2004. aasta pressiteated
.
TÜ AJALOO MUUSEUM AVAB NÄITUSE EESTI ÜLIKOOLI LOOMISLOOST
Neljapäeval, 23. detsembril kell 15.00 avatakse TÜ Ajaloo Muuseumis eesti ülikooli loomislugu tutvustav näitus "Rännak ajas: tee eesti ülikoolini".
Näitus hõlmab ajavahemikku aastast 1802, kui esmakordselt asuti Tartu ülikoolis õpetama eesti keelt, kuni aastani 1919, kui avati eestikeelne Tartu ülikool.
Näitus valgustab seni vähem uuritud aspekte rahvusülikooli arenguloos: kuidas sündis esialgu vaid tagasihoidlikku kõlapinda leidnud idee eestikeelse ülikooli rajamisest, millised ühiskondlikud protsessid sellele eelnesid, kuidas toimus rahvusülikooli ideede areng ja kes olid nende kandjad. Lisaks kajastab näitus ka rahvusülikooli ideede arengut omas ajas - Eesti ja välismaa sotsiaalmajanduslike protsesside üldisel taustal.
Väljapaneku põhieesmärk on püüda vaatajatele meenutada, kui palju vaevarikast tööd pidid tegema esivanemad, et tagada eesti keele ja kultuuri säilimine ning arenemine ja et saavutatu pole iseenesestmõistetav, vaid sellega on kaasnenud tõsine võitlus.
Näitusega tähistab ajaloo muuseum Tartu Ülikooli 85. aastapäeva eesti ülikoolina. Ekspositsiooniga saab tutvuda 2005. aasta 20. märtsini.
Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ Ajaloo Muuseumi näituste koordinaator Mare Viiralt, tel 737 5671
TÜ NELI MUUSEUMI LIITUVAD ÜHEKS ASUTUSEKS "TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUMID"
TÜ Loodusmuuseum luuakse praegu bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisus olevate geoloogiamuuseumi, zooloogiamuuseumi ja loodusteaduslike kogude baasil.
Loodav asutus ei tähenda üht muuseumi, vaid muuseumide liitu, selgitab TÜ prorektor Jaak Kangilaski. Kõik muuseumid säilitavad oma senised nimed, ajaloolise järjepidevuse ja erialased sidemed. Liitu koondumine võimaldab muuseumidel senisest paremini kooskõlastada külastajate teenindamist, ekspositsioonide strateegiat ja ressursside kasutamist ning üheskoos nõutada oma tegevusele riiklikku toetust.
Seni ei ole riik osalenud TÜ muuseumide tegevuse finantseerimises ning seda on teinud ülikool ise haridus- ja teadussummade, järelikult põhitegevuse arvelt. Vahendid on ilmselt ebapiisavad, muuseumide inventari täiendamine aga aeglane ja töötajate palgad madalamad kui enamikes Eesti muuseumides. "Ühendamise tingiski vajadus, et muuseumid oleksid jõulisemad ja paremini nähtavad ülikooli sees, aga veelgi enam Eesti avalikkusele ning ka rahvusvahelistele sihtgruppidele," ütles Kangilaski.
Ülikooli muuseumide eesmärk on ühiskonnale teaduste ja kunstide ning ülikooli ajaloo tutvustamine, ülikooli museaalse varamu kogumine ja säilitamine ning teadustöö. Muuseumide ühendamisega on võimalik koostööd tehes paremini neid eesmärke täita.
Tartu ülikooli kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum – asutatud 1803, zooloogia- ja geoloogiamuuseum on asutatud vastavalt 1822. ja 1820. aastal.
Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ prorektor Jaak Kangilaski, tel: 737 6501
TÜ NÕUKOGU VALIS ANALÜÜTILISE KEEMIA PROFESSORI JA NIMETAS EESTI VABARIIGI TEADUSPREEMIATE KANDIDAADID
Oma õpingute algusest saadik on Ivo Leito olnud seotud Tartu Ülikooliga, olles pikki aastaid tööl TÜ keemilise füüsika instituudis. Aastast 2003 on Ivo Leito Tartu Ülikooli Katsekoja direktor.
Vaid 32-aastane professor on avaldanud eelnevalt juba 59 publikatsiooni, neist 35 rahvusvahelise levikuga ajakirjades (kõik ISI/CC refereeringuga).
Ivo Leito peamiste uurimisvaldkondade seas on analüütilise keemia ning keemiametroloogia uurimine, happe-aluse tasakaalude ja solvendiefektide eksperimentaalne uurimine vähepolaarsetes keskkondades, keemiliste tasakaalude eksperimentaalne uurimine gaasifaasis, analüütilise keemia ja keemiametroloogia õpetamise metoodika, keemiametroloogia riiklik korraldus jt valdkonnad.
TÜ analüütilise keemia senisele korralisele professorile Ilmar Koppelile anti emeriitprofessori nimetus.
Eesti Vabariigi teaduspreemia kandidaatideks pikaajalise teadustöö eest nimetas TÜ nõukogu ülikooli emeriitprof Lembit Allikmetsa ja prof Ilmar Koppeli.
Eesti Vabariigi teaduspreemia kandidaatideks eelneva nelja aasta jooksul avaldatud parimate teadustööde eest nimetas TÜ nõukogu:
täppisteaduste valdkonnas TÜ prof Mati Kilbi, teadlaste kollektiivi koosseisus TPÜ prof Romi Mankini, TÜ doktorant Astrid Rekkeri ja ülikooli prof Risto Tammelo;
keemia-molekulaarbioloogia valdkonnas ülikooli dotsendi Maia Kivisaare, teadlaste kollektiivi koosseisus prof Enn Lust, vanemteadurid Alar Jänes ja Mart Väärtnõu ning teadurid Karmen Lust ja Gunnar Nurk;
geo- ja bioteaduste valdkonnas teadlaste kollektiivi koosseisus dotsent Tiina Randlane ja vanemteadur Andres Saag;
arstiteaduse valdkonnas TÜ prof Jaanus Harro, teadlaste kollektiivi koosseisus prof Toomas Asser, vanemteadur Tambet Teesalu, Andres Kulla, assistent Aive Liigant, arst-resident Tõnu Rätsep ning teadlaste kollektiivi koosseisus prof Enn Seppet ja akadeemik Valdur Saks (KBFI);
sotsiaalteaduste valdkonnas prof Jüri Alliku;
ja humanitaarteaduste valdkonnas teadlaste kollektiivi koosseisus TÜ prof Mati Erelt, Uppsala Ülikooli teadur Leelo Keevallik, Oulu Ülikooli lektor Heli Laanekask, TÜ prof Karl Pajusalu ja emeriitprof Tiit-Rein Viitso.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 737 5605
PRESIDENT PÄTSI RAAMATU AUTOR, SOOME POLITOLOOGIADOKTOR MARTTI TURTOLA ESINEB TARTU ÜLIKOOLIS AULALOENGUGA
kulgesid sündmused 1930. ja 1940. aastatel Eestis erinevalt kui Soomes.
Konstantin Pätsi elule ja riigimehekarjäärile heidab Turtola pilgu läbi tolleagse Eesti elu
ja sündmuste, pakkudes võimalust võrrelda kokkulangevusi ning erinevusi Eesti ja Soome ajaloos.
President Pätsi elu kajastav raamat oli 2003. aastal Eesti üks menukaimaid teoseid, mida müüdi üle 12 000 eksemplari.
Martti Turtola on töötanud ka ajakirjanduses, mh Soomes Kouvolan Sanomate peatoimetajana. Lisaks on ta töötanud teadurina Rootsis ning erinevatel ametikohtadel Välispoliitika Instituudis, Soome Akadeemias ja Helsingi Ülikoolis. Enne Soome Instituuti töötas Turtola Helsingi Ülikooli teabetalituse juhatajana.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Soome Instituudi Tartu osakond, Järvi Lipasti, tel: 742 7319
TARTU ÜLIKOOL OSALEB EESTI NANOTEHNOLOOGIATE ARENDUSKESKUSE ASUTAMISEL
Tartu Ülikool osaleb arenduskeskuse asutamisel teaduspartnerina. Ettevõtluspartneritena osalevad asutamisel MikroMasch Eesti OÜ, Evikon MCI OÜ, Maico Metrics OÜ, NexTech Supply OÜ ja USA firma K-TEK International.
Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo sõnul on Tartu Ülikoolil hea meel, et riiklik tehnoloogiaprogramm on jõudnud praktiliste tulemusteni. "Nanotehnoloogia arenduskeskuse näol on tegemist Eesti akadeemilisel potentsiaalil tugineva ettevõtmisega, millel on tõeliselt rahvusvaheline dimensioon. Maailma tehnoloogia esirinnas olevate fundamentaalteaduslike uurimuste baasilt on arendatud praktilist rakendust tõotav projekt koostöös nii USA kui ka Venemaa teadlastega. Loodame sellelt ettevõtmiselt tõsist panust ka Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse väljaarendamisel."
Keskuse peamiseks väärtuseks on pikaajalise koostööstruktuuri loomine ettevõtluse ja ülikooli vahel, mis aitab ülikooli teaduspotentsiaali kaasabil tõsta ettevõtluse tehnoloogiasuutlikust. See omakorda võimaldab töötada välja suurema lisaväärtusega tooteid, selgitab loodava arenduskeskuse tähtsust arenduskeskuse nõukogu liige, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor Ergo Nõmmiste.
Kavandatud uurimisprogramm on koostatud lähtudes partnerettevõtete konkreetsetest huvidest ja tegevusvaldkondadest. Näiteks ühe uurimisprojekti eesmärgiks on üliõhukeste kilede tehnoloogial baseeruvate gaasisensorite väljatöötamine, mis lõpp-produktina võimaldab täpsemate, kiiremate ja mugavamate gaasidetektorite loomist, mis leiaks rakendust ettevõtluses, keskkonnamonitooringutes jne. Esialgu on sarnaseid projekte kavandatud kümmekond, millest osadest loodetakse rakendatavaid tulemusi juba aasta-paari pärast. Teine osa projektidest on rohkem fundamentaaluuringute suunaga, mille eesmärgiks on baasi loomine nendest hiljem väljakasvavatele uutele rakendusliku suunitlusega uurimisprojektidele.
Tehnoloogia arenduskeskuste programmi kuulutas Eesti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium välja 2002. aasta detsembris. Programmi
peamine eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet teadus- ja
ettevõtlussektori vahelise strateegilise koostöö kaudu. Programm
tuleneb Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiast "Teadmistepõhine
Eesti" aastateks 2002-2006.
Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ Füüsika Instituudi vanemteadur Ilmar Kink, tel: 52 62830
TÜ AJALOO MUUSEUMIS AVATAKSE FRED JÜSSI JA MADIS ARUKASE PÕHJALA SAARTE LOODUSFOTODE NÄITUS
oli see tema unistustereis, mis sai teoks tänu Avatud Eesti Fondi tänupreemiale.
Viljandi Kultuuriakadeemia prorektor Madis Arukask külastas Gröönimaad samuti 2002. aastal. Maailma suurimal saarel tehtud fotodest on näitusel väljas 20. Tegemist on värvikate loodusfotodega merest, kaljudest ja taimestikust, kuid pildistatud on ka Gröönimaa inimesi nende igapäevaste tegemiste ja toimetuste keskel. Madis Arukaske, erialalt etnograafi, on
tema Gröönimaa reisil köitnud eeskätt sealsete inimeste eluolu ja Gröönimaa imelised loodusmaastikud.
Fred Jüssi ja Madis Arukase fotonäitused avatakse Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega, näitused jäävad huvilistele avatuks 16. jaanuarini 2005.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Ajaloo Muuseumi näituste koordinaator Mare Viiralt, tel: 737 5671
KÄÄRIKUL TOIMUB RAHVUSVAHELINE KONVERENTS "TEADUS, SPORT JA MEDITSIIN"
Esimesel päeval toimub kaks sessiooni sportliku treeningu teemal. Teise päeva sessioonid käsitlevad spordimeditsiini ja taastusravi, spordipsühholoogiat ning spordispetsialistide vajadust ja koolitust Eestis.
Konverentsil saab kuulata nii suulisi ettekandeid kui tutvuda stendidele välja pandud teadustööde tulemustega.
Selle nimetusega konverentse on järjepidevalt korraldatud juba aastaid, eesmärgiga soodustada sporditeadlaste, spordimeditsiini spetsialistide ning praktilises sporditöös tegevate asjatundjate vahelisi kontakte ja koostööd. Käesoleva aasta konverentsil on oluliseks teemaks spordivaldkonna spetsialistide vajaduse ja ettevalmistamisega seotud küsimused. Käsitletakse ka infovahetust ja rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidus.
Konverentsi toetab Euroopa Nõukogu projekti "EYES 2004 - Social Progress Through Sports - Estonian Perspectives" raames.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kehakultuuriteaduskonna dekanaadi juhataja Mare Vene, tel: 737 5361
EESTI MIKROBIOLOOGIDE ÜHENDUS KORRALDAB AASTAKONVERENTSI
Eesti Mikrobioloogide Ühenduse esimehe Ene Talpsepa sõnul on aastakonverentsi eesmärgiks kutsuda kokku oma eriala spetsialistid, et arutada aktuaalsete probleemide üle Eesti ühiskonnas ja leida täiendavaid koostöö võimalusi.
Lisainfot saab konverentsi kohta aadressilt http://www.tymri.ut.ee. Kõik mikrobioloogia huvilised on konverentsile lahkesti oodatud.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Eesti Mikrobioloogide Ühenduse esimees Ene Talpsep, tel: 737 5017
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL KORRALDAB EESTI ANDEKATE ARENDAMISE TEEMALISE KOLLOKVIUMI
Kollokviumile on kaasa arutlema oodatud linnade ja maakondade olümpiaadide korraldajad, haridusjuhid ja nõunikud, praegused ja tulevased õpetajad, kõrgkoolide õppejõud jt andekate hea käekäigu eest seisjad.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp, tel: 737 5890, 737 5581
TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB UUE ROOTSI-EESTI SÕNARAAMATU ESITLUS
Raamatu koostajad on endised ja praegused Tartu ja Uppsala Ülikooli õppejõud ning tudengid: Mari Aidla, Signe Cousins, Maiu Elken, Madis Kanarbik, Kristina Mullamaa, Tiina Mullamaa, Marina Pert¨jonok, Mai Praizner, Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Virve Raag, Juhan Tuldava. Sõnaraamatu üldtoimetaja oli Virve Raag (Uppsala Ülikool) ning konsultandiks oli TÜ rootsi keele külalisprofessor Stig Örjan Ohlsson.
Sõnaraamatu väljaandmist toetasid Rootsi Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Uuringute Nõukogu ning Magnus Bergvalli Sihtasutus. Raamat ilmub kirjastuse "Valgus" ja Sihtasutus Nordistica Tartuensia koostööna.
Viimane rootsi-eesti sõnaraamat anti välja 1979. aastal ja selle viimane kordustrükk 1996. aastal.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Tartu Ülikool, skandinavistika, Viivika Voodla, tel: 737 5212
TÜ SÕLMIB KOOSTÖÖLEPPE RAHVUSVAHELISE FONDIGA, MIS TOETAB ÜLIKOOLI VENE FILOLOOGIAT
Kolmapäeval, 8. detsembril kell 17.30 allkirjastatakse Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis koostööleping Tartu Ülikooli ning rahvusvahelise TÜ vene filoloogia toetamise fondi vahel.
Toetusfondi asutajateks on internetiportaali Yandex töötajad ja ajakirjanikud. Lepingu allkirjastamisel esinevad tuntud Venemaa teadlased prof Tatjana Tsivjan, üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna suvekoolide osavõtjaid, Venemaa Teaduste Akadeemia vene keele instituudi vanemteadur Olga Rovnova, Booker´i preemia nominant, kirjanik Aleksei Slapovski ning tuntud kirjanduskriitik Andrei Nemzer.
TÜ vene ja slaavi filoloogia osakonna juhataja prof Irina Külmoja hinnangul on koostöölepe osakonnale väga oluline, sest varem pole nn emamaa vene keele ja kirjanduse õpetamist toetanud. Vastloodud fondi abil tagatakse töötasu kolmeks aastaks ühele vene keele ning ühele vene kirjanduse õppejõule.
Koostööleppe allkirjastamisel peab avakõne Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo. Seejärel esineb kõnega ülikooli vene filoloogia toetamise fondi esimees Sergei Kuznetsov. Üritusel toimuvate sõnavõttude temaatika kajastab Tartu traditsioone ja Lotmani filoloogiat uuel etapil, russistikat ning üliõpilasteadust Tartus.
Lisaks toimub ajaloo muuseumis veebilehtede "Ruthenia" ja "Lotmaniana Tartuensa" esitlus ning näituse "TÜ vene filoloogia Eesti Vabariigis" avamine.
Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ vene ja slaavi filoloogia osakonna juhataja Irina Külmoja, tel: 737 5352,
koordinaator Jelena Ussar, tel: 7376 5352
TARTU ÜLIKOOLI MEEDIAUURIJAD KORRALDAVAD PÄEVA MEEDIATARBMISE UURIMISEKS
Juba teistkordselt korraldatava uurimuse tulemusel püüavad Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni õppetooli meediauurijad selgitada, milline roll on tegelikult ajalehtedel-ajakirjadel, televisioonil, raadiol, raamatutel, Internetil ja muul meedial inimeste argipäevas.
Korraldajad paluvad kõigil kirjutada järgmist: mida kõike vaatasid, kuulasid ja lugesid (kirjutasid internetis) sel päeval, milliseid avastusi ja tähelepanekuid tegid, milliseid mõtteid ja tundeid meedia sinus selle päeva jooksul äratas.
Meediapäeva kirjeldused tuleks saata posti teel (Postkast 6, 50 002, Tartu Peapostkontor) või elektronpostiga (meediapaev [ät] jrnl [dot] ut [dot] ee) hiljemalt esmaspäevaks 19. detsembriks 2004. Ümbrikule või elektronkirjale märkida selgitusena "Üks meediapäev". Kirjutise juurde tuleks kindlasti lisada oma kontaktandmed, sünniaasta ja võimaluse korral ka elektronposti aadress.
Kõikide oma meediapäevast kirjutanud inimeste vahel jagatakse märtsis 2005 kümme preemiat. Võidust teatatakse personaalselt.
Uuring "Üks meediapäev" viidi läbi ka eelmisel aastal ning peatselt on selle tulemustest ja eelmise aasta parimatest kirjeldustest ilmumas raamat. Sel aastal toimub meediapäev samaaegselt ka Lätis, Leedus ning Valgevenes.
Lisateavet saab meediapäeva koduleheküljelt www.jrnl.ut.ee/meediapaev.
Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Uuringu juht Maarja Lõhmus, tel: 737 5190 ning projekti assistent Kristina Tubli, tel: 55 689 664
TARTU ÜLIKOOLI GEOGRAAFIA INSTITUUT TÄHISTAB 85. AASTAPÄEVA
Teaduskonverentsil käsitletakse mitmeid aktuaalseid ja huvitavaid teemasid, teiste seas säästev areng, linnapoliitika Euroopa Liidus ja Eesti linnade tulevik, regionaalne identiteet majandusarengut mõjutava tegurina, Eesti kartograafia areng, Eesti väikejärvede paleoökoloogiline seire, Aasia asustamine kaasaegse inimese poolt: tulvavesi piki India ookeani rannikut.
85. aastapäeva puhul ilmus instituudi publikatsioonide sarjas prof Ülo Manderi ja prof Ott Kursi toimetatud kogumik "Geograafilisi uurimusi aastatuhande vahetusel".
Kogumik hõlmab üle 400 lehekülje ning sisaldab kokku 29 artiklit, millest suur osa on kokkuvõtted rahvusvahelistes väljaannetes ilmunud uurimustest.
Artiklite autoreiks on geograafia instituudi õppejõudude, teadurite ja kraadiõppurite kõrval ka mitmed vilistlased. Tegemist on küll aastapäeva puhul ilmunud kogumikuga, mis aga ei ole pühendatud instituudi ajaloole, vaid annab toimetajate sõnul eelkõige ülevaaate Eesti geograafide kaasaegsest ja küllaltki mitmekülgsest uurimistegevusest.
Kogumik valmis Tartu Ülikooli Kirjastuses.
Lisainfot ülikooli geograafia instituudi aastapäeva ürituste kohta saab aadressilt http://www.geo.ut.ee.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ geograafia instituut, Heli Raagmaa, tel: 737 5816
TARTU ÜLIKOOL JA EESTI MATEMAATIKA SELTS ANNAVAD GERHARD RÄGO MÄLESTUSMEDALI VIIELE LAUREAADILE
Vastsete laureaatidega kokku on prof Gerhard Rägo medal antud 109 isikule või kollektiivile silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel eesti koolides.
Prof Gerhard Rägo (1892–1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu Ülikool ja Eesti Matemaatika Selts.
Prof Gerhard Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu Ülikooli juures välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli TÜ juures õpetajate ettevalmistamisega tegelenud Didaktilis-Metoodilise Seminari juhataja abi ja aastatel 1936-40 juhataja.
Prof Gerhard Rägo on töötanud Tartu Ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ puhta matemaatika instituut, Anne Tenno, tel: 737 5863
TÜ AJALOO MUUSEUMIS TOIMUB RAHVUSÜLIKOOLI AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS "RAHVUSÜLIKOOL JA TEMA ÜLIÕPILASED"
Konverentsil tuuakse esile ühtlasi võrdlusmomente ja vastastikuseid mõjutusi lähemate naabrite – Soome ja Lätiga. Tartu Ülikooli esindajate kõrval astuvad konverentsil üles ka külalised Soomest ja Lätist.
Kauaegne Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi annab muuseumile pidulikult üle Laiuse koguduse õpetaja ja Tartu Ülikooli rektori Johan Kõpu (1928-1937) vaimulikurüü ja teisigi Laiuse kiriklaga seotud õppejõudude materjale.
Konverentsi lõpus toimub ettekannete kogumiku esitlus.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Ajaloo Muuseumi teadusdirektor Lea Leppik, tel: 737 5672
TARTU ÜLIKOOLI SIHTASUTUS JAGAB STIPENDIUME
Tartu Ülikooli Sihtasutus annab rahvusülikooli aastapäeva ürituste raames neljapäeval, 2. detsembril kell 15 ülikooli nõukogu saalis välja 6 stipendiumi ja ühe preemia kogusummas 318 000 krooni.
Stipendiumi pälvivad kokku 26 tudengit ja preemia määratakse ühele ülikooli töötajale. Sõltuvalt erinevate stipendiumide statuutidest on seekord nominentide valikul lähtutud eelkõige tublidest õppetulemustest, kuid arvestatud on ka erialase teadustegevuse kaalukust, muud ühiskondlikku tegevust ning mõne stipendiumi puhul ka majanduslikku olukorda.
Kuus stipendiumi moodustuvad järgmiselt: Tartu Raefondi stipendium, Laine Panti stipendium, Hermann Reiside stipendium, Estraveli stipendium, Felix Krabi stipendium ja Eesti Olümpiakomitee stipendium. Stipendiumidele lisandub Tartu Raefondi preemia.
Sihtasutuse poolt määratavad stipendiumid peavad aitama üliõpilastel katta õppe- ja teadustööga seotud reiside kulusid, samuti muretseda vajalikku kirjandust ja arvutustehnikat.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Tartu Ülikooli Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel: 737 5852
TARTU ÜLIKOOLI KÜLASTAB MAAILMAKUULUS NEUROKIRURGIA EKSPERT JAAPANIST
Neljapäeval, 2. detsembril kell 12 esineb prof Ogawa TÜ Biomeedikumi
suures auditooriumis loenguga: "Future of bypass surgery - Japanese
EC-IC bypass trial / JET study". Maailmas ainulaadne ülejaapaniline
uuring, mille koordinaatoriks oli prof Ogawa, on vastukaaluks maailmas
paljuräägitud Barnett'i uuringule, mis kritiseeris aju
revaskulariseerimist kui suuraju poolkerade isheemia ravi meetodit.
Tartu
Ülikooli arstiteaduskonna dekaani prof Toomas Asseri sõnul on prof
Ogawa ekspert karotiidse endarterektoomia alal. Tema teadustöö käsitleb
aju verevoolu ja ajukoe protektsiooni isheemia suhtes - selle erinevaid
aspekte nii eksperimentaalsel kui ka kliinilisel tasandil.
Reedel, 3. detsembril kell 12 peab prof Ogawa loengu Artur Linkbergi
auditooriumis (Puusepa 8) teemal "Microsurgery for Cerebrovascular
Disease".
Esitatavad teemad pakuvad huvi kõikidele arstidele,
eriti aga anestesioloogidele, vaskulaarsetele kirurgidele,
neurokirurgidele, neuroloogidele ning teadlastele, kes tegelevad ajukoe
protektsiooni küsimustega.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ arstiteaduskonna dekaan prof Toomas Asser, tel: 737 5326, 731 8500
TARTU ÜLIKOOL JA EESTI KEELE INSTITUUT SÕLMIVAD ÜHISTE KAVATSUSTE PROTOKOLLI
Kolmapäeval, 1. detsembril kell 10 kirjutavad Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo ja Eesti Keele Instituudi direktor prof Urmas Sutrop TÜ rektori kabinetis alla ühiste kavatsuste protokollile.
Tartu Ülikool, et täita oma rahvusülikooli missiooni, ja Eesti Keele Instituut, et arendada ja kindlustada võimalusi oma põhimäärusest tulenevate eesmärkide saavutamiseks ning koondada ühist vastutust eesti keele tuleviku eest, sõlmivad ühiste kavatsuste protokolli, et jätkata ja süvendada koostööd ning tihendada omavahelisi suhteid.
Lõimumise ja koostöö eesmärk on tagada Tartu Ülikooli ja Eesti Keele
Instituudi kooskõlastatud tegevus eesti keele ja sugulaskeelte
õpetamisel, uurimisel ja arendamisel ning filoloogide ja eesti keele
õpetajate ettevalmistamisel.
Eelnimetatu saavutatakse ühistegevusega
järgmistes valdkondades: õppetöö; uurijate ettevalmistamine, sh
doktoriõpe; teadusuuringud; keeletehnoloogia; humanitaarsed
teaduskogud, andmebaasid ja teadusinfo ning eelnevaks tegevuseks
vajaliku ühise materiaalse baasi loomine.
Ühiste kavatsuste protokolli alusel kutsuvad osapooled kolme kuu jooksul kokku ühiskomisjoni, et ette valmistada strateegiline koostööleping.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ rektori abi Piret Orav, tel: 737 5602
TARTU ÜLIKOOLI NÕUKOGU SEISUKOHAD EESTI KÕRGHARIDUSMAASTIKU KORRASTAMISE KOHTA
Täna, 26. novembril toimunud istungil otsustas TÜ nõukogu, lähtudes Tartu Ülikooli rollist rahvusülikoolina, arutades erinevaid seisukohavõtte Eesti kõrgharidusmaastiku korrastamise kohta ning võttes arvesse sellega seonduvat avalikku diskussiooni, väljendada järgmisi seisukohti:
1. Tartu Ülikool toetab jätkuvalt kõiki jõupingutusi akadeemiliste ja materiaalsete ressursside koondamisel, mis on suunatud peamise eesmärgi saavutamisele – Eesti kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele. Ressursside koondamise aluseks peab olema akadeemiline kvaliteet ja tulemuslikkus.
2. Kavandatavate muudatuste ettevalmistamine ja arutelu kõikidel etappidel, ministeeriumides, Vabariigi Valitsuses, Riigikogus, peab tuginema tegeliku olukorra ja võimaluste ning otsuste võimalike mõjude igakülgsele analüüsile, kuulates ära osapoolte argumenteeritud seisukohad, ning olema suunatud kogu Eesti tegelike vajaduste rahuldamisele.
3. Eesti vajab ülikooliharidust, mis toetub rahvusvahelisel tasemel teaduslikule uurimistööle, kuna vaid sellisena suudab see tagada Eesti majanduslike ja kultuuriliste vajaduste rahuldamise.
4. Kõigil Eesti avalikel ülikoolidel on ajalooliselt välja kujunenud ja Eestile oluline roll. Tartu Ülikool tunnistab ja toetab Tallinna Pedagoogikaülikooli jõupingutusi oma konkurentsivõime tõstmisel, sh kavasid liita endaga Ajaloo Instituut, Eesti Humanitaarinstituut ja mõned teised riigi- ja erakõrgkoolid.
5. Tartu Ülikool mõistab Tallinna Pedagoogikaülikooli soovi oma nime muuta ning toetab avalikke ülikoole esindava Rektorite Nõukogu konsensuslikku otsust pidada sobivaimaks nimeks Tallinna Linnaülikooli.
6. Tartu Ülikool peab oluliseks avalike ülikoolide koostöö laiendamist ja süvendamist, ühendades ülikoolide tugevused mõistliku tööjaotuse kaudu Eesti ülikoolihariduse konkurentsivõime suurendamise nimel. Tartu Ülikool tervitab Rektorite Nõukogu algatust sõlmida avalike ülikoolide vaheline koostöökokkulepe, mis kuuluks heakskiitmisele kõikide ülikoolide nõukogudes.
7. Tartu Ülikooli nõukogu peab vajalikuks töötada võimalikult ruttu välja ja võtta Riigikogus vastu Tartu Ülikooli seaduse uus versioon, milles muuhulgas oleks selgelt ja arusaadavalt sätestatud Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanded ja kohustused ning nende kohustuste rahastamise alused.
8. Tartu Ülikooli nõukogu teeb asjast huvitatud partneritele ettepaneku luua ühine uurimisasutus, mille ülesanne oleks tagada vajalike uuringute läbiviimine ja oskusteabe koondamine Eesti regioonide tasakaalustatud sotsiaal-majandusliku arengu kindlustamiseks.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 737 5605
EESTI RAHVUSÜLIKOOL TÄHISTAB 85. AASTAPÄEVA
30. novembril avatakse aastapäeva ürituste raames TÜ Raamatukogus näitus "Tartu Ülikooli sümboolikaga trükised"
Kolmapäeval, 1. detsembril jõuavad aastapäevaüritused haripunkti. Eesti ülikooli aastapäeva pidulik aktus algab kell 12 Tartu Ülikooli aulas, kus tervituskõne peab president Arnold Rüütel. Akadeemilise loengu peab aktusel TÜ haridusteaduskonna dekaan prof Toomas Tenno teemal "Eesti hariduse tulevik – kas didaktiline või heuristiline paradigma?"
Akadeemilisele loengule järgneb Tartu Ülikooli audoktorite ja auliikmete promoveerimine. TÜ audoktori tiitli pälvivad Soome Vabariigi president Tarja Kaarina Halonen, Dublini Ülikooli prof Anne Buttimer Iirimaalt ja Bowling Greeni Ülikooli emeriitprof Jaak Panksepp Ameerika Ühendriikidest.
TÜ auliikmeks saavad Walter Keller Saksamaalt ja Elmar Tampõld Kanadast. Audoktorite promoveerimisele järgneb Soome Vabariigi presidendi Tarja Haloneni ja prof Anne Buttimeri tervituskõne.
Tartu Ülikooli doktorikraad antakse üle 84 uuele doktorile, millele lisanduvad veel väljaspool Eestit kraadi kaitsnud ülikooli doktorandid. Selline arv uusi doktoreid on Eesti viimaste aastate parim saavutus, mis TÜ õppeprorektori prof Tõnu Lehtsaare sõnul on tunnustus ülikooli õppe- ja teadustööle, ent see jääb siiski maha veel seatud sihtidest.
Tartu Ülikool annab aastapäevaaktusel esmakordselt üle Rahvusmõtte auhinna, mis on mõeldud inimesele, kes oma suulise või kirjutatud sõnaga on silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks 50 köidet Eesti Mõtteloo sarjast Ilmamaa kirjastuselt ning seinaplaadi.
Õhtul jätkub rahvusülikooli aastapäev kell 17 Vanemuise 46 õppehoone eest algava tõrvikrongkäiguga. Rongkäik liigub mööda Vanemuise tänavat alla, pöörab Ülikooli tänavale ja suundub ülikooli peahoone ette, kus rongkäiku tervitavad ülikooli rektor ja üliõpilasesinduse esimees.
1. detsembri õhtul kell 19 algab TÜ aulas rahvusülikooli aastapäevale pühendatud kontsert "Etnofuturistlikud etüüdid", kus esineb Küberstuudio.
Neljapäeval, 2. detsembril kell 15 toimub Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendiumide üleandmine ülikooli nõukogu saalis.
Traditsiooniline aastapäeva ball algab reedel, 3. detsembril kell 19 Vanemuise Kontserdimajas. Ballil esinevad Eesti Kaitseväe Orkester ja Jaan Willem Sibul, Kaire Vilgats ja Raivo Tafenau band, Poisikõsõ, Helin-Mari Arderi Trio, tantsuklubi Stiil, ajaloolane Hillar Palamets, Hedvig Hanson ja Andre Maaker ning teised tuntud Eesti artistid.
Aastapäeva piduliku aktuse otseülekannet on võimalik jälgida Interneti vahendusel, vastav link pannakse ülikooli veebi esilehele 1. detsembri hommikul.
Eesti rahvusülikooli 85. aastapäeva ürituste kava asub aadressil /50075.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel: 737 5685
RAHVUSMÕTTE AUHINNA PÄLVIS ILMAR TALVE
Tartu Ülikooli asutatud Rahvusmõtte auhinna komisjon kogunes 23. novembril, et valida välja nominendid, kes oma suulise või kirjutatud sõnaga on silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
Kirjanik Ilmar Talve kõrval olid Rahvusmõtte auhinna nominentideks komisjoni poolt nimetatud veel:
literaat Ain Kaalep
dirigent Tõnu Kaljuste
kirjanik Jaan Kaplinski
akadeemik Endel Lippmaa
kirjanik Arvo Mägi
kunstnik Kaljo Põllu
luuletaja Paul-Eerik Rummo
helilooja Veljo Tormis
ajaloolane Sulev Vahtre
Komisjon oli esimese Rahvusmõtte laureaadi suhtes üksmeelne. Auhinnaks on 50 köidet Eesti Mõtteloo sarjast Ilmamaa kirjastuselt ning seinaplaat.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ prorektor Jaak Kangilaski, tel: 737 6501
TÜ TEHNOLOOGIAINSTITUUDI UUE HOONE SARIKAPIDU
Sarikapidu tähendab teisisõnu, et hoone on katuse alla saanud ning arhitektide, projekteerijate, ehitajate ja tellijate ühistöö tulemusena viiakse ehitustööd kvaliteetselt lõpule 2005. aasta kevadel.
TÜ Tehnoloogiainstituudi uueks koduks saab Tartus Nooruse tänav 1 asuv endine ühiselamu, kus lisaks juurdeehitusele tehti senise hoone viiele korrusele juurde veel kaks korrust. Endise ühiselamu ümberehituse ja hoone juurdeehituse maksumus on üle 80 miljoni krooni.
Uue kompleksi 8900 ruutmeetrit hõivavad ülikooli tehnoloogiainstituudi infotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biomeditsiini ja materjalikeemia arenduskeskused, ülikooli farmaatsia instituut ning riigi ravimiamet. Hoone juurdeehitatavas osas saab olema 160 kohaline auditoorium ja kohvik.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut on Tartu Ülikooli poolt 2001. aastal asutatud teadus- ja arendusasutus, mille eesmärgiks on luua oma teadus- ja arendustegevusega alus kõrgtehnoloogilisele majandussektorile Eestis ning edendada seeläbi Eesti innovatiivsust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisainfot TÜ Tehnoloogiainstituudi kohta saab aadressilt http://www.tuit.ut.ee.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: OÜ Tartu Tehnoloogiapargi juhataja Heiki Tamm, tel: 737 4859, 50 64 538
TARTU ÜLIKOOLI PÄEV TALLINNAS TUTVUSTAB ÜLIKOOLI ÕPPE- JA TEADUSTEGEVUST
Kell 15.30 räägivad ülikooli sisseastumisest Aime Randveer ja Kaja Karo, kes tutvustavad ülikooli õppimisvõimalusi ja vajalikke tingimusi TÜ üliõpilaseks saamisel.
Kell 16.15 peab videoloengu TÜ biokeemia dotsent Tiiu Vihalemm teemal "Vitamiinid – inimtoidu asendamatud mikrotoitained". Kell 17 räägib TÜ kehakultuuriteaduskonna dekaan, spordifüsioloogia prof Vahur Ööpik toidust, toidulisanditest ja sportlikust saavutusvõimest.
Kell 17.45 lõpetab Tartu Ülikooli Tallinna päeva AHHAA teaduskeskuse teadusteater teemal "Tugitoolisportlase rekordiretseptid".
Tartu Ülikooli päeva raames on Rahvusraamatukogus saadaval ülikooli teaduskondade ja kolledžite infomaterjalid.
Tartu Ülikooli Tallinna päeva eesmärgiks on luua kontakte uute üliõpilaste ning võimalike koostööpartneritega, tutvustada abiturientidele ja teistele huvilistele ülikooli õppe- ja teadustegevust.
Seekordsel Tallinna päeval on ka konkreetsem alateema, mis võimaldab laiendada sihtgruppi selle valdkonna huviliste näol. Medicina päevateema raames räägitakse just tervisest, vitamiinidest, spordist jpm. Huvilistel on võimalus mõõta lisaks lihaspinget ja rasvaprotsenti. Tervisespordi võimalusi tutvustab PlanetSport, jõusaalitreeningutest ja toidulisanditest räägib Eesti tippkulturist Ott Kivikas.
Tartu Ülikooli Tallinna päeva kava asub aadressil: /uksused/Regionaal/upload_files/TLN-paev2004.pdf.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Triin Pajur, Tartu Ülikooli esindaja Tallinnas, tel: 627 1896
ÜLIKOOL KARISTAS ÜLDPOLITOLOOGIA LEKTORIT JÜRI RUUSI EBAVÄÄRIKA KÄITUMISE EEST
Tartu Ülikooli õppeprorektori prof Tõnu Lehtsaare sõnul on tegemist kahetsusväärse ning taunimisväärt juhtumiga. Prof Lehtsaar täpsustab: "Ülikooli õppetöö kvaliteedi ja maine huvides peab sellistele seikadele kindlasti koheselt reageerima, sõltumata sellest, kas akadeemilisi tavasid on rikkunud üliõpilane või õppejõud.
Lektor Jüri Ruusi käitumise uurimiseks moodustas ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan prof Jaanus Harro komisjoni, mida juhtis rahvusvaheliste suhete prof Eiki Berg. Lisaks kuulusid komisjoni politoloogia osakonna juhataja lektor Rein Toomla, sama osakonna teadur Vello Pettai ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja dots Halliki Harro-Loit.
Komisjoni ülesanne oli selgitada nimetatud juhtumit ning anda sellele omapoolne hinnang. Ülikooli rektori prof Jaak Aaviksoo poolt määratud distsiplinaarkaristus põhineb komisjoni seisukohal.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ sotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja Merelle Zeiger, tel: 737 5958
SAKSAMAA NOORSOOKIRJANIK JANA HENSEL ESINEB TARTU ÜLIKOOLIS AUTORILOENGUGA
Jana Hensel (28) nimetab ise oma põlvkonda "esimesteks läänesakslasteks Ida-Saksamaalt". Põlvkond, kes on kohanenud "läänega" ning juba unustanud oma ajaloolise tausta. Biograafiline jutustus noorusest, millest pool möödus Saksa DV-s ja teine pool taasühinenud Saksamaal, kutsus esile üheaegselt nii vaimustust kui ka nördimust ning viis paljude diskussioonideni üle kogu Saksamaa.
Autoriloengu korraldavad Tallinna Saksa Kultuuriinstituut / Goethe Instituut, Tartu Saksa Kultuuri Instituut ja TÜ saksa filoloogia õppetool.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Tartu Saksa Kultuuri Instituut, Airi Kangur, tel: 742 2639
TÜ KEHAKULTUURITEADUSKONNA DEKAANIKS VALITI PROF VAHUR ÖÖPIK
Vahur Ööpik on sündinud 1957. aastal Raplamaal. Ööpik lõpetas TÜ kehakultuuriteaduskonna cum laude 1979. aastal, bioloogiateaduste kandidaadi kraadi kaitses ta ülikoolis 1987. aastal. 1998. aastast on Vahur Ööpik TÜ spordibioloogia instituudi spordifüsioloogia korraline professor ja ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan.
Vahur Ööpiku kandidatuuri esitas spordibioloogia ja füsioteraapia instituut. Vahur Ööpik teatas oma nõustumisest kandideerida 28.septembril 2004.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kehakultuuriteaduskonna dekanaadi juhataja Mare Vene, tel: 737 5361
ATLEETIDE NÄITUS ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUMIS
Näitusel "Ateljee atleedid" saab paarikümneaastase vaheaja järel näha taas eesti kunstnike sporditeemalisi skulptuure, maale, joonistusi ja graafikat 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.
Vormilt on töid alates A. Adamsoni akadeemilisest laadist kuni fotorealismi ja abstraktsionismini ning meeleolult ulatuvad need naiivsest rõõmsameelsusest süngevõitu groteskini.
TÜ Kunstimuuseumi direktori Inge Kuke sõnul eristub teoste loomise ajendi või sisulise tähenduse järgi näitusel neli, omavahel läbi aja põimunud gruppi. Esiteks teosed, mida võiks seostada teemaga "Kunst ja keha", sest see pakub erakordseid võimalusi inimkeha käsitlemiseks. Teiseks tööd, kus autorit on eelkõige huvitanud dünaamika ja liikumise edasiandmine. Kolmandaks on sporditeema kaudu loodud visuaalne metafoor, illustreerides abstraktseid mõisteid nagu "pingutus", "kiirus" või "liikumine". Ja neljandas grupis on sporditeema vaid pealispind või ettekääne, mille kaudu on esitatud pigem ühiskonna valupunkte.
Sillana ateljee spordi ja tegeliku spordi vahel tegi TÜ Akadeemiline Spordiklubi näituse avamisel esitluse, kus sai ülevaate spordiklubi ajaloost, struktuurist, tegevusvaldkondadest, spordialadest, saavutustest ja parimatest sportlastest erinevatel tasanditel.
Näituse kuraatorid on Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemiast ning Inge Kukk ja Ingrid Sahk TÜ Kunstimuuseumist. Näituse kujundas skulptor Ahti Seppet.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tel: 737 5385
TÜ ARSTITEADUSKOND KUTSUB AASTAPÄEVA ÜRITUSTELE
Neljapäeval, 7. oktoobril toimub samas auditooriumis arstiteaduskonna õppejõudude, teadurite ja kraadiõppurite teaduskonverents, mille avab arstiteaduskonna dekaan prof Toomas Asser. Konverentsi temaatika on jagatud prekliiniliseks ja kliiniliseks osaks, lisaks suulisele osale on konverentsil väljas ka stendiettekanded.
Reedel, 8. oktoobril kell 10 jätkub arstiteaduskonna aastapäev Biomeedikumis konverentsiga "Arstiteaduste tulevikuperspektiivid".
TÜ füsioloogia instituudi juhataja prof Eero Vasar teeb konverentsil ettekande arstiteaduskonna teaduse tulevikusuundumustest viimase viie aasta teadustöö tulemuste valguses. TÜ Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskuse juhataja prof Raivo Uibo teeb ettekande teemal "Arstiteaduskonna Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus – Eesti ja Euroopa Liidu teaduse tippkeskus". TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja prof Juhan Sedman räägib konverentsil biomeditsiinist kui ühisest märksõnast bioloogile ja arstile. Konverentsi lõpetab Tervise Arengu Instituudi direktor Maarike Harro ettekandega "Tervise Arengu Instituut Eesti arsti- ja terviseteadustes"
8. oktoobril kell 14 toimub ühtlasi arstiteaduskonna aastapäeva pidulik aktus Tartu Ülikooli aulas, kus akadeemilise loengu peab prof Eero Vasar teemal "Ärevus: sõber ja vaenlane sinus eneses". Aktusel antakse kätte arstiteaduskonna medalid ja kutsetunnistused ning autasustatakse teaduskonverentsi parimaid.
Lisainfot ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste kohta saab aadressilt http://www.med.ut.ee.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ arstiteaduskonna dekanaadi juhataja Tuuli Ruus, tel: 737 5325
ÜLIKOOLIS TOIMUB RAHVUSVAHELINE AUTORIÕIGUSE SEMINAR
Ülikoolide tegevusest intellektuaalse omandi poliitika kujundamisel ja selle rahvusvahelisest koordineerimisest Zwolle Grupi näitel räägivad Suurbritannia ja Hollandi külalised. Fred Friend Suurbritanniast on Joint Information Systems Commitee (JISC) konsultant, Open Society Institute (OSI) nõunik ja University College London (UCL) audirektor. Wilma Mossink on Hollandi Avatud Ülikooli õigusosakonna juhataja ja SURF nõunik.
Ettekannetele järgnevad küsimused ja diskussioon. Seminar on kõikidele huvilistele tasuta.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Õigusinstituut, prof Heiki Pisuke, tel: 627 1883
TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB KANADANISTIKA KONVERENTS
Tartu Ülikooli Põhja-Ameerika Uuringute Keskus on siiani arendanud koostööd Helsingi Ülikooli Renvalli-keskuse eeskujul, kus uuritakse ühiselt nii USA-d kui ka Kanadat ja korraldatakse "Vahtralehe ja kotka" konverentse. Samas kipub ühiskonverentsidel USA domineerima ja osa kanadaniste on jäänud sellest kõrvale.
Seetõttu otsustas keskus käesoleval aastal katsetada eraldi kanadanistika konverentsiga, millele on teed sillutanud varasemad edukalt kulgenud rahvusvahelised konverentsid, ühtlasi on kanadanistika oluline osa keskuse uurimis- ning õppetöös.
Seekordsel konverentsil esineb üle 30 väljapaistva kanadanisti 12 maalt, sealhulgas kõigist Põhjamaadest Islandini välja, Prantsusmaalt, Venemaalt ja Kanadast. Teiste seas astuvad konverentsil üles prof Markku Henriksson Helsingi Ülikooli Renvalli Instituudist, Kanada Uuringute Põhjamaade Assotsiatsiooni esimees Keith Battarbee, sama assotsiatsiooni asepresident Gudrun Björk Gudsteindottir ja prof Daniel Chartier Quebeci Ülikoolist. Eesti poolelt osalevad konverentsil lisaks keskuse liikmetele prof Tiina Kirss, prof Tiina Aunin, Janika Kronberg jt.
Rahvusvaheliselt haardelt ja tasemelt on tegemist keskuse ühe silmapaistvaima konverentsiga. Konverentsi teema "Kodu ja pagulus" haakub mõneti eelmise kanadanistika päevaga, mis oli pühendatud multikultuurse ühiskonna probleemidele Kanadas ja Eestis. Multikultuursus ja sellest johtuvad identiteedi probleemid on Kanada ühiskondliku teadvuse jaoks keskne, et mitte öelda defineeriv teema. Enamikul majanduslikest ja sotsiaalsetest dimensioonidest, millel USA Euroopa riikidest erineb, asub Kanada kuskil USA ja Euroopa vahepeal.
Nendest ja mitmetest muudest küsimustest kõneletakse konverentsil paljude erinevate distsipliinide valgusel alates ajaloost, politoloogiast ja sotsioloogiast kuni (sotsio-) lingvistika ja kirjandusteaduseni, kusjuures ettekanded paigutavad Kanada laiemasse konteksti, vaadeldes näiteks võrreldavate probleemide lahendusi Kanadas ja Euroopa Liidus.
Lisainfot konverentsi kohta saab adressilt /fleng/?id=conferences.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Põhja-Ameerika Uuringute Keskuse president Krista Vogelberg, tel: 737 6315
TARTUS TOIMUB KULTUURIMUUTUSTE JA MAAILMAPILDI KONVERENTS
Konverentsil arutletakse soomeugrilaste ja Siberi
põliselanike kultuuriprotsesside ning maailmapildi vaheliste seoste
erinevate aspektide üle.
20. sajandi jooksul on poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised
muutused mõjutanud oluliselt kõigi Venemaa põhjaosa väikerahvaste ja
soomeugrilaste elu. Samas peetakse põlisrahvaste maailmapilti nende
mentaliteedi keskseimaks osaks ning kultuuri stabiilseimaks
komponendiks.
Nädalavahetuse teadusfoorumil on eesmärk leida erinevaid viise,
tõlgendamaks kultuuri muutumise ja püsimisega seotud küsimusi.
Konverentsil osalevad Soome, Venemaa ja Eesti teadlased.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakond, Elo-Hanna Seljamaa, tel: 737 5304
%20aime [ät] admin [dot] ut [dot] ee
TÜ KEHAKULTUURITEADUSKOND KORRALDAB OLÜMPIAKONVERENTSI
TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna õppejõud Priit Pullerits analüüsib konverentsil sportlaste esinemise objektiivset kajastamist meedias ning Ateena Olümpiamängude kettaheite pronksi Aleksander Tammerti isa Aleksander Tammert seenior teeb ettekande teemal "Poeg olümpiamedalistiks".
Kõik huvilised on olümpiakonverentsile oodatud.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kehakultuuriteaduskonna dekanaadi juhataja Mare Vene, tel: 737 5361
TÜ SIHTASUTUS OTSUSTAS STIPENDIUMIDEKS JAGADA LIGI NELISADA TUHAT KROONI
Ülikooli sihtasutuse usalduskogu istungit juhatas usalduskogu esimees vandeadvokaat Aare Tark. Veel osalesid istungil Vahur Kraft, Urmas Past, Ain Heinaru, Mihkel Pärnoja ja Raivo Vare.
Ühtlasi otsustas usalduskogu kinnitada sihtasutuse juhatuse uueks liikmeks Ruth Kotsari, kes asub sihtasutuse tegevjuhina tööle alates käesoleva aasta 1. novembrist.
1997. aastal loodud Tartu Ülikooli Sihtasutuse eesmärgiks on toetada stipendiumite ning preemiate loomise teel ülikooliga seotud inimeste teadus- ja haridustegevust ning õppetööd.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Sihtasutus, tel: 737 5852,
TÜ teadusprorektori abi Karin Jaanson, tel. 737 5507
TÜ MAJANDUSTEADUSKOND KORRALDAB JUUBELI PUHUL VILISTLASTELE KONVERENTSI
Eesti majandust hindavad konverentsil teadlase pilguga prof Urmas Varblane ja dots Raul Eamets, teaduskonna vilistlaste ja Eesti riigi seostest kõnelevad Eesti Vabariigi põllumajandusminister Ester Tuiksoo, kaitseminister Margus Hanson ja Eesti Panga nõukogu esimees prof Mart Sõrg.
Majandusteaduskonna vilistlastest ja ettevõtlusest räägivad ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milder ja Baltex 2000 juhatuse esimees Meelis Virkebau.
Juubelikonverentsil esitletakse ühtlasi raamatut teaduskonna vilistlastest ning vilistlasühing Hermes premeerib artiklikonkursi võitnud tudengeid.
Teaduskonna juubeliüritused jätkuvad laupäeval, 2. oktoobril Oeconomicumis, kus programmijuhid tutvustavad majandusteaduskonna õppekavasid ja õppimisvõimalusi.
Majandusteaduskonna juubeliüritustele on oodatud kõik teaduskonna vilistlased ja üliõpilased, endised ja praegused õppejõud ning koostööpartnerid ja sõbrad.
Lisainfot ürituste kohta saab aadressilt http://www.mtk.ut.ee/?est/uudised/arhiiv/uudis/126.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ majandusteaduskonna dekanaadi juhataja Ene Kivistik, tel: 737 6315
TARTUS TOIMUB RAHVUSVAHELINE KONVERENTS "TAASLEITUD PROUST"
24.-25. septembrini 2004 toimub Tartus Eesti Õiguskeskuses (Lossi 19) rahvusvaheline konverents "Taasleitud Proust. Kas teose loob autor või kriitika?". Konverentsi korraldab Prantsuse Teaduslik Instituut koostöös Tartu Ülikooli prantsuse filoloogia eriharuga. 20. sajandi kirjandusteadus on meid varustanud teooriatega, mille abil teoste tõlgendamist seletada. Tõlkija, uurija, õpetaja jaoks on need teoreetilised küsimused väga praktilise iseloomuga. Teose mõistmiseks ning leitud tähenduse rekonstrueerimiseks teiste jaoks otsime viisi, kuidas näha teost koherentse tervikuna, püüame tabada teksti kodeeritud
mudellugeja positsiooni, aru saada teksti kavatsusest meie suhtes, et rajada sellele oma kavatsusi järgmiste lugejate suhtes.
Proust aga jätab ka kõige rikkalikuma repertuaariga tõlgendaja möödapääsmatu probleemi ette: kuidas seda kõike teha, kui me leiame end vastamisi niivõrd mahuka teosega? Küsimus ei ole üksnes ühe praktilise probleemi esitamises tuntud retseptsiooniteooriate valguses, vaid põhimõttelise arutelu algatamises. Mida teha tekstiga, mis ei lase end hõlpsasti haarata, mille mudellugeja võib osutuda keerukaks ja
vastuoluliseks, mille tervikliku tõlgenduse läbimõtlemine võib olla inimese elutöö? Kui teksti saadavad pealegi arvukad juba valmis tõlgendused, siis kui paljud lugejad jõuavad üldse oma Prousti avastamiseni?
Eesti lugejad, tõlkijad ja kriitikud on Prousti avastama hakanud nüüd. Sellepärast kutsub Prantsuse Teaduslik Instituut septembris Tartusse kõnelema Prousti lugejaid, kes on mõtelnud Prousti avastamise kogemuste ja võimaluste üle eri vaatepunktidest ning erinevates Euroopa kultuurides.
Konverentsi töökeeled on eesti ja prantsuse keel, kõik ettekanded ning arutelud tõlgitakse. Konverentsi toetab Prantsuse Suursaatkonna Kultuuri- ja koostööosakond.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Prantsuse Teaduslik Instituut, Katre Talviste, e-post: katre [ät] tdl [dot] ee, colloque [dot] proust [ät] tdl [dot] ee, TÜ klassikalise filoloogia õppetool, tel: 737 5211
TÜ AULAS TOIMUB AVATUD ÜLIKOOLI UUE ÕPPEAASTA AVAAKTUS
Aktusel esinevad tervituskõnega Tartu Ülikooli
õppeprorektor prof Tõnu Lehtsaar, Haridus- ja Teadusministeeriumi
teaduse ja kõrgharidusosakonna juhataja kohusetäitja prof Jaan
Kõrgesaar, Eest Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik ning TÜ avatud
ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala esimese aasta
üliõpilane Georg Pelisaar.
Õppeaastal 2004/2005 õpetatakse avatud ülikooli raames kokku ligi 80
erinevat õppekava bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- ja
doktoriõppes. Avatud ülikoolis õpib üle 4500 üliõpilase.
Avaaktust on võimalik jälgida ka interneti vahendusel aadressil http://video.ut.ee.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kaugkoolituskeskuse juhataja Tiia Ristolainen, 737 5804
SAKSA-EESTI AKADEEMILISE NÄDALA "ACADEMICA VIII" KESKMES ON TEADUS JA TEADMISTEPÕHINE ÜHISKOND
Euroopa Akadeemia direktor prof Carl Gethmann teeb konverentsi plenaaristungil ettekande temal "Teadmised ja võim. Teaduslik-eetilised kaalutlused". Saksa Liidupanga asepresidendi Jürgen Starki ettekandes on fookuses ülikool ja innovatsioon ning teadmised kui tootmistegur. Plenaaristungil esinevad lisaks Eesti Teaduste Akadeemia president prof Jüri Engelbrecht teemal "Teadmistepõhise ühiskonna võimalikkusest" ja Eesti Panga president Vahur Kraft teemal "Majanduspoliitilised valikud teadmistepõhises ühiskonnas. Plenaaristungile järgneb ülikooli rektoraadi nõupidamisruumis pressikonverents kõikide plenaaristungil esinejate osavõtul.
Päeva teises pooles toimuvad konverentsi valdkondlikud sektsioonid. Socialia sektsiooni juhatab TÜ majandusteaduskonna dekaan prof Jüri Sepp ning teemaks on teadmistepõhine poliitika – võimalused ja piirid. Humaniora sektsiooni juhatab TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop ja sektsioonis on arutluse all teaduse ja ühiskonna vahelised pinged. Realia et Naturalia et Medicina sektsiooni juhatab TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor prof Mart Ustav, sektsiooni teemaks on teadus ja tehnoloogia teadmistepõhises ühiskonnas.
Esmaspäeval, 27. septembril kell 11-17 toimub ühtlasi Saksa teabepäev peahoone auditooriumis 140, kus tutvustatakse Saksamaa kultuuri ja majandust ning jagatakse infot õppimisvõimaluste ja stipendiumite kohta Saksamaal.
Teisipäeval, 28. septembril tutvustatakse Saksamaa külalistele Tartu Ülikooli teaduskondi, mille raames toimuvad teaduskondades ka loengud ja seminarid, mis kestavad kolmapäevani. Teisipäeval kell16.30 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus ühtlasi näitus "Nobeloben", kus esitatakse valik Saksamaa Nobeli preemia laureaatidest.
Sama päeva õhtul kell 18 kohtuvad Saksamaa ja Eesti üliõpilased teaduse ja kultuuri sihtasutuses Domus Dorpatensis. Teisipäeval ja kolmapäeval jätkuvad loengud ning seminarid teaduskondades.
Saksa-Eesti akadeemilise nädala eesmärk on tihendada suhteid Saksa ja Eesti teadlaste vahel ning anda üliõpilastele võimalus kuulata Saksamaa mainekate teadlaste loenguid.
Akadeemilise nädala idee tekkis 1995.a sügisel ning omandas tänu innukatele eestvedajatele ning toetajatele kiiresti populaarsuse. Seekordne, järjekorras kaheksas Saksa-Eesti akadeemiline nädal kestab 30. septembrini.
"Academica VIII" täpne kava ja lisainfo on väljas aadressil http://www.academica.ut.ee
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ välissuhete osakonna peaspetsialist Lea Kivi, tel: 737 6114
TÜ GEOGRAAFIA INSTITUUT TÄHISTAB TUNTUD HÜDROLOOGIDE KARL HOMMIKU JA TIIT EIPRE 100. SÜNNIAASTAPÄEVA
Suurema aja oma elust olid nad tegevad sisevete hüdroloogia alal. Karl Hommik töötas Eesti Sisevete Büroos alates 1930. aastast ning peale sõda maaparanduse uurimise asutustes, pikemalt Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Tehnikadoktor K. Hommik on tegelenud pikka aega äravoolu uurimisega veebilansi meetodil ning ta on põllukuivenduse eestimaiste teaduslike aluste looja. Maaparanduse hüdroloogiliste aluste väljatöötamine kujunes tema elutööks ja sellealaste teadusuuringutega oli ta nõukogude perioodil NL piires tuntud ja tunnustatud teadlane.
Tiit Eipre elutööks on olnud Eesti rahvusliku hüdroloogiateenistuse arendamine, kus ta oli ametis rohkem kui 40 aastat. Tema teeneks tuleb pidada hüdromeetrilise vaatlusvõrgu taastamist ja laiendamist peale sõda ning rakenduslike hüdroloogiliste uuringute korraldamist. Ta on olnud tegev Eesti veemajanduse planeerimise alal, järvede veebilansi arvutusmeetodite täpsustamisel ja jõgede äravoolu analüüsil. Tema algatusel rajati Tooma soojaam, mis tänaseks rohkem kui 50 aasta pikkuste soohüdroloogia vaatlusridadega on pälvinud laialdase tuntuse märgalade uuringutes ning Tiirikoja järvejaam Peipsi kaldal Mustvee lähedal. 1970. aastate algul korraldas T. Eipre Pandivere piirkonnas detailseid äravoolu uuringuid, mis olid aluseks Pandivere veekaitseala loomisel ning Pandivere kõrgustiku kui Eesti tähtsaima põhjaveeala veevarude hindamisel.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ geograafia instituut, Arvo Järvet, tel: 737 5824
TARTUS JA TALLINNAS TOIMUB IV RAHVUSVAHELINE KESKKONNAESTEETIKA JA -SEMIOOTIKA KONVERENTS
Konverents algab 23. septembril Tallinnas, Kanuti Gildi saalis (Pikk tn 20) ja jätkub 25.-26. septembril Tartus, TÜ Ajaloo Muuseumis Toomel.
Konverents toob Tallinnasse ja Tartusse kokku tähelepanuväärse seltskonna keskkonnaesteetikuid, semiootikuid, antropolooge, geograafe, arhitekte, kunsti- ja kirjandusteadlasi; teoreetikuid ja praktikuid, kes kõik tegelevad oma töös inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimise ning mõtestamisega. Kolme ettekannetepäeva arvukate esinejate hulgas on Kenneth Olwig, Eero Tarasti, Tim Ingold, Peeter Torop, Vilmos Voigt, Myrdene Anderson ning mitmeid teised maailmamainega teadlased nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Tartu Ülikooli Y-galeriis avatakse konverentsiga seoses Rael Arteli poolt kureeritud temaatiline kunstinäitus.
Rahvusvahelise konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli semiootika osakond, Eesti Semiootika Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandus- ja kultuuriteooria töörühm ning Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste instituut.
Konverentsi töökeel on inglise keel, kõik huvilised on oodatud. Lisainfot saab aadressilt:
http://www.eki.ee/km/locations.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ semiootika osakond, Kaie Kotov, tel: 737 6139
TÜ BOTAANIKAAED AVAB ÕUNTENÄITUSE
Kell 13 saavad huvilised botaanik Jaak Palumetsa juhtimisel teha tutvumiskäigu ülikooli botanikaaias ja palmihoones. Kõik külastajad on väga oodatud.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Botaanikaaia direktor Heiki Tamm, tel: 737 6182, 51 02 085
TÜ KUNSTIDE OSAKOND AVAB AINO JÄRVESOO MÄLESTUSBARELJEEFI
Sõja ajal Eestist Ameerikasse lahkunud Aino Järvesoo esimene heategevusprojekt oli Tallinnas Harku järve äärde kerkinud kirik. Järgmisena ostis ta majad üliõpilasseltsile Liivika ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsile ning annetas raha Eesti viljatutele peredele laste saamiseks.
Nelja miljoni krooniga lõi Aino Järvesoo Tartu Ülikooli juurde ühtlasi oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi, mis aitab kaasa eesti rahvastiku taastamisele ja tervisliku seisundi parandamisele.
President Lennart Meri andis Aino Järvesoole Eesti Punase Risti teise klassi ordeni.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kunstide osakonna juhataja, prof Jaan Ross, tel: 737 5230
EESTI VÕRDLEVA KIRJANDUSTEADUSE ASSOTSIATSIOON ESITLEB "INTERLITTERARIA" ERINUMBRIT MOODSAST ROMAANIST
Reedel, 17. septembril kell 16 esitleb Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon Tartu Ülikooli Keeltemajas oma rahvusvahelise aastaväljaande "Interlitteraria" erinumbrit teemal "Romaanižanr tänapäeva maailmakirjanduses: kas hüpe või paigalseis?". Väljaanne sisaldab 27 uurimuslikku artiklit Eesti ja 9 välisriigi õpetlastelt inglise, hispaania ja saksa keeles. Kaastöid on USA-st, Itaaliast, Kanadast, Venemaalt, Lätist, Hispaaniast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Marokost. Kaastööde autorite hulgas on rahvusvaheliselt mainekad komparatistid Jonathan Hart (Canadian Review of Comparative Literature peatoimetaja, Alberta ülikooli professor), sloveeni teadlased Jola Skulj ning Tomislav Virk jt.
Eestit esindab lisaks teenekatele kirjandusuurijatele (nagu professorid Jüri Talvet ja Tiina Aunin) terve plejaad noori ja nooremaid romaaniuurijaid: Jaak Tomberg, Kadri Tüür, Leena Kurvet-Käosaar, Piret Viires, Eneken Laanes, Anneli Niitsoo, Andrus Org.
Kogumik, mis koondab EVKA samateemalise rahvusvahelise konverentsi (Tartu, 2003) materjale ja lisab muudki, võimaldab saada aimu nii romaanižanri postmodernsetest arengutest uue aastatuhande hakul kui ka selle avangardistlikest tagamaadest 20. sajandil.
Kogumik valmis Tartu Ülikooli Kirjastuses.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ maailmakirjanduse professor Jüri Talvet, tel: 737 5350
TÜ PROF PEETER VIHALEMM ESITLEB UUT MEEDIAKOGUMIKKU
Meediakasutuse osas on raamatus vaatluse all põhiliselt kanalite kasutus eri rahvarühmades, esitatud on viimased kättesaadavad andmed 2002-2004 ja olulisemad tendentsid nõukogudeaegses meediakasutuses, toodud on Eesti võrdlusandmed teiste maadega, eeskätt teiste siirderiikide ja Põhjamaadega.
Aasta 1965 on valitud vaatluse alguspunktiks seetõttu, et siis alustati Eestis auditooriumiuuringutega. Raamatu üks põhilisi eesmärke on olnud koondada erinevaid, sageli raskesti kättesaadavaid andmeid ja uurimistulemusi, et raamatut saaks kasutada teatmeteosena Eesti kaasaegse meediasüsteemi ja meediakasutuse kohta.
Raamat sisaldab kümne autori töid, kelle hulgas on ka raamatu koostaja ja toimetaja, ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna prof Peeter Vihalemm. Meediakogumiku kujundas ja küljendas Roosmarii Kurvits, kaanekujunduse tegi Tiit Hennoste. Raamat valmis Tartu Ülikooli Kirjastuses.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ meedia ja kommunikatsiooni professor Peeter Vihalemm, tel: 737 5188
TÜ FILOSOOFIATEADUSKOND PLAANIB LUUA ARHEOLOOGIA INSTITUUDI JA AJALOO INSTITUUDI
Tartu Ülikooli prorektor ja kunstiajaloo prof Jaak Kangilaski näeb Eestis erialade dubleerimise ohte veelgi laiemalt. Kangilaski täpsustab: "Kodumaine konkurents on küll vajalik, kuid selle nimel ei tohi nõrgestada juba hästi töötavaid keskusi, millel on eeldusi püsida rahvusvahelises konkurentsis. Asjatu on unistada kahest regionaalsest teadusülikoolist Eestis, kui tegelikke ressursse jätkub hädavaevu ühelegi".
Arheoloogia instituudi loomise kõrval on samavõrd oluline arendada Eestis välja kaasaegne arheoloogia labor koos infrastruktuuriga ning eksponeerida olemasolevad arheoloogilised kogud. Praegu Ajaloo Instituudi valduses olevaid, kuid osalt Tartu Ülikoolile kuuluvaid arheoloogilisi kogusid pole välja pandud ning muuseumi tegevuseks ettenähtud ruumide asemel on auditoorium. Nii nagu ülikool on huvitatud oma Voronežis asuvate kunstikogude tagasisaamisest, soovib ülikooli tagasi saada ka võõrvõimu poolt võõrandatud arheoloogilised kogud, mille eksponeerimise ja hoiustamise üks võimalusi oleks nende ühendamine Eesti Ajaloomuuseumiga.
Tartu Ülikooli rektori prof Jaak Aaviksoo sõnul on akadeemiline kontsentratsioon Eestis kestnud juba ligi 10 aastat ja loodav Tallinna linnaülikool on selle protsessi loomulik jätk. Tulemusena on Eesti teadustegevus just tugevate ja koondunud üksuste näol oluliselt paremini arenenud ning Euroopas silma paistnud. Ka Tartu Ülikoolis loodavad arheoloogia instituut ja ajaloo instituut aitavad kaasa teadus- ja õppetöö sisulise kvaliteedi tõstmisele ja olemasolevate väheste ressursside paremale kasutamisele rahvusteaduste viljelemisel.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ prorektor prof Jaak Kangilaski, tel: 737 6500,
TÜ filosoofiateaduskonna dekaan prof Birute Klaas, tel: 737 5340
TARTU ÜLIKOOLI KÜLASTAB UUS-MEREMAA VÄLISMINISTER
Minister Philip Goff on hariduselt politoloog (magistrikraad Oxfordi Ülikoolist 1979). Ta on töötanud poliitikateaduste lektorina Aucklandi Ülikoolis (1975-1978) ja Aucklandi Tehnoloogiainstituudis (1991-1993). Ta on Uus-Meremaa Tööpartei liige aastast 1969 ja parlamendi liige aastast 1981.
Pärast Tööpartei valimisvõitu 1984. aastal on Philip Goff juhtinud mitmeid ministeeriume. Oma praeguseid ametikohustusi Uus-Meremaa välis-, kaubandus- ja justiitsministrina täidab ta 1999. aastast.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus, tel: 737 5615
TÜ AJALOO MUUSEUMIS TOIMUB AJALOOLISE KLIMATOLOOGIA SÜMPOOSION
Sümpoosionil käsitletavate teemade seas on Carl Kalki elu ja tegevuse tähendus tänapäeval, meteoroloogia areng Tartu Ülikoolis 19. sajandil, Eduard Brückneri seosed Tartu Ülikooliga, ilmavaatluse pikk aegrida Paldiskis ja mitmed teised valdkonnad.
Kõik huvilised on kutsutud osalema.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ loodusgeograafia dotsent Jaak Jaagus, tel: 737 5824
TÜ KUNSTIDE OSAKOND TEEB KOOSTÖÖD PILLE LILLE MUUSIKUTE TOETUSFONDIGA
Uue aine eesmärgiks on õpetada üliõpilasi muusikast mõtlema ja kirjutama. Kursuse raamides tuleb üliõpilasel iga kuulatud kontserdi kohta kirjutada essee, mis seejärel seminaride käigus ühiselt läbi arutatakse. Muusikaesseistika kursus algab neljapäeval, 9. septembril ning seda õpetab kunstide osakonna assistent Lilian Langsepp. "Meistrite Akadeemia" sarja kontserte toetab ülikooli kõrval ka Tartu Linnavalitsus.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kunstide osakonna juhataja, prof Jaan Ross, tel: 737 5230
TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS JÄTKUB VASTUVÕTT VIIELE ERIALALE
Dokumentide vastuvõtuperiood varieerub vastavalt õppekavale: kohaliku omavalitsuse korralduse erialale võetakse dokumente vastu kuni 13. septembrini, kalanduse ja veekogude majandamise erialale kuni 30. septembrini, infokorralduse erialale kuni 10. septembrini, turismigeograafia erialale kuni 13. septembrini ning tehnikavaldkonna õpetaja erialale kuni 17. septembrini.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kaugkoolituskeskus, Kaja Karo, tel. 737 5200, 737 5201
ÜLIKOOLIDE JA ÄRIETTEVÕTETE KOOSTÖÖSEMINAR BIOTEHNOLOOGIA PROJEKTIDE VALLAS
Seminari avab Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor prof Mart Ustav. Seminarile on oodatud nii üliõpilased ja õppejõud kui ka biotehnoloogia valdkonna firmade esindajad. Seminar toimub Eesti Biokeskuse ruumis 218, aadressil Riia 23a, osavõtt on tasuta.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Tehnoloogiainstituut, Ulvi Tiirik, tel: 737 4800
ANNE LILL ESITLEB ANTIIKKREEKA TRAGÖÖDIALEKSIKONI
Lisaks tavalisele alfabeetilisele leksikoniosale on raamatu lõpus esitatud ka märksõnade temaatiline jaotus, mis iseloomustab ehk kõige ilmekamalt leksikoni sisulist ulatust.
Seejuures lisab "Tragöödialeksikon" eestikeelsesse teatmekirjandusse terve hulga mõistekäsitlusi, mis siit seni puudusid. Leksikoni sissejuhatuses on esitatud ülevaated kolme tähtsama kreeka tragöödiakirjaniku — Aischylose, Sophoklese ja Euripidese — elust ja teostest, samuti Atika draama ja tähtsamate ajaloosündmuste kronoloogia. Järelsõna valgustab nii tekstitraditsiooni kui tragöödiate mõistmise ja tõlgendamisega seotud küsimusi, käsitledes muuhulgas tragöödia ja traagika seost, tragöödia tekkelugu ja seost rituaaliga, tragöödia ja müüdi vahekorda, tragöödia rolli ühiskonnas ja mõju vaatajaile, lisaks veel kreeka tragöödia järelmõjusid ja hilisemat retseptsiooni. Oluline on ka peatükk erinevatest tragöödiainterpretatsioonidest 20. sajandil.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ klassikalise filoloogia professor Anne Lill, tel: 737 6253
TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS LÕPPES SISSEASTUMISDOKUMENTIDE VASTUVÕTT
Populaarseimaks erialaks bakalaureuseõppes osutus TÜ Õigusinstituudi eriala õigusteadus, mida soovivad õppima asuda 158 inimest. Magistriõppes on toodud enim sisseastumisdokumente TÜ haridusteaduskonna koolikorralduse erialale - 109 avaldust. Rakenduskõrghariduse õppekavade seast soovitakse enim õppida TÜ Pärnu Kolledži eriala turismi- ja hotelliettevõtlus, millele toodi kokku 91 avaldust.
Suurim konkurents riigieelarvelistele õppekohtadele valitseb TÜ majandusteaduskonna ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõppe erialal, ühele riigieelarvelisele õppekohale on esitatud keskmiselt 4,44 avaldust. Töötavatele õpetajatele ning haridustöötajatele suunatud riikliku koolitustellimusega erialade seas on suurim konkurss (3,6 avaldust kohale) TÜ haridusteaduskonna klassiõpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavale.
Sisseastumiseksamid toimuvad 28. augustist kuni 8. septembrini. Sisseastumiseksamite plaan on välja pandud ülikooli veebiaadressidel /29740 (bakalaureuse- ning rakenduskõrghariduse erialadel) ning /35876 (magistriõppe erialadel).
Lisainfot Tartu Ülikooli avatud ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /av.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kaugkoolituskeskuse turundusspetsialist Siim Juks, tel: 737 5603
TÜ NÕUKOGU VALIS ISTUNGIL ETNOLOOGIA PROFESSORI JA NARVA KOLLEDŽI DIREKTORI
Art Leete on varem töötanud Eesti Rahva Muuseumis ja Viljandi Kultuurikolledžis, ajavahemikul 2002 september kuni 2003 aprill töötas Leete Georgetowni Ülikooli (USA) Euraasia, Venemaa ja Ida-Euroopa Uuringute Keskuses uurija-professorina. 2003. aasta aprillist on Art Leete TÜ etnoloogia õppetooli vanemteadur.
Art Leete peamised uurimisvaldkonnad on põhjarahvaste võitlus nõukogude võimu vastu 1920-40ndatel aastatel ja kultuurimuutused Arktikas.
Katri Raik lõpetas Tartu Ülikooli 1991. aastal, ajaloo doktorikraadi kaitses filosoofiateaduskonnas 2004. aastal. Katri Raik on töötanud varem erinevatel ametikohtadel Tartu Ülikoolis, EV Riigikantseleis ja Haridusministeeriumis. 1999. aasta juunist on ta olnud TÜ Narva Kolledži direktori kt.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 737 5605
TARTUS TOIMUB RAHVUSVAHELISE LIHHENOLOOGIA ASSOTSIATSIOONI 5. SÜMPOOSION
Registreerunud on ligi 250 osavõtjat 36 riigist Euroopast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Austraaliast ning Aafrikast.
Leane Morits
TÜ avalikkussuhete spetsialist
INFO: dots Tiina Randlane, tel 737 6232, e-mail: tiina [dot] randlane [ät] ut [dot] ee, /ial5
TARTU ÜLIKOOL ALUSTAS UUT ÕPPEAASTAT AVAAKTUSEGA
Ülikooli üheteistkümne teaduskonna ning Türi ja Narva kolledži avaaktused toimuvad 30. augustil. TÜ Õigusinstituudi avaaktus toimub 31. augustil Tallinnas Rahvusraamatukogus, ülikooli Pärnu kolledži avaaktus toimub 1. septembril Pärnus sanatooriumis Tervis ja Euroopa kolledži avaaktus 3. septembril Tartus ülikooli aulas.
Avatud ülikooli avaaktus toimub 30. septembril TÜ aulas.
Täpne teaduskondade ja kolledžite avaaktuste kava asub aadressil /25397.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel: 737 5685
ÜLIKOOL LÕPETAB ÜHISELAMUTE RENOVEERIMISPROGRAMMI NARVA MNT 27 ÜLIÕPILASELAMU AVAMISEGA
Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo rõhutab tänulikult lõppeva programmi tähtsust: “Ülikool kui akadeemiline keskkond on üks tervik. Niisamuti nagu 21. sajandi teadus ei sünni 19. sajandist pärit aparatuuri toel, nii ei ole ka tänapäevane õppetöö võimalik lagunevates tondilossides ellujäämist harjutades. Mul on hea meel, et oma ühiselamuid ei pea me enam häbenema. Aitäh kõigile, kes seda programmi toetanud on”.
Viimase kaasajastatud üliõpilaselamu renoveerimistööd teostas AS Linnaehitus. Ligi 10 kuud kestnud 10-korruselise ja 468-kohalise elamu renoveerimise projekteeris arhitekt Uko Künnap OÜst U-Disain, tehnilise projekti koostas RTG Projektbüroo. 48 miljonit krooni maksnud renoveerimistööde käigus uuendati kogu endine ühiselamu alates välisfassaadist kuni tubade ja olmeruumideni.
Tartu ülikoolide üliõpilaselamute renoveerimise projektijuhi Heiki Pageli sõnul tulevad uuenenud Narva mnt 27 üliõpilaselamu esimesele korrusele ka ruumid mitmetele üliõpilasorganisatsioonidele ning lisaks on hoones eraldi viis kahetoalist korterit TÜ külaliste jaoks.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Tartu ülikoolide üliõpilaselamute renoveerimise projektijuht Heiki Pagel,
tel: 740 9959, 50 32 021
TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS JÄTKUB SISSEASTUMISDOKUMENTIDE VASTUVÕTT
Dokumente oodatakse TÜ kaugkoolituskeskuses (Lossi 24), TÜ majandusteaduskonnas õpetatavale erialale majandusteaduskonna dekanaadis (Narva mnt 4), TÜ Narva Kolledžis õpetatavatele erialadele Narva Kolledžis (Kerese 14), TÜ Pärnu Kolledžis õpetatavatele erialadele Pärnu Kolledžis (Ringi 35) ja TÜ Türi Kolledžis õpetatavale erialale Türi Kolledži õppehoones (Viljandi 13B). TÜ Õigusinstituudis õpetatavale erialale saab dokumente esitada Tallinnas Õigusinstituudis (Kaarli pst 3).
23. augustist toimub dokumentide vastuvõtt Tartus õpetatavatele erialadele v. a majandusteadus ka Tartu Ülikooli esindustes Hiiumaal, Saaremaal, Jõhvis, Tallinnas, Türil ja Võrus ning Pärnu kolledžis.
Kandideerida võib kahele õppekavale, avaldustel tuleb märkida, kas tegu on esimese või teise eelistusega. Avalduste vormid asuvad aadressil /sisseastumine/info/avaldus .
Magistriõppe dokumentide vastuvõtt kestab samuti 27. augustini, dokumente võetakse vastu teaduskondade dekanaatides, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakondades. Magistriõppes on dokumentide vastuvõtt lõppenud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas ning majandusteaduskonnas.
Tartu Ülikooli avatud ülikoolis on ka sel aastal riiklik koolitustellimus töötavatele õpetajatele: kokku 115 õppekohta bakalaureuseõppes, 25 õppekohta õpetajakoolituse aastal ja 32 kohta magistriõppes.
Leane Morits
TÜ avalikkussuhete spetsialist
INFO: TÜ kaugkoolituskeskuse spetsialist Kaja Karo, tel 737 5201, /sisseastumine
ÜLIKOOL KORRALDAB RAHVUSVAHELISE KONVERENTSI KIRIKUTE SOTSIAALSEST JA POLIITILISEST ROLLIST TÄNASES EUROOPAS
Ligi 50 osaleja seas on lisaks kohalikele teadlastele külalisi seitsmest Euroopa riigist (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia) ja USA-st. Konverents võtab kokku EL 5. Raamprogrammi projekti “Churches and European Integration“ tulemused. Projekt kestis aastatel 2001-2004 ja selles osalesid ka Helsinki, Glasgow, Münsteri ja Lundi ülikoolid. Ühe korraldaja, ajakirja “Kirchliche Zeitgeschichte” erinumbris publitseeritakse hiljem valik konverentsi ettekandeid.
Leane Morits
TÜ siseinfo spetsialist
INFO: TÜ usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme, tel: 53 441 310
TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASED OSALESID RAHVUSVAHELISEL MATEMAATIKA VÕISTLUSEL
23. - 29. juulini Makedoonia pealinnas Skopjes toimunud üliõpilaste 11. Rahvusvahelise Matemaatika Võistlusel saavutasid Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna üliõpilased häid tulemusi: Martin Pettai sai võistlusel esimese preemia (üldjärjestuses 26. koht), kogudes 141 punkti 240-st. Lauri Tart sai üldjärjestuses 133. koha 62 punkti eest ning teda märgiti ära diplomiga.
Ülikool on sellel võistlusel osalenud alates 1996. aastast ning tänavu saavutatud tulemus on kõikide osa võetud aastate lõikes parim.
Sel aastal osales võistlusel 180 üliõpilast kolmekümnest Euroopa, Aasia ja Ameerika ülikoolist. Täiendav info: http://www.imc-math.org/.
Leane Morits
TÜ avalikkussuhete spetsialist
INFO: Merle Marandi, matemaatika-informaatikateaduskonna dekanaadi juhataja, tel 737 5860.
23. - 29. juulini Makedoonia pealinnas Skopjes toimunud üliõpilaste 11. Rahvusvahelise Matemaatika Võistlusel saavutasid Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna üliõpilased häid tulemusi: Martin Pettai sai võistlusel esimese preemia (üldjärjestuses 26. koht), kogudes 141 punkti 240-st. Lauri Tart sai üldjärjestuses 133. koha 62 punkti eest ning teda märgiti ära diplomiga.
Ülikool on sellel võistlusel osalenud alates 1996. aastast ning tänavu saavutatud tulemus on kõikide osa võetud aastate lõikes parim.
Sel aastal osales võistlusel 180 üliõpilast kolmekümnest Euroopa, Aasia ja Ameerika ülikoolist. Täiendav info: http://www.imc-math.org/.
Leane Morits
TÜ avalikkussuhete spetsialist
INFO: Merle Marandi, matemaatika-informaatikateaduskonna dekanaadi juhataja, tel 737 5860.
TÜ TEHNOLOOGIAINSTITUUDI UUELE HOONELE PANNAKSE NURGAKIVI
Tartu Tehnoloogiapargi juhatuse liikme Heiki Tamme hinnangul kujuneb praeguse ühiselamu ümberehituse ja hoone juurdeehituse maksumuseks 79 miljonit krooni.
Renoveerimist hakkab teostama Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ehitustööde planeeritav lõpp on veebruar 2005 ning sisse loodetakse kolida järgmise aasta märtsikuus.
Uue hoone 8900 ruutmeetrit hõivavad TÜ Tehnoloogiainstituudi infotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biomeditsiini ja materjalikeemia arenduskeskused, ülikooli farmaatsia instituut ning riigi ravimiamet. Hoone juurdeehitatavas osas saab olema 160 kohaline auditoorium ja kohvik.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktori prof Mart Ustavi sõnul on Eesti Vabariigis enam kui piisavalt istutud, jutustatud ja sekeldatud teadmistepõhise majanduse, ühiskonna, innovatsiooni ning tehnoloogilise arengu ümber. Ammu oleks aeg tegeleda millegi reaalse, konkreetse ja edasiviivaga.
Tartu Ülikool on astunud olulised sammud selleks, et aktiivsemalt osaleda Eesti ning kogu maailma majanduslikus innovatsioonis ja tehnoloogilises arenduses.
Selleks loodi Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut ja tänane sündmus tähendab seda, et poole aasta pärast alustab Tehnoloogiainstituut oma tegevust uutes ruumides ja uue uurimistemaatikaga. Mõnede märksõnadena tooksin välja mõisted: inimese tüvirakkude kasutamine terapeutilistel eesmärkidel, terapeutiline kloonimine, geeniteraapia ja uut üüpi vaktsiinide loomine, uut tüüpi antibiootikumide konstrueerimine, GRID tehnoloogia, proaktiivsete agentide tehnoloogia, robootika, kombinatoorne keemiline süntees ja uute ravimite loomine ja uute keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine elukeskkonna parendamiseks.
See tegevus toimub tihedas koostöös nii Tartu Ülikooli teaduskondades kui ka teistes ülikoolides töötavate teadlaste, õppejõudude ning kraadiõppuritega. Meie eesmärgiks ei ole ainult teada saada, kuidas Loodus või Jumal on asjad maailmas korraldanud, vaid kasutada saadud teadmisi praktilises majandustegevuses olles partneriks olemasolevatele ettevõtetele või luues uusi kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid koos investoritega, olles sellega aktiivseks partneriks majanduse innovatsioonis.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut on Tartu Ülikooli poolt 2001. aastal asutatud teadus- ja arendusasutus, mille eesmärgiks on luua oma teadus- ja arendustegevusega alus kõrgtehnoloogilisele majandussektorile Eestis ning edendada seeläbi Eesti innovatiivsust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisainfot TÜ Tehnoloogiainstituudi kohta saab aadressilt http://www.tuit.ut.ee.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Tartu Tehnoloogiapargi juhatuse liige Heiki Tamm, tel: 737 4859, 50 64 538
ÜLIKOOLIS TOIMUB RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIÕIGUSE SEMINAR
Raigo Ernits selgitab seda järgmiselt: "See on nimelt uudne valdkond, mis analüüsib inimese (jm majandussubjektide, nt ettevõtete) käitumise sõltuvust õigusnormidest. Inimene võrdleb seaduste täitmisest saadavaid kasusid ja kahjusid ning kõrvutab neid seaduse rikkumisest saadavate kasude ja kahjudega. Käesoleval seminaril uuritakse, kuidas see toimib konkurentsipoliitikas ning kuidas konkurentsi reguleerimine muudab firmade käitumist turul."
Rahvusvaheline seminar algab neljapäeval, 5. augustil kell 9 ning selle avab Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksoo.
Ürituse korraldab põhjamaade õigusökonoomika assotsiatsioon SCANDALE koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga. SCANDALE organisatsiooni eestvedaja on Joensuu Ülikooli õigusökonoomika professor Kalle Määttä, kes on ühtlasi TÜ majandusteaduskonna külalisprofessor.
Seminaril on osalejaid kokku 13 riigist (Eesti, Soome, Armeenia, Valgevene, Ukraina, Moldova, Holland, Taani, Rootsi, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, USA). Väliskülaliste ja Eestist pärit osavõtjate hulgas on nii teadlasi kui ka praktikuid, kes on kaasatud ühtlasi plenaaresinejate hulka.
Seminari töökeeleks on inglise keel.
Lisainfot seminari kohta saab aadressilt: http://www.joensuu.fi/taloustieteet/ott/scandale/events.html
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ majandusteaduskond, assistent Raigo Ernits, tel: 737 6344, 51 06 901
ESIMESED SISSESAANUD TARTU ÜLIKOOLI ON TEADA
Dokumentide vastuvõtt riigieelarvevälistele õppekohtadele lõpetatakse 6. augustil 2004.
Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaskandidaatide nimekirjad pannakse välja ülikooli peahoones ja ülikooli koduleheküljel 10. augustiks 2004.
Magistriõppesse, doktoriõppesse ja õpetajakoolituse aastale vastuvõetud üliõpilaskandidaatide nimekirjad avaldatakse hiljemalt 19. augustil ning tulemused pannakse välja samuti ülikooli koduleheküljele.
Lisainfot ülikooli sissesaanute kohta saab aadressilt/vastuvott_2004/index.html .
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: 737 5625
TARTU ÜLIKOOLIS ALGAS RAHVUSVAHELINE SUVEÜLIKOOL
Lisaks rahvusvahelistele kursustele toimuvad suveülikooli raames augustikuu jooksul 17 eestikeelset kursust juhtimise ja personalitöö, psühholoogia, sotsiaaltöö, informaatika, andragoogika, keele ja kultuuri ning kunsti vallast. Kursused viiakse läbi põhiliselt Tartus, erandiks on kompositsioonikursus Hiiumaal, Kõpus.
Käesoleval aastal toimub Tartu Ülikooli suveülikool selle nime all viiendat korda, eesti keele suvekursusi välismaalastele on korraldatud 1990ndate lõpust alates. Tänaseni on kursuseid on korraldatud igal aastal ning nende arv on järjest kasvanud.
Lisainfo rahvusvahelise suveülikooli kohta asub aadressil /22942, eestikeelse suveülikooli koduleht on /suveylikool.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kaugkoolituskeskuse turundusspetsialist Siim Juks, tel: 737 5603, 51 78 198
TÜ AVATUD ÜLIKOOLIS LÕPPES VASTUVÕTU ESIMENE POOL
Suurima konkursiga eriala avatud ülikoolis on ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine, mille ühele riigieelarvelisele õppekohale on esitatud keskmiselt 4,22 avaldust. Töötavatele õpetajatele suunatud riikliku koolitustellimusega erialade seas valitseb suurim konkurss (2,7 avaldust ühele õppekohale) TÜ Narva Kolledži koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.
Sisseastumisdokumente saab uuesti esitada 9.-27. augustini Tartu Ülikooli kaugkoolituskeskuses, lisaks toimub 23.–27. augustini dokumentide vastuvõtt TÜ esindustes ja Pärnu kolledžis. Magistriõppe dokumentide vastuvõtt kestab 27. augustini ja dokumente võetakse vastu teaduskondade dekanaatides, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakondades. Magistriõppes on dokumentide vastuvõtt lõppenud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas.Euroopa Kolledžis saab täiendavalt dokumente esitada 9. - 27. augustini.
Lisainfot TÜ avatud ülikooli vastuvõtu kohta saab aadressilt /av.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ kaugkoolituskeskuse turundusspetsialist Siim Juks, tel: 737 5603, 51 78 198
SISSEASTUMISDOKUMENTIDE VASTUVÕTT TARTU ÜLIKOOLI ON OSALISELT LÕPPENUD
Kõrgeim konkurss on õigusteaduse erialale TÜ Õigusinstituudis (19,6 ühele kohale), ärijuhtimise erialale TÜ Pärnu kolledžis (18,2), psühholoogia erialale (16,5), ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialale (13,9) ning klassiõpetaja erialale TÜ Õpetajate Seminaris (13,8).
Bakalaureuseõppesse päevases õppes riigieelarvelistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaskandidaatide (sh lävendipõhiste) nimekirjad pannakse välja hiljemalt 22. juulil ülikooli peahoones ning paremusjärjestus avaldatakse ülikooli koduleheküljel. Magistriõppesse, doktoriõppesse, õpetajakoolituse aastale ja avatud ülikooli õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaskandidaatide nimekirjad avaldatakse samuti ülikooli kodulehekülje aadressil http://www.ut.ee.
Riigieelarvelisele õppekohale vastuvõetu on kohustatud kinnitama oma õppima asumist ülikoolis, andes allkirja vastuvõtulauas, teaduskonna dekanaadis või saates postiga teate teaduskonna dekanaati hiljemalt 30. juuliks 2004.
Dokumentide vastuvõtt riigieelarvevälistele õppekohtadele lõpetatakse 6. augustil 2004.
Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaskandidaatide nimekirjad pannakse välja ülikooli peahoones ja ülikooli koduleheküljel 10. augustiks 2004.
Ülikoolis rakendatakse sel aastal esmakordselt suures mahus lävendipõhist vastuvõttu. Lävendi on kehtestanud viis teaduskonda: usu-, õigus-, füüsika-keemia-, majandus- ning matemaatika-informaatikateaduskond. Lävend tähendab, et üliõpilaskandidaadid, kelle riigieksamite tulemused ületavad vajaliku minimaalse punktisumma, saavad ülikooli riigieelarvelisele (tasuta) õppekohale sisse ilma konkursita.
Lisainfot Tartu Ülikooli sisseastumise kohta saab aadressilt /sisseastumine.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: 737 5625
KESTAB VASTUVÕTT TARTU ÜLIKOOLI
Dokumente saab veel esitada õppekohtadele, kus kandideeritakse vaid riigieksamite tulemuste alusel ehk uue lävendipõhise vastuvõtu alusel. Viie teaduskonna: usu-, õigus-, füüsika-keemia-, majandus- ning matemaatika-informaatikateaduskonna riigieelarvelistele õppekohtadele saamiseks on vastuvõtueeskirjas kehtestatud vajalik minimaalne punktisumma ehk lävend. Lävendite kohta saab lisainfot aadressilt /30425.
Riigieelarvevälisele õppekohale kandideerimiseks tuleb esitada
avaldus hiljemalt 6. augustil, kandideerimise eelduseks on
vastuvõtutingimuste täitmine.
Dokumente võetakse vastu tööpäevadel kell 10-16 Tartus ülikooli peahoones Ülikooli 18.
Samuti jätkub 19. juulini sisseastumisdokumentide vastuvõtt TÜ avatud ülikooli bakalaureuse-, rakenduskõrgharidusõppe ning õpetajakoolituse erialadele. Enamikel magistriõppe erialadel kestab vastuvõtt 27. augustini. Dokumentide vastuvõtt avatud ülikooli bakalaureuseõppesse toimub 19. juulini ning 9.–27. augustini Tartus TÜ kaugkoolituskeskuses, Lossi 24. Lisaks on võimalik 23.–27. augustini esitada sisseastumisdokumente üheksas TÜ esinduses üle Eesti ja Pärnu kolledžis. Lisainformatsiooni TÜ avatud ülikooli erialade ning vastuvõtutingimuste kohta leiab aadressilt /av või tel 737 5201.
7. juuli õhtu seisuga oli Tartu Ülikooli esitatud 8 672 sisseastumisavaldust 3 855 inimese poolt. Laekunud avalduste hetkeseisu ja konkursi suurust saab jälgida veebi vahendusel aadressil: /vastuvott_2004/index.html.
Avalduste vormid asuvad aadressil /6216.
Lisainfot Tartu Ülikooli sisseastumiste kohta saab aadressilt /sisseastumine.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: 737 5625
ALGAS OPTIKAMATERJALIDE JA –SEADMETE KONVERENTS
Konverents annab hea ülevaate hiljutistest saavutustest optikamaterjalide ja optotehnika alal. Temaatika hõlmab muuhulgas niisuguseid valdkondi nagu pooljuhtlaserid, optiline salvestus, päikesepatareid, molekulaarfotoonika ja biomeditsiiniline optika.
Konverents toimub Tartu konverentsikeskuses Atlantis ning algab teisipäeval kell 9. Sajakonna osavõtja hulgas on esindajaid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Poolast, nende hulgas palju on noorteadlasi. Tulemuste publitseerimine on ette nähtud kogumikus Proceedings of SPIE.
Konverents toimub Rahvusvahelise Optotehnika Ühingu (SPIE) ja tema Balti osakonna eestkostel.
Konverentsi kodulehekülg: www.physic.ut.ee/aomd
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Arnold Rosental, konverentsi üldjuht, tel: 738 3025; arno [ät] fi [dot] tartu [dot] ee
TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB MIKROBIOLOOGIA KONVERENTS
Konverentsil käsitletakse tööstuslikke jääkprodukte lagundavate mikroorganismide geneetika, mikrobioloogia, biokeemia ja molekulaarbioloogia-alaseid uurimistulemusi. Need mikroorganismid leiavad laialdast kasutamist looduskeskkonda saastavate kemikaalide lagundamisel.
Konverentsi avab Tartu Ülikooli teadusprorektor prof Ain Heinaru, avaettekande peab prof Peter A. Williams Wales'i Ülikoolist Inglismaalt teemal, mis käsitleb fenoolsete ühendite biolagundamist läbiviivaid baktereid. Konverentsi korraldajateks on teadlased Eesti Mikrobioloogide Ühendusest, TÜ Geeni ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskusest ning Saksamaalt Leipzigi Keskkonnauuringute Keskusest.
Üritus toimub NATO poolt rahastatavate rahvusvaheliste teaduskonverentside (International NATO Advanced Research Workshop) raames, mille üheks eesmärgiks on luua kontakte Euroopa Liidu ja endise Idabloki maade teadlaste vahel. Ettekandeid peavad oma ala juhtivad teadlased Hispaaniast, Inglismaalt, Saksamaalt, Rootsist, Taanist, Venemaalt ja teistest riikidest. Kokku on osalejaid 15 riigist. Eesti poolt finantseerib konverentsi toimumist Tartu Ülikooli Geeni ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus.
Informatsiooni konverentsi kohta leiate ka aadressilt:
http://www.ebc.ee/molecular_remediation
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Maia Kivisaar, TÜMRI Geneetika õppetooli dotsent, tel: 737 5036
TARTU ÜLIKOOLIS ALGAB RAHVUSVAHELINE MAJANDUSPOLIITIKA KONVERENTS
Neljapäeval, 1. juulil 2004 algab Tartu Ülikoolis XII rahvusvaheline majanduspoliitika konverents teemal "Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus".
Plenaaristungil Oeconomicumis algusega kell 10.30 teeb Leipzigi Ülikooli professor Rolf Hasse ettekande Euroopa majandussüsteemist pärast konventi, Ilmenau Tehnikaülikooli professor Hermann H. Kallfass räägib korruptsioonist kui majanduspoliitika probleemist, TÜ dotsent Matti Raudjärv kõneleb haridus- ja regionaalpoliitika seostest Eestis ning TÜ teadur Rena Selliovi ettekande teemaks on Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika reform ja selle rakendamine Eestis.
Kuna tegemist on Eesti akadeemiliste majandusteadlaste ainukese traditsioonilise ja laiema foorumiga, siis toimub 1. juulil koos konverentsiga ka muid erialaüritusi. Eesti Pank annab üle Urmas Sepa nimelise noore majandusteadlase preemia ning Eesti Majandusteaduse Selts korraldab oma aruande-valimiskoosoleku.
Konverents jätkub 2. ja 3. juulil Värskas kuues sektsioonis, mis hõlmavad kõiki majanduspoliitika põhilisi valdkondi rahapoliitikast ettevõtluspoliitikani. Ilmunud on ka konverentsi ettekannete kogumik 57 artikliga 86 autorilt.
Konverentsi korraldajateks on lisaks TÜ majanduspoliitika õppetoolile ka majandusuuringute, konsultatsiooni- ja koolitusfirma Mattimar OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli regionaalpoliitika õppetool, Leipzigi Ülikooli majanduspoliitika instituut ja Kieli Rakenduskõrgkooli rahvamajandusõpetuse ja majanduspoliitika instituut.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Ülle Maidla, tel: 737 6342 ja Jüri Sepp tel: 5111 144
TARTU ÜLIKOOL TUTVUSTAB OMA TURISMITEGEVUSE ARENGUPOJEKTI
Eesti kultuuripärandit ja rahvuslikku rikkust kandvad ülikooli muuseumid on Eesti märgiks Euroopas, mille säilitamine ja kaitsmine vajab senisest oluliselt enam tähelepanu ja sihikindlat finantseerimist.
TÜ ajaloo muuseumi valges saalis toimuval üritusel tutvustatakse trükist "Jalutuskäik Tartu Ülikoolis", mis annab ülevaate TÜ muuseumidest, ajaloolistest hoonetest ning muudest vaatamisväärsustest. Lisaks on valmimas sama materjali põhjal ka info-CD ning TÜ vaatamisväärsuste interaktiivne veebilehekülg, mis kajastab nii muuseumide tegevust kui ka ülikoolis toimuvaid kultuurisündmusi, konverentse ja muid üritusi.
Kell 18 ja 23 on kõik huvilised oodatud vaatama Mart Kivastiku loodud lavastuse "Tartu päev" esietendust TÜ ajaloo muuseumis. Etendus räägib Tartu Ülikooli asutamisest ning selles astuvad üles Hannes Kaljujärv, Merle Jääger ja Raivo Adlas.
Kell 1 öösel lõpeb päev Urmas Sisaski tähemuusika kontserdiga Tartu tähetornis. Nii etendus kui ka kontsert on kõigile tasuta ning kuuluvad Tartu linna päeva programmi.
Tartu Ülikooli turismitegevuse arendusprojekti koostamise pearahastaja on EAS Keskustevõrgu programm ning lisaks toetas üritust ka Tartu linn.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ turismitegevuse projektijuht Reet Kalamees, tel: 51 44 595
TARTU ÜLIKOOLIS ALGAS ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT
Esmaspäeval, 28. juunil algas Tartu Ülikoolis sisseastumisdokumentide vastuvõtt ning laekunud avalduste hetkeseisu ja konkursi suurust saab jälgida veebi vahendusel.
Vastuvõtu hetkeseis reaalajas: /vastuvott_2004/index.html.
Tartu Ülikoolis rakendatakse sel aastal esmakordselt lävendipõhist vastuvõttu. Viie teaduskonna: usu-, õigus-, füüsika-keemia-, majandus- ning matemaatika-informaatikateaduskonna riigieelarvelistele õppekohtadele saamiseks on vastuvõtueeskirjas kehtestatud vajalik minimaalne punktisumma ehk lävend. Lävendite kohta saab lisainfot aadressilt /30425.
Riik ootab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel 2004. aastal
sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingu alusel 125-e rakenduskõrgharidusõppe ning 1607-e erineva taseme akadeemilise õppe lõpetajat, sh 133 doktoriõppe lõpetajat.
Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerimiseks, kus on nõutav sisseastumiseksamite sooritamine, on dokumente võimalik esitada 28. juunist kuni 7. juulini. Erialadele, kus kandideeritakse riigieksamite tulemuste alusel, saab dokumente esitada 28. juunist kuni 19. juulini.
Riigieelarvevälisele õppekohale kandideerimiseks tuleb esitada avaldus hiljemalt 6. augustil, kandideerimise eelduseks on vastuvõtutingimuste täitmine.
Dokumente võetakse vastu tööpäevadel kell 10-16 Tartus ülikooli peahoones Ülikooli 18.
Sisseastumiseksamid bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse toimuvad 8. juulist kuni 18. juulini ja sisseastumiseksamite plaan pannakse välja 28. juunil ülikooli peahoone fuajees, ülikooli kolledžites Narvas, Pärnus ja Türil ning ülikooli veebiaadressil /30886.
Üliõpilaskandidaat võib kandideerida nii riigieelarvelisele kui riigieelarvevälisele õppekohale kahel õppekaval. Avaldusele tuleb märkida, kas valitud õppekava on esimene või teine eelistus.
Avalduste vormid asuvad aadressil /6216.
Lisainfot Tartu Ülikooli sisseastumiste kohta saab aadressilt /sisseastumine.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer, tel: 737 5625
TÜ NÕUKOGU VALIS 10 PROFESSORIT JA NIMETAS 3 EMERIITPROFESSORIT
Histoloogia ja embrüoloogia professoriks valiti Andres Arend, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professoriks Irja Lutsar, patoloogilise anatoomia professoriks tagasi Raik-Hiio Mikelsaar, arheoloogia professoriks tagasi Valter Lang, lähiajaloo professoriks Eero Medijainen, spordi sotsiaalteaduste professoriks Lennart Raudsepp, krüptograafia professoriks Ahto Buldas, tõenäosusteooria professoriks Kalev Pärna, universaalalgebra professoriks Kalle Kaarli, rahvusvaheliste suhete teooria professoriks Eiki Berg.
Ühtlasi andis nõukogu emeriitprofessori nimetuse ülikooli lähiajaloo professor Jüri Antile, etnoloogia professor Elle Vunderile ja kardioloogia professor Rein Teesalule.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 737 5605
TÜ NÕUKOGU ANDIS POSITIIVSE HINNANGU DOKTORIÕPPE TULEMUSLIKKUSELE VIIMASE 12 AASTA JOOKSUL
Hinnang põhineb ülevaatel, mis võtab kokku ülikooliga seotud inimeste doktoritööde kaitsmise ajavahemikul 1991-2004.
Doktoriõppe efektiivsuse analüüsist lähtuvalt peab Tartu Ülikooli nõukogu vajalikuks rakendada ülikoolis ja riiklikul tasandil sihikindlamalt meetmeid, mis tõstaksid doktoriõppe tulemuslikkust ja osalejate motivatsiooni. Ühtlasi toetab ülikooli nõukogu riiklikku initsiatiivi doktorandistipendiumi sisseviimisel ning tõukefondide toetusega doktorikoolide käivitamisel.
TÜ nõukogu väljendab samas muret doktoriõppe riikliku koolitustellimuse mahu vähendamise pärast, mis kindlasti ei võimalda taastoota rahvuslikku tippharitlaskonda ega suurendada teadus- ja arendustegevuse süsteemi mahtu Eestis ja Euroopa Liidus püstitatud eesmärkideni (teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht vastavalt 1,6% ja 3% SKP-st).
Ülikooli nõukogu jaoks on murettekitav ka TÜ osakaalu vähenemine doktoriõppe riiklikus koolitustellimuses, mis on vastuolus just tulemuslikkusel tugineva finantseerimise põhimõttega ning võib viia Eesti doktoriõppe üleüldise tulemuse kahandamisele.
Ajavahemikul 1991-2003 on Tartu Ülikooli vastu võetud 1538 doktoranti, kellest 30. juuniks 2004 on doktoritöö kaitsnud 404 inimest, neist 41 (10%) ülikoolidevahelise koostöö alusel väljaspool Tartu Ülikooli. Lisaks neile on eksternina kaitstud TÜ kaitsmisnõukogudes 178 doktoritööd. Kaitsnute koguarv on seega 582.
Kaitsnud doktorantidel kulus doktorikraadini jõudmiseks keskmiselt 4,9 aastat. 93% kõigist kaitsnutest kaitses oma doktoritöö seitsme aasta jooksul, neist 42,3 % nominaalajaga.
Aastatel 1991–1997 on Tartu Ülikoolis doktorantuuri immatrikuleeritud 639 doktoranti, kellest enamik (321) on käesolevaks ajaks jõudnud kaitsmiseni. Arvestades, et neil doktorantidel on olnud oma töö valmistamiseks vähemalt seitse aastat aega, saab lugeda Tartu Ülikooli doktoriõppe efektiivsuseks 50,2%. Doktorikraadi kaitsnute keskmine vanus on 34 aastat.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ teadusprorektori abi Karin Jaanson, tel: 737 5507
TÜ SOTSIAALTEADUSKONNA DEKAANIKS VALITI PROF JAANUS HARRO
Jaanus Harro on sündinud 1962. aastal Tartus. Harro lõpetas TÜ arstiteaduskonna 1987. aastal, meditsiinikandidaadi kraadi kaitses ta ülikoolis 1990. aastal ning meditsiinidoktori kraadi Uppsala Ülikoolis 1993. aastal. 1998. aastast on Jaanus Harro psühhofüsioloogia professor.
Jaanus Harro kandidatuuri esitasid sotsiaalteaduskonna psühholoogia osakond, semiootika osakond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Jaanus Harro teatas oma nõustumisest kandideerida 3. juunil 2004, Harro oli sotsiaalteaduskonna dekaan ka eelmisel perioodil e aastatel 2001-2004.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ sotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja Piret Orav, tel: 737 5958
ÜLIKOOLIS TOIMUB RAHVUSVAHELINE E-ÕPPE JUHTIMISE SEMINAR
Seminari peaesinejateks on prof Joergen Bang Taanist (Euroopa Kaugõppeülikoolide Assotsiatsiooni endine president) ja dr Jyri Manninen Soomest (Helsingi Ülikooli Täienduskoolituskeskuse Palmenia teadusdirektor). Eesti poolt on seminari läbiviijaks Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja dr Aune Valk.
Konverentsi töökeeleks on inglise keel. Konverentsi kava asub aadressil http://www.ellproft.org/us/training_workshop_seminar_08.htm.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ õppeosakonna juhataja Aune Valk, tel: 737 6203
TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB VASTUVÕTT MAGISTRI- JA DOKTORIÕPPESSE
Doktoriõppes ei ole riigieelarveliste õppekohtade arv piiritletud. Vastu võetakse kandideerijad, kes vastavad vastuvõtueeskirjas kehtestatud tingimustele.
Nii magistri- kui ka doktoriõppes on võimalik kandideerida mitmele õppekavale või erialale, märkides need avalduses eelistuste järjekorras.
Dokumente magistri- ja doktoriõppesse astumiseks nii päevasesse õppesse kui ka avatud ülikooli saab esitada vastava teaduskonna või kolledži dekanaati, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakonda, Euroopa õpingute erialale kas Euroopa kolledžisse või TÜ Tallinna esindusesse ning TÜ Õigusinstituudi õigusteaduse magistriõppesse Õigusinstituudi õppeosakonda.
TÜ avatud ülikoolis on järgmisest õppeaastast uued 3+2 süsteemi magistriõppekavad infokorraldus, strateegiline juhtimine, turismigeograafia eriala geograafia magistriõppekavas, kirjandus ja rahvaluule, vene keel ja kirjandus. Strateegilise juhtimise magistrikava programmijuhi professor Toomas Haldma sõnul on uus õppekava suunatud eelkõige ettevõtete tippjuhtidele, sh nõukogude, juhatuste ja juhtkonna liikmetele, eesmärgiga arendada laia teadmistepagasiga professionaalseid juhte ja ettevõtjaid.
Magistri- või doktoriõppesse kandideerimisel on peamisteks konkureerimistingimusteks eelmise õppeastme tulemused, paljudel õppekavadel lisaks magistri- või doktoritöö kavand ja vestlus. Avatud ülikooli konkureerimisel tuleb kasuks ka eelnev töökogemus.
Dokumentide vastuvõtt magistri- ja doktoriõppesse toimub riigieelarvelistele päevase õppe kohtadele 1. juunist 28. juunini. Päevase õppe riigieelarvevälistele kohtadele saab dokumente esitada 9. augustini.
Avatud ülikoolis võetakse enamikul erialadel dokumente 1. juunist 27. augustini. Teistel aegadel võetakse dokumente vastu järgnevatel erialadel:
ajakirjanduse, avalikkussuhete ja teabekorralduse, meedia ja kommunikatsiooni, kommunikatsioonijuhtimise ning Euroopa õpingute erialale 1. juunist 9. juulini;
ärijuhtimise, majandusteaduse, strateegilise juhtimise, ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise erialale 1. juunist 19. juulini, vabade kohtade olemasolul kuni 27. augustini.
Info ülikooli õppekavade, vastuvõtutähtaegade ja vastuvõtutingimuste kohta asub aadressil:
/sisseastumine/kraadiõpe.
Avatud ülikooli erialade ning vastuvõtutingimuste saab lisainfot aadressilt /av.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ õppe- ja üliõpilasosakond, Anita Kärner, tel: 737 5624
TÜ BOTAANIKAAIAS AVATAKSE UUDNE PÄIKESEPATAREIDE KOMPLEKT
Tegemist on rahvusvahelise pilootprojektiga, mille eesmärgiks on uurida päikeseenergia kasutamist soojaveetootmises Eesti tingimustes, vähendada botaanikaaia kulutusi soojaveetootmises, vähendada keskkonnareostust kesklinnas, tutvustada üliõpilastele jt huvilistele tulevikuenergeetika ühte suunda.
Ülikooli botaanikaaia direktori Heiki Tamme sõnul on kõnealune botaanikaaia projekt Eesti suurim. Seni on paigaldatud vaid 1-4 paneeli tosinale eramule Tallinnas ja selle ümbruses. Eramutes on hea kasutada päikeseenergiat põrandaküttes ja pesuvee soojendamisel.
Heiki Tamm täpsustab: "Botaanikaaias on kõige otstarbekam kasutada päikeseenergiat just kastmis- ja pesuvee soojendamiseks. Suvisel ajal saab nii ka kütta tööruume, ilma et gaasikatlamaja töötaks. Arvestuslikult peaksime saama päikesepatareidega toota kuni 11% vajalikust soojusenergiast".
Projekt päikeseenergia kasutamiseks ülikooli botaanikaaia soojatootmises on täide viidud Soome Keskkonnaministeeriumi toetusel. Ülikooli koostööpartneriteks on olnud Ralemik/ FinnSolar (Soome) ja PG Ehitus OÜ (Eesti).
Projekti kogumaksumus on üle 880 000 krooni, millest üle kahe kolmandiku kattis Soome Keskkonnaministeerium, ülejäänud osa finantseeris Tartu Ülikool.
Päikeseenergia projekt on osa TÜ Botaanikaaia energiasäästu ja keskkonnakaitse programmist ning peaks jätkuma edaspidi maasoojapumpade kasutuselevõtuga samadel eesmärkidel.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Botaanikaaia direktor Heiki Tamm, tel: 737 6182, 51 02 085
TÜ KURATOORIUM VALIS ESIMEHEKS JÜRI RAIDLA
Kuratoorium on Tartu Ülikooli juurde moodustatud nõuandev kogu, mis tegutseb ülikooli ja ühiskonna täiendava ühenduslülina. Kuratoorium koosneb majandus- ja kultuuriringkondade ning valitsusasutuste esindajatest.
Ülikooli kuratooriumi uue koosseisu järgmiseks kolmeks aastaks kinnitas Vabariigi Valitsus 30. aprillil. Kuratooriumi 15-liikmelist koosseisu saab näha aadressil /313.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 737 5605
ÖÖRAAMATUKOGU TAAS AVATUD
Tuginedes eelmiste ööraamatukogude külastusstatistikale ja TÜ Üliõpilasesinduse ettepanekule on raamatukogu avatud kahe töönädala esimesel neljal päeval kolme tunni võrra kauem. Nii on kõigil eksamiteks valmistujatel võimalik kauem õppida.
Traditsiooniks kujunenud ettevõtmine toimub TÜ Raamatukogul koostöös TÜ Üliõpilasesindusega.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Mare-Nelli Ilus, TÜ raamatukogu teenindusdirektor, tel: 737 5704
TARTU ÜLIKOOLIS ESINEB USA TEADUSTE AKADEEMIA PRESIDENT BRUCE M. ALBERTS
Oma Eesti visiidi käigus kohtub Bruce M. Alberts Eesti Teaduste Akadeemia presidendi prof Jüri Engelbrechti, peaminister Juhan Partsi ning haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsaga.
Tartu Ülikoolis kohtub professor Alberts rektor Jaak Aaviksoo ja haridusteaduskonna dekaani professor Toomas Tennoga ning külastab molekulaar- ja rakubioloogia instituuti.
Bruce M. Alberts (s. 1938 Chicagos) on erialalt biokeemik. Ta on lőpetanud Harvardi Ülikooli, kus 1965. aastal kaitses ka doktorikraadi. Alates 1966. aastast on ta töötanud őppejőuna Princetoni Ülikoolis ja California Ülikoolis San Franciscos. 1980. aastal valiti ta Ameerika Vähiliidu eluaegseks uurijaprofessoriks. Ta on Teaduste Akadeemia liige alates 1981. ja president 1993. aastast. Bruce Alberts on mitme raku- ja molekulaarbioloogiat tutvustava raamatu ning őpiku autor.
Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia asutati Ühendriikide Kongressi otsusega 1863. aastal. Pőhikirjast tulenevalt on akadeemial kohustus nőustada föderaalvalitsust teadusküsimustes. Liikmeid on praegu u 1500. Akadeemia annab välja oma teadusajakirja, korraldab teadussümpoosiume ja konverentse, annab välja teadusauhindu ning peab sidet teiste maade teaduste akadeemiatega.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Sirje Üprus, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, tel: 737 5615, 50 97 117.
TÜ NÕUKOGU VALIS KOLM AUDOKTORIT JA PROFESSORI
Anne Buttimer kaitses on doktoriväitekirja 1965. aastal Washingtoni ülikoolis. 2000-2004 oli Buttimer rahvusvahelise geograafiaühenduse president, praegu on ta geograafia professor University College’is Dublinis. Anne Buttimer on pikaajaliselt ja tulemuslikult tutvustanud Tartu Ülikooli teaduspärandit ja sellest sündinud teaduslikke ideid, eriti TÜ endise rektori Edgar Kanti geograafia-alaseid töid.
Jaak Panksepp kaitses oma doktoriväitekirja 1969. aastal Massachusetts’i ülikoolis. Praegu on ta Bowling Green’i ülikooli emeriitprofessor, Ohio Meditsiinikolledži adjunktprofessor psühhiaatrias ja afektiivse psühhobioloogia uuringute juht Chicagos Northwestern University’s. Panksepp on ületanud teadusliku psühholoogia vastumeelsuse emotsioonide käsitlemise ees ja loonud sünteesi käitumis-, hinge-, ja ajuteadustes, mõistmaks emotsioonide ja motivatsiooni olemust.
Tõnu Kollo lõpetas Tartu Ülikooli 1971. aastal, 1977. aastal lõpetas
ta aspirantuuri tõenäosusteooria ja statistika erialal ning 1979.
aastal kaitses füüsika-matemaatikateaduste kandidaadikraadi Vilniuse
Ülikoolis. 1971. aastast kuni tänaseni on Tõnu Kollo töötanud Tartu
Ülikoolis, viimased viis aastat matemaatilise statistika korralise
professorina.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel: 737 5605
TÜ AKADEEMILINE SPORDIKLUBI LÕPETAB PIDULIKULT HOOAJA
Ürituse avab sõnavõtuga TÜ rektor ja ülikooli spordinõukogu esimees prof Jaak Aaviksoo. TÜ spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak annab oma esinemises ülevaate möödunud aasta olulisematest sündmustest.
Kutsutud külaliste seas on Eesti Olümpiakomitee esimees Mart Siimann, Tartu linnavalitsuse liikmed, Eesti spordialaliitude ja sponsorite esindajad ning paljud teised ülikooli sporditegevusele kaasa aidanud inimesed.
Parimate sportlaste autasustamisel tõstetakse seekord esile 23 sellel õppeaastal heade sportlike saavutustega silma paistnudTÜ sportlast.
Parimate sportlaste seas on maailmameistrivõistlustelt võistkondlikult neljanda koha saanud Olga Aleksejeva, Eesti meistrivõistlustel jõutõstmises kehakaalukategoorias kuni 67,5 kg esikoha võitnud ja sellega ka Eesti rekordi püstitanud Peep Päll, Ateena eelolümpia võitnud Tarmo Tootsi ja Peeter Becker, võistkondadest Eesti meistrid korvpallis TÜ/Rocki meeskond ning paljud teised TÜ üliõpilased.
Kokku võitsid TÜ Spordiklubi sportlased eelmisel aastal Eesti meistrivõistlustelt 92 kuldmedalit. Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme Harry Lembergi sõnul on järgmisel hooajal tõenäoline võita rahvuslikelt meistrivõistlustelt juba 100 kuldmedalit. "Selle nimel peame kõik koos töötama," lisas ta.
2003. aasta oktoobris möödus Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi asutamisest 95 aastat.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Sigrid Sõerunurk, tel: 52 31 751
TÜ ÜLIÕPILASTE KARJÄÄRITALITUS ÕPETAB TÖÖD OTSIMA
Ülikooli 17 (keeltemaja) fuajees toimuv pärastlõuna algab
diskussiooniga teemal "Ülikoolist tööjõuturule", kus diskuteerivad TÜ
personaliosakonna juhataja Mari Nõmm ning
Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi üliõpilased.
Kell 13.15 räägib kandideerimisest tööturul Fontese konsultant Tiiu Allikvee ning 14.15 tutvustab üliõpilaste tööotsimisportaali AS Struktuurmeedia.
Kogu ürituse ajal annab tööõigusealast nõu Üliõpilaste Õigusbüroo ning CV ja kaaskirja kirjutamise ning tööintervjuudel käitumise alal nõustavad TÜ üliõpilaste karjääriteenistuse ja personaliosakonna spetsialistid.
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Margit Tago, tel 511 8793 või 5665 6677
TÜ AJAKIRJANDUSE JA KOMMUNIKATSIOONI OSAKOND TÄHISTAB JUUBELIT
Juubeli puhul on Tartus kahepäevane konverents "Meie, Maailm, Meedia", kus osalevad nii osakonna inimesed kui ka külalised.
Reede, 21. mai on pühendatud enam akadeemilistele ettekannetele, kus arutletakse ajakirjanduse, meedia ja kommunikatsiooni õpetuse muutumise üle ning tutvustatakse mitmeid uurimisprojekte, millega osakond on viimastel aastatel tegelenud.
Laupäeval räägivad erinevad väliskülalised sellest, kuidas osakonna areng neile on paistnud. Tudengid, magistrandid, doktorandid ja vilistlased teevad ettekandeid erinevatest uurimistöödest. Esitletakse Anu Pallase koostatud raamatut "Meist jäävad jäljed: Eesti ajakirjanike elulood 1".
Ürituste kava: http://www.jrnl.ut.ee/files/phatfile/juubeliyrituste_kava.pdf
Liina Vahemets
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
INFO: Pille Vengerfeldt, tel: 737 5190; 56 64 3535
ÜLIKOOLIS TOIMUB EESTI NOORTE KARJÄÄRIVÕIMALUSTE SEMINAR
Seminari avakõne peab ekspeaminister ning Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Mart Laar.
Rahvusvaheliste suurfirmade personalivalikutest ja Mazda laienemisest uutele turgudele räägivad seminaril Mazda Euroopa personalidirektor Anette Cezanne ja Mazda Euroopa turundusdirektor Jerome de Haan.
Euroopa tööjõuturu trendidest annab ülevaate Manpower Finland OY personalijuht Marjo Lipponen.
Seminari korraldamist toetab ESMA Auto Mazda Keskus
Lisainfot seminari kohta saab aadressilt /career/Mazdaseminar.htm.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ üliõpilaste karjääriteenistuse peaspetsialist Kadrin Kergand, tel: 737 6206
KOREOGRAAF ÜLO VILIMAA TEEB MAALIDEBÜÜDI TÜ KUNSTIGALERIIS
Ülo Vilimaa maalides ühendub sõge pintslitöö ratsionaalse geomeetrilisusega, põhjamaine koloriit tantsiskleva kerguse ja tumedad toonid piltide raame ületava distsiplineerimatusega.
Üle Vilimaa (sünd 1941) sai tuntuks just 1960-ndatel peamiselt Vanemuise teatri novaatorliku balletiartisti ja koreograafina. Tema hiilgeajad saabusid 60-ndate lõpul, kui lavastas ning mängis Eesti moodsale tantsule aluse pannud modernistlikes lavastustes. Ka sai temast omamoodi popkultuurifenomen, kes osales mitmete muusikafilmide teostamisel ja ka ise nendes, samas lavastas ning mängis Eesti moodsale tantsule aluse pannud modernistlikes lavastustes. Tartus töötas Ülo Vilimaa aasta 2001 lõpuni, peale seda asus ta elama-töötama Tallinna.
Huvi maalikunsti vastu on olnud Vilimaal juba ammu, kuid näitus ülikooli Y-galeriis on tal üks esimesi. Näitus jääb avatuks 29. maini ja lõpeb oksjoniga, mida vähemalt esialgsete plaanide järgi juhib tuntud kunstiteadlane Enriko Talvistu.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ Y-galerii galerist Margus Kiis, tel: 737 6036
TARTU ÜLIKOOLIS TOIMUB SOTSIAALTEADUSTE DOKTORIKOOL
viisidest.
Üritused toovad Tartusse kokku rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased, teiste seas Ernst Cassireri tööde uurijad prof John Michael Krois Berliinist Humboldti Ülikoolist, prof Manfred Laubichler, Frederik Stjernfelt Kopenhaagenist ja Andreas Weber Hamburgist. SCASSSi professoritest tulevad loenguid pidama Oxfordi Ülikooli prof John Broome ning Ram Roy Bhaskar, Purdue Ülikooli prof Ehtibar Dzhafarov ning Lundi Ülikoolist prof Johan Brännmark ning Wlodek Rabinowicz.
Üritusi toetavad SCASSS, VolkswagenStiftung, TÜ sotsiaalteaduskond, TÜ semiootika osakond, Jakob von Uexkülli Keskus ja TÜ psühholoogia osakond.
Sotsiaalteaduste doktorikooli oodatakse osalema kõiki sotsiaalteaduskonna doktorante ja magistrante. Kuulama on oodatud ka kõik teised huvilised.
Sümpoosion ja seminarid toimuvad inglise keeles.
Cassireri sümpoosioni kohta saab lisainfot aadressilt http://www.zbi.ee/uexkull/cassirer.htm,
SCASSSi tegevuse ja professorite kohta aga aadressilt http://www.scasss.uu.se.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ psühholoogia osakond, Anna Gramberg, tel: 737 5916
RAHVUSVAHELINE GEOLOOGIDE KONVERENTS TARTU ÜLIKOOLIS
Konverents toimub koodnimetuse all WOGOGOB-2004 (Workig Group on Ordovician Geology of Baltoscandia - Baltoskandia Ordoviitsiumi geoloogia töögrupp), mis 1986. aastast alates toimub vahelduva eduga kord Skandinaavias, kord Eestis ja kord Venemaal.
Kaheksandat korda toimuv sarnane kohtumine oli esimest korda Eestis 1989. aastal.
Lisainfot konverentsi kohta saab aadressilt http://www.gi.ee/WOGOGOB.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: TÜ bioloogia-geograafiateaduskond, Leho Ainsaar, tel: 737 5812