7.2. Õppe- ja teadustöö tugitegevus

Peatüki 7 \"TUGITEGEVUS\" algus:
7.1. Haldus-majandustegevus

7.2. Õppe- ja teadustöö tugitegevus

Raamatukogu

Ülikooli raamatukogus oli 18 200 lugejat seisuga 31.12.2000, neist 56,5% olid TÜ üliõpilased, magistrandid ja doktorandid, 2,5% TÜ õppejõud ja 4,8% teenistujad; EPMÜ üliõpilasi ja õppejõude oli 8,6%, muid lugejaid 27,6%.

2000. aastal laenutati koju 242 350 raamatut, lugemissaali — 476 650 raamatukogutöötaja vahendusel. Kui lugeja kasutab kohapeal ise avakogude raamatuid või perioodikat, siis neid vastavalt rahvusvahelisele standardile ei registreerita. Kokku registreeriti seega 719 000 laenutust.

Suurematest teadustöödest väärib lisaks E-L. Jaansoni monograafiale \"Tartu ülikooli trükikoda 1632–1710. Ajalugu ja trükiste bibliograafia\" (vtaruanne, p 5.2,lisa 5.2) märkimist jätkuv prof J. Lotmani isikuarhiivi teaduslik-tehniline läbitöötamine ja andmebaasi loomine ETF teadusgrandi toel. Konverentsidest olid olulisimad F. Puksoo päev, kus sai ammendava ja kompaktse ülevaate Eesti teadusraamatukogude seisust, samuti Eesti raamatu aasta avakonverents \"Raamatu osa Eesti arengus\" (lisa 5.3).

Tartu Maakonna Euroinfokeskus ja TÜ eurodokumentatsiooni keskus tihedas koostöös raamatukogu info- ja eurodokumentatsiooni osakonnaga koguvad, koostavad, täiendavad ja kirjastavad EL tutvustavat materjali, vastavad küsimustele, korraldavad viktoriine, infopäevi ja esitlusi. 2000. aastal käivitus ülikooli raamatukogus NATO teabekeskuse tegevus.

Raamatukogus oli aruandeaastal 122 uudiskirjanduse näitust 11 552 eksponaadiga, 36 teema- ja tähtpäevanäitust 8671 eksponaadiga ning 38 kunstinäitust. 31 näitust, peamiselt teema- tähtpäevanäitused, koostati raamatukogus, külalisnäitusi oli 43. Raamatukogus koostatud näituste teemad olid Eesti raamatu aasta, Tartus toimunud IX ülemaailmne fennougristika kongress ja ülikool — õppejõudude juubelid, korporatsioonid jms.

Raamatukogudevahelise infosüsteemi INNOPAC arendamise käigus (aruanne, p 6.4) on elektronkataloogi ESTER sisestatud 10,8% (373 634 eks.) kasutuskogude teavikutest ning see töö jätkub.

Raamatukogu kogudes oli seisuga 31.12.2000 kokku 3 789 760 arvestusüksust. 2000. aasta jooksul komplekteeriti kokku 54 534 arvestusüksust, kustutati 34 929 arvestusüksust (kanti maha eelkõige nõukogudeaegseid, arvukas eksemplaarsuses õpikuid). Jätkus töö teadusvaldkondade referentide ettevalmistamisel kogude asjatundlikumaks komplekteerimiseks.

Ülikooli raamatukogu on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige, nagu Euroopa Teadusraamatukogude Assotsiatsioon — Association of European Research Libraries (LIBER), Euroopa Terviseinformatsiooni Raamatukogude Assotsiatsioon — European Association of Health Information Libraries (EAHIL), Rahvusvaheline Muusikaraamatukogude Assotsiatsioon — International Association of Music Libraries (IAML), Euroopa Informatsiooni Assotsiatsioon — European Information Association (EIA) jt.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum

Külastajate koguarvust 24 770 oli ekskursante 3670, giiditeenust osutati 119 korral. Üksikkülastajaid oli 5669, üritustest osavõtnuid 15 431. Väljaspool muuseumihoonet külastas ajaloomuuseumi näitusi 30 000 inimest.

Muuseumil ilmus aruandeaastal 3 teadusartiklit, samuti populaarteaduslikke artikleid ja katalooge. Korraldati konverents ja esineti ettekannetega 7 teadusüritusel (lisa 5.2). Üks töötaja õpib doktorantuuris, kaks magistriõppes. Teaduslikult inventeeriti 740 museaali, täiendati elektroonilist andmebaasi ja kartoteeke, töötati läbi materjaid 7 näituse korraldamiseks.

Näitustest olid tähtsamad \"Ex ovo omnia — Kõik on munast\", \"Kiviriigi lummuses\", \"Narkootikumid — tänan — ei\", \"L. Puusepp 125\", \"J. Tehver 100\", \"U. K. Kekkonen 100\", veel korraldati laste joonistuste näitus, rändnäitusi, veebinäitusi, esitlusi messil \"Intellektika\", turismimessil, ülikoolide muuseumide juhtide seminaril Pariisis jm.

Muuseum viis läbi projektid \"Muuseumipedagoogika\" — teadusloo tutvustamine koolides ja lasteaedades, \"Teadusteater keemiast\" — reaal- ja loodusteaduste populariseerimine, \"Paberi valmistamine\"; üldsuse teavitamine Toomkiriku varemete konserveerimise vajadusest; ajalooline kostüüm, hiidpanda, esimese sinimustvalge lipu eksponeerimine, narkoprobleemide teavitamine ja ennetustegevus õpilaste hulgas, näitus, ajurünnak, filmid, loeng-ekskursioonid, alternatiivõhtu.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Muuseumikülastajaid oli 2000. a kokku 7140, sh õpilasi ja üliõpilasi 3538, juhendati 188 ekskursiooni.

Muuseumi ruumides oli 2000. a remont, mille käigus restaureeriti 1860-ndatel aastatel valmistatud Pompeji stiilis ornamentaalsed seinamaalingud. Seetõttu oli muuseum külastajatele suletud. Samal ajal restaureeriti eksponaate ja valmistati ette uut ekspositsiooni. Kunstimuuseumil oli 30 loengut avalikkusele, üliõpilastele ja õpilastele, neist ühe pidas külalislektor, Berliini antiigikogu direktor prof Heilmeyer. Muuseum võttis osa restaureerimisalasest näitusest \"Mineviku tulevik\" Eesti Rahva Muuseumis.

Avaldati kaks teaduspublikatsiooni ning oldi rahvusvahelise restitutsioonikonverentsi kaaskorraldaja.

Tartu Ülikooli Voronežis asuva kunstikogu restitutsiooniga tegeldakse ülikoolis vastava projekti raames. Kunstivarade restitutsiooni alane konverents korraldati vastavalt Eesti–Vene valitsustevahelisele kokkuleppele koostööst kultuurivara säilitamisel. Rahvusvaheline restitutsioonikonverents \"Eesti–Vene koostöö museoloogias: professor Morgensterni poolt rajatud kunstikogu kujunemine ja edasine saatus\" toimus Tartus 15.–16.9.2000, TÜ ja EV Kultuuriministeeriumi korraldusel, osales 27 osavõtjat 23 ettekandega. Projekti raames ilmus mitmeid artikleid ning peeti kaks konverentsiettekannet.

Geoloogiamuuseum

Geoloogiamuuseumi kolmest töötajast kaks õpivad doktorantuuris.

Muuseumi kollektsioonid sisaldavad paleontoloogilisi, litoloogilisi, mineraloogilisi, petroloogilisi ja üldise geoloogia kogusid, arhiivi, fotokogu, meteoriite ja originaale. Kokku on enam kui 70 000 säilikut. 2000. aastal saadi 38 uut kollektsiooni rohkem kui 400 säilikuga. Ekspositsiooniruumides paiknev osa kollektsioonidest on rahuldavas olukorras, kuid fondiruumideks kohandatud keldriruumid kõikuva niiskusrežiimi, ebarahuldava ventilatsiooni ja küttega on kogude hoidmiseks ebasobivad. Kollektsioone kasutatakse muuseumi ekspositsioonis, ajutistel näitustel, teadustöös, õppetöös ja võrdlusmaterjalina. Kogude andmete sisestamiseks arvutisse kasutatakse spetsiaalset kultuuriväärtuste infosüsteemi DataEase baasil.

2000. aastal külastas geoloogiamuuseumi 2610 inimest ja 30 ekskursiooni.

Ajutised näitused olid \"Kuuskümmend aastat professor Karl Orviku doktoritöö kaitsmisest\" ja \"Mäefoto 2000\". Muuseumi materjale eksponeeriti ajutistel näitustel TÜ Ajaloo Muuseumis ja TÜ Raamatukogus.

Zooloogiamuuseum

Kokku 10488 külastajast oli täiskasvanuid 3043, kooliõpilasi 4374, lapsi 2058, üliõpilasi 727, pensionäre 286, neist ekskursioonidega 3763, üksikkülastajaid 6725.

Muuseumis on lisaks püsiekspositsioonile näitus zooloogilistest vaatlustest ja kollektsioonidest ning akvaariumid Eesti kaladega.

Jaanuaris näidati külastajatele, kuidas valmivad zooloogiamuuseumi eksponaadid, uuriti putukaid, õpetati liblikate sirutamist ning koos muuseumi taksidermistiga valmistati topiseid. Muuseumipäeval toimus putukaid tutvustav üritus.

Zooloogiamuuseumis tegutseb Tartu Noorte Loodusmaja zooloogiaring.

Tänu muuseumis korraldatud korjandusele ja toetustele musta-ninasarviku kaaviku valmistamiseks jõuti aruandeaastal töödelda ninasarviku nahk.

Botaanikaaed

Botaanikaaial oli 2000. aastal 12 000 külastajat.

Aruandeaastal võeti ette mitmeid töid botaanikaaia aiandusliku väljanägemise parandamiseks: uuendati mägitaimede osakond, ehitati sinna kosk ja tehti kogu aias korrastustöid ning paigaldati skulptuure. Taimekogude arendamiseks uuendati Eesti osakonda ja rosaariumi, laiendati suvelillede sortimenti ja korrastati andmebaasi. Laienes botaanikaaia kui praktikabaasi tegevus, lisandus välispraktikante. Rakendusteaduse asutusena esitati ETFile projektitaotlus, toetati teaduseksperimente Soinaste aias ja organiseeriti seemnepank.

Botaanikaaia külastatavuse tõstmiseks ja aia integreerimiseks Tartu muuseumide töösse koostati buklett, esitati materjale audiovisuaalse programmi jaoks ja telesaatele ning fotosid aianduskäsiraamatule. Botaanikaaed võtab osa ülikooli loodusmuuseumi organiseerimisest. Botaanikaaia töötajad osalesid mitmel erialasel koolitusel.

Ülikooli tulubaasi suurendamiseks anti vabad ruumipinnad rendile ning laiendati taimemüüki.

Üliõpilasmaja ja huvialaühendused

Mittetulundusühingu Tartu Üliõpilasmaja suurim projekt on Tartu tudengipäevade korraldamine: aprillikuu viimasel nädalal toimub Tartus traditsiooniline tudengifestival \"Ülikooli kevadpäevad\" ning novembrikuu kolmandal nädalal üliõpilaspäevad \"Tudengisügis\". Kuni renoveerimiseni leiab maja kasutamist teaduskondade, tudengiühenduste, mitmete asutuste ning kultuuri- ja meelelahutusagentuuride ettevõtmiste korraldamisel. Edaspidi on kavas käivitada oma kultuuriprogramm.

Mittetulundusühing Tartu Üliõpilasmaja koordineerib ja toetab võimaluste piires TÜ ja EPMÜ liikmeskonnaga seotud taidlus- ja huvialaühenduste tegevust. TÜ Akadeemiline Naiskoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor, TÜ Kammerkoor, TÜ Rahvakunstiansambel, TÜ Rahvamuusikaorkester, kammerkoor \"Camerata Universitatis Tartuensis\", puhkpilliorkester \"Popsid\", Tartu Üliõpilasteater ja vanamuusikaansambel \"Via Sonora\" on pikkade traditsioonidega ja oma valdkonna tippkollektiivid, kes esindasid aruandeaastal ülikooli nii Eesti kui välismaa muusika- ja kultuurisündmustel. Naiskooril valmis aruandeaastal Veljo Tormise lauludega CD-plaat \"Tähemõrsja\", dirigent Vaike Uibopuu, meeskooril ooperikooridega CD-plaat \"Mis kaunim veel...\", dirigent Alo Ritsing. Lisaks neile kollektiividele tegutses üliõpilasmaja juures veel 11 huviala-taidlusühendust, nagu kultuuriklubi, tudengibändid, tantsurühmad, ansamblid jt.

Kunstinäitused

Kunstide osakonna õppejõud Jaan Elken, Anne Parmasto, Imat Suumann ja Jaan Luik esinesid 2000. aastal kokku 12 isikunäitusega, neist üks näitus Soomes, üks Norras. Grupinäitustel osaleti 19 korral, sealhulgas kaheksal näitusel välismaal — Saksamaal, Soomes, Norras, Austrias, T¨ehhis ja Lätis. Maalikunsti õppetooli üliõpilased esitlesid oma töid 17 näitusel, neist kaks olid õppetooli üliõpilaste ühisnäitused ja kolm performance’id. Tähendusrikas sündmus oli TÜ maalikunsti õppetooli õppejõudude näitus \"EESTI AEG\" Tartu kunstimajas koos teooriapäevaga, mis keskendus perifeerse-lokaalse-internatsionaalse võrdlusele. Analüüsiti murrangulisi 1990ndaid Eesti kunstis nii kunstiteooriast, ajaloost, filosoofiast kui semiootikast lähtuvalt.

Ülikooli raamatukogus ja muuseumides eksponeeriti kokku üle 40 kunsti-, tarbekunsti- ja fotograafianäituse.

Festivalid

Ülikooli kunstide osakond koostöös mittetulundusühinguga Festivitas Artium korraldas Tartus kaks festivali. Tartu vanamuusika festivali kavasse 11.–14. maini kuulusid kontserdid, loengud, seminarid, näidendid. Sri Lanka kultuuri festivali kavas 6.–11. novembrini olid näitused, kontserdid, loengud, kursused, õpitoad, filmid.

Sport

2000. aastal oli ülikooli spordiklubis esindatud 17 spordiala ligikaudu 250 sportlasega.

Alates 2000. aastast tegutseb TÜ Spordiklubi all taas tugev meeste korvpallivõistkond Tartu Ülikool/Delta, kes üle paljude aastate tõi Tartusse korvpalli karikavõidu ja Eesti meistritiitli.

Häid sportlikke tulemusi näitasid kergejõustiklased. Aleksander Tammert ja Indrek Kaseorg osalesid Sydney olümpiamängudel. Eesti kergejõustikudelegatsiooni juht olümpiamängudel oli Harry Lemberg. Eesti meistrivõistlustel saavutasid klubi kergejõustiklased 7 esikohta ning mitmeid teisi ja kolmandaid kohti. 2000. aastal TÜ Spordiklubi juurde moodustatud noorkergejõustiklaste rühmadel on 150 liiget. Edukamad spordialad 2000. aastal olid veel jõutõstmine, kus aasta kokkuvõttes klubidevahelises arvestuses saavutati esikoht ning püstitati 18 Eesti rekordit. Edukad on olnud maadlejad, võites erinevates kaalukategooriates mitmeid medaleid. Teist hooaega on spordiklubi maadlustreenerid tegelnud noorte treenimisega ning võidetud medalid kinnitavad valitud tee õigsust. Lähitulevikus on spordiklubil plaanis suurendada noorsportlaste osakaalu klubis. Spordiklubi naisvõimlejad said Helsingis toimunud MM-il 9. koha. Naiste käsipallivõistkond tuli Eesti meistrivõistlustel esikohale. Orienteerumises oli Külli Kaljus edukas MK etappidel ning Eesti meistrivõistlustel.

2000. aasta SELLi mängudel Jelgavas jäi ülikooli sportlaste tulemuseks võrkpallinaiste 3. koht, kaks esikohta maadluses ja arvukalt medaleid kergejõustikus.

Kõrvuti saavutusspordiga harrastab ülikooli liikmeskond aktiivselt rahvasporti. Spordikeskuse harrastusrühmades oli 2000. aastal semestris kokku keskmiselt 1400 inimest. Tudengitel oli võimalik tegelda 21 erineva liikumisharrastusega, neist enam levinud olid aeroobika ja mitmekülgsus. Mitmekülgsuse rühma tegevus koosneb põhiliselt jooksust, harjutustest raskustega ja venitusharjutustest. Sportmängudest oli kõige populaarsem tennis. Uued spordialad olid 2000. aastal squash, ameerika jalgpall ja keegel. Ülikooli töötajad said oma tervist tugevdada ja end kehaliselt vormis hoida peamiselt nelja harrastusega: võimlemine, korvpall, võrkpall ja tennis.

Spordibaasid

Aasta-aastalt on suurenenud linnas asuvaid TÜ spordibaase kasutavate inimeste arv, kellest 80% moodustavad ülikooli üliõpilased, õppejõud ja teenistujad. Täiskoormusega töötavad kõik spordisaalid, suvel staadion, tenniseväljakud. Suurimad kasutajad väljaspool ülikooli on linna spordikoolid ja üldhariduskoolid. Viimastel aastatel spordibaasidesse tehtud investeeringud hakkavad tulemusi andma. Tõusuteel on üliõpilassport, ülikooli spordibaasides peetakse Eesti meistrisarjade finaalvõistlusi. Teisalt ei olnud aastal 2000 spordibaasidele investeeringuteks raha eraldatud, mistõttu sai spordibaasides teha üksnes korrastus- ja hooldusremonditöid.

Ülikooli ja linna ühise tööna Tartu esindusstaadioniks renoveeritud ülikooli staadionil peeti 2000. a rahvusvahelised Gustav Sule mälestusvõistlused. Samuti ülikooli ja linna koostöös remonditi Ujula 4 spordihoone sportmängude saali põrandad, riietus- ja du¨iruumid ning paigaldati sahteltribüünid. Spordihoone juurdeehituse valmimisega said uued ruumid spordibaaside direktsioon, kehakultuuriteaduskonna spordikeskus ja spordiklubi. Samas on kergejõustikumaneež sulgemise ohus, kui lähemal ajal investeeringuteks vahendeid ei leita. 2000. aastal alustati Toome tenniseväljaku kunstkatte väljavahetamist. Lai 37 võimla remonditi 2000. aastal, kuid võimla Jakobi 5 on muutunud praktiliselt kasutamiskõlbmatuks. Kuigi sõudebaas viidi üle elektriküttele, uuendati elektrisüsteem ja tehti korrastustöid, ei vasta selle üldine ehituslik seisund kaasaja nõuetele. Kokkuvõttes vajavad kõik eelnimetatud rajatised suuri investeeringuid, arvestades amortisatsiooni kõrget taset.

Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus (end Kääriku Spordibaas) jätkas 2000. a tööd ülikooli asutusena, sest ümberkujundamine sihtasutuseks Kääriku-Tehvandi Olümpiakeskus ei käivitunud. Suurematest töödest jõudis lõpule esimese ühiselamu ümberehitus hotelliks, heakorrastati territooriumi, suusastaadioni ja suusaradu, eriti Kekkose rada, abilisteks kehakultuuriteaduskonna üliõpilased. Ülikooli teaduskonnad, osakonnad ja asutused on taasleidnud Kääriku oma koolituste jm ürituste läbiviimiseks. Valmis Kääriku interneti kodulehekülg, kuid telefoni vahendusjaama puudumise tõttu pole Käärikul seni internetiühendust. Osaleti turismimessidel Tallinnas ja Helsingis. Koostöös Otepää Looduspargi ja teiste piirkonna puhkeasutustega valmis Tehvandi-Kääriku matkarada, alustati ettevalmistustöid valgustatud suusaraja ehituseks. Rahalise või materiaalse abiga on Käärikut toetanud Otepää Looduspark, Regionaalarengu SA, Hasartmängumaksu SA, AS Ilves Extra, AS Elwo, AS Palivere Puidutööstus, AS Pühajärve Puhkekodu jt. Hea koostöö oli aktsiaseltsidega Trio LSL, Postimees, TV ja ETV ning Tartu Linnavalitsusega, samuti paljude spordialaliitude ja klubidega.

Peatükk 7 \"TUGITEGEVUS\" jätkub:
7.3. Põhitegevust toetav ettevõtlus