2003. aasta pressiteated

.

TÜ ÕIGUSTEADUSKONNA ÜLIÕPILASTE ÕIGUSABIBÜROO ALUSTAB TAAS TÖÖD

Tänasest, 13. oktoobrist avab taas uksed TÜ õigusteaduskonna üliõpilaste õigusabibüroo, kus Tartu Ülikooli kolmanda aasta juuratudengid annavad tasuta õigusabi.Õigusabi antakse neli korda nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel ajavahemikul 16-19 ning laupäeval kell 10-13. Õigusabi saamiseks on vajalik büroo tööaegadel ette registreerida telefonil 07 375 995. Tänavune hooaeg on õigusabibüroole juba viies. Büroos saavad õigusteaduskonna üliõpilased praktilise töö kogemusi nii dokumentide koostamises kui ka kohtus abivajajaid esindades ning üliõpilased hindavad sellist õppevormi väga kõrgelt. Bürool on ka oma mailiaadress: juuraabi [ät] ut [dot] ee. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ õigusteaduskonna juhendav õppejõud Andreas Kangur, e-post: andreas [ät] iur [dot] ut [dot] ee

ÜLIKOOLIS TOIMUVAD ARSTITEADUSKONNA PÄEVAD

9. - 11. oktoobrini toimuvad Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna aastapäevaüritused. Tänavused 28. arstiteaduskonna päevad on pühendatud rahvatervishoiule ning farmaatsia kui eelisarendatava valdkonna tulevikuvõimalustele.Reedel, 10. oktoobril kell 9.00 toimub Biomeedikumis õppejõudude, teadurite, doktorantide ja magistrantide teaduskonverents. Laupäeval, 11. oktoobril algavad üritused kell 10.00 vastrenoveeritud ja uue näoga A. Linkbergi nimelises auditooriumis (Puusepa 8) konverentsiga "Rahvatervishoid". Konverentsil teeb TÜ tervishoiu instituudi juhataja prof Raul-Allan Kiivet ettekande teemal "Teadus- ja arendustegevus TÜ tervishoiu instituudis", rahvatervise õpetamisest Tartu Ülikoolis räägib emeriitprof Astrid Saava, ettekande "Arst on hea haiguste ennetaja" teeb Ain Aaviksoo Sotsiaalministeeriumist ning ministeeriumi tervise arengu instituudi juhataja Maarike Harro teeb ettekande instituudi väljakutsetest ja võimalustest. Konverentsi ettekannetele järgneb diskussioon, milles käsitletakse eesti rahvastiku peamisi terviseohte tänasel päeval ja lähitulevikus, efektiivseid võimalusi rahvastiku tervise parandamiseks ning TÜ arstiteaduskonna rolli ja ülesandeid rahvastiku tervise arendamisel. Laupäeval kell 14.00 algab aktus TÜ aulas, kus esinevad sõnavõtuga EV haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ja vastne EV sotsiaalministri abiminister Külvar Mand, kes lubas keskenduda oma ametis meditsiiniküsimustele. Akadeemilise loengu peab aktusel prof Peep Veski teemal "Ravimpreparaatide väljatöötamise tulevikusuunad" Lisaks antakse aktusel kätte arstiteaduskonna medalid. Kõrgeima autasu, millega väljendatakse tunnustust arstiteaduskonnale osutatud teenete eest, saavad farmaatsia instituudi juhataja prof Peep Veski, ülikooli kliinikumi närvikliiniku arst-õppejõud Väino Sinisalu, endine Eesti Arstide Liidu president, psühhiaater Andres Lehtmets, psühhiaatriakliiniku kauaaegne õppejõud dots Lembit Mehilane ja farmakoloogia instituudi dots Margareete-Helge Otter. Aktusel toimub ka magistridiplomite kätteandmine, eriarsti kutsetunnistuste kätteandmine ja teaduskonverentsi parimate autasustamine. Lisainfot ürituse kohta saab aadressil: http://www.med.ut.ee/Teadus/Konverents.html. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ arstiteaduskonna dekanaadi juhataja tuuli Ruus, tel: 07 375 325

TÜ KOLLED´ITE ÜLIÕPILASED TUTVUVAD TARTUS ÜLIKOOLIGA

10. – 17. oktoobrini toimuvad Tartus ülikooli kolledžite orientatsioonipäevad, mille raames nelja kolledži ligi 250 esmakursuslast tutvuvad Tartu Ülikooli ja Tartu linnaga.Reedel, 10. oktoobril külastavad Tartut Türi ja Narva kolledži esimese aasta üliõpilased. 15. oktoobril on Tartus ülikooliga tutvumas Pärnu kolledži ja 17. oktoobril Tallinnas asuva ülikooli õigusinstituudi esmakursuslased. Orientatsioonipäevade eesmärk on ülikooli ja kolledžite üliõpilaste akadeemilise ühtekuuluvustunde tekitamine ja alma materi tutvustamine. Päeva raames toimub üliõpilastele infotund, kus tutvustatakse õppekorraldust Tartu Ülikoolis ning õppimisvõimalusi TÜ üliõpilasena välismaal, räägitakse tuutorlusest ja üliõpilasorganisatsioonidest. Päeva käigus kohtuvad üliõpilased oma nö koduteaduskonnaga ja toimuvad ekskursioonid ülikooli raamatukogus. Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Türil õppivad ülikooli tudengid tutvuvad ülikooli kõrval ka Tartu linnaga. Tartu külastus lõppeb aulaprogrammiga, kus ülikooli aulas esineb tudengitele ajaloolane Hillar Palamets. TÜ regionaaltegevuse peaspetsialisti Aire Luts-Vähejausi sõnul annavad orientatsioonipäevad Eesti eri paikadest tulnud Narvas, Pärnus, Türil või Tallinnas õppijatele võimaluse teadvustada end akadeemilise pere liikmetena. Noorte jaoks on ülikooli akadeemilisuse, traditsioonide ja sajanditepikkuse ajaloo tunnetamine väga oluline. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ regionaaltalituse peaspetsialist Aire Luts-Vähejaus, tel: 051 76 484

TARTUS TOIMUB VAIMSE TERVISE HEAOLU KONVERENTS

9. ja 10. oktoobril toimub Tartus rahvusvaheline konverents "Head mõtted vaimse heaolu praktikas". Konverentsi eesmärgiks on vaimse heaolu praktika parimate kogemuste tutvustamine ning heade ja halbade kogemuste analüüs.Konverents algab neljapäeval, 9. oktoobril kell 11.00 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse saalis (Staadioni 48), 10. oktoobril jätkatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku saalis (Ravila 31). Konverentsi esimene päev on mõeldud ennekõike kitsamale professionaalide ringile, kuid teine päev on eelregistreerimisega avatud kõigile soovijatele. Konverents on oma nime laenanud Tartu linna motolt – "Heade mõtete linn", mis iseloomustab hästi Tartus pikaaegselt praktiseeritud psüühika häiretega inimeste väärtustamise, abistamise, ravi ja hoolekande kogemusi. Konverentsi esimese päeva eesmärk on jagada kogemusi nii Tartu, Eesti kui ka rahvusvahelises mastaabis esile tõstmist väärivate näidete kaudu. Teisel päeval analüüsitakse erinevaid häid ja halbu praktikaid erinevate riigikordade ja ajajärkude kaudu. Osalejaid ja ettekandjaid on Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist ja Suurbritanniast. Konverentsi korraldajateks on SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik. Konverentsi toetab Tartu Linnavalitsus ja Balti riikide ja Rootsi ühisprojekt "Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni arendamine Balti riikides". Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Ene Saaremets, tel: 07 361 500

TARTU ÜLIKOOL KUTSUB ARENGUKONVERENTSILE

Tartu Ülikool korraldab 24. ja 25. oktoobril Tartus ülikooli arengukonverentsi pealkirja all "Ülikooli väljakutsed", mille eesmärk on arutada ja kuulata ülikooli partnerite ning avalikkuse seisukohti ülikooli arengu ja rolli kohta ühiskonnas.Tartu Ülikool on igakülgselt analüüsinud oma senist tegevust eesmärgiga koostada strateegiline arengukava eelseisvateks aastateks, mil Eesti liitumine Euroopa Liiduga toob kaasa uued väljakutsed nii ülikoolile kui ka kogu Eestile. Tuginedes ülikooli poolt koostatud eneseanalüüsi aruandele, hindas ülikooli tegevust Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (EUA) egiidi all tegutsev rahvusvaheline komisjon, kes andis omapoolsed soovitused ülikooli tuleviku kujundamiseks. Käesoleva aasta kevadel võttis ülikooli nõukogu vastu strateegilise arenguplaani aastani 2008, milles määratleti ülikooli mission – olla kõrgelt haritud Eesti alalhoidja ja edendaja maailmatasemel teadusloome ja teaduspõhise kõrghariduse andmise kaudu. Tuginedes nendele dokumentidele koostas ülikool arenguplaani elluviimiseks tegevuskavad nii kogu ülikooli kui ka tema nelja tegevusvaldkonna – humaniora, medicina, realia ja socialia – tarvis. Ülikooli arengukonverentsile on kutsutud mõtteid avaldama Riigikogu esinaine Ene Ergma, peaminister Juhan Parts, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees Meelis Virkebau, Kaubandus-tööstuskoja esimees Toomas Luman ja paljud teised ühiskonna arvamusliidrid. Konverentsi teisel päeval jätkuvad arutelud neljas nimetatud teadusvaldkonnas, kus valdkondlikku diskussiooni juhivad TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo, teadusprorektor prof Ain Heinaru, prorektor prof Jaak Kangilaski ja prof Jüri Sepp. Käesolevaga esitab Tartu Ülikool valminud arengukava aruteluks ja seisukohavõttudeks oma partneritele ja avalikkusele. Tartu Ülikooli tulevik on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna tulevikuga ja Eesti tulevik omakorda rahvusülikooli tulevikuga. Ülikool ootab kõigi oma partnerite panust selle ühise tuleviku kavandamisse. Ettepanekuid ja seisukohti ootab ülikool aadressile Madis [dot] Saluveer [ät] ut [dot] ee. Ülikooli arengukonverentsi kava ja muud lisamaterjalid asuvad aadressil /arengukonverents. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Karin Jaanson, tel: 07 375 507, 053 433 107

TÜ AKADEEMILINE SPORDIKLUBI TÄHISTAB 95. AASTAPÄEVA

Reedel, 3. oktoobril kell 17.00 algab ülikooli aulas Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi 95. aastapäeva pidulik aktus, mille avab TÜ rektor ja ülikooli spordinõukogu esimees prof Jaak Aaviksoo.Avakõne järel teeb Vello Lään ettekande ülikooli spordiklubi ajaloost, järgnevad Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimani, Tartu abilinnapea Laine Jänese ja üliõpilassportlase Maidu Lahe sõnavõtud. Ülikooli akadeemiline spordiklubi nimetas aastapäeva puhul kuus auliiget, kellel on väljapaistvad teened sporditegevuse arendamisel Tartu Ülikoolis ja Eestis tervikuna. Aktusel austust pälvivate auliikmete seas on Eesti Olümpiaakadeemia asutaja, TÜ spordifüsioloogia emeriitprofessor Atko-Meeme Viru, kellel on kehakultuuriteaduskonna dekaanina sporditegevuse arendamisel ülikoolis suured teened. Eeskätt sporditegevuse osas pälvivad tunnustust Ilmar Kullam, kes on Helsingi OM-i hõbe, Euroopa meister, Eesti teenekas korvpallitreener ja riikliku spordi elupreemia laureaat ning Heino Lipp, ülikooli omaaegse kergejõustiku kateedri õppejõud, väga mitmekülgne maailma tippu kuulunud kergejõustiklane, kellel poliitilistel põhjustel jäi sõitmata Helsingi OM-le (võitmata jäi reaalne medal). Austust pälvivad veel Edgar Naarits – Eesti edukaim naiskorvpallitreener, kauaaegne TÜ naiskonna treener ja hinnatud õppejõud, Martin Kutman – ülikoolis õppejõuna 100 semestrit töötanud kergejõustikutreener ja treenerite kasvataja, omaaegne rekordiomanik teivashüppes ning Valter Lenk – Eesti Akadeemilise Spordiliidu taasasutaja, üliõpilasmängude taaskäivitaja ning rohkete õppevahendite ja aastaraamatute autor. Ülikooli spordiklubi reorganiseeriti 2002. aasta kevadel eesmärgiga arendada sihipäraselt ülikooli mitmekülgset sporditegevust ja kasutada otstarbekalt olemasolevaid ressursse. Selle tulemusena koondati ülikooli sporditegevuse edendamisega seotud funktsioonid ühe organisatsiooni alla. MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on 4. oktoobril 1908 asutatud ühenduse Üliõpilaste Ring Sport ja 17. veebruaril 1922 asutatud ühenduse Üliõpilaste Seltsi Sport reorganiseerimisel asutatud Eesti Akadeemilise Spordiklubi õigusjärglane. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ Akadeemiline Spordiklubi, Triinu Rätsep, 07 375 371

TÜ KUNSTIMUUSEUM AVAB ANTIIGI MOTIIVIDE NÄITUSE

Reedel, 3. oktoobril kell 16.00 toimub Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis näituse "Tänapäeva Minotauros – antiigi motiive eesti kunstis" avamine.Ülikooli kunstimuuseumis eksponeeritakse esmakordselt antiigiteemalist valikut eesti maalist, skulptuurist ja graafikast 1960ndatest kuni tänapäevani eesmärgiga uurida, mil moel antiik eesti kunsti üldse puudutab. Valitud tööd peegeldavad erinevaid tasandeid, mille kaudu antiik võib sattuda kunsti – kas siis reisimuljete, otsesema müüditõlgenduse või abstraktsema klassikaliste väärtuste käsitluse kaudu. Eesti vanima muuseumi kipsvalandite kogu ahvatleb võrdlema tänapäeva minevikuga: kuidas kajastub ajas ja ruumis kauge antiigipärand eesti kunstis, milline on uue ja vana koosmõju. Elmar Kitse, Ülo Soosteri, Peeter Mudisti, Jüri Arraku, Mall Nukke jpt kunstnike looming pärineb Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone, ülikooli ja kunstnike endi kogudest. Jüri Arraku graafilised lehed Leda luigega ja Europe röövimine, on kunstniku kingitus ülikooli kunstimuuseumile tema 200. sünnipäevaks. Näitust saab vaadata 25. novembrini. Lisainfot näituse kohta saab aadressilt /artmuseum/uus_naitus.html. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ Kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tel: 07 375 857

ÜLIKOOLIS TOIMUB RAHVUSVAHELINE E-ÕPPE KONVERENTS

1.-4. oktoobrini toimub Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents "e-õpe loodusainetes ja keskkonnahariduses", mis on pühendatud infotehnoloogia kasutamisele tavakooli aineõppes. Konverentsi avaistung algab TÜ Ajaloo Muuseumis neljapäeval, 2. oktoobril kell 9.00.Rahvusvahelisele üritusele on registreerunud 78 osavõtjat 11 riigist. Programmis on tähtis osa ettekannetel ja arvutiklassi tundidel, mis tutvustavad haridusele suunatud Internetiressursse ning nende rakendamist koolis. Konverentsi ühe korraldaja Ülle Kikase sõnul toimub tänapäeval järjest rohkem operatsioone nii ühiskonnas kui ka töökohtadel virtuaalse meedia vahendusel, seega tuleb ka lapsi koolis selleks ette valmistada, seda enam, et Internet pakub piiramatuid võimalusi huvitavaks õppimiseks. Konverents keskendub Maa loodust ja keskkonda käsitlevate virtuaalsete ressursside kasutamisele hariduses. Ettekandjate hulgas on GLOBE programmi tehnoloogiadirektor USA-st ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) esindaja, aga ka tegevõpetajad Inglismaalt, Hollandist, Norrast, Poolast, T¨ehhist, Eestist, jm. sest ilma õpetajapoolse valmisoleku ja oskusteta jäävad kõik Internetis leiduvad väärtused hariduse jaoks kasutamata. Konverentsi korraldavad Tartu Ülikool ja Euroopa Komisjoni poolt finantseeritav Socrates-Minerva programmi projekt "e-LSEE". See 2001. aastal alguse saanud projekt oli esimene Euroopa Liidu tsentraalne haridusprojekt, mille koordineerimise õiguse sai Eesti institutsioon – Tartu Ülikool. Peamiseks tulemiks on tegevõpetajate koostatud html formaadis õppematerjalid http://www.gridw.pl/socrates/, milles ainekava erinevate teemade õppimiseks kasutatakse visuaalset või numbrilist informatsiooni GLOBE programmi kodulehelt. Kuue Euroopa riigi õpetajate koostöö e-õppe vallas sai alguse varasemast suhtlemisest ülemaailmse GLOBE programmi raames. Täpsem info konverentsi kohta asub aadressil /eLSEEConf. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ keskkonnafüüsika instituut, Ülle Kikas, tel: 07 375 857, 053 410 150

TARTUS TOIMUB SUUR ROMAANIKONVERENTS

29. septembrist kuni 1. oktoobrini toimub Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) 5. rahvusvaheline konverents "Romaanižanr tänapäeva maailmakirjanduses: hüpe või seisak?"Konverentsi avamisel 28. septembril tuleb esitlusele EVKA rahvusvahelise aastakirja "Interlitteraria" vastne vabateemaline number (8/2003). Esmaspäeval, 29. septembril kell 15.30 peab konverentsi sissejuhatava kõne Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) täitevkomitee liige, "Canadian Review of Comparative Literature" peatoimetaja Jonathan Hart. Alberta Ülikooli (Kanada) professor Hart on ühtlasi luuletaja ning ta esineb lüürilises laadis Tartu Kirjanduse Majas 29. septembri õhtul kell 19.00. Kümnest riigist pärit osavõtjad valgustavad konverentsi raames tänapäeva romaanižanri seisundit nii "keskustes" kui ka "perifeeriates", arutavad postmodernismi ja modernismi vahekordi romaanis, ulmeromaani ja feministlikku ning maskulinistlikku romaani, ajaloo ja fiktsiooni, teooria ja praktika seoseid jm. Konverentsil esineb arvukalt eesti noori kirjandusteadlasi. Konverentsi ühe peamise eestvedaja, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse prof Jüri Talveti kõrval esinevad rahvusvahelisel üritusel ülikoolist veel Piret Viires eesti kirjanduse õppetoolist, Marina Gri¨akova ja Leena Kurvet-Käosaar maailmakirjanduse õppetoolist, prof Krista Vogelberg, dots Reet Sool inglise filoloogia õppetoolist jt. Konverentsi toetavad Eesti teadusfond ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi põhiline töökeel on inglise keel. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ maailmakirjanduse prof Jüri Talvet, tel: 07 375 350, 07 375 223

ÜLIKOOLIS TOIMUB EESTI GEOLOOGIDE ÜLEMAAILMNE KOKKUTULEK

26. ja 27. septembril toimub Eesti geoloogide neljas ülemaailmne kokkutulek pealkirja all "Eesti geoloogia uue sajandi künnisel". Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli geoloogia instituut ja Eesti Geoloogia Selts.Reedel, 26. septembril peetakse Tartu Ülikooli Raamatukogus ettekandeid. Teemadering hõlmab geoloogia õpetamist uue sajandi künnisel, Eesti hüdrogeoloogilist mudelit ja selle kasutamist, maavarade osa tuleviku-Eestis, Eesti maardlate väärtust ja palju muud geoloogia valdkonnaga seonduvat. Päev kulmineerub piduliku koosviibimisega Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis. Laupäeval, 27. septembril toimub ekskursioon marsruudil Tartu – Kalana – Raigastvere – Kodavere – Kallaste – Inglimäe – Tartu. TÜ geoloogia instituudi teaduri, ülemaailmse kokkutuleku ühe korraldaja Argo Jõelehe sõnul on konverentsi eesmärk tutvustada nii avalikkusele kui ka geoloogidele endile eri valdkondi, millega geoloogia kokku puutub. Konverents annab hea võimaluse tutvuda üksteise tööde ja viimaste aastate saavutustega. Täpsem info Eesti geoloogide ülemaailmse kokkutuleku kohta asub aadressil /BGGL. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ geoloogia instituut, Argo Jõeleht, tel: 07 375 815, 07 375 836

EESTI KEELE ÕPETAMISE ALGUSEST ÜLIKOOLIS MÖÖDUB 200 AASTAT

Kolmapäeval, 24. septembril toimuvad Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juubeliüritused, millega tähistatakse 200 aasta möödumist eesti keele õpetuse algusest Tartu Ülikoolis.

Juubeliüritused algavad kell 9.30 õppejõudude mälestamisega Tartu Raadi kalmistul. Ringkäik algab esimese eesti keele lektori Friedrich David Lenzi kalmult, käiakse veel Friedrich Robert Faehlmanni, Paul Ariste, Arnold Kase, Johannes Voldemar Veski, Mihkel Veske, Karl August Hermanni jt kalmudel. Kell 11.00 algab ülikooli aulas juubelikonverents, kus avasõnad lausub TÜ prorektor prof Jaak Kangilaski. Avasõnadele järgneb prof Mati Erelti ettekanne teemal "Tänapäeva eesti keele õpetamine ja uurimine Tartu ülikoolis". Eesti keele ajaloo ja murrete õpetamisest ning uurimisest Tartu ülikoolis räägib prof Karl Pajusalu, eesti keele õpetamisest ning uurimisest võõrkeelena ja teise keelena räägib prof Birute Klaas. Viimase ettekande peab prof Tiit-Rein Viitso teemal "Soome keel ja läänemeresoome keelte professuur Tartu ülikoolis". Kell 15.30 avab prof Mati Erelt Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis näituse, mis kajastab eesti keele õpetamist ülikoolis 200 aasta vältel. 1803. aastal hakati eesti keelt õpetama usuteaduskonna üliõpilastele, tulevastele eesti koguduste pastoritele. Alles iseseisvas Eesti Vabariigis sai eesti keelest ülikooli õppe- ja asjaajamiskeel, loodi rahvusteaduste professuurid ja hakati ette valmistama eesti keele uurijaid ja emakeeleõpetajaid. 200 aasta eest loodud tagasihoidlikust lektorikohast on tänaseks välja kasvanud kuus professuuri.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ eesti keele õppetooli õppekorralduse spetsialist Mare Sepp, tel: 07 375 224

TÜ RAAMATUKOGUS AVATAKSE ÜLIKOOLI DOKTORITÖÖDE NÄITUS

Neljapäeval, 18. septembril kell 15.00 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus näitus "Valik Tartu Ülikooli doktoritöid (1998-2003)". Näituse avab Tartu Ülikooli õppeprorektor prof Tõnu Lehtsaar.Näitusel eksponeeritakse 37 doktoritööd kõigist teaduskondadest, kus sel ajavahemikul on doktoritöid kaitstud ning annab ülevaate doktorantide uurimistemaatikast. Kokku on ülikoolis viimasel viiel aastal kaitstud ca 250 doktoritööd, mis moodustab umbes 70% kõigist Eestis kaitstud kraadidest. Näituse on koostanud Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakond ning ülikooli raamatukogu. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ teadus- ja arendusosakonna teadustalituse peaspetsialist Viktor Muuli, tel: 07 375 617

TÜ SOTSIOLOOGIA JA SOTSIAALPOLIITIKA OSAKOND ESITLEB UUT PEREPOLIITIKA RAAMATUT

Reedel, 19. septembril kell 10.00–14.00 toimub Tallinna Maailmakaubanduskeskuse suures konverentsisaalis raamatu "Millist perepoliitikat me vajame?" esitlus ja perepoliitika seminar. Uus Eesti perepoliitikat käsitlev raamat on koostatud Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna õppejõudude ning üliõpilaste poolt.Perepoliitika seminari avasõnad lausub TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna prof Dagmar Kutsar, kes oli projekti Eesti poolne koordinaator. Avasõnadele järgneb Suurbritannia Loughborough Ülikooli Euroopa Uuringute Keskuse prof ja projekti koordinaatori Linda Hantrais’i ettekanne. Perepoliitilistest meetmetest Eestis kõneleb seminaril ülikooli doktorant Katre Pall, tööelu ja pereelu ühitamisest räägib magistrant Kati Karelson. Seminarile järgneb kell 11.40 plenaaristung teemal "Millist perepoliitikat me vajame?", kuhu Eesti perepoliitika hetkeolukorra ja tuleviku üle on arutlema kutsutud sotsiaalteadlased, poliitikud ja kolmanda sektori esindajad. Paneeldiskussioonis osalevad TÜ emeriitprof Ene-Margit Tiit, TÜ õppejõud Mare Ainsaar, Riigikogu liige Katrin Saks, rahvastikuministri nõunik Kristina Täht ja liikumise "Eesti Lapse Eest" esindaja Tiina Veismann. Kell 13.10 algab uue perepoliitika raamatu esitlus. Raamat kajastab aastatel 2000-2003 läbi viidud Euroopa Komisjoni 5. Raamprogrammi projekti "Improving Policy Responses and Outcomes to Socio-Economic Challenges: changing family structures, policy and practise" (IPROSEC) tulemusi. IPROSECi partnerriikideks olid 8 Euroopa Liidu liikmesmaad (Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia) ja 3 kandidaatmaad (Eesti, Poola, Ungari). Raamatu "Millist perepoliitikat me vajame?" artiklite autoriteks on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, professor Dagmar Kutsar, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna magistrandid ning doktorandid Eneken Juurmann, Kairi Kasearu, Kaja Oras, Katre Pall, Andra Reinomägi. Lisaks IPROSEC-projekti tulemustele on artiklites kajastatud kahe teise uurimuse (Tartu üliõpilaste pereloomeliste hoiakute küsitlus 2001. aastal ning Tartumaal 1999. aastal läbi viidud uurimuse "Laste arvu perekonnas mõjutavad tegurid") andmeid. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, Kati Karelson, tel: 07 375 929, 056 482 890

ÜLIKOOLIS ALGAB SAKSA-EESTI AKADEEMILINE NÄDAL ACADEMICA VII

Esmaspäeval, 22. septembril kell 12 avab TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo ülikooli aulas seitsmenda Saksa-Eesti akadeemilise nädala, millele järgneb Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa haridus-, teadus- ja kultuuriministri prof Hans-Robert Metelmanni aulaloeng teemal "Euroopa ühised väärtused ja visioonid hariduses". Eestikeelse sünkroontõlkega loengule on oodatud kõik huvilised.

Akadeemilise nädala avamisel ütleb tervitussõnad Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller ning Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Jürgen Dröge. Esmaspäeval kell 11-17 toimub peahoone auditooriumis 140 traditsiooniline Saksa infopäev, kus tutvustatakse Saksamaa kultuuri ja majandust ning jagatakse infot õppimisvõimaluste ja stipendiumite kohta Saksamaal. Infopäeva raames toimub ka Saksamaa ja Euroopa kohta viktoriin, milles osalejatele loositakse kell 15 välja raamatuauhinnad. Kell 16 algab ülikooli aulas Euroopa kõrgharidusruumi käsitlev avalik diskussioon, mida juhatab ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo. Avalik diskussioon on samuti eestikeelse sünkroontõlkega. Esmaspäeva õhtul kell 18.30 kohtuvad Saksamaa ja Eesti üliõpilased teaduse ja kultuuri sihtasutuses Domus Dorpatensis. Teisipäeval ja kolmapäeval jätkuvad loengud ning seminarid teaduskondades. Saksa-Eesti akadeemilise nädala eesmärk on tihendada suhteid Saksa ja Eesti teadlaste vahel ning anda üliõpilastele võimalus kuulata Saksamaa mainekate teadlaste loenguid. Akadeemilise nädala ühe korraldaja Lea Kivi sõnul jäävad ürituse põhiraskuse kandjateks ülikooli üksteist teaduskonda, kes kutsuvad endale külla oma eriala juhtivaid teadlasi Saksamaalt ning korraldavad Academica vältel teaduskondades erialaüritusi. Akadeemilise nädala idee tekkis 1995.a sügisel ning omandas tänu innukatele eestvedajatele ning toetajatele kiiresti populaarsuse. Seekordne, järjekorras seitsmes Saksa-Eesti akadeemiline nädal kestab 25. septembrini. "Academica VII" nädala kava ja lisainfo on väljas aadressil http://www.academica.ut.ee .

Illari Lään TÜ pressinõunik
INFO: TÜ teadus- ja arendusosakonna välissuhete peaspetsialist Lea Kivi, tel: 07 376 114

TÜ TEADUSKESKUS AHHAA KORRALDAB PLANETAARIUMIÜHINGU KONVERENTSI

Tartu Ülikooli teaduskeskus AHHAA korraldab 12. kuni 14. septembrini Tartus Toomemäel Põhjamaade Planetaariumiühingu konverentsi, kuhu kogunevad teadmisi jagama tähistaevalektorid.Konverentsi avab ühingu president prof Lars Broman, kohal on ka planetaristide maailmaühingu ekspresident prof Dale Smith, kelle loengud käsitlevad muuhulgas astronoomiat lippudel ja teadust rahatähtedel. Esindatud saavad olema kõik põhjamaad, lisaks on saabumas külalisi ka Ameerika Ühendriikidest ja Botswanast. Teaduskeskuse AHHAA projektijuhi Tiiu Silla sõnul on Tartu Tähetorni astronoomiaringi ja AHHAA keskuse koostöös igal aastal läbi viidud sadu planetaariumietendusi nii tähetorni ruumes kui vabariigi koolides, jõutud on isegi Lätimaale. Praegu on klassikaline Zeissi planetaariumiprojektor vanas tähetornis ootel, AHHAA mobiilne Starlab-tähetelk aga teenindamas SõbraKeskuses näituse "Ahhaa, mullid ja nullid!" külastajaid. Starlab on kompaktne täispuhutav planetaariumitelk, mis mahutab korraga klassi jagu õpilasi. Lektor projitseerib telgi siseseinale liikuva pildi ja tutvustab selle kaudu öist põhjataevast, tähtkujusid Kreeka mütoloogias, tähistaevast lõunapoolkeral või eesti rahvaastronoomiat, demonstreerida saab aga ka näiteks bioloogilist rakku või ookeanihoovuste seaduspärasid. Lisaks toimub reede, 12. septembri õhtul AHHAA näitusel Tartu SõbraKeskuses Geenifoorumi pidulik vastuvõtt, kus erilist tähelepanu pälvib Briti Nõukogu toetusel Eestisse jõudnud näitus DNA struktuuri avastamise 50.aastapäeva tähistamiseks. Geenifoorumi peaesinejaks on 1996.a. Nobeli meditsiinipreemia laureaat prof Rolf M. Zinkernagel Šveitsist. Tartusse saabub ka Euroopa parimaks lektoriks valitud Zürichi Ülikooli neuropatoloogia prof Adriano Aguzzi, kes on viimased kümme aastat tegelenud hullulehmatõve uurimisega. Tartu Ülikooli biotehnoloogia prof Andres Metspalu koos Briti biopanga tegevjuhi dr John Newtoni ja Islandi esindaja dr Struan Grantiga võrdlevad Geenifoorumil Eesti, Briti ja Islandi geeniprojektide tänaseid saavutusi. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ teaduskeskuse AHHAA projektijuht Tiiu Sild, tel: 051 67 557

ÜLIKOOL AVALIKUSTAB MEEDIAMAJA ARHITEKTUURIKONKURSI VÕITJAD

Neljapäeval, 11. septembril kell 15.00 avab Tartu Ülikooli rektoraadi nõupidamisteruumis žürii ülikooli meediamaja konkursi pakkumiste autoriümbrikud. Parimate töödena valiti 3. septembril välja kaks pakkumist märksõnadega PURE ja META.Tartu Ülikool korraldas sotsiaalteaduskonna dekanaadi ja uue sissepääsu ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna Tiigi tänavale rajatava uue meediamaja arhitektuurse ideelahendi konkursi, kuhu kokku laekus viis tööd. Lisaks kahele parimale tööle – PURE ja META avatakse ka ostupreemia võitnud tööde PIUSA ja AIAMAIA ning töö MAESTRO autoriümbrikud. Neli parimat ideekavandit pannakse peale avalikustamist alates esmaspäevast vaatamiseks välja TÜ Raamatukogu 3. korruse fuajeesse, aadressil Struwe 1. Parimad tööd valis välja žürii, mille esimees on ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo. ´ürii teised liikmed on sotsiaalteaduskonna dekaan prof Jaanus Harro, ülikooli haldusdirektor Riho Illak, ülikooli arhitekt Martti Preem, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja dotsent Halliki Harro-Loit, dotsent Eiki Berg, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige Emil Urbel, Tartu linnaarhitekt Raivo Mändmaa ja linnakunstnik Anli Tummi. Uus neljakorruseline meediamaja rajatakse sotsiaalteaduskonna olemasoleva Tiigi 78 õppehoone juurde, millest on plaan välja arendada kaasaegne ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õpetamise keskus koos modernse infrastruktuuri, auditooriumide, stuudiokompleksi jm eritehnikaga. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ arhitekt Martti Preem, tel: 07 375 139

TARTU ÜLIKOOLI KÜLASTAB SOOME VABARIIGI PRESIDENT

Kolmapäeval, 10. septembril külastab Tartu Ülikooli Soome Vabariigi president Tarja Halonen, kes visiidi raames peab ülikooli aulas loengu teemal "Soome, Eesti ja Euroopa Liit".Soome president kohtub ülikooli nõukogu saalis rektori prof Jaak Aaviksooga, külastab eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonda ning teeb lühiekskursiooni ülikooli peahoones. Kell 12.30 algab ülikooli aulas Soome presidendi Tarja Haloneni loeng Soome Euroopa Liidu kogemuste ja Soome-Eesti suhete teemal. Loengule on oodatud kõik huvilised ning loeng toimub eesti keeles. Õigusteaduste kandidaat Tarja Kaarina Halonen on olnud Soome Parlamendi liige aastatel 1979-2000 ning 1987. aastast minister kolmes valitsuses (sotsiaal- ja tervishoiuminister, Põhjamaade koostöö minister, justiitsminister ning viimati, alates 1995. aastast kuni presidendivalimisteni aastal 2000, välisminister). Välisministrina külastas Tarja Halonen Tartu Ülikooli 21. oktoobril 1997. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel: 07 375 685

TÜ AVATUD ÜLIKOOL KUULUTAB VÄLJA TÄIENDAVA VASTUVÕTU

Seoses vabade kohtade olemasoluga pikendab TÜ avatud ülikool vastuvõttu põhiõppesse viiel erialal, dokumente saab esitada kuni 19. septembrini.Lisavastuvõtt toimub tehnikavaldkonna õpetaja, füüsikaõpetaja, keemiaõpetaja, haridusteaduse (loodusteaduslikud või reaalained) ja filosoofia erialadel. Koolides töötavatel õpetajatel on võimalus kandideerida riigieelarvelistele kohtadele esimesel neljal mainitud erialal. Kandideerimiseks vajaliku info leiab TÜ avatud ülikooli koduleheküljelt aadressil /av/tase/bakalvv.php. Dokumente võetakse vastu kella 10-16 TÜ kaugkoolituskeskuses, aadressil Lossi 24 Tartu. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ kaugkoolituskeskus, tel: 07 375 201, utop [ät] ut [dot] ee.

ÜLIKOOL TEGI TEATAVAKS MEEDIAMAJA ARHITEKTUURIKONKURSI TULEMUSED

Tartu Ülikool korraldas sotsiaalteaduskonna dekanaadi ja uue sissepääsu ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna Tiigi tänavale rajatava uue meediamaja arhitektuurse ideelahendi konkursi, kus valiti välja kaks tööd märksõnadega PURE ja META.Kolmapäeval, 3. septembril välja valitud kaks teise koha tööd – PURE ja META saavad kumbki preemiaks 40 000 krooni, nendega jätkub edasine töö. Esimene preemia otsustati jätta välja andmata vastava taseme puudumise tõttu. TÜ riigihangete teenistuse juhataja Urmas Aunini sõnul valiti parimad tööd välja viie laekunud pakkumise seast, autoriandmetega ümbrikud avatakse 11. septembril käesoleval aastal. Teised laekunud pakkumised olid MAESTRO, PIUSA ja AIAMAIA. Ostupreemia a`20 000 krooni määrati töödele PIUSA ja AIAMAIA. Parimad tööd valis välja žürii, mille esimees on ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo. ´ürii teised liikmed on sotsiaalteaduskonna dekaan prof Jaanus Harro, ülikooli haldusdirektor Riho Illak, ülikooli arhitekt Martti Preem, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja dotsent Halliki Harro-Loit, dotsent Eiki Berg, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige Emil Urbel, Tartu linnaarhitekt Raivo Mändmaa ja linnakunstnik Anli Tummi. Konkursi eesmärk oli saada huvitav ja atraktiivne ruumilahendus neljakorruselisele meediamajale, mis rajatakse sotsiaalteaduskonna olemasoleva Tiigi 78 õppehoone juurde. Meediamaja projekt oli ülikooli 2002. aasta prioriteetsete projekteerimistööde plaanis. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna meedia ja kommunikatsiooni professori Peeter Vihalemma sõnul soovib sotsiaalteaduskonna suurim osakond uuest meediamajast välja arendada kaasaegse ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õpetamise keskuse koos vastava infrastruktuuri, auditooriumide, stuudiokompleksi jm eritehnikaga. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ arhitekt Martti Preem, tel: 07 375 139

TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB AJALOOLASTE ÜMARLAUD

Reedel, 5. septembril kell 11.00 algab Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis üleriigiline ajaloolaste kokkusaamine, mille avab sõnavõtuga ülikooli prorektor prof Jaak Kangilaski.Ajaloolaste ümarlaual tutvustatakse Euroopa ülikoolide ajaloo osakondi ühendavaid koostöövõrke CLIOH ja CLIOHnet ning käsitletakse nõukogude okupatsiooni temaatikat kolme ettekande ja diskussiooniga. Kokkusaamise avamisele järgneb Andrei Fjodorovi (Peterburi Ülikool) ettekanne teemal "Eesti ja Venemaa suhted 1939-1941". Nõukogude okupatsioonist Austrias 1945-1955 teeb ettekande Siegfried Beer Grazi Ülikoolist Austrias ning Nõukogude Liidu okupatsioonist Eestis II Maailmasõja ajal teeb ettekande ajaloolane Toomas Hiio. Ettekannetele järgneb küsimustevoor ja diskussioon. Kell 14.20 on kõigil huvilistel võimalus muuseumi konverentsisaalis vaadata filmi "Okupatsioon" koos Enn Tarveli kommentaaridega. Kell 15.30 jätkavad ajalooõpetajad diskussioonigruppides, kuhu saavad soovi korral liituda ka teised huvilised. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ prorektori abi Anneli Maaring, tel: 07 376 500

TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS LÕPPES SISSEASTUMISDOKUMENTIDE VASTUVÕTT

Reedel, 29. augustil lõppes Tartu Ülikooli avatud ülikoolis sisseastumisdokumentide vastuvõtt, kokku esitati avatud ülikooli 2075 avaldust.Bakalaureuseõppesse esitati 1005 avaldust, proviisoriõppesse 33, bakalaureusetasemelt algavasse integreeritud õppesse 75, rakenduskõrgharidusõppesse 317 avaldust, õpetajakoolituse aastale esitati 27 avaldust. Magistriõppe dokumentide vastuvõtt lõppes 25. augustil ja kokku laekus 618 avaldust. Nii põhiõppes kui magistriõppes esitati riigieelarvelistele õppekohtadele kokku 518 avaldust. Kõige suurem konkurss riigieelarvelistele kohtadele oli koolieelse lasteasutuse õpetaja erialale nii Tartus kui Narva kolledžis, järgnesid eripedagoogika, inglise keel ja kirjandus ning klassiõpetaja eriala. Sisseastumiseksamid toimuvad 1. kuni 10. septembrini. Sisseastumiseksamite plaan on välja pandud ülikooli veebiaadressil /av/tase/eksamid. Lisainfot Tartu Ülikooli avatud ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /av/tase/vvinfo. Vastuvõtuotsused langetatakse 15. septembriks ja avalikustatakse hiljemalt 18. septembriks 2003. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ kaugkoolituskeskus, tel: (07) 375 201, utop [ät] ut [dot] ee

TARTU ÜLIKOOL ALUSTAB UUT ÕPPEAASTAT AVAAKTUSEGA

Esmaspäeval, 1. septembril kell 10 algab Tartu Ülikooli aulas uue akadeemilise õppeaasta pidulik avaaktus, mille avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo. Avaaktusel esinevad tervituskõnega ka Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ja Tartu linnapea Andrus Ansip.

Uue õppeaasta avaaktusel antakse esmakordselt kätte ülikooli uus autasu – ülikooli aumärk, mis rektori korraldusega on määratud Nigul Liivamäele, Mart Sõrgile, Aino Siimonile ning endistele ülikooli prorektoritele Volli Kalmule ja Hele Everausile. Avaaktusel esineb TÜ Akadeemiline Naiskoor, dirigent Vaike Uibopuu juhatusel. Ülikooli kümne teaduskonna ja Pärnu, Türi, Narva kolledži ning õigusinstituudi avaaktused toimuvad samuti 1. septembril. Kehakultuuriteaduskonna avaaktus toimub teisipäeval, 2. septembril kell 12.00 ülikooli aulas ning Euroopa kolledži magistriõppe avaaktus toimub reedel, 5. septembril kell 11.00 ülikooli aulas. Avatud ülikooli avaaktus toimub 3. oktoobril kell 12.00 ülikooli aulas. Täpne teaduskondade ja kolledžite avaaktuste kava asub aadressil /index.aw/section=889.

Illari Lään
pressinõunik

INFO: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel: 07 375 685

ÜLIKOOL AVAB NARVA MNT RENOVEERITUD ÜLIÕPILASELAMU

Reedel, 29. augustil kell 13.00 avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo vastrenoveeritud Narva mnt 25 üliõpilaselamu. Avamisele on kutsutud ka haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ning Tartu linnapea Andrus Ansip.Narva mnt üliõpilaselamu renoveerimistööd teostas Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Ligi 8 kuud kestnud 10-korruselise ja 464-kohalise elamu renoveerimise projekteeris arhitekt Uko Künnap OÜ-st U-Disain, tehnilise projekti koostas RTG Projektbüroo. 54 miljonit krooni maksnud renoveerimistööde käigus uuendati kogu endine ühiselamu alates välisfassaadist kuni tubade ja olmeruumideni. TÜ füsioteraapia neljanda kursuse üliõpilase ja endise Narva mnt 25 elaniku Merit Rossneri hinnangul on uuenenud ühiselamu meeldivalt muutunud nii seest kui väljast. Tartu ülikoolide üliõpilaselamute renoveerimise projektijuhi Heiki Pageli sõnul tuleb uuenenud Narva mnt üliõpilaselamu esimesele korrusele lisaks üliõpilasküla büroo ja juuksur, elamu renoveerimise käigus ehitati juurde ka parkimiskohti autodele. Renoveeritud Narva mnt 25 üliõpilaselamu on üks osa Tartu ülikoolide üliõpilaselamute 312 miljonit krooni maksvast renoveerimisprogrammist, mida toetavad Eesti riik, Euroopa Nõukogu Arengupank ja Tartu linn. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: Tartu ülikoolide üliõpilaselamute renoveerimise projektijuht Heiki Pagel, tel: 050 32 021

<P>TARTU ÜLIKOOLIS ALGAB KEEMIAFILOSOOFIA SEITSMES SUVESÜMPOOSION</P>

Laupäeval, 16 augustil, algab Tartu Ülikoolis Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi (ISPC) seitsmes suvesümpoosion. Kell 19 avatakse konverents TÜ Ajaloo Muuseumi valges saalis, kus avaloengu W. Ostwaldist ja füüsikalise keemia arengust Tartu Ülikoolis peab emeriitprofessor Vello Past.

Kokku on tänavusel sümpoosionil 19 esinejatüheksast riigist. Ehkki üht läbivat teemat ei ole, käsitlevad ettekanded nii keemia kui teaduse metodoloogilisi probleeme, üldisi teadusfilosoofilisi küsimusi, näiteks, kuidas määratleda teadust ning kus keemia teaduste seas paikneb ja üldisi metafüüsilisi küsimusi nagu liigimõistete osutuse probleemi keemia näitel.

Keemiafilosoofia rahvusvahelise suvesümpoosioni mitmekülgne kava peaks pakkuma huvi neile, kes tegelevad kitsalt keemia filosoofiliste probleemidega kui ka neile, keda köidavad teadusfilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogia üldisemalt.

Kuni 20. augustini toimuval konverentsil peetakse sümpoosioniettekandeid iga päev vastavalt ajakavale Lossi tn. 3, ruumis 427 ning keemiahoone auditooriumis 430. 20. augustil jätkub konverents TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuses. Esinejate nimekiri, ajakava ja ettekannete lühikokkuvõtted on kättesaadavad aadressil /flfi/ISPC/ISPC.html.

Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi 7. suvesümpoosioni eestvedaja on TÜ teadusfilosoofia õppetool koostöös Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi ning Audentese ülikooliga.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist


INFO: ISPC korralduskomisjoni sekretär Endla Lõhkivi, tel:(07) 375 315

TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS JÄTKUB ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT

Esmaspäevast, 11. augustist jätkub Tartu Ülikooli avatud ülikooli põhiõppe sisseastumisdokumentide vastuvõtt, mis kestab 29. augustini.

Kandideerida võib kahel riigieelarvelisel ja kahel riigieelarvevälisel õppekaval, kuid avaldustel tuleb märkida, kas õppekava on esimene või teine eelistus. Avalduste vormid asuvad aadressil /oo/sisseastumine/avalduste_vormidning dokumente võetakse vastu tööpäeviti kell 10-16 kuni 29. augustini.
Sisseastumisdokumente oodatakse TÜ kaugkoolituskeskuses (Lossi 24), õigusteaduskonnas õpetatavale erialale õigusteaduskonna õppehoones (Näituse 20),
TÜ Narva Kolledžis õpetatavatele erialadele Narva kolledžis (Kerese 14), TÜ Pärnu Kolledžis õpetatavatele erialadele Pärnu kolledžis (Ringi 35) ja TÜ Türi Kolledžis õpetatavale erialale Türi kolledži õppehoones (Viljandi 13B).
TÜ Õigusinstituudis õpetatavale erialale saab dokumente esitada Tallinnas Õigusinstituudis (Kaarli pst 3).
21.augustist toimub dokumentide vastuvõtt ka Tartu Ülikooli esindustes Hiiumaal, Saaremaal, Jõhvis, Tallinnas, Türil ja Võrus. Täpsem info esinduste vastuvõtuaegade kohta asub aadressil /uksused/Regionaal/index.php?lnk=kontakt.

Magistriõppe dokumentide vastuvõtt kestab 25. augustini, dokumente võetakse vastu teaduskondade dekanaatides, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakondades. Sisseastumiseksamid bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 1. kuni 10. septembrini. Sisseastumiseksamite plaan on välja pandud ülikooli veebiaadressil /av/tase/eksamid.
Tartu Ülikooli avatud ülikoolis on ka sel aastal riiklik koolitustellimus töötavatele õpetajatele: kokku 109 õppekohta bakalaureuseõppes, 26 õppekohta õpetajakoolituse aastal ja 25 kohta magistriõppes.

Lisainfot Tartu Ülikooli avatud ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /av/tase/vvinfo.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ kaugkoolituskeskuse spetsialist Kaja Karo, tel: (07) 375 200

ÜLIKOOLIS TOIMUB RAHVUSVAHELINE STATISTIKAKONVERENTS

7. kuni 12. augustini toimub Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna uues õppehoones seitsmes Rahvusvaheline Tartu Statistikakonverents, mille raames ülikooli matemaatilise statistika instituut võõrustab statistikateoreetikuid kogu maailmast.Neljapäeval, 7. augustil algav konverents on Berliinis toimuva ülemaailmse statistikakongressi satelliitüritus. Iga nelja-viie aasta järel toimuvad Tartu konverentsid on pühendatud mitmemõõtmelisele statistikale – see on valdkond, millel on rohkesti rakendusi nii elu- kui ka ühiskonnateadustes. Käesolevale konverentsile oodatakse umbkaudu sada külalist ligi kahekümnelt maalt (Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Hollandist, Skandinaavia maadest, Poolast, Lätist ja Leedust, kuid ka Ameerikast ja Jaapanist). Ettekandjate hulgas on, nagu tavaliselt, eriala tipud, kuid esinemisvõimalusi pakutakse ka noortele. Tartu Ülikoolis käesoleval aastal edukalt kaitsnud noorte statistikabakalaureuste ja –magistrite parimad tööd esitatakse konverentsil stendiettekannetena. Tänu mitmekümneaastasele rahvusvaheliste konverentside traditsioonile on Tartu statistikud tihedalt lõimunud rahvusvahelisesse statistikaellu: kuulutakse statistikaorganisatsioonidesse, esinetakse sageli konverentsidel ja mitmed noored õpivad välismaal (Rootsis, Belgias) partnerülikoolides. Seda soodustab tõsiasi, et matemaatilise statistika erialal õpivad suhteliselt tugevad tudengid – juba aastaid on sellele erialale saanud sisse vaid väga kõrgete riigieksamitulemustega tudengikandidaadid. Ka käesolevale konverentsile oodatakse kuulajatena osalema TÜ matemaatilise statistika eriala kasvandikke. Lisainfot rahvusvahelise statistikakonverentsi kohta saab aadressilt http://www.ms.ut.ee/tartu2003/. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ matemaatilise statistika instituut, prof Kalev Pärna tel: (07) 375 452, 375 453

TARTU ÜLIKOOLI VASTUVÕETUD ON SELGUNUD

Neljapäeval, 24. juulil selgusid Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse riigieelarvelistele õppekohtadele vastuvõetute nimekirjad. Vastuvõetud üliõpilaste nimekirjad pandi üles Interneti aadressile /vastuvott_2003/
ja ülikooli peahoonesse.

Tartu ülikooli vastuvõetutele saadetakse teatis vastuvõtmisest, millele ülikool ootab vastust kinnitusega õppimaasumisest hiljemalt 8. augustiks. Allkirja kinnituseks saab anda teaduskondade dekanaatides ja vastuvõtukomisjonis ülikooli peahoones. Riigieelarvelisest õppekohast loobumisel oleks soovitatav seda teatada vabas vormis kirjaga.

Vastuvõtuks vajalik minimaalne punktide arv oli kõige kõrgem hispaania keele ja kirjanduse õppekava puhul (vähim punktide arv, millega konkureeriti oli 37,8 palli 40-st, ehk 95% maksimaalsest). Hispaania keele ja kirjanduse erialale järgnesid inglise keel ja kirjandus (94% maksimaalsest), saksa keel ja kirjandus (93%) ja õigusteaduse õigusteaduskonna ning Õigusinstituudi (90%) õppekavad.
Kokku laekus Tartu Ülikooli 11 teaduskonna, 3 kolledži ja Õigusinstituudi 55 erialale 7750 avaldust 4479 tudengikandidaadilt.

Erinevalt teistest ülikoolidest ei rõhuta Tartu Ülikool suuri konkursinumbreid õpetatavatele erialadele, kuna äratoodud minimaalne punktide arv, millega saab veel kandideerida, on üliõpilaskandidaatidele orientiiriks kandideerimise otsustamisel. Minimaalne konkureerimist võimaldav punktide arv on oluline kvaliteedi näitaja. Tartu Ülikooli õppeprorektori prof Tõnu Lehtsaare sõnul eelistab ülikool kvaliteeti kvantiteedile ja võtab vastu tugevaimad üliõpilaskandidaadid.

Riigieelarvevälisele õppekohale kandideerimiseks tuleb esitada avaldus hiljemalt 8. augustiks. Kandideerimise eelduseks on vastuvõtutingimuste täitmine, mis tähendab, et sisseastuja, kes kandideerib õppekavale, kus nõutakse sisseastumiseksamite sooritamist, peab kandideerimise ajaks olema ära teinud nõutavad sisseastumiseksamid.

Õpetajate Seminari muusikaõpetaja erialale riigieelarvelistele õppekohtadele võetakse täiendavalt avaldusi kuni 25. augustini ja Pärnu kolledži kalanduse ja veekogude majandamise eriala tasulistele õppekohtadele 29. augustini.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: Vastuvõtutalituse peaspetsialist, Aime Randveer, tel: (07) 375 625.


TARTU ÜLIKOOLIS ALGAS RAHVUSVAHELINE SUVEÜLIKOOL

Täna, 21. juulil, algas Tartu Ülikoolis rahvusvaheline suveülikool, millest tänavu võtab osa ligikaudu 50 osalejat 14 riigist.

Suveülikoolis on juba õppetööd alustanud kaks rühma eesti keele kursusega algajatele, kus osaleb 17 inimest Rootsist, Jaapanist, Soomest, Prantsusmaalt, Leedust, Lätist, Shveitsist ja USA-st. 4. augustil saavad osalejad lisaks valida kolme eesti keele jätkukursuse vahel.

4.-15. augustini toimuvad suveülikooli raames lisaks rahvusvahelistele kursustele 13 eestikeelset kursust juhtimise ja personalitöö, psühholoogia, andragoogika, eesti ja võõrkeelte ning kunsti vallast. Kursused viiakse läbi põhiliselt Tartus, erandiks on vene keele kursus Narvas, loodusfotograafia Toilas ning portreekursus Hiiumaal, Kõpus. Kursused toimuvad eesti- ja inglise keeles.

Sellel aastal toimub rahvusvaheline suveülikool selle nime all teist korda, kuigi esimene eesti keele suvekursus välismaalastele toimus 1998 a. TÜ keelekeskuse eestvedamisel. Tänaseni on kursuseid on korraldatud igal aastal ning nende arv on järjest kasvanud.
Lisainfo suveülikooli kursuste kohta asub aadressil /av/summer/summer.php.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist


INFO: TÜ suveülikooli projektijuht Ülle Kesli, tel: (07) 376 213

TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS LÕPEB ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTU ESIMENE POOL

Reedel, 18. juulil lõpeb Tartu Ülikooli avatud ülikoolis põhiõppe sisseastumisdokumentide vastuvõtu esimene pool. 18. juuliks on avatud ülikooli põhiõppesse esitatud 570 avaldust, neist bakalaureuseõppesse 379, proviisoriõppesse 19, bakalaureusetasemelt algavasse integreeritud õppesse 28, rakenduskõrgharidusõppesse 138 avaldust. Õpetajakoolituse aastale on esitatud 6 avaldust, magistriõppesse 314 avaldust. Riigieelarvelistele õppekohtadele on esitatud kokku 133 avaldust.

Dokumente saab uuesti esitada 11.-29. augustini Tartu Ülikooli kaugkoolituskeskuses, majandusteaduskonnas, õigusteaduskonnas, õigusinstituudis ja kolledžites õpetatavatele erialadele kohapeal ning 21.-29. augustini Tartu Ülikooli esindustes Hiiumaal, Saaremaal, Pärnus, Jõhvis, Tallinnas, Türil ja Võrus. Täpsem info esinduste vastuvõtuaegade kohta asub aadressil /uksused/Regionaal/index.php?lnk=kontakt.

Magistriõppe dokumentide vastuvõtt kestab 25. augustini ja dokumente võetakse vastu teaduskondade dekanaatides, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakondades. Magistriõppes on dokumentide vastuvõtt lõppenud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas ning Euroopa Kolledzis.

Sisseastumiseksamid majandusteaduskonna bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 22. juulil (neile, kes on 18. juuliks dokumendid esitanud) ja teistele õppekavadele 1. kuni 10. septembrini. Sisseastumiseksamite plaan on välja pandud ülikooli veebiaadressil /av/tase/eksamid.
Lisainfot Tartu Ülikooli avatud ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /av/tase/vvinfo.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ kaugkoolituskeskus, tel: (07) 375 620, utop [ät] ut [dot] ee

TARTU ÜLIKOOLIS LÕPPES DOKUMENTIDE VASTUVÕTT

Reedel, 18. juulil lõppes Tartu Ülikoolis sisseastumisdokumentide vastuvõtt riigieelarvelistele õppekohtadele, sisseastumiseksameid sooritati kuni 17. juulini. Kokku laekus tasuta õppekohtadele 8855 avaldust, millele lisanduvad tasulistele õppekohtadele esitatud avaldused. Riigieelarvelistele rakenduskõrghariduse õppekohtadele esitati Tartu Ülikooli Pärnu ja Türi kolledžites kokku 425 avaldust. Bakalaureuse-, klassiõpetaja, proviisori, hambaarsti- ja arstiõppe kohtadele esitati 7278 avaldust, magistriõppesse 916 avaldust ja doktoriõppesse 236 avaldust. Enim avaldusi esitati majandusteaduse ning inglise keele ja kirjanduse erialale, kus konkurss oli vastavalt 9,1 kandidaati ühele kohale ja 15,2 soovijat ühele kohale. Kõrgeim kandideerimist võimaldanud sisseastumispall ehk miinimumpunkt, millega tasus veel kandideerida oli hispaania keele ja kirjanduse erialal, kus sisseastuja pidi koguma 96% võimalikest punktidest. Väga kõrge kandideerimispall oli ka saksa keele ja kirjanduse, inglise keele ja kirjanduse ning õigusteaduse ja matemaatilise statistika erialadel. TÜ vastuvõtutalituse peaspetsialisti Aime Randveeru sõnul avaldab ülikool juba teist aastat teadlikult erialadele sisseastumist võimaldavad miinimumpunktid, mis hoiab konkursist kõrvale nõrgemate õppetulemustega üliõpilaskandidaadid. Vastuvõtt riigieelarvelistele õppekohtadele otsustatakse 24. juuliks. Kõigil, kes on täitnud sisseastumisnõuded, on võimalik kandideerida riigieelarvevälistele õppekohtadele. Lisainfot Tartu Ülikooli õppeaastaks 2003/2004 laekunud avalduste kohta saab aadressilt /vastuvott_2003/index.html. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: Vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: (07) 375 625

TARTU ÜLIKOOLIS KÄIVAD SISSEASTUMISEKSAMID

Tartu Ülikooli viies teaduskonnas ning Pärnu ja Narva kolledžites käivad sisseastumiseksamid. Erialadele, kus kandideeritakse riigieksamite tulemuste alusel, jätkub dokumentide vastuvõtt 18. juulini.Kuue päeva jooksul laekus ülikooli 11 teaduskonna 57 erialale 6555 avaldust. Kõige rohkem on soovijaid majandusteaduse erialale (379 avaldust) ja riigiteaduste erialale (376 avaldust). Kõrgeim minimaalne konkursipallide arv on hetkel ainult riigieksamite põhjal vastuvõetavate erialade puhul 38,2 punkti hispaania keele ja kirjanduse erialal, (96% maksimaalselt võimalikust punktide arvust). Erialade puhul, kus tuleb sooritada sisseastumiseksam, on see 16,7 punkti prantsuse keele ja kirjanduse erialal, (94% maksimaalselt võimalikust punktide arvust).

Kokku võetakse ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse sellel suvel vastu 1214 õpilast. Eelmise aastaga võrreldes vähenes riikliku koolitustellimuse kohtade arv 95 võrra. Ülikooli poolt finantseeritakse 5 õppekohta maali erialal ja 5 spordistipendiaadi õppekohta.

Nagu eelmisel aastal, sisaldavad vahetulemustega avaldatud pingeread kandideerija nime asemel koodi, mida teab vaid sisseastuja.

Vastuvõtt ülikooli riigieelarvelistele õppekohtadele otsustatakse 24. juuliks. Kõigil, kes on täitnud sisseastumisnõuded, on võimalik kandideerida riigieelarvevälistele õppekohtadele. Riigieelarvevälistele õppekohtadele kandideerijatel on suure osa õppekavade puhul kehtestatud minimaalselt nõutav konkursipunktide arv, osade õppekavade puhul kasutatakse aga vastvõtu piirarvu.

Lisainfo Tartu Ülikooli sisseastumise kohta asub aadressil /oo/sisseastumine/infoleht.

Kerli Kuusk TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: TÜ vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: (07) 375 625.

TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED TÄHISTAB 200 AASTA JUUBELIT

Tartu Ülikooli Botaanikaaed tähistab 200. aastapäeva aktuse ja rahvusvahelise konverentsi ning juubelialbumi ja -medali esitlusega. Baltimaade vanima pidevalt tegutsenud botaanikaaia juubelile pühendatud üritused toimuvad 3.-5. juulini.Tartu Ülikooli Botaanikaaia 200. aastapäeva pidulik tähistamine algab 3. juulil kell 11.00 ülikooli aulas juubeliaktuse ja rahvusvahelise konverentsi "Botaanikaaedade arengustrateegiad muutuvates majanduslikes tingimustes" avamisega. Juubeliaktusel peab avakõne Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo, tervituskõnedega esinevad Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni peasekretär Peter Wyse Jackson ning Tartu linnapea Andrus Ansip. Botaanikaaia Sõprade Selts annab aktusel üle auliikme tunnistuse president Lennart Merile. Ettekande peab botaanikaaia direktor Heiki Tamm teemal "Tartu Ülikooli Botaanikaaed 1803-2003". Paralleelselt juubeliaktusega algab Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Ida- ja Kesk-Euroopa botaanikaaedade rahvusvaheline konverents "Botaanikaaedade arengustrateegiad muutuvates majanduslikes tingimustes". Konverentsil püütakse välja selgitada, milline on Ida- ja Kesk-Euroopa botaanikaaedade valmisolek rakendada rahvusvahelise botaanikaaedade looduskaitse agendat ja Euroopa taimede looduskaitse strateegiat. Käsitletakse ka taimekollektsioonide arendamist, üliõpilaste ja külastajate õpetamist, taimede geneetilise ressursi säilitamist ning botaanikaaedade ajaloolise pärandi hoidmise küsimusi. Kolmepäevase konverentsi ajakava on aadressil: /botaed. Juubeliürituste raames saavad 3. juulil kell 16.30 botaanikaaias kokku Baltimaade botaanikaaedade assotsiatsiooni liikmed. Kell 19.00 võtab botaanikaaia Sõprade Klubi alpinaariumi amfiteatris vastu konverentsi külalisi ning koos Minnesota Ülikooli kolleegidega istutatakse dendropargi Põhja-Ameerika osakonda suureviljaline tamm. Botaanikaaia 200 aasta juubeli auks on juba ilmunud mark, ümbrik ja postkaardid. Postmark kujutab botaanikaaia direktori (1811–1836) prof Carl Friedrich von Lederbouri auks nimetatud Ledebouri kullerkuppu. Lisaks nendele esitletakse 4. juulil kell 11.30 ülikooli ajaloo muuseumis juubelialbumit ja -medalit. 1803. a asutatud Tartu Ülikooli Botaanikaaed on maailma ja Ida-Euroopa üks vanimaid botaanikaaedu. Botaanikaaed on säilitanud oma ajaloolise ilme ning annab võimaluse tutvuda enam kui 6500 taimeliigiga maailma kõikidest kliimavöötmetest. Kerli Kuusk TÜ avalikkussuhete spetsialist INFO: TÜ Botaanikaaia direktor Heiki Tamm, tel 051 02 085.

<P>TÜ ÕIGUSTEADUSKONNA DEKAANIKS VALITI PROFESSOR KALLE MERUSK</P>

Neljapäeval, 26. juunil valis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna valimiskogu teaduskonna istungil teiseks ametiajaks dekaaniks riigi- ja haldusõiguse professori Kalle Meruski.

28 valimiskogu liikmest oli kohal 23 liiget, kes kõik andsid poolthääle prof Meruskile.
Kalle Merusk on sündinud 1949. a Tabiveres. Ta on olnud aastast 1993 Riigikohtu halduskollegiumi nõunik ning aastast 1994 Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professor. Tema uurimisvaldkondadeks on riigi- ja haldusõigus ning normitehnika ja haldusmenetlus.

Prof Kalle Merusk on olnud õigusteaduskonna dekaan alates 2000 aastast.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: TÜ õigusteaduskonna dekanaadi juhataja Anu Laumets, tel: 07 375 392.

TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLIS JÄTKUB VASTUVÕTT

Dokumente on võimalik veel esitada 11.-29. augustini.

Dokumente võetakse vastu tööpäevadel kell 10-16:
* Tartu Ülikooli kaugkoolituskeskuses Tartus Lossi 24;
* majandusteaduse erialale Tartu Ülikooli peahoones Ülikooli 18;
* õigusteaduskonnas õpetatavale erialale õigusteaduskonnas Tartus, Näituse tn 20;
* TÜ Narva Kolledzhis õpetatavatele erialadele kandideerimiseks Narvas, Kerese 14;
* TÜ Pärnu Kolledzhis õpetatavatele erialadele kandideerimiseks Pärnus, Ringi 35;
* TÜ Türi Kolledzhis õpetatavale erialale kandideerimiseks Türil, Viljandi 13B;
* TÜ Õigusinstituudis õpetatavale erialale Tallinnas, Kaarli pst 3;
* 21.-29. augustini Tartu Ülikooli esindustes Hiiumaal, Saaremaal, Pärnus, Jõhvis, Tallinnas, Türil ja Võrus. Täpsem info esinduste vastuvõtuaegade kohta /uksused/Regionaal/index.php?lnk=kontakt

Sisseastumiseksamid bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 1. kuni 10. septembrini. Sisseastumiseksamite plaan on välja pandud ülikooli veebiaadressil /av/tase/eksamid.php

Tartu Ülikooli avatud ülikoolis on ka sel aastal riiklikkoolitustellimus töötavatele õpetajatele kokku 109 õppekohta bakalaureuseõppes, 26 õppekohta õpetajakoolituse aastal ja 25 kohta magistriõppes. Lisaks neile on veel 10 riigieelarvelist kohta ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõppes.

Kandideerida võib kahel riigieelarvelisel ja kahel riigieelarvevälisel õppekaval, kuid avaldustel tuleb märkida, kas õppekava on esimene või teine eelistus. Avalduste vormid asuvad aadressil /oo/sisseastumine/avalduste_vormid. Lisainfot Tartu Ülikooli avatud ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /av/tase/vvinfo.php

INFO: TÜ kaugkoolituskeskus, tel: 07 375 200.

TARTU ÜLIKOOLIS ALGAB ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT

Neljapäeval, 26. juunil algab Tartu Ülikoolis sisseastumisdokumentide vastuvõtt. Kokku võtab Tartu Ülikool sellel aastal tasuta õppekohtadele 2137 üliõpilast, millele lisandub tasulistele õppekohtadele vastuvõetavate üliõpilaste arv.

Riigieelarvelistele rakenduskõrghariduse õppekohtadele võetakse Tartu Ülikooli Pärnu ja Türi kolledžites vastu kokku 53 üliõpilast. Bakalaureuse-, klassiõpetaja, proviisori, hambaarsti- ja arstiõppe kohtadele võetakse 1299 üliõpilast, magistriõppesse 383 üliõpilast ja doktoriõppesse 153 üliõpilast. Õpetajakoolituse aastaks võetakse vastu 99 üliõpilast, eraldi pääseb lepinguga 140 üliõpilast õppima veel residentuuri.

Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerimiseks, kus on nõutav sisseastumiseksamite sooritamine, on dokumente võimalik esitada 26. juunist kuni 4. juulini. Erialadele, kus kandideeritakse riigieksamite tulemuste alusel saab dokumente esitada 26. juunist kuni 18. juulini.
Riigieelarvevälisele õppekohale kandideerimiseks tuleb esitada avaldus hiljemalt 8. augustil, kandideerimise eelduseks on vastuvõtutingimuste täitmine. Dokumente võetakse vastu tööpäevadel kell 10-16 Tartus ülikooli peahoones Ülikooli 18.

Sisseastumiseksamid bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 7. juulist kuni 17. juulini ja sisseastumiseksamite plaan pannakse välja 26. juunil ülikooli peahoone fuajees, ülikooli kolledžites Narvas, Pärnus ja Türil ning ülikooli veebiaadressil /7185.

Kandideerida võib kahel riigieelarvelisel ja kahel riigieelarvevälisel õppekaval, kuid avaldustel tuleb märkida, kas õppekava on esimene või teine eelistus. Avalduste vormid asuvad aadressil /oo/sisseastumine/avalduste_vormid.
Lisainfot Tartu Ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /oo/sisseastumine/infoleht.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: Vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: (07) 375 625

HÜVASTIJÄTT LEGENDAARSE PÄLSONI ÜHISELAMUGA

20. juunil kell 16.00 algab endistele ja praegustele Tartu Ülikooli Pälsoni ühiselamu elanikele üritus "Vana Pälson igavesti".Üritus algab kultuuriprogrammiga "Me tähelaev teab teed", kus esinevad tudengiansamblid, loominguline kollektiiv Etskae, Tartu Üliõpilasteater, Alias, Radio Libertad jt. Kell 19.00 algavad programmis kõned ja laulmine vana maja mälestuseks, kavas on muudki ettevõtmised, mis avalikustatakse kohapeal. Ürituse ühe korraldaja Kadi Grichini sõnul jääb seekordne kevad endise Pälsoni ühiselamu jaoks viimaseks, mistõttu on selle endiste ja praeguste üliõpilaste jaoks korraldatud nö lahkumisüritus. Ülikool on otsustanud aadressil Pepleri 23 asuva ühiselamu võõrandada. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: Kadi Grichin, tel: 055 690 948

ÜLIKOOL KORRALDAB RAHVUSVAHELISE KULTUURIUURIMISE KONVERENTSI

13. kuni 14. juunini toimub Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas rahvusvaheline kultuuriuurimise konverents "Tööelu ja eluilm sotsialismi ajal ja järel", mille korraldab Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna etnoloogia õppetool.Konverentsil käsitletakse tööelu ideoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte sotsialismis ning nende mõju tänapäeva kultuuris. Ettekanded keskenduvad avalikele ja privaatsetele suhetele sotsialismi aegses tööelus. Vastupidiselt kommunismi tervikliku inimese ideaalile süvenes nn reaalse sotsialismi ajal eraldatus nähtava "ametliku" ning mitteametliku tööelu ja privaatse elu vahel. TÜ etnoloogia õppetooli lektori Ene Kõresaare sõnul analüüsitakse konverentsil ametliku tööideoloogia ja argipraktikate suhteid, töö osa tollaste pereväärtuste muutumisel, formaalsed ja mitteformaalsed töösuhted ning kuidas meenutatakse oma sotsialismi tingimustes möödunud tööelu. Ühtlasi hinnatakse elukvaliteeti sotsialismi ajal ja täna tagasivaatavalt ning uuritakse millist rolli mängivad sotsialismi/nõukogude ajal kujunenud väärtused tänapäeva maailmas orienteerudes. Konverentsil astuvad ettekannetega üles etnoloogid Bulgaariast, Poolast, Lätist, Venemaalt, Serbiast, Slovakkiast, Saksamaalt ja Eestist. Konverents toimub rahvusvahelise teadusprojekti "Wandel und Kontinuität in den Transformationsländern Ost- und Südosteuropas" raames, milles TÜ etnoloogia õppetool ja Eesti Rahva Muuseum osalevad oma uurimisprojektiga "Argielu strateegiad ja praktikad Nõukogude Eestis". Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ filosoofiateaduskonna etnoloogia õppetooli lektor Ene Kõresaar, tel: 07 375 654, 056 215 630

OTTO VON HABSBURG PEAB LOENGU TARTU ÜLIKOOLI AULAS

Neljapäeval, 12. juunil kell 13.15 peab Tartu Ülikooli aulas loengu Paneuroopa Rahvusvahelise Ühenduse president Tema Keiserlik Kõrgus dr Otto von Habsburg teemal "Paneuroopa liikumine ja Euroopa Liit".Vabariigi Presidendi kutsel Eestit külastav Otto von Habsburg kohtub Tartus enne aulaloengut Eesti Paneuroopa Ühenduse ja Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonidega korporatsiooni Sakala majas Veski tänaval. Loengule järgneb lõunasöök Tartu linnapeaga. Ülikooli aulas toimuv loeng on inglise keeles, ilma tõlketa. Kõik huvilised ja ajakirjandus on oodatud. Aulaloengu puhul on ülikooli peahoone fuajees võimalik osta Otto von Habsburgi raamatut "Karl V. Euroopa keiser". Otto von Habsburg on Austria viimase keisri ja Ungari viimase kuninga Karl I vanim poeg, sündinud 1912. aastal Austrias. Austria Keisririigi ja Ungari Kuningriigi kroonprintsiks sai Otto von Habsburg juba nelja aastaselt. Esimese maailmasõja lõppedes 1918. aastal, mil moodustati iseseisvad Austria ja Ungari vabariigid oli Habsburgide dünastia sunnitud lahkuma eksiili. Habsburgidel lubati kodumaale naasta alles 1966. aastal. Otto von Habsburg on abielus printsess Regina von Sachsen-Meiningeniga, neil on 7 last ja 21 lapselast. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus, tel: 07 375 615

<P>HANSAPANK TOETAB TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 220 000 KROONIGA</P>

Teisipäeval, 3. juunil kell 12 sõlmivad Hansapank ja Tartu Ülikooli Sihtasutus koostöölepingu, mille kohaselt toetab pank ülikooli sihtasutust 220 000 krooniga. Selle summa eest ostetakse Tartu Ülikooli raamatukogule lugejaarvutid, toetatakse ööraamatukogu projekti ja muretsetakse sügissemestriks ligipääs Britannica-online entsüklopeediale.

Koostöölepingu allkirjastavad Hansapanga Lõuna-Eesti regiooni direktor Koit Semjonov ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse juhatuse liige Indrek Mustimets.
Hansapank soovib aidata selle lepinguga kaasa tudengitele mitmekülgsete arenemisvõimaluste loomisega ning toetada noorte püüdlusi omandada hea haridus. Tartu Ülikooli Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Raamatukogu juurde loodud Tartu Ülikooli Raamatukogu allfondi eesmärk on koguda ja vahendada annetusi ning toetusi raamatukoguga seotud ettevõtmistele.

Tartu Ülikooli Raamatukogu on Eesti vanim ja suurim pidevalt tegutsenud raamatukogu. Praegu on lõpu seisuga on raamatukogul peaaegu 30 000 lugejat ning pool miljonit laenutuskorda aastas. Alates eelmise aasta 28. maist on TÜ Raamatukogu teadus- ja arhiivraamatukogu staatuses.


Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: Hansapanga Eesti meediasuhete juht Kristiina Tamberg, tel: 0 6 131 198, kristiina [dot] tamberg [ät] hansa [dot] ee.


TARTU ÜLIKOOLIBIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKONNA DEKAANIKS VALITI PROFESSOR TÕNU MEIDLA

Reedel, 30. mail valis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna valimiskogu teaduskonna istungil uueks dekaaniks professor Tõnu Meidla.

Bioloogia-geograafiateaduskonna valimiskogu liikmetest oli kohal 72, valimiskastilasti sama arv sedeleid. Dekaani kandidaatideks oli esitatud paleontoloogia ja stratigraafia professor Tõnu Meidla ning geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja. Prof Tõnu Meidla kogus 39 häält ning prof Tõnu Oja 33 häält, seega valiti prof Tõnu Meidla bioloogia-geograafiateaduskonna uueks dekaaniks.

Tõnu Meidla on sündinud 1959. Ta on geoloogia- ja mineraloogiakandidaat, paleontoloogia ja stratigraafia professor ning geoloogia instituudi juhataja. Tema uurimisvaldkondadeks on paleontoloogia, ostrakoodide süstemaatika, paleökoloogia, stratigraafia, ordoviitsiumi paleogeograafia ja isotoopuuringud.

Prof Tõnu Meidla kandidatuuri esitas üldzooloogia professor Jüri Kärner.

Prof Tõnu Oja kandidatuuri esitas geograafia instituut.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: Bioloogia- ja geograafia teadus- ja arendusprodekaan Leho Ainsaar, tel: 375 812.



TARTU ÜLIKOOLI REKTORI PROFESSOR JAAK AAVIKSOO INAUGURATSIOON

Esmaspäeval, 2. juunil kell 14 toimub ülikooli nõukogu erakorralisel istungil Tartu Ülikooli rektori professor Jaak Aaviksoo inauguratsioon teiseks ametiajaks.

Nõukogu istungit juhib ülikooli nõukogu vanim liige professor Jaak Kangilaski. Päevakorras on prof Jaak Kangilaski kõne, Toomas Hiio ettekanne rektori institutsioonist läbi ajaloo, rektori ametivanne ja ametiraha üleandmine. Tseremoonial esineb Tartu Ülikooli Kammerkoor.

Ülikooli nõukogu erakorralisele istungile on kutsutud peale nõukogu liikmete ka külalised. Inauguratsioonist on palutud osa võtma Vabariigi President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja erakõrgkoolide ning linna- ja maavalitsuste esindajad, suursaadikud, TÜ kuratoorium jt.

Professor Aaviksoo valiti 28. veebruaril 2003 ülikooli valimiskogu teisel hääletusel uueks ametiajaks Tartu Ülikooli rektoriks. Uue rektori kinnitas 27. mail ametisse Vabariigi Valitsus.

Jaak Aaviksoo on sündinud 11. jaanuaril 1954. Aastal 1976 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika eriala cum laude. Aastast 1992 on Jaak Aaviksoo TÜ optika ja spektroskoopia professor, aastast 1994 akadeemik. Aastatel 1995-1996 oli Jaak Aaviksoo haridusminister, aastast 1998 on ta Tartu Ülikooli rektor.

Inauguratsiooni kava:

Eesti Vabariigi Hümn

Prof Jaak Kangilaski avakõne

Toomas Hiio ettekanne "Rektori amet ja rektori au Tartus – kuningas Gustavi akadeemiast avalik-õigusliku ülikoolini"

A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm"
Tartu Ülikooli Kammerkoor

Prof Jaak Kangilaski tutvustab rektori ametivande andmise korda

Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli tervitus

Rektori ametivanne ja ametiraha üleandmine

Rector magnificus prof Jaak Aaviksoo inauguratsioonikõne

K. A. Hermann "Kevadine rõõm"
Tartu Ülikooli Kammerkoor

Tervitused

Toivo Maimets
Haridus- ja teadusminister

Prof Andres Keevallik
Tallinna Tehnikaülikooli rektor

Lauri Paeveer
Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse esimees

Gaudeamus

Ajakirjanikele on üritus avatud.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 07 375 605


<P>ÜLIKOOLI NÕUKOGU VALIS KÜMME AUDOKTORIT JA KOLM PROFESSORIT</P>

Kolmapäeval, 28. mail toimunud istungil valis Tartu Ülikooli nõukogu kümme audoktorit ja kolm professorit. Audoktoriteks valiti Münsteri Ülikooli emeriitprofessor Wilfried Schlüter, Helsingi Ülikooli professorid Liisa Marjatta Ahtee ja Tapani Ruutu, Mainzi Ülikooli professor Hans Hilmar Goebel, Konstanzi Ülikooli professor Jürgen Mittelstrass, Turu Ülikooli professor Keijo Virtanen, Bologna Ülikooli professor Giovanni Romeo, Oslo Ülikooli professor Svennik Hoyer, Uppsala ülikooli professor Björn Wittrock ja Madridi Instituto "Rocasolano" professor José Luis Abbud Mas.

Wilfried Schlüter on sündinud 1935 Königsbergis. Ta õppis õigusteadust Göttingeni ja Mainzi ülikoolides, oli alates 1972. a Münsteri Ülikooli professor ja emeriteerus 2000. a. W. Schlüter on Münsteri Ülikooli juures tegutseva Interdistsiplinaarsete Balti Uuringute Instituudi tegevdirektor ning tänu tema toetusele on saanud instituudis ennast täiendada paljud Tartu Ülikooli õppejõud-teadlased.

Liisa Marjatta Ahtee on sündinud 1937 Turus. Ta on farmakoloogiaprofessor ja töötab Helsingi Ülikooli Farmakoloogia ja Toksikoloogia osakonna juhatajana alates 1975. a Ta on loonud rahvusvaheliselt avatud ja tunnustatud farmakoloogia ja toksikoloogia koolkonna, kes on andnud suure panuse Soome proviisorite, meedikute ja farmakoloogide koolitusse. Professor Liisa Ahteet ja Tartu Ülikooli Farmakoloogia Instituuti seob kauaaegne tulemusrikas koostöö farmakoloogia alal.

Tapani Ruutu on sündnud 1940 Tamperes. T. Ruutu on väljapaistev rahvusvahelise mainega teadlane, kelle teadustöö on toetanud uute ravimeetodite kasutuselevõttu nii Soomes kui ka mujal maailmas. Tema üheks väga oluliseks tööks on olnud luuüdi transplantatsiooni programmi rajamine Soomes. Tartu Ülikooliga seovad prof Tapani Ruutut rohkem kui kümneaastased töösuhted. Luuüdi transplantatsioonide alustamisel Tartu Ülikoolis 1993. aastal oli ta oluliseks toetajaks nii nõuannete kui ka oma praktilise töökogemusega.

Hans Hilmar Goebel on sündinud 1937 Breslaus. H. H. Goebel on üks Euroopa juhtivatest neuropatoloogia spetsialistidest ja on saavutanud tunnustuse diagnostilise elektronmikroskoopia alal. Prof H. H. Goebel on andnud olulise panuse diagnostilise elektronmikroskoopia väljaarendamisse Tartu Ülikoolis, eriti aga lihashaiguste diagnoosimise viimisel kaasaaegsele tasemele. Ta osaleb teist aastat ka TÜ arstiteaduskonna neurokoolis lektorina.

Jürgen Mittelstrass on sündinud 1936. a Düsseldorfis. J. Mittelstrass on Konstanzi Ülikooli filosoofia ja teadusteooria professor. Hinnatud filosoofi ja teaduspoliitikuna valiti ta 2002. a Londonis asuva Academia Europaea presidendiks. Prof Mittelstrass on Tartu Ülikooli eetikakeskuse kuratooriumi esimees, korraldades selle tööd asutamisest saadik. Tema eestvedamisel komplekteeritakse järgnevate aastate jooksul eetikakeskuse raamatukogu, antakse välja doktoristipendiume ja kutsutakse külalislektoreid.

Keijo Virtanen on sündinud 1945.a Soomes. Prof. Virtanen on kultuuriajaloo professor ja silmapaistev teadlane, kelle uurimistööd on seotud Ameerika ajaloo ja ühiskonnaga ning selle mõjudega Euroopa ja eriti Soome kultuurile. Alates 1997. a on prof Virtanen Turu Ülikooli rektor. Keijo Virtanen on andnud märkimisväärse panuse Tartu ja Turu ülikoolide tihedate koostöösidemete kujunemisele. Lisaks on prof Virtanen Eesti Vabariigi aukonsul Soomes Turus.

Bologna Ülikooli prof Giovanni Romeo sündis 1940.a. Reggio Calabrias, Itaalias. Prof Romeo on teinud Tartu Ülikooli teadlastega koostööd alates 1985. a. Ta on Euroopa Meditsiinigeneetika Kooli direktor Itaalias ning kutsunud sinna kursustele aja jooksul üle 20 kraadiõppuri. Prof Romeo on valitud Itaalia välisministeeriumi poolt arendama teaduslikke sidemeid Eesti geneetikutega.

Svennik Hoyer on sündinud 1931.a. Norras. S. Hoyer on Oslo Ülikooli emeriitprofessor ning üle kümne aasta toetanud Tartu Ülikooli ajakirjandusuurijate jõudmist rahvusvahelisse konteksti. Tema suurimaks panuseks on akadeemilise ajakirjanduskäsitluse sisseviimine praktilise ajakirjanduse arusaamadesse. Ta on andnud olulise panuse ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna arengusse ning akadeemilise järelkasvu kujundamisse ajakirjanduse erialal.

Björn Wittrock on Uppsala Ülikooli riigiteaduste professor ja SCASSS´i (Swedish Collegium for Advanced Study in the Social Sciences) rajaja ning praegune direktor. Tema peamisteks uurimisaladeks on sotsiaalteaduste ja sotsiaalsete organisatsioonide ajalugu. Tartu Ülikooliga seob prof Wittrocki koostöö sotsiaalteaduskonnaga ning SCASSS-is resideeruvate tippspetsialistide siia kaasamine, kes on mitmel korral õpetanud Eesti noori sotsiaalteadlasi Sotsiaalteaduste doktorikooli raames.

José Luis Abbud Mas on sündinud 1942. aastal. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadlane. Prof José Luis Abbud Mas on olnud pikaajalistes sidemetes Tartu Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemiaga. Ta on aidanud tutvustada Tartu Ülikooli Hispaanias ja teistes hispaania keelt kõnelevates riikides ning loonud teaduslikke ja õppetööalaseid kontakte.

Lisaks valiti nõukogu istungil kolm professorit. Otorinolarüngoloogia korraliseks professoriks valiti med-knd Mart Kull. Prof Mart Kull on olnud alates 1992. a otorinolarüngoloogia korraline professor ning alates 1998. a kõrvakliiniku juhataja.
Vene keele korraliseks professoriks kinnitati filol-knd Irina Külmoja. Prof Külmoja on olnud kümme aastat TÜ vene keele korraline professor ning alates 1997. a vene ja slaavi filoloogia osakonna juhataja.
Anorgaanilise keemia korraliseks professoriks valiti füüs-mat-knd Väino Sammelselg, kes on seni töötanud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis kiletehnoloogia töörühmas.


Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: (07) 375 605.


<P>TARTU ÜLIKOOLI REKTORI FEODOR KLEMENTI 100. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE</P>

30. mail täitub 100 aastat Tartu Ülikooli kauaaegse rektori Feodor Klementi sünnist. Tartu Ülikool tähistab seda sündmust näituse avamisega Tartu Ülikooli Raamatukogus ja akadeemilise aktusega Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis.

27. mail kell 11 peetakse mälestuskõnesid Raadi kalmistul Feodor Klementi haual, kell 13.30 toimub Feodor Klementi elule, tegevusele ja Tartu tahkisefüüsika arengule pühendatud näituse avamine Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kell 15 on kõik oodatud Feodor Klementile pühendatud akadeemilisele aktusele Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis, kus peetakse ettekandeid Klementist rektori ja füüsikuna. Teiste seas esineb ettekandega ka Klementi üks poegadest, Peterburis elav Roald Klement. Tervitussõnavõtt on palutud president Arnold Rüütlilt, kes oli mõnda aega Klementi kolleegiks Eesti Põllumajandusülikooli rektorina.

Feodor Klement (30. mai 1903 Peterburi – 28. juuni 1973 Tartu) oli tunnustatud füüsik, kelle tegevus oli pikka aega seotud Leningradi Ülikooli optikakateedriga ja LÜ Füüsika Instituudi luminestsentsilaboratooriumi juhtimisega. Klement oli Tartu tahkisefüüsika koolkonna rajaja, tema juhtimisel loodi Füüsika Instituudi juurde tahkisefüüsika laboratoorium. 1951.a. määrati Klement Tartu (Riikliku) Ülikooli rektoriks. Ta juhtis rektorina ülikooli pea 20 aasta jooksul ning tema teeneks võib pidada ülikooli rolli taastamist teaduskeskusena ja õppetöö arendamist teaduspõhisena. Klement oli ka Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.


Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: TÜ Füüsika-Keemiateaduskonna füüsikaosakonna juhataja prof Risto Tammelo, tel: 375 571.
TÜ rektori abi Saima Oras, tel: 375 602.

TARTU ÜLIKOOL ESITLEB J. W. KRAUSEST ILMUNUD RAAMATUT

Esmaspäeval, 26. mail kell 15 esitleb Tartu Ülikool albumit "Alma Mater Tartuensis. Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause." Raamatu on koostanud Juhan Maiste, Kadi Polli ja Mariann Raisma. Album on välja antud Tartu Ülikooli taasavamise 200. aastapäeva puhul.

Alma Mater on Eesti kultuuriajaloo tugisambaid, akadeemiline Meka, mille tähendus ulatub väljapoole Maarjamaa piire. Ülikooli kuue sambaga peahoone, tähetorn, anatoomiline teater ja iidse toomkiriku varemeisse rajatud raamatukogu lubavad Tartut kutsuda Emajõe Ateenaks.

Tartu Ülikooli ökonoomia, tehnoloogia ja arhitektuuri professor Johann Wilhelm Krause (1757 – 1828) oli üks ülikooli loojatest, just temale anti ülesandeks kujundada uue ülikooli hooneansambel. Tolleaegse klassitsistliku arhitektuuri näitena on ülikooli visuaalne pale tänapäeval üks kaunimatest Põhja-Euroopas.

Album "Alma Mater Tartuensis. Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause" avab Sileesiast pärit arhitekti eluloo, mõttemaailma ja loomingu ning aitab mõista, miks ja kuidas kujunes 19. sajandi alguses Tartusse ülikool.

Raamatu esitlus toimub ülikooli aulas, mis 2002.a. remondi käigus sai 1809.a. Krause projektiga ette nähtud kivihallid seinad ja koidupunased lagede peegevõlvid.
Esitlusel on lisaks albumi tutvustusele võimalik kuulata katkeid Krause enda sulest ilmunud tekstidest.


Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: TÜ rektori abi Saima Oras, tel: 375 602.

<P>TÜ ARSTITEADUSKONNA DEKAANIKS VALITI NEUROKIRURGIA PROFESSOR TOOMAS ASSER</P>

Kolmapäeval, 21. mail valis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna valimiskogu teaduskonna istungil uueks dekaaniks senise dekaani neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Arstiteaduskonna 195 valimiskogu liikmest oli teaduskonna istungil kohal 154 liiget. Dekaani kandidaatideks oli esitatud praegune dekaan neuroloogiaprofessor Toomas Asser ja arendusprorektor hematoloogia-onkoloogiaprofessor Hele Everaus. Esimeses voorus lasti urni 153 sedelit, millest üks jäi kasutamata. Prof Toomas Asser kogus 77 häält ja prof Hele Everaus 74 häält. Selle tulemusega läks prof Toomas Asser edasi teisele hääletusvoorule.

Teises hääletusvoorus lasti 141 sedelit, millest viis olid rikutud. Prof Toomas Asser kogus 90 poolthäält, mille tulemusena ta valiti teiseks ametiajaks arstiteaduskonna dekaaniks.

Toomas Asser on sündinud 1954.a. Jõhvis. Lõpetnud 1979.a. arstiteaduskonna kiitusega ning alates1986.a. meditsiiniteaduste kandidaat ( kaitstud Moskva N. Burdenko nim. Neurokirurgia Instituudis). 15.12.1995.a. on Toomas Asser TÜ korraline neurokirurgia professor ning 01.09.1996.a. TÜ Närvikliiniku juhataja.

Neurokirurgia professor Toomas Asseri kandidatuuri esitasid farmaatsia instituut, biokeemia instituut, füsioloogia instituut, tervishoiu instituut, prof A.-V. Mikelsaar, anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, kardioloogia kliinik, kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik, kõrvakliinik, nahahaiguste kliinik, psühhiaatriakliinik ning silmakliinik.

Hematoloogia-onkoloogia professor Hele Everausi kandidatuuri esitas hematoloogia-onkoloogia kliinik, mikrobioloogia instituut, stomatoloogia kliinik, kirurgiakliinik ning traumatoloogia ja ortopeedia kliinik.

Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: Arstiteaduskonna dekanaadi juhataja Tuuli Ruus, tel: 375 325.


<P>TARTU ÜLIKOOL SÕLMIS SUUREMAHULISE PHARE LEPINGU EESTI KEELE ÕPETAJATE TÄIENDUSÕPPEKS</P>

Täna, 21. mail allkirjastas Tartu Ülikool mahuka lepingu Kesk-Eesti Arenduskeskusega (KEA) eesti keele õpetajate täiendusõppeks. PHARE lepingus osaleb Tartu Ülikool 1,17 miljoni krooni ulatuses.

Sõlmitud PHARE lepingu osapoolteks on konsortsium KEA ja Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetool. Lepingu sisu on muu õppekeelega kutsekoolide eesti keele õpetajate täiendõpe, eesti keele ainekavade koostamine ja eesti keele õppematerjalide valmistamine viieteistkümne eriala jaoks.
Lepingut juhib Tartu Ülikooli poolt prof Birute Klaas, allprojektide eest vastutavad eesti keele (võõrkeelena) õppetoolide assistendid Tiina Kikerpill ja Elle Vaimann. Lepingu täitmisse on kaasatud ka paarkümmend õppejõudu nii Tartu Ülikoolist kui Tallinna Pedagoogikaülikoolist.


Kerli Kuusk
TÜ avalikkussuhete spetsialist

INFO: TÜ filosoofiateaduskonna dekaan prof Birute Klaas, tel: 375 340.


<P>TARTU ÜLIKOOL LAENAB EESTI ÜHISPANGALT 70 MILJONIT KROONI</P>

Täna, 21. mail kell 16 allkirjastavad Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ja Eesti Ühispanga president Ain Hanschmidt laenulepingu, millega ülikool laenab Eesti Ühispangalt 70 miljonit krooni erinevate ülikooli hoonete renoveerimiseks.

Mahukamateks renoveerimisprojektideks on muuhulgas planeeritud Narva mnt. 25 ühiselamu, Vanemuise 46 õppehoone ja Puusepa 8 asuv Linkbergi nimeline auditoorium.

Kerli Kuusk
TÜ avalikussuhete spetsialist

INFO: TÜ rektori abi Saima Oras, tel: 375 602, 051 14 854.

TARTU ÜLIKOOL VALIS TOOMKIRIKU VAREMETELE EHITAJA

Reedel, 16. mail sõlmis Tartu Ülikool ehitustööde töövõtu raamlepingu AS-ga Restor Tartu Toomkiriku varemete konserveerimiseks ja restaureerimiseks.TÜ haldusdirektori Riho Illaku ja ASi Restor tootmisdirektori Janno Meriloo poolt allkirjastatud lepingu kohaselt teostab töövõtja Tartu Toomkiriku varemete põhjatorni ja tornidevahelise osa konserveerimis- ja restaureerimistööd. Tööde kogumaksumus ulatub üle 6,5 miljoni krooni. 2003. aastal maksab Tartu Ülikool sellest 1 miljoni, Tartu linn 1 miljoni ja Kultuuriministeerium 0,5 miljonit krooni. 2004. aastal finantseerib ülikool ehitust 1 miljoni ja linnavalitsus samuti 1 miljoni krooniga, ülejäänud osa maksumusest katab Kultuuriministeerium. Tartu Toomkiriku varemete põhjatorni ja tornidevahelise osa ehitustööde teostamise lõpptähtpäev on 30. juuni 2004. Kogu ajaloolise Toomkiriku ja selle ümbruskonna renoveerimine on plaanis lõpetada 2005. aasta lõpuks. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ arhitekt Martti Preem, tel: 07 375 139

TÜ AKADEEMILINE SPORDIKLUBI LÕPETAB PIDULIKULT HOOAJA

Kolmapäeval, 21. mail kell 14.00 algab TÜ Ujula tänava spordihoones MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi pidulik hooaja lõpetamine. Ülikooli spordiklubi esitleb hooaja lõpetamisel oma uut sümboolikat, tutvustab aastaraamatut ja uut arengukava ning tänab spordiklubi sponsoreid ja autasustab parimaid sportlasi.Koosviibimise avab sõnavõtuga TÜ rektor ja ülikooli spordinõukogu esimees prof Jaak Aaviksoo. Spordiklubi aastaraamatut, eelarve raamatut ja arengukava aastani 2006 tutvustab akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak. Ühtlasi saab spordiklubi mööduva akadeemilise aasta lõpetamisel teada ülikooli korvpallimeeskonna Tartu Ülikool Rock järgmise hooaja plaanidest. Kutsutud külaliste seas on haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet, Eesti Olümpiakomitee esimees Mart Siimann, Eesti spordialaliitude ja sponsorite esindajad ning paljud teised ülikooli sporditegevusele kaasa aidanud inimesed. Igakevadisel ülikooli parimate sportlaste autasustamisel tõstetakse seekord esile 23 sellel õppeaastal heade sportlike saavutustega silma paistnud ülikooli spordiklubi sportlast. Parimate sportlaste seas on MM-l vehklemises hõbemedali võitnud Olga Aleksejeva, noorte EM-l judos pronksmedali võitnud Tiiu Asper, MM-l kreeka-rooma maadluses viienda koha saavutanud Helger Hallik, üliõpilaste MM-l jõutõstmises hõbemedali võitnud Peep Päll, juunioride EM-l aerutamises hõbemedali võitnud Tarmo Tootsi ja Peeter Becker ning paljud teised spordiklubi liikmed. Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liikme Meelis Juki sõnul jääb spordiklubi mööduvast hooajast organisatsiooni poole pealt enim meelde klubi nn spordireform. MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi moodustati eelmise aasta kevadel eesmärgiga arendada sihipäraselt ülikooli mitmetahulist sporditegevust ja kasutada otstarbekalt olemasolevaid ressursse. Selle tulemusena koondatigi ülikooli sporditegevuse edendamisega seotud funktsioonid mainitud katuseorganisatsiooni alla. Meelis Jukk lisab: "Mööduv hooaeg oli väga edukas ka sportlike saavutuste poolest. Ülikooli sportlased võitsid kokku 61 kuldmedalit, mis võrreldes aastaga 2001 on 20 kuldmedali jagu rohkem. See näitab, et sihipärane ja läbimõeldud üliõpilasspordi toetamine on olnud edukas ja põhjendatud." Hooaja lõpetamisel esinevad meelelahutuslikus programmis korvpallimeeskonna Tartu Ülikool Rock korvpallurid ja tantsutüdrukud, akadeemilise spordiklubi kulturistid ja rühmvõimlejad. Üritusele järgneb koosviibimine. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi moodustati 15. mail 2002. aastal, mistõttu uuenenud spordiklubi tähistab ühtlasi oma esimese aasta sünnipäeva. Spordiklubi alustas tegevust aastal 1908, tänavu saab spordiklubi seega 95 aastaseks. Pidulikum juubeli tähistamine leiab aset käesoleva aasta sügisel. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige Meelis Jukk, tel: 07 376 282, 050 12 550

ILMUB ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA ARTIKLITE KOGUMIK

Reedel, 16. mail kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli Tiigi tänava õppehoones (Tiigi 78, aud 127) esimese eestikeelse ja Eesti autorite poolt koostatud kaasaegse isiksusepsühholoogia raamatu esitlus.Raamatut esitlevad toimetajad, TÜ psühholoogia osakonna õppejõud prof Jüri Allik, dotsent Anu Realo ja lektor Kenn Konstabel ning Tartu Ülikooli Kirjastus. 355 leheküljelise isiksusepsühholoogia artiklite kogumiku 3 toimetajat ja 11 autorit usuvad, et isiksus on see keskne teema, mis nii ühendab psühholoogiat kui loob sildu teiste naabervaldkondadega. Värskes raamatus on juttu nii isiksuseomadustest, isiksuse kohanemisest, emotsioonidest, enesehinnangust, identiteedist jm isiksusepsühholoogia valdkonda kuuluvast. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ psühholoogia osakond, tel: 07 375 902

TARTUS TOIMUB BALTI NEUROLOOGIA KONGRESS

8. kuni 10. maini toimub Tartus Vanemuise kontserdisaalis neljas Balti Neuroloogia Kongress. Kolmepäevase kongressi korraldab Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, kongressi toimumisele aitab kaasa Tartu Ülikooli Närvikliinik.Kongressile on registreerunud 300 neuroloogi kõikidest Balti riikidest, esinema kutsutud lektorite seas on maailmas tuntud teadlased. Nimekaimad neist on John Hardy - neurogeneetika labori juhataja Rahvuslikust Vananemise Instituudist USAs, Matti Haltia - neuropatoloogia professor Helsinki Ülikoolist, Martin Brodie - epileptoloogia tippspetsialist Suurbritanniast ja Eestis sündinud ning Minneapolises töötav epileptoloogiaprofessor Ilo Leppik, kes Eestis viibimise ajal on lubanud asutada ka omanimelise stipendiumi. Kongressi eesmärk on kolmeaastase vahega uuesti kokku tuua Eesti, Läti ja Leedu neuroloogid. Seekordse kongressi päevakorda on võetud mõned olulisemad valdkonnad neuroloogide tööst. Suuremat tähelepanu pühendatakse epilepsia, dementsuste ja mõnede degeneratiivsete haiguste - Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi - probleemidele. Ühtlasi esitatakse kongressil parem osa Balti riikides tehtava neuroloogia alase teadustöö tulemustest ja räägitakse neuroloogia eriarstiabi korraldamisest ja vahetatakse kogemusi Balti riikide kolleegide vahel. Uudse programmiosana toimuvad kongressi raames praktilised töötoad, kus kaasajastatakse neuroloogide praktilisi ja teoreetilisi teadmisi neuroloogias väga olulises uurimismetoodikas - elektroneuromüograafias ja elektroentsefalograafias. TÜ Närvikliiniku dotsendi Sulev Haldre sõnul on neuroloogia praegune tähtis arengusuund neuroloogiliste haiguste põhjuste otsimine, mis võib tähendada ka haiguste ravivõimaluste paranemist. Sulev Haldre täpsustab: "Tohutult on arenenud neuroloogia diagnostiline aparatuur ja meetodid - kompuutertomograafia, agnetresonantstomograafia, angiograafia, kudede täpse uurimise võimalused, paranenud on geenidiagnostika meetodid. See kõik teeb kaasaegse neuroloogia väga huvitavaks kliiniliste ja fundamentaalteaduslike küsimuste seostamise läbi." Järgmine neuroloogia kongress toimub kolme aasta pärast Riias. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ Närvikliiniku dotsent, Neuroloogide ja neurokirurgide kongressi president Sulev Haldre, tel: 07 318 501, 050 10 231

TARTU ÜLIKOOL KORRALDAB REGIONAALARENGU KONVERENTSI

Neljapäeval, 8. mail kell 11.00 algab Tartus Toome konverentsimajas regionaalkonverents "Kuidas saavad ülikoolid aidata kaasa regioonide arengule?". Üle-eestilise konverentsi avab sõnavõtuga TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo, tervitussõnad lausub Tartu linnapea Andrus Ansip.Konverentsil käsitletakse Eesti regionaalarengu probleeme ning tutvustatakse, kuidas on ülikoolid seni nende lahendamisele kaasa aidanud. Regionaalarengu kitsaskohtadest kõnelevad Riigikogu liige Peep Aru ja Võru maavanem Mait Klaassen. Ülikoolide võimalustest probleemide lahendamisel räägivad Eesti suurimate avalik-õiguslike ülikoolide rektorid. Konverentsil osalevad ettekannetega veel TÜ õppeprorektor prof Volli Kalm, TÜ avatud ülikooli direktor Aune Valk, TÜ Narva kolledži direktor Katri Raik, TTÜ Spinno projektijuht Marko Kivilo, Kuressaare abilinnapea Anne Keerberg jt. Konverentsile on oodatud kõik, kes on huvitatud Eesti tasakaalustatud arengust. TÜ regionaaltegevuse peaspetsialisti Aire Luts-Vähejausi sõnul on tasakaalustatud piirkondlik areng Eesti regionaalpoliitika suurimaid väljakutseid. Viimastel aastatel on rõhutatud, et ülikoolid peavad olema ettevõtlikumad ja peale kõrghariduse andmise ning teadustöö tegelema ka ühiskonna teenimisega. Üheks ülikoolide ettevõtlikkuse näitajaks on kindlasti koostöö maakondadega. Eri teadus-, koolitus- ja arendusprojektid on just need, millega ülikoolid saavad piirkondade arengule kaasa aidata. Konverentsist tehakse arvutivõrgu vahendusel ülekanne, vastav link pannakse ülikooli esilehele konverentsi toimumise päeval. Konverentsi täpsem info ja kava asub aadressil /uksused/Regionaal/konverents. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ regionaaltegevuse peaspetsialist Aire Luts-Vähejaus, tel: 07 375 603

TÜ PÕHJA-AMEERIKA UURINGUTE KESKUS SAAB 10-AASTASEKS

28. kuni 29. aprillini tähistab Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisu kuuluv Põhja-Ameerika Uuringute Keskus oma kuuenda rahvusvahelise konverentsiga keskuse 10 aasta juubelit.Esmaspäeval, 28. aprillil kell 11.00 Tartu Ülikooli aulas algava konverentsi avavad sõnavõttudega USA suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas, Kanada suursaadik Baltimaades Robert Andrigo, TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo, TÜ filosoofiateaduskonna dekaan prof Birute Klaas ja TÜ Põhja-Ameerika Uuringute Keskuse president prof Krista Vogelberg. Avaplenaaristungil esineb endine kaitseminister, Tartu Ülikooli inglise filoloogina lõpetanud Sven Mikser teemal "Isolatsionism või Unilateralism: miks Eesti soovib Ameerikat Euroopasse". Ettekandes kõlab Eesti valitsuse vaatenurk post-kommunistliku Uue-Euroopa ja Ameerika suhete teemal. Kaks päeva kestval rahvusvahelisel konverentsil esinevad veel Helsinki, Tampere ja Turu Ülikooli, Queens’i Ülikooli, Läti Ülikooli, Peterburi Ülikooli, Coimbra Ülikooli (Portugal), Kobe Ülikooli (Jaapan) jt ülikoolide ning õppeasutuste esindajad. TÜ Põhja-Ameerika Uuringute Keskuse presidendi prof Krista Vogelbergi sõnul on konverentsil võimalus kokku kuulata ligi 30 välisesineja ettekannet, kellele lisanduvad arvukad esinejad Eestist. Konverentsi märksõnadeks on korraldajate sõnul diskussioon ja dialoogilisus, mis on olnud ka keskuse enese juhtmõteteks kõigi kümne tegevusaasta jooksul. Täpsem info konverentsi kohta asub aadressil /fleng/info.bcnas.php?frame=1100 Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: Põhja-Ameerika Uuringute Keskuse president Krista Vogelberg, tel: 07 375 218

OSLO ÜLIKOOLI HARIDUSTEADUSKOND ON KÜLAS TARTU ÜLIKOOLIL

28. kuni 29. aprillini külastab Tartu Ülikooli haridusteaduskonda Oslo Ülikooli haridusteaduskond, arendamaks koostööd kõrgkoolipedagoogika alal.Tartu Ülikooli külastavad Oslo Ülikooli haridusteaduskonna professorid Gunnar Handal ja Kirsten Hofgaard Lycke ning välissuhete esindaja Gøril Mellem eesmärgiga leppida kokku edasise koostöö võimalused ja ajakava. Esmakordselt Tartu Ülikooli külastavad professorid Handal ja Lycke viivad ülikoolis läbi kaks seminari õppimise ja õpetamise problemaatikast kõrgkoolis ning tutvustavad valdkonna olulisemaid seisukohti Norra kogemuste põhjal. Kuna Tartu Ülikooli haridusteaduskonna arengukava näeb ette kõrghariduse õppetooli moodustamist, siis planeeritakse edasist koostööd Oslo Ülikooliga eeskätt nimetatud õppetooli moodustamiseks. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ haridusteaduskonna dekanaadi juhataja Kristi Jõesaar, tel: 07 343 442

ÜLIKOOL KORRALDAB BIOLOOGIAOLÜMPIAADI LÕPPVOORU

26. kuni 27. aprillini korraldab Tartu Ülikool Vanemuise tänava õppehoones koolinoorte bioloogiaolümpiaadi lõppvooru, mis on arvult 42.Laupäeval, 26. aprillil osaleb olümpiaadil üle poolesaja gümnasisti, kes võistlevad kolmes vanuserühmas, läbides lisaks teoreetilisele testile ka viis praktilise töö osakonda 15 erinimelise kabinetiga. Esimese võistluspäeva lõpuks selguvad kandidaadid, kes TÜ Täppisteaduste kooli bioloogiaosakonna ülemastme õpilastest saadetakse esindama Eestit rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil, mis seekord toimub Minskis Valgevenes. Pühapäev, 27. aprill on põhikooliõpilaste päralt. Võistlejaid on üle Eesti, 6. kuni 9. klassini. Olümpiaadi sisu on analoogne gümnasistide omale, ainult vanusest lähtuvalt erinev. Mõlema olümpiaadipäeva lõpus autasustatakse võitjateks tulnud õpilasi teabekirjanduse ja teiste auhindadega, millega on olümpiaadi korraldamist toetanud kirjastused Avita, Koolibri, TEA, Eesti Entsüklopeediakirjastus ning MTÜ Loodusajakiri ja United Motors Tartu osakond. Lähem info olümpiaadi kohta asub aadressil http://www.ebo.ee. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ loodusteaduste didaktika lektor Illar Leuhin, tel: 07 375 084, 055 34 216

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM SAAB 200 AASTASEKS

Reedel, 25. aprillil peab Tartu Ülikooli Kunstimuuseum 200. aasta juubelit, mille raames toimub Eesti vanimas muuseumis graafikanäituse "Madalmaade lood" avamine ja juubeligravüüri esitlus.

Ülikooli kunstimuuseumi tulevad tema 200. aastapäeval tervitama kultuuriminister, Tartu linna ja ülikooli esindajad ning kolleegid kõikidest Eesti suurematest muuseumitest. Muuseumi juubelil avatav originaalgraafika näitus "Madalmaade lood" toob vaatajale lähemale 16.-18. sajandi olustikupiltidesse peidetud ajaloolised õpetussõnad, naljad või pilked.

Kunstnik Viive Tolli valmistatud juubeli graafikaplaat pitseeriti kinni 25 aastat tagasi, muuseumi 175. juubelil. Graafikaplaadi statuudi kohaselt tuli gravüür avada vahetult enne muuseumi 200. aasta juubelit ning seejärel trükkida ainult 20 tõmmist. Tõmmistega autasustatakse muuseumi abistanud või arendanud inimesi ja üks gravüür pannakse muuseumi fondi. Kunstnik Viive Tolli sõnul on ta graafilisel lehel kujutanud vanakreeka jumalat Apollonit saatvatest jumalannadest viit, kes antiikmütoloogia kohaselt on teaduste ja kunstide kaitsjad ning andekate kunstnike inspireerijad. Juubeli graafikaplaadi avamine leidis aset 11. aprillil.

Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi asutamise päev on 19. aprill (vana kalendri järgi 7. aprill) 1803. Ülikooli peahoone vasakusse tiiba, kus muuseum praegu asub, koliti 1868. aastal. Kunstimuuseumis saab ainsana Eestis näha originaalsuuruses kipsjäljendeid kreeka skulptuuri tippteostest. Valged skulptuurid värviliste Pompeji seinamaalingute taustal on tänapäeval haruldaseks näidiseks 19. sajandi trendikast interjöörist. Muuseumi kogudes on 30 000 museaali, mille hulgas on nt 4000 aastane Egiptuse muumia ja Sumeri kiilkirjatahvlid.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ Kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tel: 07 375 385

TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB BALTI INFORMAATIKA OLÜMPIAAD

23. kuni 27. aprillini toimub Tartu Ülikoolis IX rahvusvaheline Balti informaatikaolümpiaad, kus üksteiselt võtavad mõõtu Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa ja Venemaa noored programmeerijad.Olümpiaadi pidulik avatseremoonia toimub TÜ aulas 23. aprillil kell 15.30. Eesti 10-liikmelise esinduse, nagu ka teiste osalevate riikide jaoks on Balti olümpiaad jõuprooviks, mille tulemuste alusel valitakse 4-liikmeline võistkond, kes esindab riiki ülemaailmsel informaatikaolümpiaadil Wisconsinis (USA). 1995. aastast peetav võitlus on kolme Balti riigi vahelisest olümpiaadist kasvanud suureks rahvusvaheliseks ürituseks, mida Eesti korraldab kolmandat korda. Käesoleval aastal toimub olümpiaad esmakordselt haridus- ja teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahelise lepingu alusel. Eesti koolinoored on senistel olümpiaadidel esinenud silmapaistva eduga. Viimasel kahel aastal on absoluutvõidu noppinud praegu Tartu Ülikoolis informaatikat õppiv Martin Pettai, möödunud aastal jagas esikohta ka praegune Eesti võistkonna liider, HTG abiturient Mihkel Kree. Olümpiaadi ametlik kodulehekülg www.ut.ee/boi. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: Ahto Truu, tel: 051 75 876

TARTU ÜLIKOOLI KÜLASTAVAD BALTI RIIKIDE PRESIDENDID

23. ja 24. aprillil toimub Eesti, Läti ja Leedu presidendi visiit Tartu Ülikooli, mille raames avatakse Leedu aukonsulaat ülikooli Lossi tänava õppehoones ja tähistatakse ülikooli filosoofiateaduskonna dekaanile prof Birute Klaasile Leedu aukonsuli tiitli andmist.Leedu Vabariigi president Rolandas Paksas ja suursaadik Antanas Vinkus saabuvad Tartu Ülikooli kolmapäeval, 23. aprillil kell 18.00. Ülikooli Lossi tänava õppehoones filosoofiateaduskonna ruumides avab Leedu president Leedu aukonsulaadi ja õnnitleb prof Birute Klaasi Leedu aukonsuli tiitli pälvimise puhul. Prof Birute Klaas on ühtlasi Vilniuse ja Tartu ülikooli koostöölepingu koordinaator. Aukonsulaadi avamise puhul paigaldatakse ülikooli Lossi tänava õppehoonele Leedu Vabariigi vapikilp, mille avab pidulikult Leedu president. Peale Leedu Vabariigi presidendi, Leedu suursaadiku ja prof Birute Klaasi sõnavõttu, suundub Leedu delegatsioon koos õppeprorektor prof Volli Kalmu, arendusprorektor prof Hele Everausi ja prof Birute Klaasiga Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi, kus Vabariigi President Arnold Rüütel pakub piduliku õhtusöögi. Neljapäeval, 24. aprillil kell 9.30 toimub Lossi tänava konverentsimajas Läti, Leedu ja Eesti presidendi iga-aastane ametlik kohtumine. Kell 12.15 külastavad presidendid Tartu Raekoda ja kell 12.35 saabuvad Läti, Leedu ja Eesti delegatsioonid Tartu Ülikooli. Ülikoolis tervitab külalisi rektori kohusetäitjana õppeprorektor prof Volli Kalm, kes tutvustab ülikooli esindajaid ja annab lühiülevaate ülikoolist. Presidendid teevad sissekande Tartu Ülikooli auraamatusse ning kohtuvad dekaanide ning Läti, Leedu ja Eesti üliõpilastega. Neljapäeval, kell 16.00 toimub ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Leedu Vabariigi aukonsulaadi avamise puhul kontsert, kus esineb Leedu Filharmoonia solist Judita Leitaite, klaveril saadab Vaiva Blaziene. Tasuta kontsert on Leedu Vabariigi muusikaline kingitus Tartu Ülikoolile ja linnarahvale. Samal päeval külastavad presidendid veel Tartu Linnamuuseumi, lõunatavad koos Tartu linnapea Andrus Ansipiga ning külastavad Balti Kaitsekolledžit. Presidentide Tartu visiidi ajal on liikluseks suletud Lossi tänav Raekojast kuni Toome lossini ning Lossi tänava nurgal asuv parkla. Presidendid lahkuvad Tartust neljapäeva õhtul. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus, tel: 07 375 615

TARTU ÜLIKOOLI REKTOR TEATAS KOLME PROFESSORI NÕUSOLEKUST ASUDA PROREKTORI AMETIKOHALE

15. aprilli Tartu Ülikooli valitsuse istungil teatas ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo kolme professori nõusolekust asuda uute prorektoritena ametisse. Uueks õppeprorektoriks on saamas praegune ülikooli usuteaduskonna dekaan prof Tõnu Lehtsaar ja teadus- ja arendusprorektoriks praegune bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan prof Ain Heinaru. Täiendava prorektori ametikohale soostus kolmeks aastaks asuma kunstiajaloo prof Jaak Kangilaski, kelle ülesandeks on hea seista rahvusülikooli edendamise eest.Uued prorektorid asuvad oma kohuseid täitma käesoleva aasta juunikuust alates, mil lõppevad senise ülikooli rektoraadi volitused. Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo põhjendab kolmanda prorektori ametikoha loomist vajadusega tugevdada Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli staatust, määratledes selleks kindlaks ülesanded ülikooli liikmeskonna jaoks ja leides vajalikku toetust ülikoolist väljaspool. Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ootab uutele prorektoritele ülikooli nõukogu toetust aprilli lõpus toimuval nõukogu istungil. Senine õppeprorektor prof Volli Kalm ja arendusprorektor prof Hele Everaus ei soovinud prorektori ametikohal teist ametiaega jätkata seoses kindla sooviga pühenduda edaspidi rohkem teadustööle, mis prorektori ametiajal paratamatult teisejärguliseks tegevuseks jäi. Uute prorektorite ametiaeg kestab sarnaselt rektorile – viis aastat. Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo valiti tagasi senisele ametikohale käesoleva aasta 28. veebruaril toimunud ülikooli rektori valimiste koosolekul. Illari Lään TÜ pressinõunik INFO: TÜ rektori abi Saima Oras, tel: 07 375 602

TÜ KUNSTIMUUSEUM AVAB 200 JUUBELI GRAAFIKAPLAADI

Reedel, 11. aprillil kell 12.00 avab Tartu Ülikooli Kunstimuuseum kinnipitseeritud kastist
muuseumi 200 juubeli graafikaplaadi.Kunstnik Viive Tolli valmistatud graafikaplaat pitseeriti 25 aastat tagasi, muuseumi 175. juubelil, mis plaadi statuudi kohaselt tuleb avada vahetult enne muuseumi 200. juubelit ning seejärel trükkida ainult 20 tõmmist. Seekordse avamise juures viibib ka kunstnik Viive Tolli.

Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi asutamise päev on 18. aprill (vana kalendri järgi 7. aprill) 1803.
Juubeligravüüri esitlus ja ülikooli kunstimuuseumi juubeli pidulik tähistamine toimub 25. aprillil 2003.a.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ Kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tel: 07 375 385

<P>studium generale loengusari rahvusraamatukogus</P>

14. - 25. aprillil toimub Studium Generale loengusari "Tartu Ülikooli 11 teaduskonda" Tallinnas Rahvusraamatukogus.

TARTU ÜLIKOOLI KÜLASTAB KIELI ÜLIKOOLI DELEGATSIOON

Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo võtab Kieli Ülikooli delegatsiooni ja Tartu Ülikooli teaduskondade dekaanid vastu kolmapäeva, 26. märtsi õhtul Ülikooli Vanas Kohvikus.
Neljapäeval jätkuvad Tartus individuaalsed programmid, kus Kieli Ülikooli delegatsiooni teadlased kohtuvad oma kolleegidega Tartu Ülikooli teaduskondadest, peale selle kohtuvad omavahel rektorid ja toimuvad avalikud loengud.
Neljapäeval toimub ülikooli peahoone auditooriumis 140 ühtlasi Kieli Ülikooli ning meedia- ja infotehnoloogia eraülikooli Multimedia Campus tutvustav infopäev.
Delegatsioon teeb ekskursiooni ka Tartu linnas ning külastab ülikooli ajaloo muuseumi ja Saksa Kultuuri Instituuti.

Kieli Ülikooli delegatsioon lahkub Tartust reedel, 28. märtsil.
Tartu Ülikoolil on leping Kieli Ülikooliga 1989. aastast. Koostöö partnerülikooliga on väga aktiivne, mille raames toimub pidev teadlaste ja üliõpilaste vahetus.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ välissuhete talituse peaspetsialist Lea Kivi, tel: 07 376 114

Ülikool arendab Tartu innovatsiooni tugistruktuure

Teisipäeval, 18. märtsil sõlmivad Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Tea Varrak lepingu Tartu innovatsiooni tugistruktuuride arendamiseks 2003. aastal.

Vastavalt lepingule toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus projekti teist etappi 9 miljoni krooniga. Projekti "Tartu Spinno" raames käivitatakse vajalikud struktuurid teadustulemuste majanduslikuks rakendamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Projekti viib läbi ja koordineerib Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, projekti partnerid on TÜ ja EPMÜ teadus- ja arendusosakonnad, TÜ majandusteaduskond ning SA Tartu Teaduspark.
Projekti tulemusena peaks Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevus muutuma ettevõtlusringkonna jaoks nähtavamaks ja atraktiivsemaks, mille tulemusena pannakse alus teaduspõhisele ja teadmismahukale ettevõtluskeskkonnale. See aitab suurendada ülikooli rakendusuuringute osakaalu, lähendada teadust ja ettevõtlust ning tõsta lisaväärtuste abil viimase konkurentsivõimet.
Tehnoloogiainstituudi direktori prof Mart Ustavi sõnul võimaldab antud projekt tulevikus oluliselt kiirendada riigi majanduskasvu, suurendada inimeste sissetulekuid ning parandada nende elukvaliteeti.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus, mille eesmärgiks on uute tehnoloogiate väljatöötamine, ülikooli ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine ning tehnoloogia rakendamiseks uute ettevõtete loomine.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ arendusprorektor Hele Everaus, tel: 07 375 610,
TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav, tel: 050 98 600

ÜLIKOOLIS TOIMUB HARIDUSUUENDUSTE KONVERENTS

Tartu Ülikoolis toimub 14.-15. märtsil konverents "Haridusuuendused Eestis 1992-2002". Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari aulas toimuva konverentsi korraldab ülikooli haridusteaduskond koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Konverentsi avab TÜ haridusteaduskonna asutajadekaan prof Toomas Tenno, ministeeriumi poolt ütleb tervitussõnad keskhariduse talituse juhataja Helmer Jõgi.
Avaettekanne on ülikooli prof Jaan Kõrgesaare poolt teemal "Projektide mõju hariduslike erivajaduste käsitlusele Eesti hariduselus 1992-2003".
Konverentsi eesmärk on selgitada haridusuuenduslike projektide tegelikku mõju Eesti haridusmaastikule, kajastamist ja analüüsimist leiavad suuremate haridusalaste projektide efektiivsus ja jätkusuutlikkus.
Konverents võimaldab anda tagasivaatava hinnangu haridusuuenduslikule tegevusele ja planeerida selle põhjal uusi ettevõtmisi.

Konverentsil esinevad ettekannetega Tartu Ülikooli, Eesti Haridusfoorumi, Tiigrihüppe programmi, Saksa instituudi ja teiste õppe- ning haridusasutuste spetsialistid.
Ülikooli haridusteaduskonna dekaani prof Toomas Tenno sõnul on kõnealune haridusuuenduste konverents teistest erinev, kuna varem ei ole haridusuuenduslikke projekte selliselt koos käsitletud.

Lisainfo konverentsi ja toimuvate ettekannete kohta asub aadressil /ht.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ haridusteaduskonna täiendkoolituse spetsialist Tiina Tamme, tel: 07 343 940

ÜLIKOOLIS TOIMUB ÜLERIIGILINE MATEMAATIKAOLÜMPIAAD

Tartu Ülikoolis toimub 8.-9. märtsil üleriigilise koolinoorte matemaatikaolümpiaadi lõppvoor. Laupäeval, 8. märtsil kell 11.30 ülikooli füüsikahoone auditooriumis 160 algavale võistlusele on kutsutud 109 õpilast piirkonnavoorude ja TÜ täppisteaduste kooli poolt korraldatud lahtiste võistluste tulemuste alusel.

Olümpiaadi piirkonnavoorudes osales 2314 õpilast, üleriigilisele žüriile esitati läbivaatamiseks need tööd, kus oli saadud vähemalt 60% võimalikest punktidest. Kokku esitati žüriile 743 tööd.

Traditsiooniliselt võtavad Eesti matemaatikaolümpiaadist osa ka 2 Soome õpilast. Veebruaris osales Eesti 2-liikmeline esindus Soome matemaatikaolümpiaadil. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi 9.kl. õpilane Sander Kõiv saavutas seal põhikoolide õpilaste arvestuses 2.koha, Viira PK 9.kl õpilane Holger Haas 13. koha.

Olümpiaadi tulemusel selguvad need õpilased, kes hakkavad kandideerima 7.-19. juulil Tokyos toimuva ülemaailmse matemaatikaolümpiaadi Eesti esinduse 6le kohale.

Pühapäeval, 9. märtsil algusega kell 15.00 TÜ aulas algav olümpiaadi lõputseremoonia on ühtlasi Eesti olümpiaadide liikumise 50. aastapäeva avaüritus. Tervitustega esinevad aktusel haridus- ja teadusminister Mailis Rand ja TÜ õppeprorektor prof Volli Kalm.
Aktus on reaalajas nähtav ka interneti vahendusel, aadressil http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ täppisteaduste kooli direktor Viire Sepp, tel: 07 375 890, 051 89 951

TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB SAARTE PÄEV

Neljapäeval, 6. märtsil kell 16.00 toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis ülikooli Hiiumaa ja Saaremaa päev. Saarte päeva avab tervitusega Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo, sõnavõttudega esinevad Hiiu maavanem Hannes Maasel ja Saare maavanem Jüri Saar.

Maakondade päeva eesmärk on maakondade ja Tartu Ülikooli vahelise koostöö tihendamine ning senitehtust kokkuvõtete tegemine. Saarte päeval vaadatakse läbi Saare ja Hiiu maakonna koostöölepingud Tartu Ülikooliga, mis sõlmiti 1995. aastal ja täiendati 1999. aastal.
Saarte päevale on oodatud kõik, kelle juured või süda on Saare- ja Hiiumaalt: saartelt pärit üliõpilased, õppejõud, teadurid, Tartu Saarte Klubi liikmed ja teised, kes saarte elust huvitatud.

Kell 16.00 raamatukogu konverentsisaalis algaval arutluskoosolekul esinevad ettekannetega Hiiumaa ja Saaremaa maavalitsuste spetsialistid.

Kell 18.00 toimub Toomas Kokovkini fotonäituse „Suundumused“ avamine raamatukogu II korruse fuajees.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ regionaaltegevuse peaspetsialist Aire Luts-Vähejaus, tel: 07 375 603

Lisa: Saarte päeva arutluskoosoleku ettekanded:
Hiiumaa ja Saaremaa rahvusvaheline koostöö Läänemere regioonis - Reet Kokovkin, Hiiu maavalitsus, maavanema nõunik
500 aastat enne ja pärast lüpsikut - Helgi Põllo, Hiiumaa muuseumi peavarahoidja
Saared ja jõed, tsivilisatsioonid ja sümbolid - Tõnu Õnnepalu, kirjanik, TÜ vabade kunstide professor
Saaremaa tegemistest - Hans Teiv, Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja
Uuenev Kuressaare - Lilian Hansar, Kuressaare linnaarhitekt
Saarlane puisniitude ja süvasadama vahel - Tõnu Talvi, Viidumäe Looduskaitseala asedirektor

<P>TARTU ÜLIKOOLI REKTORIKS VALITI PROF JAAK AAVIKSOO</P>

Reedel, 28. veebruaril Tartu Ülikooli aulas toimunud rektori valimiste koosolekul valis ülikooli valimiskogu teisel hääletusel ülikooli uueks rektoriks senise rektori prof Jaak Aaviksoo.

295-st valimiskogu liikmest oli kohal 255 liiget, valimiskasti oli lastud 255 sedelit. Esimeses hääletusvoorus kogus prof Jaak Aaviksoo 145 häält ja Birute Klaas 86 häält. Selle tulemusega läks prof Jaak Aaviksoo teisele hääletusvoorule, kuna esimeses voorus valituks saamiseks oleks kandidaat pidanud saama vähemalt 148 häält ehk enam kui pool valimiskogu liikmete häältest.

Teises hääletusvoorus lasti valimiskasti 244 hääletussedelit, Jaak Aaviksoo kogus 182 poolthäält, mille tulemusena ta valiti teiseks ametiajaks Tartu Ülikooli rektoriks.
Uue rektori kinnitab valimistulemuste alusel ja valimiskomisjoni esimehe esildisel ametisse Vabariigi Valitsus.

Jaak Aaviksoo on sündinud 11. jaanuaril 1954. Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika eriala lõpetas Aaviksoo 1976. aastal cum laude. 1992. aastast on Jaak Aaviksoo TÜ optika ja spektroskoopia professor, aastast 1994 akadeemik. Perioodil 1995-1996 oli Aaviksoo haridusminister, aastast 1998 Tartu Ülikooli rektor.
Jaak Aaviksoo on abielus, kolme lapse isa.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 07 375 605

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKONNA DEKAANIKS VALITI PROF MATI KILP

Reedel, 21. veebruaril valis Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna valimiskogu teaduskonna istungil dekaaniks algebra prof Mati Kilbi.

63 valimiskogu liikmest oli kohal 48, urni oli lastud 48 sedelit. Prof Mati Kilbi poolt hääletas 42 valimiskogu liiget.
Mati Kilp on sündinud 1942. aastal Jõhvis. Ta on kaitsnud füüsika-matemaatika kandidaadi väitekirja Moskva ülikooli juures. Mati Kilp on olnud puhta matemaatika instituudi juhataja ja 1992. aastast on ta algebra korraline professor. Mati Kilp on Eesti Matemaatika Seltsi ja American Mathematical Society liige.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna dekanaadi juhataja Merle Rosental, tel: 07 375 860

TARTU ÜLIKOOL VALIB REEDEL UUE REKTORI

Reedel, 28. veebruaril kell 14.00 algab Tartu Ülikooli aulas ülikooli rektori valimiste kinnine koosolek. 295-liikmeline valimiskogu koosneb ülikooli nõukogu ja teaduskondade nõukogude liikmetest ning kõikidest ülikooli korralistest professoritest.

TÜ rektor valitakse kolm kuud enne ametisoleva rektori ametiaja lõppu viieks aastaks. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 valimiskogu liikmetest. Valituks osutub rektorikandidaat, kelle poolt on hääletanud enam kui pool valimiskogu liikmetest.
Uue rektori kinnitab valimistulemuste alusel ja valimiskomisjoni esimehe esildisel ametisse Vabariigi Valitsus.

Tartu Ülikooli uueks rektoriks pürgivad senine rektor prof Jaak Aaviksoo ja filosoofiateaduskonna dekaan prof Birute Klaas. Rektorikandidaadid esitasid oma valimisprogrammi teisipäeval, 25. veebruaril ülikooli aulas toimunud avalikul väitlusel.

Rektori valimiste täpne kord ja reglement on väljas ülikooli koduleheküljel.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 07 375 605

TÜ TEADUSKESKUS AHHAA ESITLEB MULTIMEEDIAKIOSKIT

Teisipäeval, 25. veebruaril kell 15.30 esitleb Tartu Ülikooli teaduskeskus AHHAA oma näitusel Tallinnas Kalevi muuseumis multimeediakioskit TryScience, mis võimaldab Eestil lülituda ülemaailmsesse teaduskeskuste digitaalvõrku.
TryScience loodi koostöös IBM Corporation’i, teaduskeskuse New York Hall of Science ja teaduskeskuste katusorganisatsiooniga ASTC (Association of Science and Technology Centers). Arenev, pidevalt täiustatav arvutipõhine õpivõrgustik pakub peale virtuaaleksperimentide kuumi teadusuudiseid ja arvamusküsitlusi, aga ka võimalusi koduseks katsetamiseks. Pidevalt töötavad veebikaamerad võimaldavad külastajal virtuaalselt osaleda kaugeimategi teaduskeskuste tegevuses.

TÜ teaduskeskuse juhataja Tiiu Silla sõnul annab multimeediakiosk sisuliselt õpilastele võimaluse lahendada väga mitmesuguseid teaduse valdkonda kuuluvaid ülesandeid. Tiiu Sild täpsustab: "TryScience võimaldab õppida kas või skafandri selgapanekut, käitumist kaaluta olekus või parandada ise kosmose orbitaaljaama."

TÜ AHHAA teaduskeskusse saabus TryScience-kiosk kingitusena IBM-lt. IBM Eesti tegevdirektori Valdo Randpere sõnul on IBM läbi aegade toetanud hariduse omandamist. Heaks näiteks on ca 250 kasutatud arvuti kinkimine viimase 2 aasta jooksul koolidele, sotsiaalhoolekandeasutustele ja puuetega inimestele. "Usun, et TryScience’i multimeediakiosk aitab paljudel Eesti lastel ja noortel avardada silmaringi ning saada uusi teadmisi", lisab Randpere.
IBM on maailma suurim riist- ja tarkvara ning erinevaid infotehnoloogilisi teenuseid pakkuv IT firma, IBM Eesti tegutseb alates 1992. aastast.

Esialgu kuulub TryScience'i keskkonda 50 teaduskeskust, neist enamik asub Kanadas, Ühendriikides ja Lõuna-Ameerikas. Euroopas on AHHAA-keskus esimeste liitujate hulgas - praeguseks on jõudnud alustada veel @-Bristol Suurbritannias ja itaallaste Citta della Scienzia Naapolis.

Kalevi muuseum asub aadressil Pärnu mnt 139 / Kohila 1a. Lisainfo TÜ teaduskeskuse kohta asub aadressil ja multimeediakioski kohta aadressil .

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ teaduskeskus AHHAA, Helle Jaaniste, tel: 07 376 932, 051 67 557
IBM Eesti tegevdirektor Valdo Randpere, tel: 6 600 801, 051 59 051
IBM Eesti marketingijuht Triin Parmsoo, tel: 6 600 804, 051 45 180

TÜ REKTORIKANDIDAATIDE VÄITLUS ON NÄHA INTERNETIS

Teisipäeval, 25. veebruaril kell 16.00 Tartu Ülikooli aulas algav ülikooli rektorikandidaatide avalik väitlus on nähtav ülikooli koduleheküljel asuva lingi kaudu.

Tartu Ülikooli rektori ametikohale kandidaatide esitamise tähtaeg lõppes 5. veebruaril. Ülikooli uueks rektoriks pürgivad senine rektor prof Jaak Aaviksoo ja filosoofiateaduskonna dekaan prof Birute Klaas. Rektorikandidaadid esitavad oma valimisprogrammi teisipäeval, 25. veebruaril ülikooli aulas toimuval avalikul väitlusel.

Tartu Ülikooli rektori valimised toimuvad käesoleva aasta 28. veebruaril kell 14.00 ülikooli aulas. Rektori valimiste kord ja reglement on väljas ülikooli koduleheküljel.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 07 375 605

TARTU ÜLIKOOLI REKTORI VALIMISED

Tartu Ülikool kuulutab välja rektori valimised.

Valimised toimuvad 28. veebruaril 2003. aastal. Kandidaate võivad valimiskomisjonile esitada TÜ teaduskondade nõukogud, TÜ kuratoorium, vähemalt 1/4 TÜ nõukogu liikmetest ühiselt, 15 TÜ korralist professorit ühiselt, TÜ üliõpilasesindus, TÜ ametisolev rektor ja endised rektorid ning teiste Eesti teadus- ja arendusasutuste nõukogud.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 5. veebruaril 2003. aastal kell 17. Ettepanekuid võtab vastu TÜ akadeemiline sekretär.

Täpsem teave valimiste korra kohta akadeemiliselt sekretärilt
tel 07 375 605
Ülikooli 18, 50090 Tartu
Ivar [dot] Saarniit [ät] ut [dot] ee

Valimiskomisjoni esimees

• Rektori valimise kord
• Rektori valimise reglement

ÜLIKOOLIS TOIMUVAD RAHVUSVAHELISED FÜÜSIKAPÄEVAD

Reedel, 14. veebruaril kell 10.00 algavad Tartu Ülikooli füüsikahoones XXXIII Eesti füüsikapäevad. Kaks päeva kestvad rahvusvahelised füüsikapäevad avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo.

Füüsikapäevade avasõnas esitab TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo visiooni Eesti füüsika tulevikust. Reedel kuulatakse ühtlasi ettekandeid Eesti füüsikute viimase aja huvitavamatest uurimistulemustest ning laiemat huvi pakkuvate uurimissuundade arengust kogu maailmas. Lisaks räägitakse avapäeval röntgenlaseritest (prof Ingolf Lindau Stanfordi Ülikoolist), viimasest Nobeli füüsikapreemiast (dr Laur Palgi), laseroptika panusest füüsika fundamentaal- ja tsivilisatsiooni globaalprobleemide lahendamisse (akad Peeter Saari), molekulaarspektroskoopiast (dr S. Sorensen Lundi Ülikoolist) ning klaaside füüsikast (prof Jaak Kikas).

Reede pärastlõunal toimub füüsikapäevade raames Eesti Füüsika Seltsi üldkoosolek, kus arutatakse ka füüsikaõpetuse ja füüsika populariseerimisega seotud probleeme.
Üldkoosolekul antakse kätte Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia ja üliõpilaspreemia ning avatakse füüsikaõpikute näitus. Seekordse aastapreemia vääriliseks tunnistas selts TÜ Füüsika Instituudi vanemteaduri Viktor Peedi tööde eest mittelineaarsete optiliste nähtuste uurimisel Besseli kimpude abil.

Füüsikapäevad jätkuvad laupäeval, 15. veebruaril ettekannetega materjaliteadusest, nanotehnoloogiast, optikast ning keskkonnafüüsikast.
Täpsem info on saadaval aadressil http://www.physic.ut.ee/fp/kava.html.


Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ Füüsika Instituut, Arvo Kikas, tel: 07 428 182, 055 78 626

TÜ rektori ametikohale kandideerib kaks kandidaati

Kolmapäeval, 5. veebruaril kell 17.00 lõppes Tartu Ülikooli rektori ametikohale kandidaatide esitamise tähtaeg. Ülikooli uueks rektoriks pürgivad senine rektor prof Jaak Aaviksoo ja filosoofiateaduskonna dekaan prof Birute Klaas.


Prof Jaak Aaviksoo kandidatuuri esitasid kuue ülikooli teaduskonna nõukogud - esimesena matemaatika-informaatikateaduskond, seejärel filosoofia-, füüsika-keemia-, õigus- ja majandusteaduskond ning viimasena haridusteaduskond oma nõukogu otsusega. Füüsika-keemiateaduskonna dekaan prof Jaak Järv põhjendab Jaak Aaviksoo kandidatuuri esitamist järgmiselt: "On hea, kui olukorras, kus Eestis puudub selgelt tajutav haridus- ja teaduspoliitika ning parteide programmid on selles osas kidakeelsed ja segased, juhib Tartu Ülikooli selge visiooniga juht."
Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo teatas oma nõusolekust kandideerida rektoriks ka järgmiseks perioodiks Tartu Ülikooli nõukogu 2002. a augustikuu istungil.

Prof Birute Klaasi kandidatuuri esitas ühehäälselt Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus kolmapäeval, 5. veebruaril. Missioonitundest kandideerima nõustunud Birute Klaasi sõnul on Tartu Ülikool rahvusülikool ning rahvusülikooli staatus ja positsioon Eestis ning ühiskonnas on vaja selgeks rääkida.
Üliõpilasesinduse esimehe Madis Tõnsi sõnul on Klaas olnud väga tudengisõbralik dekaan ning tema isiklikud ambitsioonid pole nii tugevad kui praegusel rektoril Jaak Aaviksool.

Rektorikandidaadid esitavad oma valimisprogrammi teisipäeval, 25. veebruaril kell 16.00 ülikooli aulas toimuval avalikul väitlusel.
Tartu Ülikooli rektori valimised toimuvad käesoleva aasta 28. veebruaril kell 14.00 ülikooli aulas. Rektori valimiste kord ja reglement on väljas ülikooli koduleheküljel.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 07 375 605

TÜ avab matemaatika-informaatikateaduskonna uue õppehoone

Reedel, 7. veebruaril kell 15.00 avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo matemaatika-informaatikateaduskonna uue õppehoone. Õppehoones aadressil Liivi 2 on kokku 15 auditooriumi ja seminariruumi ning 5 arvutiklassi ligi 100 arvutiga.

Uue õppehoone projekt (arhitekt Jelena Beljajeva) valmis 1998. aastal RTG Projektbüroos. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg alustas ehitustöödega 2001. a augustis, ligi aasta hiljem andis ehitaja hoone ülikoolile üle. 2002. a augustis jätkus hoone vana osa ümberehitus ning 17. jaanuaril 2003. a andis ehitaja maja tervikuna ülikoolile üle.
Õppehoones on kasulikku pinda umbes 5200m2, suurim auditoorium mahutab ligi 150 tudengit. Majas avatakse kohvik ja raamatukogu, eraldi puhkeruumid on nii õppejõududele kui ka üliõpilastele. Hoone sisustas mööbliga AS Inest Market.

Õppehoone vana osa ehk ülikooli arvutuskeskuse maja valmis 1971. Matemaatika-informaatikateaduskonna dekaani prof Toivo Leigeri sõnul koosnes tollane hoone ühekorruselisest arvutisaalist ja neljakorruselisest põhiosast, kus paiknesid töökabinetid ja kolm auditooriumi. Personaalarvutitele üleminekuga kaotas arvutisaal oma otstarbe, mille tulemusena tekkiski idee ehitada selle asemele mitmekorruseline matemaatikateaduskonna õppehoone.

Matemaatikateaduskond loodi 1967, arvutite ja informaatika üha kasvava rolli tõttu nimetati teaduskond 2001. a ümber matemaatika-informaatikateaduskonnaks. Praegune teaduskond on kõige suurem matemaatika ja matemaatilise statistika uurimistöö keskus Eestis, informaatika ja infotehnoloogia valdkonnas on ta üks kahest suuremast keskusest. Teaduskonnas õpib 748 üliõpilast, keda õpetab 74 õppejõudu ja teadurit.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna dekanaadi juhataja Merle Rosental, tel: 07 375 870

Tartu Ülikool võeti Coimbra Grupi liikmeks

Tartu Ülikool võeti kõikide liikmete hääletusel Euroopa teadusülikoolide Coimbra Grupi liikmeks, ametlik liikmeks vastuvõtmine leiab aset Coimbra Grupi selleaastasel üldkogul, mis toimub 23. - 26. aprillini Granadas, Hispaanias.

Tartu Ülikooli vastuvõtmisest Coimbra Grupi liikmeks teatas ühenduse korraldava komitee esimees Antonio Savini oma kirjas Tartu Ülikoolile.
Ülikooli rektori, prof Jaak Aaviksoo sõnul on Coimbra Grupp Euroopa Ülikoolide Assotsiooni (EUA) kõrval teine organisatsioon, millesse kuulumine võimaldab Tartu Ülikoolil osa võtta kõrgetasemelistest teadus- ja hariduspoliitika aruteludest ja tegevussuundade väljatöötamisest. Rektor Jaak Aaviksoo lisab: "Vaieldamatult on Tartu Ülikoolile edaspidi kasuks see, et Coimbra Grupil on Brüsselis oma büroo, mille kaudu liigub oluline hulk operatiivset informatsiooni. Pärast Coimbra Grupi selle aasta aprillis Granada Ülikoolis toimuvat üldkogu tuleb meil valida ka oma esindajad selle ülikoolide võrgustiku töögruppidesse".

Tartu Ülikool esitas taotluse saada Coimbra Grupi liikmeks veidi enam kui aasta tagasi.
Teade, et TÜ kandidatuur vastab ühenduse kriteeriumitele ja läheb liitumishääletusele laekus ülikoolile 2002. aasta detsembris.

Euroopa tasandil on Coimbra Grupp aastate jooksul pälvinud austusväärse staatuse ning kujunenud oluliseks diskussioonipartneriks ka Euroopa Komisjonile.
Coimbra Grupi idee pärineb aastast 1985, kui Belgia juhtivas, Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis kohtusid 12 vanadest ülikoolilinnadest pärit olevate ülikoolide esindajad. Kohtumise eesmärgiks oli ülikoolide vaheliste kultuuri- ja haridussuhete arendamine ja tugevdamine. Leiti, et selle kõrval oleks viljakas arendada ühist teadustegevust ning alustada eelkõige teadlas- ja üliõpilasvahetust.

Coimbra Grupi liikmeteks on teiste seas maailma vanimad, tuntuimad ja hinnatuimad ülikoolid Cambridge ja Oxford (Inglismaa), Lyon (Prantsusmaa), Leuven (Belgia), Barcelona (Hispaania), aga ka maailma vanim ülikool, 1088 aastal asutatud Bologna (Itaalia).

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus, tel: 07 375 615

Tartu Ülikool avab Eesti ülikoolide moodsaima arvutiklassi

Reedel, 31. jaanuaril kell 15.00 avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo matemaatika-informaatikateaduskonna uues õppehoones Eesti ülikoolide ühe moodsaima arvutiklassi. SUN tööjaamade kaasaegses arvutiklassis on 25 arvutit, uue arvutustehnika kogumaksumus on üle 1,3 miljoni krooni.

Lisaks tudengitele mõeldud klassi arvutitele on kolm uut tööjaama ka õppejõudude ja teadurite käsutuses.
Uue ja modernse arvutiklassi avamiseks andsid oma ühise panuse SUN Microsystems, kes kinkis 12 tööjaama oma akadeemilise initsiatiivi projekti raames, SUN Microsystems esindaja Eestis, Microlink Süsteemid, kes korraldas arvutite tolliformaalsused ja arvutite ülespaneku ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA), kes Tiigriülikooli projekti raames toetas koos Tartu Ülikooliga 16 tööjaama ostmist.

Tartu Ülikooli rektori kõrval osalevad SUN arvutiklassi avamisel ka EITSA juhatuse esimees Toomas Sõmera, EITSA juhatuse liige ja Tiigriülikooli programminõukogu esimees Indrek Reimand, Microlink Süsteemid juhatuse liige Karel Kannel jt.

Uus SUN arvutiklass asub Toomel paiknevas ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna uues õppehoones, aadressil Liivi 2.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja Tiit Roosmaa, tel: 07 375 870

Tartu Ülikool valis tehnoloogiainstituudi hoonele fassaadi

Tartu Ülikool korraldas arhitektuurikonkursi Tehnoloogiainstituudi tulevase hoone fassaadide rekonstrueerimise ideelahendi leidmiseks, mille võitsid arhitektuuribüroo Siim & Põllumaa arhitektid Uku Põllumaa ja Mart Ader.

TÜ haldusdirektori Riho Illaku sõnul kujuneb aastaid tühjana seisnud ja rahvasuus tondilossiks nimetatud hoonest aadressil Nooruse 1, märkimisväärne täiendus Tartu Ülikooli arenevale teaduslinnakule. Seniste varemete asemele tulev Tehnoloogiainstituudi innovaatiline kompleks sobib oma kujunduselt ja välimuselt lähedal asuva Biomeedikumiga ja muudab oluliselt senist Tartu Veeriku linnaosa pilti.

Hoone fasaadide rekonstrueerimise konkursi võitjale määrati preemia 15 000.- krooni, võitnud töö järgi vormistatakse rekonstrueerimisprojekti fassaadid.
Parima töö valis välja ?ürii, mille esimees on TÜ viroloogiaprofessor ja Tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav. ?ürii teised liikmed on Tartu linnaarhitekt Raivo Mändmaa, Tartu Ülikooli arhitekt Martti Preem, Tartu Tehnoloogiapargi juhatuse liige Heiki Tamm ja Tartu linnakunstnik Anli Tummi.

Konkursi eesmärgiks oli saada huvitav ja atraktiivne lahendus rekonstrueeritava hoone fassaadidele. Kokku laekus konkursile neli tööd.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut on ülikooli teadus- ja arendusasutus, mille põhiülesandeks on ülikoolis loodava intellektuaalse omandi määratlemine, kaitsmine ja kommertsialiseerimine.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: OÜ Tartu Tehnoloogiapark juhatuse liige Heiki Tamm, tel: 07 375 136

Tartu Ülikool on uue fondi kaasasutaja

Teisipäeval, 21. jaanuaril kell 13.00 toimub Tartu Ülikooli nõukogu saalis Eesti-Rootsi ühisettevõtmisel Sihtasutuse Eesti Agrenska Fondi asutamine. Sihtasutuse asutajateks on Eesti poolelt Tartu Ülikool, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Rootsi poolelt Agrenska AS ja Stenströms Skjortfabrik Eesti OÜ.

Sihtasutuse eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu haiguse või trauma tõttu puude omandanud lastele, nende vanematele ning lähedastele vajaliku elukvaliteedi tagamine. Selle teostamiseks planeerib sihtasutus erivajadustega lastele ja noorukitele ning nende peredele meditsiinilise, psühholoogilise ja pedagoogilise abi andmist ja kogemuste vahetamiseks võimaluste loomist.

Lisaks algatab ja korraldab loodav sihtasutus teaduslikke uurimusi, et leida erinevaid vahendeid puudest tingitud probleemide vähendamiseks, teeb koostööd eri teadus- ja uurimisasutustega ning hoiab tihedat kontakti ühiskondlike organisatsioonide ja institutsioonidega.

Tartu Ülikooli poolt kirjutab sihtasutuse asutamisotsusele alla ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo, Sihtasutuse TÜ Kliinikum poolt juhatuse esimees Urmas Siigur.
Määramata ajaks asutatav sihtasutus plaanib oma tegevuspaigaks Tartu maakonnas asuva Tammistu mõisa.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ arendusprorektori abi Reet Adamsoo, tel: 07 376 202

TÜ kolm teaduskonda on esitanud rektorikandidaadi

Tänaseks päevaks on Tartu Ülikooli rektorikandidaadi esitanud kolm ülikooli teaduskonda - matemaatika-informaatikateaduskond, filosoofiateaduskond ja viimasena füüsika-keemiateaduskond. Kõikide teaduskondade nõukogud on rektorikandidaadiks esitanud praeguse rektori prof Jaak Aaviksoo.

Füüsika-keemiateaduskonna nõukogu istung toimus kolmapäeval, 15. jaanuaril, mil otsustati esitada omapoolne rektorikandidaat. Senise rektori kandidatuuri ülesseadmist põhjendab füüsika-keemiateaduskonna dekaan prof Jaak Järv järgmiselt: "Kuna Eestis puudub selgelt tajutav haridus- ja teaduspoliitika ja ka parteide programmid on selles osas kidakeelsed, segased ja ignoreerivad probleemi, siis on hea, kui vähemalt Tartu Ülikooli juhib selge visiooniga juht. Aaviksoo on kindlasti selline inimene, keda võib selgete arusaamistega hariduspoliitikuks pidada."

Esimesena esitas Jaak Aaviksoo rektorikandidaadiks 20. detsembril 2002. a matemaatika-informaatikateaduskond, filosoofiateaduskond esitas oma kandidaadi käesoleva aasta 8. jaanuaril. Praegune ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo teatas oma nõusolekust kandideerida rektoriks ka järgmiseks perioodiks Tartu Ülikooli nõukogu 2002. a augustikuu istungil.

Rektorikandidaate võib valimiskomisjonile esitada kuni 5. veebruarini 2003. a, lõpptähtajaks on kell 17.00.
Tartu Ülikooli rektori valimised toimuvad 28. veebruaril 2003. aastal. Rektori valimiste kord ja reglement on väljas ülikooli koduleheküljel, aadressil /valimised.php

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 07 375 605

Tartu Ülikool avab renoveeritud apteegi

Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 15.00 avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ülikooli vastrenoveeritud apteegi Tartus, Poe tänaval. OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek renoveeriti ehitusfirma Decora Ehitus poolt, sisekujunduse teostas kunstnik Liivi Ehmann ning ehitustööd kestsid kaks kuud.

Ülikooli apteegi renoveerimise tingis apteegi vanus. Apteegi juhataja Maila Madise sõnul tegutseb Poe tänava apteek 1980. aastast alates, mistõttu amortiseerunud olid nii apteegi kütte- ja elektrisüsteemid kui ka kommunikatsioon ja muud seadmed.
Põhjaliku renoveerimise käigus uuenes apteegi väljanägemine ja kujundus, paranesid seadmed ja töötingimused ning apteek sai vanade abiruumide arvelt ka lisapinda juurde.

Apteek tegutses 8 aastat Tartu Ülikooli all, OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek moodustati 1. jaanuaril 2002. aastal.

Illari Lään
TÜ pressinõunik

INFO: OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek, juhataja Maila Madise, tel: 07 423 520