli 2000. a eelarve tuludest finantsallikate kaupa annab ülevaatelisa 8.1. Joonis 5.3. kajastab teadusrahade jaotust ühe õppejõu-teaduri kohta. 
Joonis 5.2. Eri allikatest laekuva teadusraha suhe protsentides ülikooli teadustegevuse finantseerimisse 1998–2000. Lühendid: SF – sihtfinantseerimine, INF – infrastruktuur, DOK – doktorantide teadustöö toetus, ETF – Sihtasutus Eesti Teadusfond, EIF – Sihtasutus Eesti Innovatsioonifond, LEP – muud teadus- ja arendustöö lepingud.
5.4.1. Finantseerimine riigieelarvest
Riigieelarvest finantseeriti ülikooli teadustegevust 2000. a 82,2 mln kr (1999 — 81,7 mln kr, 1998 — 57,5 mln kr), mis moodustas Eesti teaduse riigieelarveliste vahendite kogumahust 38% (1999 — 36%, 1998 — 33%). Eestis finantseeriti teadustegevust 2000. a riigieelarvest 219,0 mln kr ulatuses (1999 — 225,8 mln kr, 1998 — 171,6 mln kr). Vaatamata riigieelarvelise teadusraha vähenemisele Eestis tervikuna ligi 7 mln kr võrra võrreldes 1999. a-ga, suurenes TÜ teaduse finantseerimine ligi 0,5 mln kr võrra.
55,1 mln kr riigieelarvelisest finantseerimisest moodustasid sihtfinantseeritavad teadusteemad (1999 — 56,4 mln kr, 1998 — 42,4 mln kr), mis oli 35% kogu sihtfinantseeringute mahust Eestis (1999 — 35%, 1998 — 34%). Ülikool täitis 99 sihtfinantseeritavat teadusteemat (sh 11 järeldoktori teemat) (1999 — 100/17; 1998 — 97/15).
Suurimas mahus said sihtfinantseeringuid bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskonna teadusteemad (vastavalt 12,9 ja 10,8 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli allüksustele keskmiselt 57 tuh kr, enam tehnoloogiakeskusesse (303 tuh kr), Füüsika Instituuti (175 tuh kr) ja bioloogia-geograafiateaduskonda (111 tuh kr). Edukamad sihtfinantseeritavate teadusteemade taotlejad on olnud loodusteadlased, humanitaarteadlaste osa on olnud tagasihoidlikum.
Rakendusuuringute osakaal on sihtfinantseeritavate teemade raames tehtavas teadustöös viimastel aastatel tõusnud: kui 2000. a moodustasid alusuuringud 77%, rakendusuuringud 19% ja arendustegevus 4%, siis 1999. a olid vastavad näitajad 79%, 16% ja 5% ning 1998. a 83%, 11% ja 6%.
Infrastruktuuri kulusid finantseeriti 2000. a 17,4 mln kr ulatuses (1999 — 15,2 mln kr, 1998 — 10,0 mln kr), mis moodustas 35% kogu teaduse infrastruktuurikulude mahust Eestis (1999 — 30%, 1998 — 25%). Selles valdkonnas on TÜ osakaal tõusnud viimase kolme aastaga 10%.
Doktorantide teadustöid finantseeriti mahus 9,7 mln kr (1999 — 10,2 mln kr, 1998 — 5,1 mln kr), mis moodustas 69% kogu doktorantide teadustööde finantseerimisest Eestis (1999 — 73%, 1998 — 73%) (vt ka aruanne, p 4.4).
5.4.2. Riigieelarveväline finantseerimine ning teadus- ja arendustöö lepingud
Ülikooli teadustegevuse riigieelarveväline finantseerimine oli 2000. a 61,9 mln kr (1999 — 59,7 mln kr, 1998 — 52,3 mln kr), mis moodustas 43% kõigist ülikooli teadustegevuse finantseeringuist (1999 — 42%, 1998 — 48%.)
Sihtasutus Eesti Teadusfond (ETF) finantseeris 2000. a TÜ teadlasi 28,8 mln kr-ga (1999 — 31,2 mln kr, 1998 — 29,2 mln kr), mis moodustas 41% ETF grantide kogumahust (1999 — 41%, 1998 — 40%). Kokku eraldas ETF 2000. a grantideks 70,6 mln kr (1999 — 76,3, 1998 — 72,9 mln kr).
Suurimad ETF grantide mahud 2000. a olid arsti- ja bioloogia-geograafiateaduskonnas (vastavalt 8,3 ja 4,3 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli allüksustele ETF grandirahasid keskmiselt 30 tuh kr, enam Füüsika Instituuti (71 tuh kr), tehnoloogiakeskusesse (42 tuh kr) ning füüsika-keemia- ja kehakultuuriteaduskonda (38 tuh kr). Väikseimad summad teaduri/ õppejõu kohta olid usuteaduskonnas (15 tuh kr), majandusteaduskonnas (14 tuh kr) ja filosoofiateaduskonnas (12 tuh kr).
Ka ETF grantide raames tehtavas teadustöös on viimastel aastatel tõusnud rakendusuuringute osakaal: kui aruandeaastal moodustasid alusuuringud 70%, rakendusuuringud 26% ja arendustegevus 4%, siis 1999. a olid vastavad näitajad 78%, 16% ja 6% ning 1998. a 80%, 15% ja 5%.
Sihtasutuse Eesti Innovatsioonifond (EIF) toetuste maht oli 6,8 mln kr (1999 — 7,6 mln kr, 1998 — 10,2 mln kr), mis moodustas EIF toetuste kogumahust 45% (1999 — 28%, 1998 — 36%). Vt aruanne, p 6.2.
Teadus- ja arendustöö lepingute maht jätkas 2000. a viimaste aastate kasvutendentsi, moodustades 26,4 mln kr (1999 — 20,7 mln kr, 1998 — 13,5 mln kr), seda põhiliselt välislepingute kasvu arvelt. Välislepingute maht ulatus aruandeaastal 18,0 mln kroonini (1999 — 12,3 mln kr, 1998 — 6,5 mln kr), siselepingute mahu kasv on pidurdunud, moodustades 2000. a 8,4 mln kr (1999 — 8,4 mln kr, 1998 — 7,0 mln kr). Suurimad teadus- ja arenduslepingute mahud olid bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateaduskonnas (vastavalt 6,0 ja 3,3 mln kr), ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli allüksustele teadus- ja arenduslepingutelt keskmiselt 24 tuh kr, enim bioloogia-geograafia-, füüsika-keemia- ning sotsiaalteaduskonda (vastavalt 52, 36 ja 18 tuh kr).
Joonis 5.3. Sihtfinantseerimise, ETF grantide ja lepingute koondmahu jaotumine Tartu Ülikoolis õppejõu/teaduri kohta allüksuste kaupa 2000. a (tuh kr).
Siseriiklike lepingute laekumiste kasvu pidurdumine on seotud mitmete suuremate fondide töö lõpetamise või restruktureerimisega 2000. aastal (Avatud Eesti Fond, Kalakapital, Keskkonnafond). Suurimate partneritena võib ära märkida Keskhaigekassa, Keskkonna- ja Sotsiaalministeeriumi, Tiigrihüppe Sihtasutuse ning Lõunatööstuse AS. Välislepingute osas tagas kasvu TÜ edukas osalemine rahvusvahelistes programmides koos Eesti jõudmisega EL programmide täieõiguslikuks partneriks (PHARE, EL 5. raamprogramm) koos veel kestvate abiprogrammide poolse finantseerimisega (TEMPUS).