6. Arendustegevus
6.1. Arendustegevuse põhisuunad
Ülikooli 1999/2000. õppeaastaks püstitatud arendusülesanded (nõukogu määrus, kinnitatud nõukogu otsusega 25.06.99 nr 51) suuremas osas täideti. Ülikooli arendustegevuseks 2000. aastal kehtestatud eeskirjad ja korrad on toodudlisas 6.1.
Õppekorralduse ja -kvaliteedi parandamise vallas jätkus õppekavade uuendamine ja interdistsiplinaarsuse suurendamine. Kolledžite akadeemilise taseme tõusust annavad märku magistriõppe vastuvõtu algus Euroopa Kolledžis, teadusuuringute käivitumine Pärnu Kolledžis ja õppejõudude kvalifikatsiooni tõus Narva Kolledžis. Mitte-eesti õppekeelega koolidest ülikooli sisseastujatele rakendati eesti keele intensiivõpe. Lähemalt õppetegevuse arengust vtaruanne, p 4.2.
Rahvusvaheline koostöö sai hoogu Eesti osalemisega Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tehnoloogiate tutvustuse viiendas raamprogrammis (vt aruanne, p 5.4) ning haridusalases programmis Socrates, samuti tihenes koostöö hõimurahvastega (vtaruanne, 6.6). Eesmärgiga luua ülikoolis innovatsiooni soosiv keskkond ja otsida teadustulemuste rakendusväljundeid, toetati ülikoolist võrsunud äriühingute loomist ja tehti nendega koostööd ülikoolis väjatöötatud tehnoloogiate elluviimiseks. Aktiivselt tegutseti teadustulemuste ja spin-off-firmade tutvustamisel (aruanne, 6.2)
Infotehnoloogia alal käivitus uue õppeinfosüsteemi loomine, rakendus teadusinfosüsteem, soetati haldustarkvara ning jätkus pearaamatukogu ja haru- (allüksuste) raamatukogude infosüsteemide areng ja ühildamine (aruanne, 6.4).
Üliõpilaste karjääriteenistus jätkas tihedat suhtlust tööandjate, kutse- ja erialaliitudega.
Uue ühiselamu arhitektuurikonkurss läks korda ning alustati projekteerimist.
Nõukogus kinnitati arsti-, kehakultuuri- ja majandusteaduskonna arengukava.
6.2. Innovatsioonitegevus
Aruandeaastal jätkus teadus- ja arendusosakonna innovatsioonitalituse eestvõttel innovatsiooni tugiteenuste väljaarendamine. Konsulteeriti Eesti Innovatsioonifondile (EIF) ülikooli poolt esitatavaid projekte ja tegeldi intellektuaalomandi kaitsega (lisa 6.2). Et seoses Eesti sihtasutuste reformiga reorganiseeriti 2000. aastal EIF töö, oli nende projektide vastuvõtmine ja menetlemine ligi kuueks kuuks peatatud. Aruandeaastal laekus ülikoolile seetõttu EIFst vaid 6,76 mln kr (1999 — 7,6 mln kr, 1998 — 10,2 mln kr), mis oli planeeritust tunduvalt vähem (vtlisa 8.1). Aasta lõpul käivitus Eesti Tehnoloogiaagentuur (ESTAG) osana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Tehnoloogia arenduse ja müügi konsultatsioonide teemad olid tehnoloogiliste projektide koostamine, rahastamisvõimaluste otsimine, turundus, tehnoloogia arendus- ja litsentsilepingud, konfidentsiaalsuslepingud, läbirääkimiste pidamine. Tehti tehnoloogiliste projektide eeluuringuid ning patendi- ja turu-uuringuid.
2000. aastal alustati innovatsioonialast nõustamist väljapoole ülikooli (TTÜ, EPMÜ) ning esitati taotlus Lõuna-Eesti innovatsioonialase koostöö projektile CARIN (vt. aruanne, p 6.5)
Ülikooli spin-off-programmis osales 9 firmat ja 5 tehnoloogilist projekti (lisa 6.3), loomisjärgus on 3 teadusmahukat firmat. Preatoni Pangaga sõlmitud leping lubab loota täiendavaid müügikanaleid ülikooli tehnoloogiatele ja spin-off-firmade toodetele. ESTAGi toetusel korraldatud tehnoloogiliste projektide juhtide ja spin-off-ettevõtjate neljal koolitusel TÜs ja kahel EPMÜs esinesid innovatsioonitalituse töötajad. Riskikapitali tutvustava koolituse korraldas Preatoni Pank, seminar \"Ideest tulusa ärini\" sai teoks koostöös Tartu Ärinõuandla ja Kaubandus-Tööstuskojaga. Innovatsioonile laiema kandepinna leidmiseks ning ülikooli potentsiaali efektiivsemaks kasutamiseks kutsuti 2000. aasta septembris kokku majandusteaduskonna innovatsioonihuvilised tudengid — Maidud, kes osalevad spin-off-firmades turu-uuringute, äriplaanide jmt tegemisel ning koguvad lisateadmisi koolitusseminaridel intellektuaalomandi, tehnoloogilise arendustegevuse jt aladel.
6.3. Teadustulemuste tutvustamine
Tehnoloogilise arendustegevuse maine tõstmiseks edendati aktiivselt avalikkussuhteid, eesmärgiga teadvustada TÜga seoses märksõna \"uued tehnoloogiad\". Teadustulemuste tutvustamiseks ja ühishuvide selgitamiseks loodi või uuendati sidemeid nii avaliku kui erasektoriga – maavanemad, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ühispank, AS Silmet, AS Lõunatööstus, AS Elcoteq Tallinn, Hüvitusfond jt. Korraldati TÜ tehnoloogiate tutvustusi kontaktüritustel välisfirmadega, ülikoolis võeti vastu firmade General Electrics Medical Systems (Rootsi), Pollution Control Systems (Iirimaa), Balti-Ameerika Ettevõtlusfond USA-s esindajaid ja Taani ärieksperte. Septembris korraldas TÜ Saksamaa LV Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EV Haridusministeeriumi finantseerimisel rahvusvahelise seminari \"Riiklik innovatsioonipoliitika\". Valmis veebilehekülg, buklett ja infolehti.
Ülikooli tehnoloogilistest projektidest tutvustati Hannover Messe 18. hallis Eesti tehnoloogia stendil (20.–25.03.) Saksamaal uusi lahendusi bio- ja geenitehnoloogias, meditsiinitehnoloogias, prekliiniliste ja kliiniliste testide, tarkvara ning laserite ja laseroptika alal. Messil Tehnoloogia 2000 Tallinnas 18.–20.05 esitleti biosensoreid, toiduainete antioksüdantsuse teste, bio- ja keskkonnatehnoloogiaalast oskusteavet, aerosoolide spektromeetrit, termoluminestsentsdetektoreid, geenitehnoloogiaid, ravi- ja diagnostikaseadmeid, nagu müomeeter, nahahaiguste laser ja sporditarkvara Atleet, materjaliuuringuid ning innovatsiooniteenuseid. Ülikooli osalemisest teadus- ja haridusmessidel annab ülevaatelisa 6.9.
Teaduse populariseerimiseks viis teaduskeskus AHHAA 2000. aastal läbi 462 planetaariumietendust, Tähetorni vaatlusõhtuid, 182 teadusteatri etendust, näituse Narva Kolledžis ning koostöös TÜ Saaremaa esindusega teadusnädala Kuressaares. Näitust "Ahhaa, inimene!" Tartu Näituste messikeskuses külastas üle 50 000 inimese, oli rohkem kui 200 ettetellitud koolikülastust. Keskusele osteti uusi eksponaate.
Ülikooli ajaloo muuseum täiendas oma teadusajaloo ekspositsiooni ning korraldas teadust populariseerivaid näitusi, nende hulgas \"Ex ovo omnia\", eelmisel aastal koostatud näitust \"Ülikoolilt ühiskonnale\" tutvustati ringreisil Tallinnas ja kuues maakonnas.
Tartu haridusmessil \"Intellektika\" esitlesid teaduskonnad ja ülikooli asutused populaarses vormis oma teadustegevust ja õppetööd, messiloengud andsid laiale kuulajaskonnale aimu kvantarvutist jt teaduse tulevikuvõimalustest, raamatukogu viis läbi infootsingu võistluse Informiin. Teaduse populariseerimisest vt ka aruanne, p 6.5 jap 7.2 ning (lisa 6.9).
6.4. Infotehnoloogia
Struktuurimuudatused
2000. aasta veebruaris valmis ASi Pricewaterhouse Coopers auditi lõpparuanne, mis käsitles ülikooli infotehnoloogia strateegiat, planeerimist, funktsioone ja organisatoorset struktuuri. Lõpparuande soovituste põhjal loodi 1. juulil 2000 arvutuskeskuse ning teadus- ja arendusosakonna administratiivinfosüsteemide projekti baasil infotehnoloogia osakond. Osakonna peafunktsioonideks jäid ülikooli arvutivõrgu ja kesksete teenuste tagamine ning administratiivinfosüsteemi arenduse koordineerimine koos kasutajatoe korraldamisega.
Arvutigraafika ja õppetehnika keskus nimetati 1. juunil 2000 ümber multimeediakeskuseks. Keskuse põhiülesandeks jäi virtuaalse õpikeskkonna loomine ülikoolis.
Arvutivõrgud ja keskserverid
Ülikooli informaatika nõukogu soovitusel kaardistati 2000. aasta kevadel koostöös Baltic Computer Systems’iga ülikooli majadevaheline andmesidevõrk. Esmakordselt koostati andmesidevõrgu topoloogilise ülesehituse tehniline dokumentatsioon. Kaardistuse käigus analüüsiti põhjalikult olemasoleva võrgu loogilisust ja töötati välja rida ettepanekuid andmeside paremaks korraldamiseks. Peeti oluliseks seadmete ja kaablite markeerimist ning võrgusõlmede füüsilise turvalisuse tõstmist, mis tagaks suurema tõrkekindluse ja rikete kiire kõrvaldamise.
Arvutivõrku ühendati ülikooli spordihoone Ujula 4, Ülikooli 17 (uus keeltemaja) sai valguskaabliühenduse, Vanemuise 46 ja Tiigi 78, Tähe 4 õppehoonete ja raamatukogu Struve 1 võrgukiirust tõsteti 10 korda: senise 10-megabitise võrgukiiruse asemel on nüüd kasutusel 100Mbps võrguühendus.
Jätkusid tööd ülikooli arvutivõrgu turbe tõstmisel. Hoonetevaheliste varulinkide loomisel takistas kiiremat edasiminekut J. Liivi 2 juurdeehituse viibimine.
Ülikooli arvutivõrgu kaitse tugevdamiseks jätkusid tööd tuleseina tarkvarapaketi SunScreen töölerakendamisel. Laiemat kõlapinda tekitas otsus, kus tulesein hakkas rahvusvaheliselt aktsepteeritud keskuse www.orbs.org rämpspostitust võimaldavate serverite andmebaasi põhjal blokeerima postiservereid, kust võiks toimuda massiline rämpskirjade postitamine. Et nii jäid saabumata ka mitmed vajalikud kirjad, oli ülikool sunnitud nendest serveritest tulevale postile taas tee avama.
SUN Microsystems Ltd tegi ülikoolile ligi üks miljon krooni maksva kingituse, mille tulemusel vahetati välja senine kaugkoolituse server romulus.ut.ee ja uuendati veebi peaserveri kadri.ut.ee protsessorid. Ülikool ise soetas kadri.ut.ee-le uue emaplaadi ja kaks täiendavat kõvaketast. Uue serverina võeti kasutusele cache.ut.ee, mis vabastas oluliselt veebiserveri mahtu.
Infosüsteemid
1. jaanuarist rakendati tööle ülikooli keskne dokumendihalduse tarkvara Livelink, mis võimaldab kasutajatel pääseda ligi ülikoolis kehtestatud dokumentatsioonile, kasutades oma masinas olevat veebibrauserit. Lisaks universaalsele kasutajaliidesele kasutab Livelink oma andmete hoidlana Oracle andmebaasi ja võimaldab teda integreerida teiste infosüsteemi osadega. Livelinki kasutuselevõtt hakkab oma mõju avaldama kogu ülikooli töökorralduses, sest enam ei ole vaja sellises mahus saata allüksustele dokumentide koopiaid ja igaüks saab temale sobival ajal sooritada päringuid ülikooli dokumentide andmebaasi.
2000. aastal tehti algust uue õppeinfosüsteemi loomisega. Kevadel analüüsiti koostöös arvutifirmaga Aprote olemasolevaid õppeinfosüsteeme, et koostada uus projekt. Selle töö käigus loodi uue õppeinfosüsteemi mudel, mis arvestab kõigi seniste süsteemide funktsionaalsusega ja kasutajate vajadustega. Selle mudeli alusel toimunud riigihanke võitjaks osutus arvutifirma Assert. Lepingu kohaselt valmib oktoobriks 2001 uue õppeinfosüsteemi rakendus, mida juurutatakse kuni 2001/2002. õppeaasta lõpuni. Õppeinfosüsteemi mudelis on arvestatud üliõpilaste vajadustega, mis on uus moment, võrreldes seni kasutuses olevate süsteemidega. Üliõpilased saavad oma kasutusse veebis toimiva töökeskkonna, kus võib hankida informatsiooni loetavate õppeainete kohta ja samas end vastava õppeaine kuulajaks registreerida. Loomulikult hakkavad üliõpilased nägema oma õppetulemusi. Uue õppeinfosüsteemi loomisprotsessi on lisaks ülikooli töötajatele kaasatud üliõpilased.
Kolmas tegevussuund puudutab haldustarkvara. Tänu Biomeedikumi ehitusele on ülikoolile hangitud haldustarkvara Archibus FM, mis võimaldab hästi süstematiseerida hoonete ja neid teenindavate seadmete kohta käivat informatsiooni. Septembris alustati Archibusi pilootprojektiga Biomeedikumi hoones, lõpptähtaeg on 2001. aasta jaanipäev. Pilootprojekt peaks andma kogemused, kuidas teistes ülikooli hoonetes kõige otstarbekamalt käsitleda hoonete plaane, elektri-, vee-, kommunikatsiooniseadmeid jms ning pidada vastavat kuluarvestust.
Aruandeaastal avati teadusinfosüsteem kasutajatele ja algas andmete sisestamine. Teadusinfosüsteem sisaldab TÜ liikmete publikatsioonide kirjeid ning teadus- ja arendustöö lepingute infot. 2000. aastal valmis lepingute ja publikatsioonide sisestamise osa. Sügisel toimus koolitus registreeritud kasutajatele. Teadusinfosüsteem on kättesaadav aadressil www.ut.ee/ta
Aruandeaastal võeti täielikult kasutusele raamatukogudevahelise infosüsteemi INNOPAC laenutusmoodul, seega elektrooniliselt laenutatakse kõiki alates 1945. a ilmunud teavikuid. Jätkus elektronkataloogi ESTER kujunemine ülikooli raamatuvara koondkataloogiks, 2000. aasta lõpuks sisaldas see juba 15 erialaraamatukogu (teaduskondade, õppetoolide juures olevad raamatukogud) teavikute kirjeid.
Infotehnoloogia teenused ja koolitus
2000. aastal trükiti multimeediakeskuses 271 teaduspostrit ja 309 postrit, reklaamimaks ülikoolis sees toimunud üritusi ning ülikooli ennast koolitus- ja teadusmessidel. Oluliselt suurenes keskuses väiketiraažiliste (kuni 100 eks) õppematerjalide väljaandmine: keskuses küljendatakse õppematerjal ja trükitakse sellest välja esimene eksemplar, mis ülikooli paljunduskeskuses tiražeeritakse ja köidetakse. Enam on seda võimalust kasutanud Pärnu Kolledž, õigus- ja kehakultuuriteaduskond. Arvestades ülikooli väikesi õpperühmi, ei ole sageli kasulik välja anda suuri, kirjastustele sobivaid tiraaže. Multimeediakeskus on saavutanud teatud stabiilsuse paberkandjal õppe- ja reklaammaterjalide valmistamisel. Järgmistel aastatel pöördub keskuse tähelepanu rohkem arvutipresentatsioonide ja -meedial põhinevate õppe- ja reklaammaterjalide valmistamisele.
2000. aastal sisustati Lossi 3–106 stuudio statsionaarselt videokonverentside läbiviimiseks. Viimaste kasutamisvõimaluste tutvustamiseks viidi läbi mitmeid koolitusi teaduskondadele.
Infotehnoloogiaosakond ei jätka arvutuskeskuses korraldatud arvutikoolituskursuste läbiviimist, sest ülikooli juhtkonna arvates on enamik ülikooli töötajaid arvuti algkursuse läbinud ning ülikoolisiseste koolituskursuste järele pole enam vajadust. Samuti oli amortiseerunud arvutuskeskuse arvutiklass ja uue soetamiseks puuduvad vahendid.
Arvudes on ülikooli infotehnologia areng toodudlisas 6.4.
Multimeedia keskusel modustasid IT finantseeringud omatulust (33,4) ja tsentraalsetest (33,7) vahenditest kokku oli 67,1 tuhat krooni.
Kommunikatsioonivõrkude korraldus vtaruanne p 7.1.
6.5. Regionaaltegevus
2000. aastal säilitas regionaaltegevus senised töösuunad, tutvustades kõigis Eesti regioonides ülikooli ja toetades sealsete ülikooli struktuuride tööd, ning saavutas igas valdkonnas teatud edasimineku.
Muutus regionaaltegevuse struktuuriline kuuluvus — alates jaanuarist moodustati kaugkoolituskeskuse regionaaltalitus ning seni regionaaltegevust juhtinud alusdokument, oktoobris 1997 TÜ nõukogus vastu võetud ülikooli regionaalprogramm jagati kaheks: regionaaltegevuse põhialusteks — tegevuse strateegilise planeerimise alusdokument (TÜ nõukogu 2.06.20 otsus nr 38) ning regionaalprogrammiks — programmiline dokument strateegia realiseerimiseks (rektori käskkiri 29.06.20 nr 24 RE).
2000. aastal lisandus ülikooli kehtivatele koostöölepingutele Eesti 7 maavalitsuse (Valga, Hiiu, Saare, Järva, Võru, Ida-Viru ja Pärnu) ja 3 linnaga (Tallinn, Narva, Pärnu) koostööleping Rapla Maavalitsusega.
Aruandeaastal kõigis maakonnakeskustes korraldatud infotundides ja infopäevadel tutvustati ülikooli vastuvõtutingimusi ning anti ülevaade üliõpilaselust Tartus — majutus, stipendiumid, üliõpilasorganisatsioonid jms. Ülikooli kolledžites Pärnus, Türil ja Narvas ning maakondades peeti teadust populariseerivaid loenguid ühiskonnast, kultuuriloost jm. Kevadsemestril toimus traditsiooniline studium generale loengusari \"Tartu Ülikooli 10 teaduskonda\" Eesti Rahvusraamatukogus ning jätkus loengukursus Eesti ajaloost Valka linna ja rajooni haridus- ja kultuuritöötajatele. Ülikooli õppejõud esinesid akadeemiliste loengutega Eesti eri paigus.
Regionaaltegevuse üks põhimõtteid on uuenduslikkus — õppimisvõime arendamine, kohaliku algatusvõime edendamine ning uuenduslike ideede, algatuse ja tegevuse toetamine. PHARE programmi raames esitati taotlus projektile CARIN, mis aitab edendada Lõuna-Eesti regiooni teadlaste ja ettevõtete vahelist koostööd. Koostöövõrgustiku üks eestvedajaid on TÜ teadus- ja arendusosakond.
Teist korda läbiviidud Saaremaa teadusnädala eesmärk oli tutvustada ja propageerida teadust ja teadmisi, viies kokku teadlased ja teadusteenuse tarbijad. Ülikooli õppejõud astusid üles avalike loengutega. Kooliõpilastele olid teadusnädala kavas teaduskeskuse AHHAA näitus, ajaloo muuseumi embrüoloogianäitus \"Ex ovo omnia\", füüsika-keemia- ja matemaatikateatri ning planetaariumietendused. Sügissemestril oli esmakordselt nelja maakonna koolide parimatele ainetundjatele tarkusepäev Tartus. Jätkuvalt korraldati erialapäevi.
Ülikool aitas kaasa konverentside ja seminaride korraldamisele maakondades ning vahendas näitusi. Ülikooli tutvustamiseks, teadvustamiseks ja kontaktide sõlmimiseks osales ülikool kohalikel messidel (lisa 6.9).
Esmakordselt toimus väljaspool Tartut — Hiiumaal — kaks avatud ülikooli suveülikooli: \"Vanavarakogujad Hiiumaal\" ja \"Vabaõhumaal\". Esimene neist sai teoks tänu Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele ning Hiiumaa muuseumi ja ülikooli koostööle.
Jätkus ülikooli vilistlaskogu tegevus. Neljandat aastat peeti vilistlaste suvepäevi. Töötati välja TÜ Vilistlaskogu 2000. aasta stipendiumi statuut. Stipendiumi eesmärk on toetada aineliselt paljulapselisest perest pärit üliõpilast. Vilistlaskogu aastakoosolek oli 1. detsembril.
Lisa 6.10annab ülevaate ülikooli üritustest maakondades ja teistes linnades 2000. aastal.