E-õpe ja koormuse arvestamine
Autorid: Birute Klaas, Mari Nõmm, Siret Rutiku, Aune Valk
2005/2006. õppeaastal osales e-kursustel umbes 6000 ehk 1/3 ülikooli üliõpilastest. Praegu tegeleb e-õppega üle 20% õppejõududest. Seega tuleks õppetöö normkoormuse arvestamisel rohkem hinnata ka e-õpet.
E-õpet on Tartu Ülikoolis kasutatud juba ligi 10 aastat ning selle kandepind on pidevalt laienenud. Rohkem on levinud kaks mudelit. Ühel juhul kasutab õppejõud e-õppe meetodeid ning vähendab auditoorsete loengute mahtu. Auditoorselt toimuvad vaid seminarid ja praktikumid.
Teisel juhul teeb õppejõud ettenähtud mahus auditoorset tööd ning peale selle kasutab oma kursusel e-tuge. Sellega kaasneb kindlasti õppejõu töökoormuse oluline suurenemine.
E-õppe võimalused
E-õpe eeldab õppetöö teistsugust organiseerimist ja läbiviimist, erilist lähenemist kursuse haldamisel ning õppijate toetamisel. Enamik e-õpet kasutavaid õppejõude väidab, et e-kursuse läbiviimine ei ole sugugi vähem aega nõudev kui traditsiooniline auditoorne õppetöö.
E-õpe ei asenda reeglina seniseid õppemeetodeid, vaid pakub võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ning iseseisva töö mahu suurendamiseks ja selle toetamiseks. Vajadust viimaste järele näeb ette ka TÜ arengukava, rääkimata kasvavast avatud ülikooli üliõpilaste hulgast (praegu 29%). Viimaste puhul peaks suur maht iseseisvat tööd toimuma e-õppe vormis, et tagada õppetöö pidevus ka auditoorse töö sessioonide vahel.
E-õppe rakendamine toimub sõltuvalt valdkonnast ja institutsioonist väga erinevalt. On õppejõude ja akadeemilisi üksusi, kus e-õpe on kujunemas lahutamatuks õppetöö osaks. Aga on ka teisi, kus e-õppe suhtes ollakse veel suhteliselt tõrjuval seisukohal.
Lähtuvalt TÜ arengukavast aastani 2008 tuleks igati soodustada e-õppe rakendamist ja arendamist. 23. detsembril 2005 kinnitas TÜ nõukogu Tartu Ülikooli e-õppe strateegia aastateks 2006-2010, mis aitab kaasa e-õppe-alase arendustegevuse planeerimisele.
Koormuste arvestamine
Akadeemilise personali ametijuhend näeb õppejõu ja teadustöötaja põhiülesannetena ette teadustöö ja arendustegevuse ning õppetöö ja õppemetoodilise töö. Seejuures on normkoormus esitatud ainult auditoorse töö puhul. Kõigi teiste õpetamisega seotud tööde mahul normkoormust pole. Nii on auditoorne töö (loeng) kui üks õpetamise vorm muutunud mingis mõttes asjaks iseeneses.
Väga tubli lõputööde juhendaja, kes õpetab veebipõhisel kursusel paljusid üliõpilasi ja kirjutab õppematerjale, ei pruugi atesteerimisel, tööülesannete andmisel ja tulemusvestlusel olla samavõrra hinnatud kui normmahus väikeste praktikumide läbiviija, kel muud tööd võivad olla tegemata.
Paindlik suhtumine
Akadeemilise personali individuaalses aruandes ei ole seni kajastunud e-õpe. Loodetavasti saab see olema aruande uues versioonis. Akadeemilise personali ametijuhendi vastava punkti muutmist on arutatud aastaid. Ikka on jõutud järeldusele, et kõigi normide kaotamine pole hea ja töö hindamisse tuleb olemasolevate reeglite raames suhtuda paindlikult.
Samale järeldusele jõudsid ühisel arutelul ka dekaanid ja õppeprorektor. E-õpe võib auditoorset õppetööd asendada. Eeskätt avatud ülikoolis on see kindlasti ka vajalik. Nii tuleks e-õppe läbiviimine lugeda auditoorse õppetöö normkoormuse osaks.
Seetõttu soovitame töö vahetutel korraldajatel tööülesannete andmisel ja õppetöö normkoormuse arvestamisel hinnata teiste õppevormide kasutamise kõrval ka e-õppe osakaalu. Silmas tuleks pidada pigem õppetöö üldist mahtu (ainepunktid ja üliõpilaste arv kursusel), mitte ainult auditoorse töö tunde.