AAA

E-post


Siit leheküljelt leiad järgmised juhised:



Millised on e-posti kasutamise võimalused ?

E-posti kasutamiseks on olemas põhimõtteliselt 3 tüüpi programme:

  1. Meiliprogrammid, mille te käivitate oma arvutis ehk nn "PC-programmid". Need meiliprogrammid on seadistatud selliselt, et nad võtavad ise ühendust serveriga ja saavad serverist kätte teie kirjad. Teie saate e-posti lugeda ja kirjavahetusega tegeleda oma arvutis. PC-programmid on näiteks Thunderbird, Netscape Messenger, Mozilla Sõnumitooja,MS Outlook, Outlook Express.

  2. Meiliprogrammid, mille kasutamiseks tuleb eelnevalt serverisse logida ning siis käivitada programm UNIX-i keskkonnas käsurealt. Sellised programmid on näiteks pine, elm, mail.

  3. Veebi keskkond e-postiga tegelemiseks ehk veebmail, mida saab kasutada avades vastava veebilehe tavalise veebibrauseriga. Veebmaili keskkonnad on näiteks mailhost.ut.ee, mail.ee, hot.ee, hotmail.com jt.

Kui teil on oma personaalne arvuti kas kodus või töökohas, siis soovitame kasutada nn "PC-programme".

Kui kasutate arvutit juhuslikes kohtades näiteks arvutiklassides või välismaal olles, siis soovitame kasutada Tartu Ülikooli veebmaili aadressilt mailhost.ut.ee või SSH Secure Shell Client'i või Putty'ga serverisse logides pine-i. Täpsema info e-posti kasutamiseks sobiliku tarkvara kohta leiate Juhendite alt Tarkvara lehelt.



Tartu Ülikooli veebmaili mailhost.ut.ee kasutamine

Tartu Ülikooli veebmaili kasutamiseks avage oma veebibrauser (Netscape, Mozilla, Internet Explorer, Opera vms) ning kirjutage aadressi reale mailhost.ut.ee. Tartu Ülikooli veebmaili keskkond on eesti keelne. Oma postkastile pääsete ligi ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnuse ja parooliga.



Kõik sissetulnud kirjad asuvad kaustas INBOX, kui te ei ole neid mujale kausta salvestanud. Vaikimisi on olemas veel kaustad Drafts, kuhu saab salvestada pooleliolevaid kirju, kaust Sent, kus asuvad teie poolt välja saadetud kirjad ning Trash, kus ajutiselt hoitakse kustutatud kirju. Kõik olemasolevad kaustad on näha vasakpoolses aknas (8207b672f369add8986e4cadac648a59.gif).

Parempoolse akna ülaservas on mitu valikut.

Uus kiri võimaldab alustada uue kirja kirjutamist.

Aadresside alt saab luua isikliku aadressraamatu, lisades sinna soovitud aadresse.

Kaustade lehelt on võimalik luua uusi kaustu, neid ümber nimetada või kustutada.

Seadistused annab võimaluse muuta oma isikuandmeid, tõsta esile soovitud kirju, korrastada kirjade nimekirja seadistusi, panna paika kirjade ekraanipildi ning kaustade seadeid.

Otsi aitab sisu, teema, saaja või saatja järgi üles leida vajaliku kirja.

Abi alt leiad lisainfot erinevate ülikooli veebmaili võimaluste kasutamiseks. Kahjuks ei ole kogu abiinfo hetkel veel eesti keelde tõlgitud, võimalik on kasutada inglise keelset juhist.



Meiliprogrammi pine kasutamine

Meiliprogrammi pine kasutamiseks logige kõigepealt oma teaduskonna või mõnda teise ülikooli serverisse nagu on kirjeldatud serverisse logimise juhendis.

Nüüd asute oma terminali aknaga UNIX-i keskkonnas ning edasi tuleb kõiki programme käivitada käsurealt. Toksige käsureale käsk pine ning sisestage see Enter klahvi vajutusega.

Näide: [102] mallem@math:~> pine

Kui avate pine esimest korda ja teie postkast on veel tühi, siis avaneb teile pine põhimenüü - Main Menu. Kui teie postkastis on kirju, siis avaneb kirjade nimekiri.

Pine-s saab liikuda ning käske anda ainult klaviatuurilt, hiire abil valikuid teha ei saa. Ühelt kirjalt teisele saate liikuda nooleklahvide abil, kirja avamiseks on klahv Enter. Tagasi kirja indeksisse ehk kirjade nimekirja juurde viib klahv " i "


Mõned näited pine käskudest

^ - selline märk tähe ees tähendab Ctrl klahvi vajutust ehk Ctrl klahvi all hoides tuleb vajutada seda klahvi, millega ^ paaris on (näiteks ^X, ^C, ^O)
I - viib kirja indeksisse ehk kirjade loetelu juurde (Message Index)
J - hüppab kirjade loetelus soovitud järjekorranumbriga kirja juurde
C - kirja alustamine (Compose Message)
^X - saadab kirja teele (Send)
^C - tühistamine (Cancel)
^O - kirja katkestamine nii, et kirja kirjutamist oleks võimalik hiljem jätkata (Postpone)
^J - faili lisamine kirjale (Attach)
L - viib kirjakaustade loetelu juurde (Folder List)
Q - pine-st väljumine (Quit)
R - kirjale vastamine (Reply)
F - kirja edasi saatmine (Forward)
D - kirja kustutamine (Delete)
M - viib pine põhimenüüsse (Main Menu)
T - lisab aadressi aadressraamatusse (Take Address)
W - märksõna järgi otsimine (Where Is)
S - salvestamine kirjakausta või faili salvestamine (Save)


Kirja saatmine pine-ga


Kirja alustamiseks on käsk C (Compose Message), valmis kirja ära saatmiseks käsk ^X (Send) ehk Ctrl+X st Ctrl klahvi all hoides vajutada X klahvi.

Kirja katkestamiseks on käsk ^C (Cancel) Ctrl+C. Kirja saatmist on võimalik katkestada ka nii, et hiljem saaks kirja kirjutamist jätkata nn kirja edasilükkamise käsk on ^O (Postpone). Edasilükatud kirja saab hiljem jätkata käsuga C (Compose Message). Pine küsib, kas soovite jätkata pooleliolevat kirja või alustada uut. Edasilükatud kirju võib olla ka mitu.


Kirjale vastamine

Kirjale vastamiseks võiks üldjuhul kasutada käsku R (Reply) . Sellisel juhul läheb vastus automaatselt kirja saatjale.

Väga ettevaatlik tuleb Reply käsuga olla listi kirjale vastates, sest listi kirjale vastamisel läheb vastus listi aadressile ehk kõigile listi lugejatele. Mõelge hoolikalt järele, kas soovite oma vastuse saata ainult kirja saatjale või tervele listile.


E-posti aadressi kuju muutmine

Tartu Ülikoolis kehtib hetkel kaks e-posti aadressi kuju: kasutajatunnus [ät] ut [dot] ee ning eesnimi [dot] perekonnanimi [ät] ut [dot] ee. Pine kasutab vaikimisi esimest varianti. Selleks, et teist varianti kasutama hakata, tuleb minna pine põhimenüüst alajaotusse Setup ja selle alt valida Config. Avaneb pikk nimistu võimalikest seadistustest, mille hulgast tuleb üles otsida parameeter nimega customized-hdrs ja panna selle väärtuseks
From: Eesnimi Perekonnanimi <
eesnimi [dot] perekonnanimi [ät] ut [dot] ee>
(nime panete loomulikult enda oma). Seejärel otsite üles parameetri alt-addresses ja panete selle väärtuseks oma e-posti aadressi pikal kujul: eesnimi [dot] perekonnanimi [ät] ut [dot] ee. Seejärel lahkuge Setup menüüst (käsuga E), küsitakse muutuste salvestamise kohta, millele tuleb vastaja Yes. Seejärel taaskäivitage pine ning kirjad peaksid nüüd väljuma teie pika kujuga e-posti aadressi alt.
Kirju saab teile endiselt saata mõlema kujuga aadressile.

NB! E-posti aadressi kuju muutmisel tuleb ka listides ennast uue aadressiga registreerida! Muidu te ei saa enam listidesse kirju saata (listikirju ise saate kätte küll).


Failide saatmine ja vastuvõtmine

Erinevalt "PC-programmidest" ja veebipõhistest meiliprogrammidest, saab pinega saata ainult neid faile, mis asuvad serveris teie kodukataloogis.

Sellest, kuidas faile arvuti kõvakettalt serverisse salvestada ja serverist oma arvutisse tõmmata, on juttu Serverisse logimise juhendis Secure FTP kasutamise lõigus ning Domeeni logimise juhendis Võrguketaste külgehaakimise all.

Kirja saatmisel lisatakse failid Attchment reale käsuga ^J (Attach).

Edasi viib ^T (To Files) teid failide loetelu juurde. Nooleklahvide abil saate liikuda vajaliku failinime peale, mida soovite kirjale lisada. Ühe kirjaga saab saata ka mitu faili.

Kui teile on saadetud koos kirjaga faile, siis pine-ga pole võimalik faile otse avada ja neid vaadata, vaid need tuleb eelnevalt salvestada.

Näide faili sisaldavast kirjast:

Date: Wed, 16 Oct 2002 11:58:44 +0300 (EEST)
From: Kalev Kuusk <kkuusk [ät] ut [dot] ee>
To: Malle Maasikas <mallem [ät] ut [dot] ee>
Subject: Konkursi tühistamine
Parts/Attachments:
1 Shown ~2 lines Text (charset: ISO-8859-1)
2 19 KB Application, ""
----------------------------------------

[ Part 2, "" Application/MSWORD 26KB. ]
[ Cannot display this part. Press "V" then "S" to save in a file. ]

Faili salvestamiseks tuleb kõigepealt vajutada klahvi V (View), mis viib teid failide (attachment) loetelu juurde. Seejärel saate vajaliku faili salvestada käsuga S (Save).

Fail salvestatakse vaikimisi teie kodukataloogi. Teisisõnu asub fail endiselt serveris ning otse terminali aknas te seda avada ja vaadata ikkagi ei saa. Selleks tuleb vajalik fail transportida serverist teie lauaarvuti või laptopi kõvakettale nagu on Serverisse logimise ja Domeeni logimise juhendis.


Kirjakaustad

Esialgu on teil avatud sissetulnud kirjade kaust INBOX. INBOX tuleks hoida võimalikult tühjana st mittevajalikud kirjad ära kustutada Delete käsuga (klahv D) ning vajalikud kirjad mujale kirjakausta salvestada.

Nüüd vaatame, millised kaustad pine-s vaikimisi olemas on ning kuidas luua uusi kirjakaustu. Valige käsk L (Folder List) ning edasi on teil 2 valikut: kas avada kirjakaustad (Mail) või uudisegrupid (News on news.ut.ee).

Mail
Local folders in Mail/

News on news.ut.ee/
News groups on news.ut.ee

Meid huvitavad praegu kirjakaustad - seega avame Mail osa, liikudes nooleklahvide abil Mail peale ning avades selle Enter klahvi abil. Vaikimisi on pine-s 3 kausta, kui te ei ole ise kirjakaustu juurde teinud:

Local folders in Mail/
-------------------------------------------
INBOX sent-mail saved-messages


INBOX
sisaldab saabunud kirju.

Sent-mail kaustas asuvad teie poolt välja saadetud kirjade koopiad.

Saved-messages kausta võib salvestada vajalikke kirju, kuid mõttekam oleks luua uued kirjakaustad ning salvestada kirjad teemade järgi.

Sent-mail kausta on võimalik avada nii, et liigute nooleklahvide abil kausta nime peale ning avate selle Enter klahvi vajutusega. INBOX kausta tagasi liikumiseks valige L (Folder List), avage Mail osa Enter klahvi vajutusega, liikuge INBOX kausta peale ning avage kaust Enter klahvi vajutusega.

Oletame, et soovite INBOX-ist mõne kirja salvestada uuede kirjakausta nimega "Teated".

Liikuge vajaliku kirja peale ning alustage salvestamist käsuga S (Save). Edasi oodatakse kausta nime, kuhu kiri salvestada. Uue kausta loomiseks toksige käsureale uue kausta nimi, näiteks "teated" ja vajutage Enter:

SAVE Msg #23 to folder in [jguglie] : teated

Nüüd küsib pine: kas soovite tõesti uue nimega kausta luua? Kui jah, siis vastake Y (Yes)

Folder "teated" in doesn't exist. Create?
Y [Yes]
N No

Salvestatud kiri märgitakse INBOX-is kustutamiseks (D täht kirja ees). Kiri ise asub nüüd kaustas "Teated". Kausta "Teated" avamine käib samuti nagu näiteks sent-mail kausta avamine.

Kui soovite kirja salvestada mõnda olemasolevasse kirjakausta, kasvõi samasse kausta "Teated", siis alustage kirja salvestamist käsuga S (Save) ning liikuge käsuga ^T (To Folders) kirjakaustade loetelu juurde ning valige nooleklahvide ning Enter klahvi abil vajalik kaust

SAVE Msg #3092 to folder in [parts] :
^G Help ^T To Fldrs TAB Complete
^C Cancel Ret Accept


Newsgruppide lugemine pine'ga

News-i (Mis on news e. uudisegrupp, seda loe peatükist Listid ja uudisegrupid) saab pine-ga lugeda serverites avicenna.med.ut.ee, juridica.ut.ee, math.ut.ee; news-i lugemine pine-ga ei tööta serveris rubiin.physic.ut.ee.

Avage käsuga L (Folder List) kaustade loetelu ning nüüd tuleks liikuda News osa peale (nooleklahvide abil, hiire abil ei saa)

Mail
Local folders in Mail/

News on news.ut.ee/nntp
News groups on news.ut.ee/nntp

Avage Enter klahvi abil News on news.ut.ee/nntp . Esialgu on teie uudise-gruppide rubriik tühi, kuna te pole veel ühtegi uudisegruppi tellinud:

News groups on news.ut.ee/nntp
----------------------------------------------------------------------

[ALL of folder list]
? Help < ClctnList P PrevFldr - PrevPage A Add R Rename
O OTHER CMDS > [View Fldr] N NextFldr Spc NextPage D Delete W WhereIs

A (Add) käsuga oleks võimalik sisse lugega kogu uudisegruppide nimekiri (enam kui 30 000 gruppi), see on aga üsna aeganõudev töö. Mõistlikum oleks kohe otsida teid huvitavaid gruppe. Oletame, et soovite leida bioloogia teemalisi uudisegruppe. Alustame gruppide lisamist käsuga A (Add) ning toksige käsureale märksõna biology

Enter newsgroup name (or partial name to get a list): biology
^G Help ^T To All Grps TAB Complete
^C Cancel Ret Accept

Ekraanile kuvatakse kõik need uudisegrupid, mille nimetuses leidub märksõna "biology" Need grupid, mida soovite edaspidi lugeda, tuleks tellida käsuga S [Subscribe]. Tellitud gruppide loetelu on teil edaspidi kohe ees niipea, kui avate newsgruppide osa pine-s.

Uudisegruppide lugemine käib analoogiliselt kirjade lugemisele - Enter avab uudisegrupi või kirja, nooleklahvidega saab liikuda ühelt kirjalt/grupilt teisele, I viib kirja indeksisse ehk kirjade nimekirja juurde, L viib kaustade/uudisegruppide valiku juurde jne

Väljumine pine-st ja kirjade kustutamine
Pine-st väljumiseks on käsk Q (Quit). Väljudes küsitakse teie käest kinnitust, kas soovite kustutamiseks märgitud (D-ga märgitud) kirjad tõepoolest kustutada.

Expunge the 2 deleted messages from "INBOX"?
Y [Yes]
N No

Kirjad kustutatakse postkastist vaid siis kui vastate Y (Yes)



Vajalikud andmed e-posti klientprogrammide seadistamiseks

Oma ülikooli serveris asuvale postkastile juurdepääsuks soovitame e-posti klientprogrammi (meilikliendi) seadistamiseks kasutada järgmisi parameetreid:

Serveri tüüp: IMAP postiserver
Sel juhul jäävad teie kirjad serverisse, neid ei tõmmata teie arvutisse. Serveris olevatest failidest tehakse regulaarselt varukoopiaid. Kui teie arvutiga peaks midagi juhtuma, võimaldab kirjade serverisse jätmine hiljem kadunud kirjavahetust administraatori abiga taastada.

Serveri nimi: mailhost.ut.ee

Port: 993
Välisvõrgus olles ei toimi port 143 (see on ebaturvaline IMAP teenus). Turvaline IMAP teenus kasutab porti 993. NB! Netscape-s sama asja seadistamiseks tuleb IMAP seadete all lubada kasutada turvalist SSL ühendust (use secure connection).

IMAP serveri kataloog võiks olla näiteks: Mail

Väljuva posti (SMTP) server (Outgoing mailserver): mailhost.ut.ee

NB! kui interneti teenuse pakkujaks ei ole Tartu Ülikool, siis võib Outgoing mail (SMTP) serveriks seadistada ülikooli e-posti serveri asemel teie internetiteenuse pakkuja e-posti serveri (infot küsige teenusepakkujate klienditeenindusest). Näiteks kui kasutate kodus Eesti Telefoni Atlas interneti teenust või ADSL teenust, võib välja minevate kirjade serveriks seadistada ET e-posti serveri, näiteks mail.neti.ee, mail.hot.ee, zen.estpak.ee vms.

Enamasti on siiski võimalik igal pool kasutada ülikooli e-posti serverit, kuid internetiteenuse pakkujad võivad seda mõnel juhul piirata.

P.S. Thunderbirdi kohta on peatükk Thunderbirdi seadistamine.

Näide 1. MS Outlook Express 5 seadistamine

Kasutaja Malle Maasikas, kelle e-posti aadress on mallem [ät] ut [dot] ee, kasutajatunnus ülikooli arvutivõrgus mallem.
Vali menüüst Tools -> Accounts

Valides Add -> Mail lisa sammhaaval oma andmed:
1. samm - nimi (Malle Maasikas)
2. samm - e-posti aadress (mallem [ät] ut [dot] ee)
3. samm - määra protokolli tüübiks soovitavalt IMAP ning e-posti serveriks mailhost.ut.ee
4. samm - kasutajanimi (mallem)

Lisatud konfiguratsioonis saab hiljem muuta Properties nupu kaudu



Kirjadele lisatud failid ehk attachment'd

Attachmentid ehk manused on kirjale lisatud failid (teksti, pildi, muusika, video või muus sarnases formaadis failid). Manuste avamiseks tuleb need salvestada mõnes sellises arvutis, mis antud failiformaati tunneb.

Kirja lugemisel Netscape Messengeriga saate kirjale lisatud faili soovi korral kohe oma arvutisse salvestada. Selleks tuleb faili nimel või manuse ikoonil teha hiirega paremklõps, valida Save As (või Save Link As) ja fail soovitud kataloogi salvestada.

Pinega lugemisel tuleks vajutada S , et salvestada lisatud fail oma kodukataloogi ja see sealt Secure FTP klientprogrammiga oma arvutisse tõmmata. SFTP klientprogrammi leiate ftp://ftp.ut.ee/pub/unix/security/ssh/ fail SSHSecureShellClient-3.2.9.exe

Olge veendunud enne attachmendi avamist või salvestamist, et kirjaga saadud fail ei ole pahatahtlik!

Selleks:
1. Seadistage oma Windows nii, et näeksid ka failinime laiendeid: need on reeglina 3-tähelised lühendid, mille alusel Windows saab aru, kas tegemist on näiteks Wordi dokumendiga (.doc) või programmiga (.com, .exe, .bat, .vbs, .pif). Kui näed midagi programmile viitavat, ära faili kindlasti ava. Laiendite näitamise lubamiseks ava suvaline kataloog (nt My Documents) ning vali Tools -> Folder Options, selle alt View ning võta ära linnuke rea "Hide extensions for known file types" eest - nüüd näed alati, kas tegemist on tõesti näiteks Wordi dokumendiga või mõne viirusega.

2. Suhtuge umbusklikult failidesse, mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene - tegemist võib olla hoopis tema arvutis peituva viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et see avataks, siis on parem helistada ja üle küsida.

3. Ise e-postile faili lisades pange kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne neid avada. Attachmenti lisamisel tuleks jälgida, et kirja suurus ei ületaks 3 MB. Kasulik ja viisakas on suuremaid faile kokku pakkida mõne failide pakkimise programmi abil näiteks Powerarchiver'ga. Samuti on võimalik selle programmiga lahti pakkida teile saadetud .zip faile. Powerarchiver'i leiate arvuti P kettalt eeldusel, et olete ühiskasutuses oleva math.ut.ee/samba võrguketta külge haakinud. P ketta külgehaakimiseks avage Windowsi Start menüüst Run käsk ja avanenud aknas kirjutage Open reale jrg tekst:



Mis on rämpspost (spämm) ja kuidas selle vastu võidelda?

Me kõik oleme leidnud oma postkastist nn rämpsposti ning nii mõnigi meist on hädas olnud sellega, et rämpsposti maht ületab soovitud kirjade mahu. Kust rämpspost ehk spämm tuleb ja kuidas seda ära keelata saaks?

Mis on rämpspost ?

Rämpspost (spämm, spam) on interneti kasutajate üle ujutamine ühe ja sama kirja tuhandete või miljonite koopiatega. Spämmijad sunnivad inimesi vägisi vastu võtma ning avama kirju, mida nad muidu ei loeks ega telliks. Enamus spämmi on kommertsliku sisuga, mis reklaamivad kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, tihti ka mittelegaalseid teenuseid. Sageli on spämm saa_ruttu_rikkaks või saada_kiri_mitmele_edasi_siis_naeratab_õnn tüüpi.

Kuidas spämmi saadetakse ?

Spämmi saadetakse põhiliselt kahel viisil. Üks moodus on ühe ja sama kirja saatmine mitmekümnesse listi või uudisegruppi. Teine moodus spämmi saatmiseks on otse kasutaja isiklikule meiliaadressile, kusjuures kasutajate aadresse otsivad spämmijad veebist või varastavad postiloendite (listide) nimekirjadest.

Tihti algavad rämpsposti kirjad sõnadega: Vabandage, et teile reklaami saadame ... ja kui te rohkem ei soovi seda sorti reklaami saada, siis palun saatke unsubscribe, cancel, remove või mõni muu käsk nimetatud aadressile.

Ärge mingil juhul vastake neile kirjadele! Spämmijate üheks eesmärgiks on välja selgitada, millised aadressid on aktiivsed ning millised "surnud" aadressid. Reageerides seda sorti kirjadele, annate spämmijatele kinnituse, et teie meiliaadress on tõepoolest aktiivses kasutuses.

Saa_ruttu_rikkaks tüüpi kirjades palutakse sageli helistada mõnele "tasuta" telefonile, tegelikult läheb kõne aga helistajale maksma mõned dollarid minutis, mille pealt spämmi saatjad teenivadki. Lubatud kerge rahateenimise asemel sunnitakse aga kergeusklikud inimesed märkamatult raha kulutama.

Kuidas spämmi vastu võidelda?

Ärge vastake rämpsposti kirjadele, kustutage need lihtsalt ära!

Aadressilt https://utils.ut.ee/ saate aktiveerida spämmitõrjeteenuse.

Enne sellelt lehelt teenuse aktiveerimist palun vaadake üle oma kodukataloogis paiknev fail .procmailrc. Kui selles failis on juba häälestus spämmitõrjeks, näiteks rida INCLUDERC=/usr/local/share/spambouncer/startbouncer.rc, siis on spämmitõrje juba aktiivne ja midagi enam täiendavalt aktiveerida pole vaja. Kui faili .procmailrc teie kodukataloogis pole, siis kasutage spämmitõrje aktiveerimiseks lehte https://utils.ut.ee/ .

Kui te ei tea, mis on .procmailrc fail, kodukataloog või mõni muu termin, mida spämmitõrje kirjelduses kasutatud on, siis kasutage lehte https://utils.ut.ee/ ja aktiveerige spämmitõrje. Midagi sellest halvemaks ei lähe.

Kui spämmitõrje on aktiveeritud, siis kirjad, mille teema real on tekst **Spam**, salvestatakse kausta Spam. Spam-kaust asub kataloogis Mail. Spam-kaust on mõtekas aeg-ajalt üle vaadata ja kustutada seal olevad kirjad.


Kirjade edasisuunamine teisele e-posti aadressile, e-kirjadele automaatse vastamise teenus. Failihaldaja.

Aadressil https://utils.ut.ee/ on võimalik käivitada kirjade edasisuunamise teisele e-posti aadressile ning e-kirjadele automaatse vastamise teenus.

https://utils.ut.ee/ aadressil oleva failihaldaja abil on võimalik vaadata oma kodukataloogi suurust ning korrastada oma kodukataloogi sisu. Failihaldaja kasutamisel pidage silmas, et faili mbox ei tohi kustutada. Mbox on fail, kus on sissetulevad kirjad. Oma mailikliendiganäete te reeglinaseda nime all Inbox. Mail-kataloog sisaldab teisi kirjakaustu. Ka selle kustutamisel peab olema ettevaatlik.