Üldaruanne kevad 2002
SISUKORD
Küsimustiku ülesehitus
Küsitluse läbiviimine ja tulemuste analüüs
Üldosa
Analüüs kogu ülikooli ja erinevate teaduskondade/kolledžite lõikes
Õpetamise ja ainekursuste hindamise ankeet koosneb kahest osast (A- ja B-osa). Ankeedi päises fikseeritakse õppeaine nimetus ja kood ning õppejõu nimi. A-osas on üliõpilasel võimalus valida etteantud vastusevariantide vahel. A-osa koosneb 14 küsimusest, mis sisaldavad küsimusi nii konkreetse õppeaine (loengu ülesehitus, loengu korraldus) kui ka õppejõu kohta (kuivõrd õppejõud järgib aineprogrammi, kontakti võimalused õppejõuga). B-osas on tudengitel võimalus vabas vormis avaldada arvamust õppeaine õpetamise kohta, teha ettepanekuid jms (Vt. Lisa 1 ja Lisa 2).
KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE JA TULEMUSTE ANALÜÜS
Õpetamise ja ainekursuste hindamise küsitlus on anonüümne ja viiakse läbi kaks korda õppeaasta jooksul. Küsitlust korraldab TÜ õppe- ja üliõpilasosakond. Samuti varustab õppe- ja üliõpilasosakond teaduskondade kontaktisikuid vajalike materjalidega (A- ja B-ankeedid ning ümbrikud).
Küsitlus viiakse läbi ainekursuste viimastel loengutel, üliõpilased täidavad ankeedid loengus, seejärel suletakse täidetud ankeedid kohapeal vastavatesse ümbrikutesse. Kontaktisikud tagastavad A-ümbrikud koos A-osa ankeetidega ettenähtud ajaks õppe- ja üliõpilasosakonda, kus küsimustiku A-osad skaneeritakse ja nende põhjal tehakse aruanded. Küsimustiku B-osad saadetakse õppejõule pärast hinnete/arvestuste avalikustamist. Ankeedi B-osad on mõeldud informatsiooniks ainult konkreetse ainekursuse õppejõule.
Õpetamise ja ainekursuste hindamise A-osa tulemuste põhjal koostatakse järgmised aruanded:
- Üldaruanne, mis sisaldab kogu ülikooli hõlmavat üldist analüüsi ning teaduskondade/kolledžite võrdlust (edastatakse teaduskonna dekaanile/kolledži direktorile paberkandjal)
- Konkreetse teaduskonna/kolledži struktuuriüksuste (osakond/instituut) võrdlev analüüs (edastatakse teaduskonna dekaanile/kolledži direktorile/struktuuriüksuse juhile e-posti teel)
- Konkreetse struktuuriüksuse õppejõudude koondaruanne (edastatakse vastava struktuuriüksuse juhile e-posti teel)
- Õppejõudude personaalne aruanne (koostatakse juhul, kui vastanud on vähemalt kümme üliõpilast, aruanne edastatakse personaalselt õppejõule e-posti teel).
Üldaruannetega on võimalik tutvuda vastavates teaduskondades, samuti õppe- ja üliõpilasosakonnas ning õppe- ja üliõpilasosakonna koduleheküljel. Kui on soov tutvuda struktuuriüksuste aruannetega, tuleks ühendust võtta vastavate struktuuriüksuste juhtidega.
Informatsioon õpetamise ja ainekursuste hindamise kohta:
Kersti Kõiv, e-post: ker [ät] ut [dot] ee, telefon: 375 629
Õpetamise ja ainekursuste hindamise kevad 2002 küsitluse käigus laekus õppe- ja üliõpilasosakonda tagasi 12 995 ankeeti. Kokku hinnati 485 õppejõudu ja 566 ainekursust (Vt. Tabel 1).
Kõige enam oli vastanuid filosoofiateaduskonnas (2757), järgnesid arstiteaduskond (2166), sotsiaalteaduskond (1533), majandusteaduskond (1292) ja haridusteaduskond (1258).
Hinnatud õppejõudude arv oli suurim filosoofia- ja arstiteaduskonnas, järgnesid sotsiaal-, haridus- ja majandusteaduskond ning Pärnu kolledž.
Hinnatud ainekursuseid oli enim filosoofia-, haridus- ja sotsiaalteaduskonnas ning Pärnu ja Narva kolledžis.
Tabel 1. Küsitluses osalenud tudengite ning hinnatud õppejõudude ja ainekursuste arv teaduskondade/kolledžite lõikes
#t1#
Tabelist 2 on näha, et vastanute arv on neljal viimasel semestril olnud ligikaudu 12-13 000. Hinnatud ainekursuste ja õppejõudude arv on suurem olnud kevadsemestritel ja mõnevõrra väiksem sügissemestritel.
Tabel 2. Sügis 2000, kevad 2001, sügis 2001 ja kevad 2002 vastanute ning hinnatud õppejõudude ja ainekursuste arvude võrdlus
#t2#
ANALÜÜS KOGU ÜLIKOOLI TASANDIL JA TEADUSKONDADE/KOLLEDŽITE LÕIKES
Õpetamise ja ainekursuste hindamise kevad 2002 küsitluse käigus hinnatud ainetest olid enamik kohustuslikud ained (77%), valikaineid oli 14% ja vabaaineid 9% (Vt. Joonis 1 ja Tabel 3). Kui võrrelda teaduskondasid/kolledžeid, siis hinnati Pärnu kolledžis ainult kohustuslikke aineid, samuti hinnati kohustuslikke aineid teistest enam Narva kolledžis, arsti- ja haridusteaduskonnas, kus kohustuslike ainete osakaal oli üle 90%.
Olenevalt sellest, kas hinnatava ainekursuse puhul oli tegemist kohustusliku, valik- või vabaainega, varieerusid oluliselt üliõpilaste vastused mitmetele küsimustele. Nii hinnati ainekursuse raskusastet erinevalt tulenevalt ainekursuse kohustuslikkusest. Üliõpilastest, kellele ainekursus oli kohustuslik, hindas 22% ainet raskeks või väga raskeks, samas kui valik- ja vabaainete korral oli sellisel arvamusel veidi üle kümnendiku vastanutest. Samuti hinnati aine huvitavust erinevalt, mida võis ka eeldada: kohustuslikud ained on vähem huvitavad ning valik- ja vabaained seevastu rohkem huvitavad. Kui kohustuslike ainekursuste puhul hindas 37% vastanutest ainekursust huvitavaks, siis valikaineid kuulanud üliõpilastest hindasid ligikaudu pooled ning vabaainete korral 57% vastanutest ainekursust huvitavaks. Tulemus on igati loogiline, sest kui valik- või vabaaine ei meeldi üliõpilasele või tundub igav, ei ole tal mingit kohustust ainet kuulata ja on alati võimalus asendada ainekursus mõne teisega, mis kohustuslike ainete korral ei ole aga võimalik. Samamoodi on seletatav ka vastanute hinnang kursuse eest antavatele ainepunktidele. Kui kohustuslike ainete korral leidis 17% vastanutest, et saab ainekursuse eest liialt vähe ainepunkte, siis valikainete korral oli sellisel arvamusel kümnendik ning vabaainete puhul vaid 7%.
Baseerudes varasematele õpetamise ja ainekursuse hindamise küsitlustele ilmnes, et sügissemestritel käivad üliõpilased veidi sagedamini loengus kui kevadsemestritel. Seda näitavad ka kevad 2002 küsitluse tulemused. Kui sügisel 2000 ja sügisel 2001 käis enamikul või peaaegu kõikidel loengutel vastavalt 83% ja 85% vastanutest, siis kevadel 2001 käis 78% ja kevadel 2002 81% vastanutest enamikul või peaaegu kõikidel loengutel (Vt. Joonis 2 ja Tabel 4). Võrreldes teaduskondade/kolledžite lõikes loengute külastatavust paistavad teistest enam silma kehakultuuriteaduskond ja Narva kolledž, kus ligikaudu 90% vastanutest käisid enamikul või peaaegu kõikidel loengutel. Majandus- ja sotsiaalteaduskonnas oli seevastu loengute külastatavus teistest väiksem. Lähtuvalt sellest kui aktiivselt käisid üliõpilased loengus, hinnati mitmeid loengu ja korraldusliku poolega seotud küsimusi erinevalt. Omavahel ei ole seotud loengu külastatavus ja ainekursuse raskusaste, küll aga hindasid üliõpilased oluliselt erinevalt ainekursusest arusaamist ja loogilisust tulenevalt sellest, kas käidi vaid üksikutel loengutel või peaaegu kõigil. Üldine tendents oli selles suunas, et mida vähem käis üliõpilane loengus seda vähem tundus ka aine loogiline ja arusaadav. Näiteks kui vaid veerand nendest, kes käisid üksikutel loengutel, leidsid et ainekursuse ülesehitus oli alati loogiline ja hästi struktureeritud, siis peaaegu kõigil loengutel käinutest oli sellisel arvamusel 46%. Sama kehtib ka aine huvitavuse kohta: mida vähem käiakse loengus seda vähem tundub ka aine huvitav.
Vastanutest 70%-le oli ainekursus jõukohane, 17%-le raske, 11%-le lihtne ja 3%-le väga raske (Vt. Joonis 3 ja Tabel 5). Kui kogu ülikoolis hindas ainekursust raskeks või väga raskeks 20%, siis matemaatika-informaatikateaduskonnas oli vastav näitaja 31%, Pärnu kolledžis ja füüsika-keemiateaduskonnas 25% ning majandusteaduskonnas 23%.
Kui keskmiselt leidis 40% vastanutest, et ainekursus oli huvitav, siis usuteaduskonnas oli sellisel arvamusel koguni 65%, filosoofiateaduskonnas loenguid kuulanutest 51%, kehakultuuriteaduskonnast 50% ja Narva kolledžist 48% (Vt. Joonis 6 ja Tabel 8). Samas hindas kogu ülikoolis 17% vastanutest ainet igavaks või pigem igavaks, majandusteaduskonnas ja Pärnu kolledžis aga pidas ainet igavaks või pigem igavaks koguni 31%.
Aineprogramm oli üldjuhul enamikule kättesaadav, vaid 6% vastas, et neile ei olnud aineprogramm kättesaadav (Vt. Joonis 7 ja Tabel 9). Võrreldes varasemate küsitlustega on hea meel tõdeda, et iga semestriga on üha vähem neid, kellele aineprogramm ei ole kättesaadav. Kui kevadel 2001 ei olnud aineprogramm kättesaadav 10%-le ja sügisel 2001 7%-le, siis käesoleva küsitluse 6% on taas väike samm paremuse poole. Hea meel on ka selle üle, et kui varasemate küsitluste korral sai välja tuua konkreetsed teaduskonnad/kolledžid, kus oli teistest tunduvalt suurem nende osakaal, kellele ei olnud aineprogramm kättesaadav, siis käesoleva küsitluse korral ei ole enam teaduskondade/kolledžite vahel suuri erinevusi.
Enamikule vastanutest (93%) olid eksamile/arvestusele pääsemise eeldused täpselt või üldjoontes teada (Vt. Joonis 12 ja Tabel 14). Teaduskondade võrdluses paistab teistest veidi enam silma haridusteaduskond, kus oli 97%-l täpselt või üldjoontes eksamile pääsemise eeldused teada juba kursuse alguses.
Vastanutest 82% leidis, et ainekursuse eest antavad punktid vastavad kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale, 15% arvates sai punkte liiga vähe ning 3% liiga palju (Vt. Joonis 13 ja Tabel 15). Ligikaudu kolmandik õigusteaduskonna tudengitest leidis, et nad saavad ainekursuse eest liialt vähe ainepunkte, samal arvamusel oli 23% haridusteaduskonna vastanutest ning 19% majandusteaduskonna vastanutest.
Kõike kokku võttes hindas 65% vastanutest ainekursust tulemuslikuks, kolmandik keskpäraseks ja 4% vähetulemuslikuks (Vt. Joonis 14 ja Tabel 16). Usuteaduskonnas oli teistest enam neid, kes hindasid ainekursuse õpetamist tulemuslikuks (85%), järgnesid bioloogia-geograafia- ja kehakultuuriteaduskond 77%-ga ning õigus- ja filosoofiateaduskond 76%-ga.