6.6. Välissuhtlus

6. Peatüki 6 \"ARENDUSTEGEVUS\" algus:
6.1. Arendustegevuse põhisuunad
6.2. Innovatsioonitegevus
6.3. Teadustulemuste tutvustamine
6.4. Infotehnoloogia
6.5. Regionaaltegevus


6.6. Välissuhtlus

Ülikooli välissuhete kujundamisel 2000. aastal olid peasuunad koostöö arendamine välismaiste kõrgkoolide ja teadusasutustega nii otselepingute kui ka rahvusvaheliste programmide raames ning rahvusvahelistes organisatsioonides, stipendiumide vahendamine TÜ üliõpilastele ja teaduritele ning rahvusvaheliste teadusürituste korraldamine. Rahvusvahelisi suhteid elavdab ülikooli audoktorite valimine (vtaruanne, p 3.1). Oluline ülikooli välissuhtluse laiendamisel oli ülikooli juhtkonna osalus riigivisiitidel ning kõrgete riigitegelaste vastuvõtmine.

Ametlikud külaskäigud

2000. aastal külastasid ülikooli mitmete välisriikide saadikud, saatkondade esindajad, riigitegelased ja sõpruslinnade esindajad. Eraldi tuleb mainida Läti Vabariigi presidendi Vaira Vike-Freiberga (3. mail) ja Soome peaministri Paavo Lipponeni (9. mail), samuti Ungari Vabariigi presidendi Ferenc Madli (13. detsembril) ning Ungari Vabariigi peaministri Viktor Orbani (31. mail) ülikoolikülastust riigivisiidi käigus. 30. oktoobril külastas ülikooli Tema Pühadus Konstantinoopoli — Uue Rooma peapiiskop, oikumeeniline patriarh Bartholomeos. Külalised pidasid ülikoolis aulaloengu. Augustis käis ülikoolis Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Haridusministeeriumi osakonnajuhataja hr Schanee, tutvumaks ülikooliga ning arutamaks võimalusi Greifswaldi ja Rostocki Ülikooli ning TÜ koostöö laiendamiseks. 21. augustil külastas Tartu linna ja ülikooli ning Biomeedikumi Gruusia Vabariigi välisminister, 20. septembril toimus Hiina asekultuuriministri Mr. AI Qingchun visiit, 21. oktoobril oli ülikooli külaline Rootsi peapiiskop Karl Gustav Hammar. 11.–12. oktoobril oli rektor kutsutud Tallinna kohtumisele Kreeka presidendi hr Constantinos Stephanopoulose ja Ateena Ülikooli rektoriga.

Koostöölepingud

Aasta lõpuks oli ülikoolil 31 koostöölepingut (lisa 6.7), neist kolm valmistati ette ja kirjutati alla 2000. aastal: Venemaa Riikliku Humanitaarülikooliga, Waseda Ülikooliga Jaapanist ja Konstanzi Ülikooliga Saksamaalt. Kehtivate lepingute lisana koostati uued koostööplaanid Greifswaldi ja Kieli Ülikooliga. Lepingute eesmärk on soodustada teadlas- ja üliõpilasvahetust, viia läbi ühisprojekte ja ühiseid teadusüritusi. Mitmed partnerülikoolid on pakkunud TÜ liikmetele stipendiumivõimalust osavõtuks seminaridest, suveülikoolidest, magistri- või doktoriõppest.

TÜ teadlased viibisid 39 riigi ülikoolides ja teadusasutustes, osaledes rahvusvahelistes ühisprojektides ning rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel (lisa 6.6), meie ülikooli külastasid teadlased 28 riigist (lisa 6.5). Traditsiooniliselt olid kõige tihedamad sidemed Skandinaavia ja Saksamaa ülikoolide ja teadusasutustega, edaspidi on plaanis arendada sidemeid Venemaa ülikoolidega.

Euroopa Liidu haridusalase koostööprogrammi Socrates kõrgharidusprogramm Erasmus on ülikoolile avanud võimaluse vahetada paljude Euroopa Liidu ülikoolidega üliõpilasi ja õppejõude ning saada toetust õppekavade arendusprojektidele. Aastasse 2000 jäi Erasmus-programmi 1999/2000. õa institutsioonilepingu täitmine kevadsemestri osas ja aruandlus ning 2000/2001. õa lepingu täitmine sügissemestri osas ja 2001/2002. õa lepingu ettevalmistus (lisad 6.8 ja 3.9).

Õppeaastal 1999/2000 õppis partnerülikoolides 51 TÜ üliõpilast kokku 297 kuud, keskmiselt 6 kuud üliõpilase kohta, keskmise grandi suurusega 247 eurot kuus. Kevadsemestril 2000 õppis partnerülikoolides 40 üliõpilast ning TÜs õppis 8 üliõpilast partnerülikoolidest. Õppejõudude välisvahetuses osales 19 õppejõudu, kokku 24 nädalat. Euroopa Komisjon eraldas ülikoolile 20631 eurot üliõpilasvahetuse korraldamiseks, õppejõudude lühiajalisteks välislähetusteks, Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) edendamiseks ning pedagoogika osakonna õppekava arendamiseks. SA Archimedes eraldas TÜle üliõpilasvahetuse stipendiumideks 72975 eurot.

2000/2001. õppeaastaks sõlmiti lepingud 48 partnerülikooliga (1999/2000 — 29). Et stipendiumide kogusumma tõusis minimaalselt, on stipendiumimäärad madalamad. Leping SA Archimedesega kirjutati alla ja rahad laekusid ülikoolile alles aruandeaasta lõpul. Seega oli 38 TÜ üliõpilast sügissemestril partnerülikoolides omavahenditest. Ülikool võõrustas 16 Erasmus-programmi üliõpilast partnerülikoolidest. Rahastajatepoolsed viivitused on pidurdanud programmi tööd 2000/2001. õppeaastal.

2001/2002. õppeaastaks on TÜ teinud taotluse Socrates-programmi raames 115 koostöölepingule 69 partneriga 14 liikmesriigist.

Tabel 6.1. Erasmus-programmi kahepoolsed lepingud teaduskondade kaupa

Muu üliõpilasvahetus. Huvi välismaal õppimiste vastu on aasta-aastalt tõusnud ja üliõpilased võtavad seda loomuliku osana õppekavast. Paraku puudub seni täielik ülevaade välismaal õppijatest: lisaks ülikooli poolt pakutavatele on lühiajalisi kursusi, suvekoole jpm. Endiselt on vahetus tasakaalust väljas, TÜ välisüliõpilastalituse andmetel oli aastal 2000 erinevate lepingute, kokkulepete ja programmide alusel 147 väljasõppijale vastukaaluks sissetulijate arv 75, kusjuures pooled väljaminejatest kasutavad Erasmus-programmi võimalusi. Partnerülikoolidest on suurem vahetus Soome ja Saksa ülikoolidega, teaduskonniti on teistest aktiivsemad vahetajad filosoofia- ja sotsiaalteaduskond (lisa 3.9). 2000. aastal oli viiel TÜ üliõpilastel võimalus õppida Põhja-Carolina Ülikoolis Greensboros ja ühel Armstrongi Ülikoolis Atlantas seoses üliõpilasvahetuslepingute sõlmimisega nende Ameerika Ühendriikide ülikoolidega. Aruandeaasta lõpus sõlmiti koostööleping Konstanzi Ülikooliga Saksamaal, stipendiumi seal õppimiseks sai 7 üliõpilast. Muude vahetuslepingute raames õppis Saksamaal veel 4 üliõpilast (1 Kieli ja 3 Greifswaldi Ülikoolis). Studienstiftung des Abgeordnetenhauses von Berlin stipendium anti ühele üliõpilasele. Riikidevaheliste lepingute alusel suundus õppima või uurimustööd tegema Euroopa Kolledžist 2 üliõpilast, Šveitsi valitsuse stipendiumiga 1 üliõpilane, Taani valitsuse stipendiumiga 5 üliõpilast, DAADi stipendiumi sai 16 üliõpilast ja õppejõudu, CIMO Baltia 75 stipendiumi — 10 üliõpilast ja töötajat.

2000. aastal külastasid ülikooli koostööst huvitatud fondide esindajad, kelle osavõtul korraldati teabepäevi fondide rahastamisvõimaluste tutvustamiseks. TÜ teadlastele, õppejõududele ja üliõpilastele pakkusid stipendiumi taotlemise võimalust järgmised fondid ja organisatsioonid: CIMO, Väinö Tannerin Säätiö, NorFa, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Rootsi Instituut, Taani valitsus, Norra valitsus, Nuffic (Holland), British Council, DAAD, Studienstiftung ... Berlin, NATO, Kreeka Riiklik Stipendiumifond, Iisraeli valitsus, Austria valitsus, Jaapani valitsus ning mitmed saatkonnad.

Koostööst teadus- ja arendustöö lepingute raames vtaruanne p 5.4 jalisa 5.4.

Töö rahvusvahelistes organisatsioonides

Tartu Ülikool osaleb järgmistes kõrghariduse- ja teadusealastes rahvusvahelistes organisatsioonides:

CRE (Association of European Universities) — Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon, ühendas täisliikmetena üle 500 ülikooli ning assotsieerunud liikmetena 6 rahvuslikku või rahvusvahelist akadeemilist organisatsiooni;
CBUR (Conference of Baltic University Rectors) — Läänemeremaade Ülikoolide Rektorite Konverents, mille president on rektor prof Jaak Aaviksoo;

IMHE (Programme on Institutional Management in Higher Education) on OECD hariduse, tööhõive, töö ja sotsiaalsfääri direktoraadi programm, mille liikmed on ülikoolid, mittetulundusühingud ja valitsusasutused;

EAIE (European Association of International Education) — Euroopa Rahvusvaheline Hariduse Assotsiatsion, mille raames toimuv koostöö on aluseks paljudele hästi toimivatele EL rahastatavatele projektidele.

ISEP (International Student Exchange Programme) — Rahvusvaheline Üliõpilasvahetuse Programm on üks suurimaid üliõpilasvahetuse programme;

EUNIS (European University Information Systems) aitab kaasa kõrgetasemeliste infosüsteemide väljaarendamisele Euroopa kõrgkoolides. Eesti avalik-õiguslikke ülikoole esindab organisatsioonis ja selle peakomitees Tartu Ülikool.

EERA (European Educational Research Association) — Euroopa Haridusuuringute Assotsiatsioon.

Elukestva õppe, sh täienduskoolituse, täiskasvanute hariduse ja virtuaalõppe arendamiseks tegutses TÜ avatud ülikool 2000. aastal järgmistes rahvusvahelistes organisatsioonides:

EUCEN (European University Continuing Education Network) — Euroopa Ülikoolide Jätkuhariduse Võrgustik ja selle koostööprojekt The NUCE (European Thematic Network in University Continuing Education);

EDEN (European Distance Education Network) — Euroopa Kaugõppe Koostöövõrgustik;

ICDE (International Council of Distance Education) — Rahvusvaheline Kaugõppe Nõukogu; laiema Euroopa koostöövõrgu raames loodi TÜ eestvõttel ja osalusel Eestis ja Balti riikides täienduskoolituse arendamiseks vastavalt Eesti Akadeemilise Täienduskoolituse Koostöövõrk ja Baltic Relay Center for University Continuing Education.

Ülikooli teaduskonnad, raamatukogu jt ülikooli asutused on paljude oma erialaste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed.


2000. aastal ülikoolis korraldatud rahvusvahelistest üritustest märkigem eelkõige IX rahvusvahelist fennougristika kongressi (vtaruanne, p 5.1), mille avamisel osales president Meri. Saksa-Eesti akadeemiline nädal ACADEMICA IV pakkus ülikooliperele võimalust osaleda kõrgelt hinnatud Saksa teadlaste loengutes ja seminarides. Esmakordselt korraldati 2000. aastal Saksa teabepäev, mis võimaldas saada informatsiooni Saksamaa pakutavate õppimis- ja teadustöö võimaluste ning stipendiumiprogrammide kohta. Aulaloenguga esines Saksamaa Rektorite Nõukogu president dr Klaus Landfried.

Ülikool osales septembris toimunud rahvusvahelise geenitehnoloogia konverentsi korraldamises. Septembris koos Haridusministeeriumiga organiseeritud Statusseminaril osalenud EL kandidaatriikide ametnikud käsitlesid EL laiendamisega seonduvaid teadus- ja haridusprobleeme. Uppsala linna päevadel oktoobris korraldati ülikoolis eurointegratsiooni seminar \"Knowledge transfer. EU projects\" ja tutvustati TÜ spin-off-firmasid.

Jätkus ülikooli osalemine soome-ugri hõimurahvaste haridus-, teadus- ja kultuurialase koostöö \"Hõimurahvaste programm\". TÜ lõpetas seitse hõimurahvaste üliõpilast, kellest kolm jätkavad magistriõppes. Septembris alustas õpinguid uus 9-liikmeline grupp, lisaks tulid TÜ filosoofiateaduskonda kaks TPÜs eesti keele kursuse lõpetanud soome-ugri üliõpilast. 2000. aasta sügissemestril oli meil õppivate soome-ugri üliõpilaste arv suurem kui kunagi varem — 62, neist 2 doktoranti, 15 magistranti ja 45 põhiõppe üliõpilast.

6.7. Õpetajakoolituse projekt

Aruandeaastal olid õpetajakoolituse arendustegevuse peasuunad õppevahendite koostamise (17 õpikut ja õppevahendit), tõlkimise (3 välisautori raamatu tõlkimine eesti keelde) ja väljaandmise toetamine, pedagoogikaalase kirjanduse muretsemine (380 raamatut, 217 nimetust) õpetajakoolitusega tegelevatele üksustele ning rahvusvahelistest konverentsidest ja seminaridest osavõtu toetamine. Tähelepanuväärne sündmus oli esimese pärast sõda välja antud eesti autori originaalse pedagoogilise psühholoogia õpik-käsiraamatu — Edgar Krulli \"Pedagoogilise psühholoogia käsiraamatu\" (TÜ Kirjastus, Tartu, 2000) ilmumine projekti toetusel.

Korraldati kaks konverentsi: jaanuaris \"Õpetajakoolitus — Eestimaa tulevik\" ja oktoobris koos füüsika-keemia- ning matemaatikateaduskonnaga \"Reaalained ja uus õppekava\".

Õpetajakoolituse vallas käivitati kolm uut projekti. Hansaprojekti raames toimus mentorite õppereis ja 20 doktoranti asus uue doktoriõppe programmi alusel õppima Turu Ülikoolis. Õppekavade arenduse projekti tulemusena loodi TÜ õppekava arendustalitus. Kolmanda projektina hakati ette valmistama ülikooli haridusteaduskonna avamist ja selle dokumente ning pidama kooskõlastavaid läbirääkimisi. Õpetajakoolituse projekt osales õpetajakoolituse raamnõuete seaduseelnõu väljatöötamisel.

6.8. Muud arendusprojektid

Keskkonnaseire projekt

2000. aastast asus TÜ vastavalt keskkonnaministri määrusele 16.9.1999 nr 392 ja käskkirjale 21.2.2000 nr 85 koordineerima riiklikku keskkonnaseire programmi, mille põhiülesanded olid seireprogrammi korraldamine, andmeanalüüs ja keskkonnaseisundit iseloomustavate andmete operatiivne avalikustamine ning keskkonnaseire eri tasandite ja projektide ühildamine. Programmi uuendamise käigus korrastati selle struktuuri, tihendati koostöövõrgustikku ning valmistati ette ja kontrolliti seirelepingute täitmist. 5. mail 2000 korraldati TÜ Raamatukogus seirefoorum, kus sadakond osalejat arutles strateegiliste tegevussuundade üle. Järeldati, et seiretööde planeerimisel ja korraldamisel tuleb lisaks rahvusvahelistele ja ametkonna eesmärkidele lähtuda rohkem praktiliste keskkonnauuringute tellijate ja avalikkuse huvist eesmärgiga tõsta vaatluste ja mõõtmiste täpsust ja mõtestatust ning orienteeruda väljundile. Aasta teisel poolel keskenduti 2001. aasta seiretööde pakkumisele ja eelläbirääkimistele täitjatega.

Koos Keskkonnaministeeriumi ekspertrühmadega kirjutati keskkonnaseire õiguslikud alused sisse avaliku teabe seadusesse ja veeseaduse muutmise seaduseelnõusse. Põhjalikke teaduslik-metoodilisi uuringuid viidi läbi õhuseires, vooluveekogude bioloogilises seires ja mullaseires, sünteesiti põhjaveeseire ja pinnaveeseire andmemassiive. Uue suunana asuti siseveekogude ja eluslooduse seires jm rakendama rotatsiooniseiret.

Maikuus käivitati programmi portaal www.seiremonitor.ee, kus on aktuaalselt esitatud kõigi seireliikide andmestikud ja -aruanded. Linkidena on kättesaadavad reaalajas mõõdetud keskkonnanäitajad. Keskkonnaseire tasandite sidumisel täpsustati riikliku, omavalitsuste ja ettevõtjate seire eesmärgid, töövaldkonnad ja pädevus, mudelalaks Ida-Virumaa. Ülikoolist olid teadus- ja arendusosakonna juhtimisel seireprogrammi kaasatud geograafia instituut, geoloogia instituut, keskkonnafüüsika instituut, botaanika ja ökoloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, füüsikalise keemia instituut ja tervishoiu instituut.

Tervishoiuprojekt

Eesti tervishoiuprojektis osales ülikool nelja alaprojektide täitmises: esmatasandi arstiabi reform, arstiteaduskonna polikliiniku ja perearstiteaduse õppetooli arendamine, arstiteaduskonna tervishoiu instituudi arendamine ning Biomeedikumi sisustamine ja hanked.

Uuriti perearstide varustatust töövahenditega ning laste vaktsineerimist. 2000. a kõige olulisem tervishoiuprojektist toetatud üritus oli rahvusvaheline konverents Tartus perearstiabi ja polikliinikute integratsioonist. Sellest võttis osa üle 160 arsti paljudest maadest, sh endistest Nõukogude liiduvabariikidest. 22.–23.09. Pärnus Eesti Perearstide Seltsi egiidi all korraldatud noorukite tervise konverentsil osales 240 perearsti. Töötati välja ravi- ja diagnostikajuhiseid, viidi läbi koolitust, käidi koolitusvisiitidel ja uuendati sidemeid vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Aruandeaastal jätkus projekti raames arstiteaduskonna polikliiniku ja perearstiteaduse õppetooli ning tervishoiu instituudi arendamine, milleks korraldati koolitusi ja konverentse, osaleti telemeditsiini projektis BITNET, valmistati õppevahendeid ja uuendati õppekabinette. Biomeedikumi sisustamisel lõpetati aparatuuritarned ja paigaldati seadmed. Et juulis 2000 täitus esimene Biomeedikumi garantiiaasta, fikseeriti koos ehitaja ja ehituse järelevalveinseneriga olukord ja planeeriti garantii käigus tehtavad tööd. Sõlmitud lepingute hulgas oli DNA labori koostööleping Eesti Kohtumeditsiinibürooga. Tervishoiuprojekti raames viidi läbi kinnisvara haldustarkvara hange Maailmapanga vähempakkumisreeglite järgi (vtaruanne p 6.4). 2000. a lõppes Eesti tervishoiuprojekti esimene etapp, sotsiaalministeeriumile esitati ettepanekud projekti teises etapis vajalike ülesannete lahendamiseks.