7. Tugitegevus
7.1. Haldus-majandustegevus
7.1.1. Haldusdirektori vastutusala struktuurimuudatused
Et koondada kinnisvaraga seotud küsimuste lahendamine ühe osakonna pädevusse ja optimeerida haldusdirektori vastutusala kulusid, liideti arvates 01.01.2000 ehituskorralduse ja kinnisvarade osakond haldusosakonnaks.Rektori korraldusega 28.11.2000 nr 212 RE moodustati haldusdirektori büroo. Jätkus haldusdirektori vastutusala asutuste ja põhitegevust toetavate ettevõtete ümberkujundamine ning arengukavade koostamine. Ülikooli nõukogu otsustas TÜ asutused Ülikooli Kohvik, Kirjastus ja Raamatupood kujundada ümber äriühinguteks. Likvideeriti transpordiosakond, rektoraadi autojuhid viidi üle rektoraadi koosseisu, haldusosakonda anti üle veoautod ja mehhanismid. Detsembris kiitis TÜ valitsus heaks Kääriku Spordibaasi ümbernimetamise Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuseks. Struktuurimuudatustest annab ülevaate lisa 2.6.
7.1.2. Haldustegevus ja tehnilise infrastruktuuri areng
Töötati välja põhimõtted kinnisvaraobjektide (sh ülikoolile kuuluvate elamute korterite) võõrandamiseks. Ümberkolimistega seoses päevakorda kerkinud ülikooli kultuurivarade ja -pärandi säilitamiseks moodustati komisjon.
Arhitektuurivõistlus ühiselamukompleksi Raatuse 22 projekteerimiseks lõppes 2000. a märtsis. Riigihangete Ameti loal (11.12.2000) korraldati Raatuse 22 arhitektuurse osa projekteerimiseks riigihange ühelt pakkujalt, arhitektuurivõistluse võitjalt Arhitektuuristuudiolt Siim & Kreis (lisa 7.2).
Aruandeaastal alustati pilootprojektiga haldustarkvaraprogrammi Archibus FM rakendamiseks Biomeedikumis (vt aruanne, p 6.4). Biomeedikumi ruumid on mõõdistatud, alustati andmete (isikud, inventar jm) sisestamist. Valmis tehnilise kontrolli ja koordineerimiskeskuse kontseptsioon.
Jätkusid spordihoone Ujula 4 ja staadioni rekonstrueerimine ning Üliõpilasmaja Kalevi 24 remont.
Aruandeaasta algul moodustatud haldusosakonna koosseisu kuuluvad kinnisvara arvestusteenistus, kinnisvara hooldusteenistus, keskkonnakaitse-, tuleohutus- ja turvateenistus ning ehitusteenistus.
Kinnisvarast, mille tagastamist või omandisse vormistamist ei ole vaidlustatud, on 90% vormistatud ülikooli omandisse. Internetis on tehtud kättesaadavaks 20 olulisema ülikooli kinnistu mõõdistusjoonised. Kinnisvarast võõrandati vastavalt ülikooli nõukogu kinnitatud kavale ja rektoraadi otsustele Veski 34, Ropka tee 19, Narva 25a, Narva 27a, Narva 27b ja korter Jakobsoni 2–2. Korterite võõrandamine kestab 2002. aastani.
Hooldusteenistuse töö paremaks korraldamiseks optimeeriti haldusjuhtide tööpiirkonnad.
2000. aasta esimesel poolel töötati arvestusteenistuse eestvõttel välja kolm mahukat normatiivdokumenti: \"Tartu Ülikooli hoonete tähistamise ning ruumide numereerimise ja viidastamise kord\" (käskkiri 07.02.2000 nr 4 RE), \"Tartu Ülikooli omandis olevate eluruumide võõrandamise kord\" (käskkiri 08.05.2000 nr 19 RE, muudetud 16.06.2000 käskkirjaga nr 23 RE ja 19.10.2000 käskkirjaga nr 3 RE) ja \"Üürilepingu vormide kinnitamine\" (käskkiri 19.09.2000 nr 30 RE). Ülikooli omandis oli 2000. aasta lõpu seisuga 45 kinnisvaraobjekti (kinnistut), üldpindalaga 168,4 ha (lisa 7.1). 2000. a jooksul mõõdistati 22 kinnisvaraobjekti, koguti, ajakohastati ja süstematiseeriti ülikooli hoonete plaanimaterjali. Arvestusteenistus tegeleb alates 2000. aastast ülikooli kinnisvara kindlustuslepingutega; kindlustuskaitse on rohkem kui 30 ülikooli omandis oleval hoonel ja rajatisel. 2000. a oli ülikooli halduses 200 eluruumi, neist tööandja eluruume 36. Rendilepinguid oli 31.12.2000 seisuga kokku 58: ülikool kui rentnik — kokku 10 lepingut üldpinnaga 7 884 m²; ülikool kui rendile andja — 48 lepingut üldpinnaga 47 986 m².
Turvateenistuse 2000. aasta prioriteediks oli suurendada tehnilise valve osakaalu ja õppehoonetes inimvalve dubleerimist tehnilise valvega. Aasta lõpuks oli ülikoolil sõlmitud kokku 42 valvelepingut. Tuleohutuse alal oli aruandeaasta põhisuunaks Tartumaa Päästeteenistuse Tuleohutusejärelevalve ettekirjutusest tulenevate nõuete täitmine. Rektori käskkirjaga kehtestati ülikooli üldised tuleohutusnõuded ja sissejuhatav tuleohutusjuhend, rektori korraldusega määrati tuleohutuse eest vastutavad ametiisikud. Ülikooli hoonetesse paigaldati 2000. aastal kokku 125 uut kustutit ning 51 tuleohutusmärki. Asuti ette valmistama ülikooli hoonete riskianalüüsi. Keskkonnakaitse alal vaadati üle TÜ jäätmemajandus. Tartu Veevärgiga alustati läbirääkimisi uue kliendilepingu sõlmimiseks ning sõlmiti koostööleping vedeljäätmete kahjutustamiseks Tartu reoveepuhastis.
Haldusosakonna ehitusteenistuse pädevusse kuuluvad ülikooli hoonete hooldus- ja avariiremondid, osalemine ehituse riigihangete ettevalmistamisel ning ehitus-remonttööde korraldamine ülikooli koondeelarve kapitalieelarvega määratud objektidel. Hooldusremondi 2000. a eelarve koos rektori reservist sihtsuunitlusega eraldatud summadega oli 3,75 miljonit krooni. Sihtsuunitlusega eraldati riigieelarvest peahoonele 3,0 mln krooni, raamatukogule 2,0 mln krooni ja TÜ Pärnu Kolledžile 6,0 mln krooni. Lisaks nähti ülikooli eelarves ette järgmised investeeringud: Pepleri 14 I korruse renoveerimine 5,5 mln krooni, Liivi 2 renoveerimine 8,7 mln krooni ja Lai 40 kapitaalremont 0,5 mln krooni.
Hanketeenistus korraldas ümber ülikooli laomajanduse. Endine ehitusmaterjalide ladu Riia tn suleti, ladu Jakobi 1 hakkas teenindama haldusosakonna kinnisvara hooldusteenistust. Hanketeenistus likvideeriti 31.12.2000. Hanketeenistuse ülesandeks olnud tollivormistus anti üle tollimaakleriteenuse vähempakkumiskonkursi võitjale. Mittevajaliku vara võõrandamisega seotud ülesanded anti 2001. a algul üle riigihangete teenistusele. Ülikoolis läbiviidud riigihanked vtlisa 7.2.
Kommunikatsioonivõrkude haldamine
Ülikooli telefonivõrgu arendamiseks (telefonijaamad, kaablivõrgud, telefoniaparaadid, telefaksid) 1995. a tööle rakendatud asutusesisese digitaalvahendusjaama lokaalvõrgu allabonentide arv on aastatega mitmekordistunud, kasvades 2000. a lõpuks pooleteise tuhandeni. Mobiilsideoperaatoriga EMT saavutati kokkulepe, mis võimaldab ülikooli telefonivõrgu sisenumbrite kasutamist võrgusisesteks kõnedeks. Arvestades telefoniteenuse pakkujate vahel tekkinud konkurentsi, programmeeriti ülikooli telefonijaam nii, et jaam valib automaatselt erinevate operaatorite poolt pakutavatest tariifidest kõige madalama. Nende sammudega saavutati ülikooli sidekulude märkimisväärne kokkuhoid.
Jätkati tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni kompleksset arendamist. Signalisatsiooniseadmed asendati kõigis remonditavates ruumides. Asuti ette valmistama ülikooli ühtse tehnilise koordineerimise keskuse loomist, mis täidaks nii valve- kui insenertehniliste teenistuste avarii-dispet¨erkeskuse ülesandeid. Jätkus aulas ja nõukogu saalis peetud koosolekute ning vabaõhuürituste teenindamine (helivõimendus, -salvestus, projektsioon, tõlge), ülikooli heliarhiivi täiendamine ja säilitamine, õppeotstarbeliste helisalvestuste tegemine ja tiražeerimine. Unikaalse heliarhiivi säilitamiseks jätkati heliarhiivi ümbersalvestamist CD-kandjatele. Ülikooli sündmusi jäädvustades täiendati ülikooli videoarhiivi, valmis 5 videofilmi. Paljundusbüroo tellimuste arv kasvas 10%, võrreldes eelmise aastaga, eelkõige tänu uuele mitmevärvilist kopeerimist võimaldavale paljundusmasinale ning uue kiirköitetehnika rakendamisele.
Tehnovõrkude haldamine
Peainseneriosakonnas jätkati 2000. aastal soojamajanduse alal küttesüsteemide hooldamist, remontimist ja uuendamist, sh Kääriku Spordibaasis, kokku 945 040 krooni eest. Veemajanduse säästuprogrammi tagamiseks ja häireteta töö kindlustamiseks investeeriti vee- ja kanalisatsioonivõrgu töödesse kokku 410 000 krooni. Gaasimajandusse investeeriti kokku 250 000 krooni, hooldades ja remontides gaasiküttel töötavate katlamajade gaasitorustikke ja seadmeid ning õppelaborite gaasiseadmeid. Õppehoonetes, laborites ja arvutiklassides normaalse mikrokliima loomiseks ehitati 2000. aastal kaasaegseid ning hooldati ja remonditi olemasolevaid ventilatsioonisüsteeme ja -seadmeid kokku 664 720 krooni eest. Jätkati elektrivarustuse uuendamist ning õpperuumide, laborite ja kabinettide valgustuse ümberehitamist ökonoomsuse ja Põhjamaade normidele vastava valgustatavuse saavutamiseks, investeerides sellesse 930 000 krooni.
Transpordikorraldus
Tulenevalt käskkirjast 28.12.1999 nr 35 RE kinnitati ülikooli eriotstarbelistele veokitele ja sõiduautodele vastutavad kasutajad. Veokid, mehhanismid ja teenistuslikud sõiduautod märgistati ülikooli sümboolikaga. Võõrandati 12 mittevajalikku transpordivahendit. Korrastati ülikooli parklaid, paigaldati uusi liiklusmärke. Detsembri viimasel tööpäeval likvideerus transpordiosakond (lisa 2.6).
Peatükk 7 \"TUGITEGEVUS\" jätkub: