8. Finantseerimine

8.1. Eelarve täitmine

Tartu Ülikooli Nõukogu kinnitas 17. detsembril 1999. aastal ülikooli 2000. aasta eelarve kogumahus 523,87 miljonit krooni. Eelarveaasta sees otsustas Vabariigi Valitsus muuta oluliselt internide ja residentide õppe finantseerimist, mistõttu Tartu Ülikool oli sunnitud vastu võtma lisaeelarve. Lisaeelarve võeti vastu 2. juunil ja sellega vähendati õpperahade riiklikku sihtfinantseerimist. Lisaeelarvesse lülitati täiendavalt kaks kapitalieelarve objekti (matemaatikateaduskonna õppehoone ja ühiselamu Pepleri 14), mille finantseerimise allikaks oli ülikooli poolt võetav laen. Aasta jooksul tehti eelarvesse veel mitmeid väikesi täpsustusi. Kokkuvõttes kujunes ülikooli 2000. aasta eelarve mahuks 529,16 miljonit krooni (lisa 8.1). Tegelikkuses laekus eelarvesse 540,74 miljonit krooni, s.o 102,2% eelarve mahust. Kui arvestada, et tänu eelarve heale täitumisele jättis ülikool 9,2 miljonit krooni laenu võtmata, siis võib eelarve täitmisega rahule jääda.

Tabelis 8.1 on võtmearvud, mis iseloomustavad 2000. aasta eelarve täitmist.

Tabel 8.1

8.2. Põhieelarve täitmine (vtLisad 8.2 ja 8.5)

Riigieelarveliste eraldiste maht põhieelarves oli 322,97 miljonit krooni ja see laekus täies mahus. Riigieelarveväliste vahendite laekumiste plaan oli konservatiivne — planeeritud 125,79 miljoni krooni asemel laekus 147,05 miljonit krooni ehk 116,9% planeeritust. Kui teaduse finantseerimisega seotud lepingute maht oli eelarves selgelt alla planeeritud, siis õppeteenustasude ja avatud ülikooli enamlaekumised näitavad seda, et noorte soov omandada kõrgharidust on väga suur ka siis, kui selle eest tuleb ise maksta.

Meeldiv on tõdeda, et 10 teaduskonnast 9 täitsid tulude plaani, mis annab alust loota, et teaduskonnad täitsid ka kõik eelarves püstitatud eesmärgid. Kõikidel ülikooli kolledžitel läks möödunud eelarveaastal paremini, kui loodeti. Ainsad struktuuriüksused, kus loodetud tuludele jäädi oluliselt alla, olid Tehnoloogiakeskus ja spordibaasid.

Põhieelarve kulusid struktuuriüksuste järgi vaadates näeme, et 3 teaduskonda (US, FL, KK) lõpetasid aasta miinusjäägiga. Kui filosoofia- ja kehakultuuriteaduskond on saanud jooksva aasta eelarve sisuliselt tasakaalu, siis usuteaduskonna puhul on miinus aasta jooksul oluliselt kasvanud.

Paljud aasta alguse miinusjäägid osakondades ja asutustes õnnestus möödunud aastaga likvideerida, sealhulgas mitmed kroonilised miinused (Narva Kolledž, spordiklubi, reklaammaterjalid üldosakonnas, täppisteaduste kool, mõned osakonnad haldusdirektori vastutusalas, ajaloo muuseum). Raamatupood on oma miinusjääki mõnevõrra vähendanud, kuid transpordiosakond ja raamatukogu suurendanud.

Paraku lisandus ka üks suur probleem — Kääriku spordibaas, kus hotelli renoveerimine ja sisustamine läks kallimaks, kui taotleti ja kinnitati eelarves.

8.3. Kapitalieelarve täitmine (vtlisa 8.3)

Ülikooli nõukogu kinnitas kapitalieelarve mahus 46,10 miljonit krooni, millest aruandeaastal laekus 33,42 miljonit krooni. Kapitalieelarve laekumised, mis jäid laekumata, on reaalsed ja laekuvad 2001. aastal. Aruandeaastal tehti investeeringuid hoonetesse (kapitalieelarvest) kogusummas 15,03 miljoni krooni ulatuses.

Suuremad investeeringud (üle 1 miljoni krooni) möödunud aastal on toodud tabelis 8.2.

Tabel 8.2

Väiksemaid investeeringuid tehti lisaks kapitalieelarvele ka struktuuriüksuste endi eelarvetest ja hooldusremondi projekti raames.

Kapitalieelarvesse kinnitatud objektidel ei lõpetatud kõiki planeeritud töid viiel objektil (peahoone, raamatukogu, Pärnu Kolledži hoone, matemaatikateaduskonna hoone, ühiselamu Pepleri 14). Need investeeringud jätkuvad 2001. aastal.

8.4. Eelarveväliste vahendite laekumine ja kasutamine (vtlisa 8.4)

Ülikooli jaoks eelarveväliseid vahendeid (ülikool on ainult operaator, kes teostab sihtotstarbelisi väljamakseid) laekus 100%, kuid kasutamisel tuli emeriitprofessorite tasudes puudu ligi 800 tuhat krooni ja kriitiline olukord on kujunenud ka sõidusoodustustega. Kuigi aasta lõppes 28 tuhandelise plussjäägiga, on sõidusoodustuse osas tegemata väljamaksed novembri- ja detsembrikuu eest (mahus 761,6 tuhat krooni).

Stipendiumide raha jäi aasta lõpuks kasutamata 558,3 tuhat krooni, sellest suurema osa moodustas välisüliõpilastele ettenähtud stipendium. Välisüliõpilaste arv ja siinoleku aeg kujunesid planeeritust tagasihoidlikumaks.

8.5. Eelarve täitmise võrdlus 1999–2000

Tabelislisa 8.6 on võrreldud Tartu Ülikooli eelarvete laekumisi aastatel 1999 ja 2000. Riigieelarvelised eraldised on võrreldes möödunud aastaga vähenenud kokku 5,1%, eriti oluliselt on vähenenud riigi toetus koolituskuludeks.

Märgatav kasv võrreldes möödunud aastaga on saavutatud riigieelarveväliste laekumiste osas ja see on kindlustanud ka põhieelarve tulude enamlaekumise aruandeaastal. Õppeteenustasude ja välisgrantide enamlaekumine on üle 40% ja sihtotstarbelisi vahendeid on hangitud üle kahe korra rohkem. Mõningane langus on toimunud innovatsioonifondi laekumistes ja ETF grantide eraldistes.

Kõik ülikooli tugistruktuuri asutused on oma tulusid võrreldes möödunud aastaga kasvatanud, välja arvatud ülikooli kohvikud.

Kapitalieelarve laekumised on eelmise perioodiga võrreldes vähenenud ligi kolm korda ja selle põhjuseks on investeerimisprogramm, mille alusel laenati 1999. aastal 55,0 miljonit krooni, kuid aastal 2000 võeti täiendavat laenu ainult 5,8 miljoni krooni ulatuses.