Arengukava ettepanekud | Tartu Ülikool
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Arengukava ettepanekud

Hea kaasamõtleja!

Tänan teid selle eest, et esitasite oma ettepaneku ülikooli arengukavasse!

Juba põgus pilk suve jooksul laekunud enam kui viiekümnele ettepanekule kinnitas veendumust, et meie töötajatel, tudengitel ja vilistlastel on häid mõtteid ning soov ülikooli arengus kaasa rääkida. Seetõttu vaagime septembrikuu jooksul kolleegide ning arengukava komisjoniga kõiki laekunud ettepanekuid ning toome päevavalgele selle, mis on tähenduslik ja oluline. Vaatame kindlasti üle ka need ettepanekud, mis jõuavad meieni edaspidi.

Veebruari lõpuks 2014 valmib arengukava esmane versioon ning sügise ja talve jooksul on ees veel mitmed arutelud ülikooli tulevikusuundumuste üle.

Lugupidamisega
Erik Puura
arendusprorektor, arengukava komisjoni esimees

 
1.

Nimi: Rauno

Ettepanek/kommentaar:
Lennukaid ideid hariduseksperdilt Sir Ken Robinsonilt: http://www.youtube.com/watch?v=zDZFcDGpL4U
Käsitletakse küll USA K-12 haridussüsteemi, kuid arvan, et antud probleemid kajastuvad ka meie kõrghariduses.

Seos ülikooliga: Tudeng

2.

Nimi: Jaan Mikk

Ettepanek/kommentaar:
Eesti riigi ja visiooni lahtris võiks olla järgmine mõte: TÜ panustab Eestimaa rahva arengusse kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamise ja teadusteabe levitamise ning juurutamise kaudu.

Seos ülikooliga: Töötaja

3.

Nimi: Lennart Raudsepp

Ettepanek/kommentaar:
Väärtustada ülikooli töötajaid läbi miinimumpalgamäärade tõstmise 1 (assistent, õpetaja), 1,5 (lektor, teadur), 2 (dotsent, vanemteadur) ja 2,5 (professor, juhtivteadur) Eesti keskmisest töötasust.
Tartu ülikoolis töötamine ei tohiks olla üksnes auasi, vaid inimkapitali tuleks ka vääriliselt tasustada.

Seos ülikooliga: Töötaja

4.

Nimi: Märt

Ettepanek/kommentaar:
ülikool peaks eelkõige lähtuma tudengi vajadustest.
1) hoida õhkkond toetav ja sõbralik;
2) kaasata tudengeid tähtsate otsuste tegemisel, hoida protsessid demokraatlikud ja läbipaistvad;
3) head õppejõud on äärmiselt tähtsad - tagada mõnus töökeskkond ja konkurentsivõimeline palk, et tõmmata pädevaid ja toredaid inimesi õpetama

Seos ülikooliga: Tudeng

5.

Nimi: Jonne Kotta

Ettepanek/kommentaar:
Minu (ja ka mu töörühma) jaoks oleks oluline, et ülikooli eesmärkide seas püsiks tippteaduse tegemiseks tarviliku töökeskkonna loomine/hoidmine. Ja tuleks vältida keskpärasuse/mugavuse vohamist. Seda aitavad toetada arengukavas sätestatud

(1) konkurentsivõimelised palgad (mis võimaldavad valdkonna tippspetsialiste ka väljaspoolt Eestist otsida),

(2) teadlastele esitatud kõrged nõuded (sellised nõuded võiksid olla palju ambitsioonikamad kui teistes ülikoolides),

(3) professionaalne tugistruktuur rahvusvaheliste projektide manageerimiseks,

(4) uute/innovaatiliste suundade toetamine ülikooli oma vahenditest ning sellesuunaliste rahastusprogrammide kättetoomine ülikooli töötajatele,

(5) ülikooli üldvahenditest rahvusvaheliste projektide omafinantseeringu tagamine või siis vastavate reservide tekitamise võimaldamine. Praegu on meil olukord, kus paljude teadusprojektides osalemine eeldab omafinantseeringuga panustamist. Seda omafinantseeringut on aga raske leida, kui ülikooli rahandus laias plaanis ei toeta projektijääkide hoidmist tuleviku investeeringute tarbeks, vaid pigem soovitatakse rahad koheselt ära kulutada. Hetkel pole ma teadlik, et selliseid rahvusvaheliste projektide
omafinantseerimisi saaks ülikooli üldvahenditest katta. Ja pole ju saladus, et konkurentsivõimelisi palku vaid Eesti teadusprojekti rahadega (sh. IUT) ei ole võimalik tekitada. Seega ülikooli arengukava peaks looma võimaluse aktiivsetel teadlastel oma aktiivsust töös väljendada enne kui nad välismaale kolivad. See oht on noorte teadlaste puhul päris reaalne.

Parimate soovidega,
Jonne Kotta

Seos ülikooliga: Töötaja

6.

Nimi: -

Ettepanek/kommentaar:
Vastustes lähtun eriti filosoofiateaduskonnast.
1. Üksused peaksid välja valima konkreetsed (teadus)valdkonnad, millele eriti panustada. On ressursside raiskamine, kui kõik tegelevad kõigega. Tugevdama peaks seejärel sidusust ühiskondlike vajadustega, kohati vajaks ka taustatööd, et uurida ühiskonna ootusi meile. Koostöös teiste teaduskondadega võiks veelgi tugevneda spin-off ettevõtlus ka humanitaaria pinnalt.

2. Filosoofiateaduskonnas võiks instituutide eesotsas olla tugevad organisatsiooni- ja finantsjuhtimise võimete- ja kogemustega inimesed, kes suudaksid koostöös filosoofiateaduskonna juhtivate akadeemikutega asju varasemast veidi paremini struktureerida ja rahaliselt planeerida. Seda ikka sama arengupunkti all: et struktureerida täpsed teemad, valdkonnad, koostöö, vähendada omavahelist dubleerimist ja suurendada ühisosa.

Seos ülikooliga: Töötaja

7.

Nimi: Merle Looring

Ettepanek/kommentaar:
Tartu Ülikooli strateegiliste valikute tegemise põhimõtetes on märgitud, et otstarbekas toetuda 6- mastaabilisele lähenemisele (ülikool ja selle allüksused, Tartu linn, Eesti, Läänemere regioon, Euroopa Liit, maailm). 6- mastaabiline lähenemine igati põhjendatud. Lisaks Tartu linnale tuleks siin rõhutada neid keskusi (Pärnu, Narva, Viljandi), kus regionaalne kolledž omab piirkonnas olulise õppe- ja teadus- ja koostöökeskuse staatust, mida rõhutatakse ka regionaalsetes arengudokumentides.

Seos ülikooliga: Töötaja

8.

Nimi: Maaja

Ettepanek/kommentaar:
Töödokumendis on palju asjakohaseid ideid ning eelkõige tuleks esile tõsta, et mastaabid on kenasti välja toodud.

Kasutaksin dokumendis julgemalt sõna "sotsiaalne vastutustundlikkus". Kui vaadata tulevikutrende, siis looduskeskonda säästev tegevus on samuti iga organisatsiooni jaoks väga oluline ülesanne. Vast peab ka väärikas ülikool sellele mõtlema.

Arengukava alusprintsiipide hulka võiks tuua ka mõned töötajatega seotud aspektid. Näiteks, et oluliseks peetakse töötajate pühendumust ja motivatsiooni oma rolle parimal viisil täita ning selle saavutamiseks toetab Tartu ülikool oma töötajaid igati ning loob parimad võimalikud tingimused.

Need on vaid mõned ideed ja soovin jõude arengukava koostajatele.

Seos ülikooliga: Töötaja

9.

Nimi: Merle Must

Ettepanek/kommentaar:
Vastuvõtuarvude korrigeerimine - enam suhtlust tööandjatega, et välja selgitada, milline on tegelik vajadus.

Sooviks seda, et tegelikult oleks võimalik valida aineid teistest kõrgkoolidest: kuigi näiliselt oleks nagu võimalik Balti Filmi- ja Meediakoolist aineid valida, siis seda eriti teha ei saa. (Kohad täituvad kiiresti jne)

Soovituslik praktika igale erialale ning ülikooli tugi koha leidmisel. Enam panustada koostööprogrammidesse tööandjatega, et tudengid saaksid oma ainete raames luua midagi vajalikku (näiteks lõputööna mõni rakendus; kommunikatsioonierialal kommunikatsiooniplaan mõnele
organisatsioonile jne).

Ülikoolis hakkamasaamist ja väljakukkumist saaks vältida näiteks kursuse juhendajate intensiivsema suhtlusega: inimesi on palju ja tähelepanu üksikisikult võib praegu sageli hajuda.

Populariseerida kõrvaleriala valimist ja muuta see läbipaistvamaks. Innustada tudengite tagasiside andmist õppejõududele, ülikoolile ja ühiskonnale laiemalt (arvamuslood jne).

TÜÜE saaks teha õppejõududega oma ja nende vajaduste rahuldamiseks rohkem koostööd. (Kui on vaja näiteks midagi projekteerida, teha keeletoimetust vmt, on meil ju oma inimesed olemas)

Tudengite osalus teaduskonna nõukogudes peaks olema reaalsem ja suurem.

Enam ingliskeelseid aineid, et Erasmuse ja ka teistel välistudengitel oleks suurem valik (praegu peavad juuratudengid oma kohustuslike ainepunktide täis saamiseks näiteks inglise filoloogia aineid võtma).

Õppekirjandust on ikka vähe kätte saada: seda võiks veel enam digitaliseerida.

Üldisemalt:
Ülikool võiks levitada ühiskonnas haritlasvaimu, seda, et me hindame väärtusena haridust ja haritust. Tudengid võiksid olla avara mõtlemisega ühiskonnaelus osalevad ja eelkõige õppivad inimesed. Selline praegune stereotüüp vaesest ja õlut joovast tudengist, kes justkui alles hakkab ühiskonda panustama, pole minu arust eriti innustav. Me peaksime osalema kohe, siin ja praegu.

Tartu ülikoolil ja selle tudengitel puudub ühine identiteet, kuna kõrgharidus on natuke liialt massistunud. Usun, et see vajaks suuremat arutelu.

Mul on väga hea meel, et meil on võimalus osaleda TÜ arengukava koostamises. Loodan, et minu mõtetest on natukenegi kasu. Olen valmis igasuguseks koostööks ja edasimõtlemiseks.

Seos ülikooliga: Tudeng

10.

Nimi: -

Ettepanek/kommentaar:
1) Teha algust TARTU ÜLIKOOLI kampuse planeerimisega, nagu enamikel arenenud riikide ülikoolidel on, mis oleks ilmselgelt kulude kokkuhoiu mõttes ning rahvamajanduslikus mõttes otstarbekas ning nii tudengitele kui ka töötajatele oluliselt mugavam. Justkui oleks sellega algust tehtud Nooruse ja Ravila tänavate hoonete rajamisega.

2) LOTE on üsna suur teaduskond ja üsna pea suurem osa LOTE teadustööst saab paiknema ühes kohas, seetõttu võiks olla LOTE-l peamiste kulutarvikute ladu, millest saab levinumat klaasikraami ja solvente keemikutele jm vahendeid teistele. Suuremate koguste vahendite sisseostmine on soodsam, töötaja saab vahendid kiiresti kätte, mistõttu võiks teadustöö labiviimine olla efektiivsem. Mõni LOTE töötajatest võiks otse tootjalt tellida vahendeid, mitte ei peaks seda tegema läbi edasimüüjate neile vahendustasu makstes. Ühe "tellija" ametikoha pidamine tuleks tõenäoliselt LOTEle soodsam kui vahendustasude maksmine. Sellised laod ja tellimissüsteemid on jällegi arenenud ülikoolides olemas ja sellest võiks võtta õppust.

3) Tartu ülikool võiks ülikooli töötajatele ja tudengitele üle terve linna soodustusi hankida. Praegu on see vaid väga valitud kohtades. See teeks TÜ-st töötajasõbralikuma ettevõtte.

Seos ülikooliga: Töötaja

11.

Nimi: Kairit Šor

Ettepanek/kommentaar:
Tere

minu ettepanek on hästi konkreetne ja lihtne teostada, ei midagi erilist. Palun arendada TÜ-le krediitkaardimakseid vastuvõttev it-süsteem. Praegu kehtiv paberkandjal olev on ebaturvaline ja pealegi, millise mulje jätab see meist kui konkurentsitult parimast it-haridust pakkuvast Baltikumi
ülikoolist.

Parimate soovidega
Kairit Šor

Seos ülikooliga: Töötaja

12.

Nimi: Töötaja

Ettepanek/kommentaar:
2 mõtet / soovitust:
1. Ülikool võiks kõige kõrgemal tasandil teha positsioneeringu, kumb TÜ tegelikult olla soovib, kas massi- või parimate ülikool, kvantiteet vs kvaliteet. Tänane reaalsus on pigem segadusse ajav, õpitud kvaliteedi retoorika kõrval aetakse sageli taga kvantitatiivseid näitajaid, tudengite arvud, vastuvõtu või lõpetamiste perioodil suurimad arvud jms. Mõistagi peaks nn kvaliteetülikooli suunas liikumisega kaasnema ka sisuline kvaliteedi tagamine, kui see suund valitakse.

2. Õppevaldkonna arendamine! Tänane ülikool on ilmselgelt liiga teaduse poole kaldu ja seda osalt õppetegevuse arvelt. Näeksin senisest oluliselt enam tähelepanu õppetegevusse panustamisele, õppetöö arendamisele, tudengitele! Helsingi ülikooli eksrektori Kari Raivio kommentaar on minu arvates üsna kõnekas: "Minu arvates on ülikooli kõige tähtsamaks toodanguks mitte teaduspublikatsioonid, vaid noored inimesed, kes lähevad ülikoolist välja hea haridusega – need inimesed saavad maailma muuta" Kas õpime sellest midagi? Julgeid otsuseid arengukava komisjonile ja rektoraadile!

Seos ülikooliga: Töötaja

13.

Nimi: -

Ettepanek/kommentaar:
Ettepanek on avatuse suurendamine.
Kui vaadata ülikoolide võrdlustabelit (http://www.webometrics.info/en/search/Rankings/tartu), siis oleme täitsa heal positsioonil, eriti just teadustöö kvaliteedi ning uudsuse osas (jääme 500-600 parema hulka); aga probleemiks tundub olevat avatus, mille osas oleme maailmas lausa 912ndal kohal.

Mõnede teiste järjestustabelite järgi on inimesed välja toonud ka probleemina töövõimaluste puudumise (akadeemilise karjääri võimalused), näiteks post-doc positsioonid, nooremteadurite positsioonide puudumine, avaliku konkursi puudumine või selle vähesus, see kõik võiks soodustada avatust ning tööjõu liikumist ülikoolide vahel, mis looks ka aluse innovatsiooniks ning paremaks ja kvaliteetsemaks õppe- ja teadustööks.

Seos ülikooliga: Töötaja

14.

Nimi: Esialgu veel TÜ akadeemiline töötaja

Ettepanek/kommentaar:
Ülikool peab rohkem oma tublisid töötajaid väärtustama: palgad peavad tõusma, et kõik vähegi asjalikud teadlased ja õppejõud välismaale või mujale (ettevõtetesse, riigiasutustesse...) tööle ei läheks.

Teadlasi tuleb rohkem väärtustada: nt miks on neile ette nähtud lühem puhkus kui õppejõududele ja miks ei anta teadlastele vaba semestrit?

Ülikool peab rohkem tähelepanu pöörama teaduse kvaliteedile: ülikoolis ei tohiks olla keegi professori ametikohal, kui tal pole ilmunud ühtegi 1.1 kategooria artiklit (nn vabade kunstide professor välja arvatud) ja kui ta pole kunagi suutnud projektiraha juhtiva uurijana sisse tuua.

Ülikool peab sõnastama selgelt, mis on plagiaat ja kuidas selle eest karistatakse: nt mis juhtub, kui tudeng kopeerib sõna-sõnalt 1 lõigu, tabeli või joonise ilma algallikale viitamata. Praegu sõltub see
kaitsmiskomisjoni suvast.

Tugistruktuurid peavad rohkem tähelepanu pöörama toetamisele-abistamisele, mitte niivõrd kontrollile-karistamisele ja järjest pöörasemate reeglite ja põhjenduste välja mõtlemisele, miks midagi teha ei saa või tuleb teha just neile meeldival viisil. Samuti peavad kõigile kehtima samasugused reeglid: nt miks mõni raamatupidaja nõuab konverentsireisi puhul rohkem
dokumente kui mõni teine?

Paberimajandust tuleb vähendada: nt miks ei saaks töötaja aastaaruandest automaatselt teha CV-d ametikohale kandideerimiseks? Miks peab iga kord uuesti esitama oma diplomi koopia, kui TÜ on selle kunagi väljastanud ja pole tühistanud?

Ülikool peab muutuma rahvusvahelisemaks ja arvestama välisõppijate eripäraga: nt miks peab inglisekeelsel doktoritööl olema eestikeelne kokkuvõte, kui välismaalane eesti keelt ei oska ja nagunii laseb selle tõlkebürool inglise keelest eesti keelde tõlkida?

Kõigis tugistruktuurides peaks olema töötajad, kelle inglise keel on piisaval tasemel, et välistudengite ja -töötajatega suhelda. Kodulehel võiks nende nime juurde mingi täiendava märgi (nt vastava keele oskust tähistava lipu) lisada.

Avatus peab suurenema: nt miks ei kaasata struktuurireformide läbi viimise kavandamisse rohkem töötajaid? Miks keegi ei küsi töötajatelt, kas nad üldse sellist reformi soovivad?

Seos ülikooliga: Töötaja

15.

Nimi: Tõnu Lehtsaar

Ettepanek/kommentaar:
Mulle meeldib seekordse arengukava koostamisprotseduuri lihtsus ja avatus.

Lisatud dokumendid on lähtealustena asjakohased.

Eestit puudutavalt näeksin, et rahvusülikooli mõõde oleks mõtestatud ja lahti kirjutatud.

Ülikooli arengukava ei ole poliitiline dokument. Samas võiks puudutada selliseid eksistentsiaalseid küsimusi nagu rahvastiku vähenemine ja Euroopa föderaliseerumine. Tahes tahtmata need arengud mõjutavad oluliselt ülikooli käekäiku.

Mulle meeldib dokumentide positiivne stiil. Samas võiks olla mingis võtmes nimetatud need tegevused ja väärtused, millest mingil juhul ei taganeta.

Lihtsam on arvata novembrist alates, kui  kavand valmis.

Soovin tegijatele edu meie ühise asja ajamisel.

TL

Seos ülikooliga: Töötaja

16.

Nimi: Silver

Ettepanek/kommentaar: TÜ Eesti geenivaramu ankeet võiks olla veebipõhine, nii et teadlased saaks seda pidevalt täiendada küsimustega ja geenidoonorid vastustega.

Seos ülikooliga: Tudeng

17.

Nimi: Kristi Viiding

Ettepanek/kommentaar:

Tere,

pärast Erik Puura esinemist filosoofia teaduskonna nõukogus 12. mail 2013 jäi mulle ebaselgeks asjaolu, miks valiti nn tuleviku ülikooli töörühma moodustamiseks põhimõte haarata sinna kõik Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia saajad ja siis veel näpuotsaga lisaks naisterahvaid.
Arvestades, et aastail 2000-2012 on Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia saajate hulgas vaid üks humanitaarvaldkonna ja üks sotsiaalvaldkonna esindaja, on kogu see komisjon, mis peaks suunama ülikooli kui terviku arengut pikemas perspektiivis, algusest peale kontsipeeritud
humanitaaria- ja sotsiaalteaduste valdkondade seisukohast ebavõrdselt ja annab selge märguande, et Tartu ülikool ei seosta oma tulevikku kuidagi vastavate erialade tõsiseltvõetava arendamise ega õpetamisega.

Mure on tingitud asjaolust, et pidev reaalalade promomine jõuab juba potentsiaalsete sisseastujate ja lahtiste uste päevadel käijate kaudu ringiga ülikooli tagasi. Nt üks sellekevadine huviline küsis, kas Tartus mõni humanitaaralade õpetamisele suunatud kõrgem õppeasutus ka eksisteerib, sest Tartu ülikooli maine on vähemalt Kesk-Eestist tulijate jaoks kujunenud Tallinna tehnikaülikooli koopiaks Lõuna-Eestis.

Lugupidamisega,
Kristi Viiding
klassikalise filoloogia professor

Seos ülikooliga: Töötaja

18. 

Nimi: Vilistlane

Ettepanek/kommentaar:
1) Tartu ülikool peaks rahvusülikoolina olema ka emakeele kandja ja arendaja. Eestlastest õppejõudude eesti keelt tuleks kontrollida ja vajadusel teha neile järeleaitamiskursusi. See ei ole nali, sest eriti nooremate õppejõudude emakeele tase on alla käimas. Millist eeskuju taolised õppejõud tudengitele annavad? Eestikeelsete kirjalike tööde eest ei tohiks panna tudengile kõrgeimat hinnet, kui on näha, et tudeng ei oska kokku-lahku kirjutamist või muud. Kahjuks ei pööra enamus õppejõude isegi humanitaaraladel tudengi emakeelele mitte mingit tähelepanu.
Tulemuseks on magistri- või doktorikraadiga kirjaoskamatud, kellest mõnes asutuses on saanud naljanumber - kõik nad on TÜ taseme indikaatorid peale lõpetamist ja saadavad ühiskonnale oma tasemega sõnumi TÜ kehvast tasemest.

2) Tuleks eraldada rohkem raha eestikeelsete õppematerjalide koostamisele.
Liiga suur kallutatus on täna inglise keele poole, mis päädibki sellega, et ülikoolist väljuvad emakeelt nõrgalt valdavad noored. Vähemalt bakalaureuseastmes peaks olema tunduvalt rohkem eestikeelseid materjale.

3) Õppekorralduseeskiri olgu kõigile täitmiseks ja seda tuleks jälgida, kuna teaduskondades toimub selle massiline rikkumine. Küsige õppejõududelt, kas nad teavad, mitme tööpäeva jooksul on neil kohustus hinded välja panna - ilmselt üle poole neist pole sellest kuulnudki.

4) Kui me tahame tasemel ülikooli, siis tuleks igasugune lodevus sellest välja juurida, st. et nii tudengitelt kui õppejõududelt tuleb nõuda tähtaegadest kinnipidamist. Kui enamasti tudengitelt seda nõutakse, siis õppejõududelt sageli mitte ja tulemuseks on, et nähes õppejõu pidevat venitamist hindamise või tagasisidega, õpib ka tudeng, et nii üks töötaja käituda võibki:

5) Tuleks kehtestada selline süsteem, et ÕIS-i tagasiside jõuaks kõigi õppejõududeni, ka nendeni, kes arvutis kõige paremini kodus pole (kahjuks on ka selliseid). Oma kogemuse põhjal oletan, et eriti vanemad õppejõud ei vaata üldse, millist tagasisidet neile ÕIS-is antakse. Väidan seda, sest olen viidanud paari õppejõu konkreetsetele vigadele nende slaididel, aga paar aastat hiljem on neil need vead ikka veel parandamata. Ilmselgelt ei ole nad tagasisidet näinudki.

Seos ülikooliga: Vilistlane

19.

Nimi: Meelis Roos

Ettepanek/kommentaar: Tagada eestikeelse terminoloogia jätkumine kõigil erialadel - ka neil, kus osa õpet inglisekeelne on.

Seos ülikooliga: Töötaja

20.

Nimi: Tambet Teesalu

Ettepanek/kommentaar:
Aidata kaasa ülikooli rahvusvahelistumisele ja tippteadusele pakkudes ülikooli aktiivselt  välja ERC grantide teadustöö baasina.  ERC starting grandi saanud teadlasele tagada automaatselt selge ja kõlava nimega staatus, mis aitab kaasa karjääri edasisele arengule.  See aitaks  tagasi tuua Eestist lahtkunud teadlasi kui ka  tuua sisse ambitsioonikaid välismaa juurtega teadlasi.

Seos ülikooliga: Töötaja

21.

Nimi: Kaupo Mändla

Ettepanek/kommentaar: Minu kõige suurem ettepanek on, et tulevikus võiks Tartu ülikooli juures olla tudengite söökla. See oleks siis midagi analoogset Kesk- ja Lääne-Euroopa cafeteriale või mensale. Hinnad võiksid olla samuti taskukohased. Hoone ise võiks asuda kuskil kesklinnas. Kindlasti oleks palju huvilisi ja külastajaid. Imestan, et sellist asutust ei ole siiani olemas. Isegi Helsingis on õppehoonete juures selliseid söökla moodi söögikohti mõistlike hindadega.

Seos ülikooliga: Töötaja

22.

Nimi: Arto Pulk

Ettepanek/kommentaar:
Siiamaani pole olnud Tartu ülikoolis võimalik tegeleda makromolekulide struktuuribioloogiaga, mis mujal ülikoolides võimaldab avaldada kõrgetasemelisi artikleid (Science, Nature) eluprotsesside kohta molekulaarsel tasemel, kasutades X-ray kristallograafiat või cryo-elektronmikroskoopiat (cryo-EM).

Tänapäeval on cryo-EM sedavõrd arenenud, et uued TEM (transmission elektroonmikroskiiop) mikroskoobid ja detekrorid (Gatan K2) võimaldavad saada kõrgelahutunud (3-4 angstromit) struktuure makromolekulide kompleksidest. Kõik liigub sinnapoole, et cryo-EM võtab üle suuremate makromolekulide kristallograafia, kuna lahutatavus on juba samahea kui kristallograafia puhul ja uuritavad molekule saab jälgida füsioloogilises lahuses ning vaadelda populatsioone, mis võivad olla esindatud nii väiksel määral kui 3%.

Seega soovitan ma Tartu ülikoolil tuleviku arengukavas mõelda struktuuribioloogiale, mis praegusel momendil on olematu, kuna pole aparatuuri selle läbiviimiseks Eestis.

Seos ülikooliga: Muu

23.

Nimi: Mari-Liisa Parder

Ettepanek/kommentaar:
Kuidas suhtub ülikool doktoranti? See on küsimus, mis vajab arengukavas käsitlemist. Kas doktorant on samasugune tudeng nagu bakalaureuse ja magistriastme tudengid on, või on doktorant juba algaja teadustöötaja?

Praegu, olles ise doktorant, näen, et see ei ole süsteemselt läbi mõeldud ning iga instituut tegutseb vastavalt oma võimetele (rõhutan, et võimetele, mitte soovidele). Milline on ülikooli seisukoht kõrgharidusreformide valguses (eriti nooremteadlase ametikohtade loomise osas)?

Samuti mõtlen selle peale, milline on ülikooli suhtumine (nais)doktorantidesse ja doktoristipendiumisse. Kas ülikool tunneb, et see on valdkond, mis vajab edasiarendamist? Eriti puudutab küsimus just (nais)doktorante, kes lastega peaks koju jääma (vanemapalk), samuti sõltub pensionistaaž otseselt doktoristipendiumist. Milline on ülikooli arvamus nimetatud küsimustes?

Seos ülikooliga: Tudeng
24.

Nimi: -

Ettepanek/kommentaar:

* Millistele ühiskonna vajadustele ja ootustele peaks ülikool vastama või milliseid ühiskonna vajadusi peaks ülikool ise kujundama?

Ülikool peab tagama:

   1) rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgel tasemel teadustöö teostamise võimaluse Eestis võimalikult paljudes Eesti jätkusuutlikkuse jaoks olulistes valdkondades;

   2) eestikeelse suhtlus- ja teaduskeele säilimise (ja olema siinjuures keele arengut kujundavas ja suunavas rollis).

Ülikool peab kujundama ühiskonna suhtumist teaduspõhisesse töösse. Ehk siis ülikool peab aitama näidata, et teadmised ja oskused on väärtuslikud tasustades oma töötajaid vastavalt ning esitades kuvandit, et meil tahavadki töötada ainult targad, tunnustatud ja edukad inimesed.

* Milles seisneb Tartu ülikooli unikaalsus, kuidas see ülikooli arengut toetab või takistab?

1) Tegemist on eestikeelse teadussuunaga ülikooliga. Toetab arengut kuivõrd tegemist on haruldase keelega, mille vastu välisülikoolidel on vähe huvi (st konkurendid on teised Eesti ülikoolid), kuid annab meile võimaluse teadustegevusse ja õpetamisesse kaasata eesti keelt rääkivaid (kuid tingimata mitte inglise, vene, saksa, prantsuse või hiina keelt kõnelevaid) spetsialiste.

2) Eestis oleme ainus teadussuunaga klassikaline ülikool. Tegemist on eelisega, kuivõrd see aitab meil eristuda teistest peamiselt tehnilist haridust andvatest ülikoolidest. Siinjuures aitab teadusele orienteeritus tagada uuendusliku mõtlemise säilimist.

3) Eesti on noor ja seega on meil tugev kiire arengu potentsiaal.

* Mida peaks ülikoolis tänasega võrreldes teisiti tegema, mida peaks muutma, mis takistab ülikooli arengut?

1) Tuleb tagada eestikeelse terminoloogia säilimine. Näiteks võiks teha kohustuslikuks lõputööde osaks töös kasutatud terminite sõnastiku eesti keelde või eesti keelest tekkekeelde.

2) Tuleks lõpetada lemmikute valimine. TÜ ja Eesti on liiga väikesed ja olulised, et spetsialiseeruda väikesele arvule valitud uurimissuundadele, erialadele või valdkondadele. Eestlased on üldiselt hea analüüsivõimega ja suutelised tipptasemel panustama igasse intellektuaalsesse ettevõtmisesse - kindlate uurimissuundade eelistamine piiraks sellega meie valikuid ja võimalusi ning mõjuks demotiveerivalt.

3) Tuleks tuua ülikooli tagasi tasakaal. Praegu on ülikooli struktuur tugevalt kaldu omades üksikuid suuri üksusi kõrvuti paljude tillukestega.

Konkurentsivõime ja riskide maandamise eesmärgil on kasulik hoida samal tasemel asuvad üksused ligikaudu samas suuruses. Paljude võimalikult autonoomsete väikeste üksuste omamine suurendaks valdkondade reageerimisvõimet Maailmas toimuvale ja sellega suurendaks oluliselt ülikooli konkurentsivõimet kõigis valdkondades. Hetkel võib ühes teaduskonnas (nt LOTE) tekkiv kriis mõjuda laastavalt kogu ülikoolile.

4) Tuleks kaasata ülikooli arenguplaanide koostamisesse rahvusvahelise juhtimis- ja teadusekspertide nõustava kogu. Kui arengukava koostamisega tegelevad vaid "asja sees olevad isikud" (st TÜ ja Eestiga seotud isikud), jääb nägemata üldpilt ja puudub kaalutletud kaine ja objektiivne pilt tegelikest oludest ja võimalikest probleemidest.

5) Ülikool peab jääma kindlaks teadussuunatud klassikalise ülikooli põhimõtetele ja vältima puhta rakendusliku hariduse pakkumist. Sellega säilitame oma unikaalsuse ja uuendusliku mõtteviisi, mis võimaldab TÜ lõpetajatel ja töötajatel lisaks töötamisele mistahes rakenduskeskkonnas luua uusi innovaatilisi lahendusi ja rakenduskeskkondi.

6) TÜ-s ja Eestis üldiselt on väga nõrk ülikoolide ja ettevõtete koostöö. Seega tuleb käia õppimas, kuidas on välisriikide ülikoolid suutnud kaasata oma tegevusse ettevõtjaid. Õpitu tuleb loomulikult ka siin kasutusele võtta.

7) Asendama klassipõhise tasustamissüsteemi tööpõhisega.

Klassiühiskonna aeg on möödas ja väärtustada tuleks peamiselt neid töötajaid ja õppureid, kes toodavad uut väärtust olenemata erialast ja positsioonist. Kui ettevõtted või ühiskond näeksid, et mõne teadustöötaja või akadeemiku töö on neile kasumlik, on nad ka nõus selle töötaja töö tasustamisel kaasa rääkima. Praegune olukord, kus pea iga õppejõud ja teadustöötaja saaks ettevõttes töötades kordades kõrgemat palka kui ülikoolis, ei ole pikemas perspektiivis elujõuline.

Samuti ei ole põhjust loota, et ülikooli struktuuriüksusi juhiksid kompetentsed juhid kui neil ei ole võimalik saada kompetentsele juhile kohast tasu.

Seos ülikooliga: Töötaja

25.

Nimi: Kaire Viil

Ettepanek/kommentaar:
Ülikoolid peaksid ühiskonnas veelgi rohkem kujundama elukestva õppe teadlikkust.

Seos ülikooliga: Vilistlane

26.

Nimi: Jüri Talvet, Arne Merilai

Ettepanek/kommentaar:

Oleme osa allpool esile toodu mõtetest juba edastanud kultuuriteaduste instituudi juhatajale, kuid saadame need ka otse Teile.

(1) Kaks aastat tagasi otsustas TÜ tugevasti piirama hakata vastuvõttu doktoriõpesse. Selle tulemusena on täbarasse olukorda sattunud rahvusteaduste üks keskne üksus, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut (KU).

KU-s on professuuriga kaetud 5 akadeemilist eriala: rahvaluule, etnograafia, eesti kirjandus, maailmakirjandus, teatriteadus; lisaks on 2 professuuri potentsiaal ka kultuuri- ja kirjandusteooria suundadel. 

Viimastel aastatel on kogu KU-le eraldatud vaid 4 riigieelarvelist doktorantuurikohta, kuid leevendust pakkusid riigieelarvevälised kohad (millel varem polnud piiranguid).

Kuigi jagame TÜ seisukohta, et doktoriõppes tuleb tagada parim mõeldav kvaliteet ning saavutada, et õppurid läbiksid doktoriõppe normaalajaga või kõige rohkem paariaastase pikendusega, ei pea me siiski rahvusülikooli arendavaks, kui professuuriga kaetud rahvusteaduste eraladel tekib olukord, kus mõnel aastal ei saa vastu võtta isegi ainsat üliõpilast (ja seda isegi võimaliku stipendiumiallika leidmisel).

Need piirangud nõrgendavad omakorda stiimulit magistriõppes.

Peame endastmõistetavuseks, et professuuriga kaetud rahvusteaduse erialadele võimaldatakse igal aastal vähemalt üks riikliku tegevustoetusega ja lisaks üks tegevustoetuse väline koht, mis ei sõltu muutlikest tingimustest.

(2) Sama valdkonna teine tõsine küsimus on, et Tartu ülikool suunab välismaale teavet, et ollakse avatud välismaalastest doktoriõppe kandidaatidele, mis paraku eksitab.

Tegelikult osutub vastuvõtupiirangute tingimustes välismaalastest kandidaatidel praktiliselt võimatuks meie doktorantuuri pääseda. Kui kogu KU 5 doktorieriala peale antakse vaid 4 tegevustoetusega kohta, siis arusaadavalt on eelised kodumaistel kandidaatidel (kel tihti cum laude diplom), sest nende võimed on tõestatud ja nad saavad ka vastuvõtueksamile tulla.

Sel aastal olimegi sunnitud kirjanduse erialadele tagasi tõrjuma 3 välismaalasest doktoriõppe kandidaati, kes loobusid siinsete piirangute selgitamise järel ega huvitunud üliõpilase staatust mitte pakkuvast eksternina õppimise võimalusest; üks taotleja USAst on siiski oma avaldusele kindlaks jäänud, kandideerides üldistel alustel väga tugevate kandidaatide vastu. Eesti ja TÜ kaotavad nõnda oma tulevasi akadeemilisi ja kultuurilisi, motiveeritud saadikuid maailmas, kõnelemata vastuolust rahvusvahelisuse arendamisega.

Selle tulemusena võib Tartu ülikool taas soikuda provintsiülikooliks, mida enam teave levib ja takistused kestavad. Maailma ülikoolide enamikul ei ole doktorantuuripiiranguid ja jagub ka stipendiume. Kui Eestis doktoriõppesse ei pääseta, jätkatakse mujal.

Peame vajalikuks lisada arenguplaani säte, et TÜ tagab professuuriga kaetud doktorantuurierialadele lisaks eesti oma üliõpilastele vähemalt mingi hulk kohti ka välismaalastest kandidaatidele.  Konkurents tervendab, aga sisseastumise takistamine ei tee perspektiivis head Tartu ülikoolile.

Lugupidamisega,

Prof Jüri Talvet

Prof Arne Merilai 

Seos ülikooliga: Töötaja

 

27.

Nimi: MT ATI töötaja

Ettepanek/kommentaar:

1. Arvutiteaduse instituudist vaadates paistab mulle selgesti silma vajadus hoida ja arendada sidet Eesti ühiskonna ja kultuuriga. Meie konkurentsieelis ei ole muutumine tavalise Ameerika provintsiülikooli sarnaseks, vaid meil tuleks püüda ära kasutada seda (füüsilist ja vaimset) keskkonda, mille meie rahvas on aegade jooksul välja arendanud. Kui ülikoolil on olemas kahepoolne side ühiskonnaga, kus ta tegutseb, siis on tema elujõu alus palju laiem kui ainult toetumine üksikutele tipprühmadele.

2. Üks praktiline probleem, mis lahendamist vajab, on meie lõpetajate emakeelne väljendus- ja lugemisoskus (kõigis õppeastmetes). Ülikooliõppe eesmärk on kasvatada ühiskonna jaoks konstruktiivseid, aktiivseid ja mõtlevaid kodanikke, kes oskaksid maailma nähtusi mõtestada ja tulemusi teistele ühiskonnaliikmetele edasi anda. Minu valdkonnas, kus ingliskeelse teabe osakaal on väga suur, paistab tudengite emakeelse erialase väljendusoskuse puudulikkus välja kahetsusväärse selgusega. Selle probleemi lahendamine nõuab süstemaatilisemat lähenemist kui ühe kirjaliku väljendusõpetuse kursuse lisamine bakastuudiumi lõppu.

Seos ülikooliga: Töötaja

28.

Nimi: Jaan Salm

Ettepanek/kommentaar:
Kui inimene on pikka aega pühendunult ja kohusetundlikult töötanud Tartu ülikooli heaks, oleks loomulik, et tema sidemed ülikooliga ei katkeks ka pensionipõlves. Tema saaks vabas vormis jõu-  ja soovikohaselt vabatahtlikuna ülikooli tegevuses osaleda. Selleks oleks aga vaja mingisugust formaalset alust. Praegu on teatav formaalne alus olemas ainult emeriitprofessoritel ja emeriitdotsentidel. Miks ei võiks olla analoogiline alus ka juhtivteaduritel, vanemteaduritel, lektoritel jne, kes on pensionile jäänud? See oleks suur potentsiaal kui näiteks kolmsada või nelisada aastakümnete pikkuste kogemustega endist ülikooli töötajat oleks oodatud osalema vabatahtlikuna ka pensionipõlves. Niiviisi on see korraldatud paljudes arenenud riikide ülikoolides, Rootsis, USAs, Prantsusmaal jne, kus võib kohata emeriitinsenere, emeriitteadureid, emeriitraamatukoguhoidjaid jne.

Seos ülikooliga: Töötaja

29.

Nimi: Viktor Trasberg, majandusteaduskonna dotsent

Ettepanek/kommentaar:

Tere.

Ettepanek järgmine. Tuleks muuta akadeemilise õppeaasta ajalist paiknemist.

Tänane, Nõukogude perioodist ülevõetud akadeemiline kalender on muutunud tõsiseks takistuseks ülikooli rahvusvahelistumisel ja õppetöö planeerimisel.

Nimelt, enamusele välistudengitele on sobimatu olukord, kus õppetöö lõpeb enne jõule, aga eksamid toimuvad jaanuaris. Inimesed tahavad pühadeks koju minna  ja see sunnib õppejõude tunniplaaniväliselt eksameid kombineerima (vastasel juhul peaksid välistudengid eksami sooritamiseks jaanuaris tagasi tulema). Samuti ei ole optimaalne kevadsemestri ajaline paigutus.

Seega ettepanek – tuleks nihutada õppetöö algus varasemale ja jõuludeks kogu semester lõpetada. Õppeaasta õppetöö võiks alata alati 21. augustil ja  lõppeda 2 täisnädalat enne jõulupühi (16 õppenädalat).

Õppeaasta 2014/2015 sügissemester oleks seega 21.08-5.12.2014. Kahe nädala jooksul peale auditoorse töö lõppemist toimuksid eksamid. Ja oleks õppetöö tehtud, eksamid antud ja tudengid pühadeks kodus.

Kevadsemester võiks alata 12.01.2014 ja lõppeda 1. mail 2015. Sellele järgneks kaks nädalat eksameid. Tänane, 4 nädalat eksamisessiooni on minu meelest ajaraiskamine; kahe eksaminädalaga saadakse enamuses maailmas hakkama.

Võimalik on semestri keskel teha ka vaheaeg (mis langeks kokku kevadise koolivaheajaga); siis nihkuks õppetöö ühe nädala võrra.

Selle süsteemi eelised oleks ilmsed.

Esiteks, toimuks sünkroniseerimine väliskõrgkoolide õppekavadega.

Tudengite mobiilsus oleks efektiivsem ja odavam.

Teiseks, õppetöö korraldus oleks kompaktsem ja loogilisem. Näiteks, kui kauge välisriigi tudengil on jaanuaris vaid mõni eksam ja semester algab veebruari keskel, siis on kaks kuud (poolest detsembrist poole veebruarini) tema jaoks sisuliselt mahavisatud aeg.

Kolmandaks, see võimaldaks õppeprotsesse paremini juhtida. Näiteks oleks ka kevadised kaitsmisprotsessid paremini planeeritavad; samuti lõpuaktused, sest jääb korraldamiseks rohkem aega. Kõik need saaks ära teha enne jaanipäeva ja enne suurema puhkuseperioodi algust.

Neljandaks, ülikooli  õppetöö ja vaheajad oleksid paremini seostatud koolivaheaegadega, mis võimaldab perede ühistegevuse planeerimist.

Viiendaks, akadeemiline elukorraldus oleks paremini kooskõlas ka looduse tsükliga (puhkused toimuksid valgemal ajal ja akadeemiline tegevus pimedamal perioodil).Ka oleks kompaktne õppetöö väline aeg nüüd ühe kuu võrra pikem (juuni), mis võimaldaks õppetööga seotud õppejõududel paremini kontsentreeruda teadusuuringutele.

Kuuendaks, poleks vaja muutu semestrite ülesehituse loogikat. Senine semestri pikkus jääks enam-vähem samapikkuseks. Ka ei mõjuta see mingil määral uute tudengite vastuvõtuprotsessi.

Seitsmendaks, selline süsteem annaks võimaluse hakata mõtlema 3 semestri ehk suvesemestri peale, mis on kasutusel paljudes ülikoolides. See võiks sobida kaugete riikide välistudengitele ja teeks jällegi meie akadeemilise tegevuse intensiivsemaks.

Vastuargumente nagu polegi, peale selle et „aga kogu aeg on ju nii olnud“. See on vale, sest ei ole kogu aeg nii olnud. Esimeses Eesti Vabariigi algas õppetöö küll 1. septembril, aga lõppes 15. detsembril (peale eksameid). Uuesti algas semester 15. jaanuar ja 31. maiks oli õppeaasta lõppenud.

Seega kutsun üles meie akadeemilist kalendrit kohandama, vajadus selle järgi on ilmne.

Seos ülikooliga: Töötaja
30.

Nimi: Arved Vain

Ettepanek/kommentaar:
Magistriõppe paremaks seostamiseks tööandjate ootustega peaksid magistrant ja juhendaja enam arvestama magistritöö teema valikul selle rakendatavusega. Ulatuslikumalt peaks magistrant avama uuritavat probleemi ajaloolises kui ka rakenduslikus võtmes, mille kaudu õpiks kasutama kirjandusallikaid ja selle kaudu parandaks magistriõppe kvaliteeti.

Seos ülikooliga: Töötaja

31.

Nimi: Juhan Javois

Ettepanek/kommentaar:

Oma riikliku ja üleilmse funktsiooni kõrval võiks Tartu ülikool pürgida ka linna vaimseks keskuseks: näitama linnale eeskuju jätkusuutlikku planeerimise ja elustiili osas. Tunnistagem, et meil pole kellegi selja taha pugeda: linnast ei leia suurema ajupotentsiaaliga ja teadlikuma osalejaskonnaga asutust.

Vaid kaks pisikest näidet:

- ülikoolihoonete rattaparklad jätavad tihti rohkem kui soovida. Tihti on rattaparkla kuskil "nurga taga" ja pisike, paraadukse ees aga laiutab autoparkla, milleks tavalisel läptopiga akadeemilisel töötajal enamasti mingit vajadust ei tohiks olla. Rääkimata rattaliikluse eksplitsiitsest soodustamisest, nagu Euroopa ülikoolides laialt kombeks (rataste ja lukkude laenutus, valvekaamerad jms).

- minu tööhoones, aga kujutan ette et ka paljudes teistes, kui mitte kõigis ei ole võimalust sorteerida prügi. Märgilise tähtsusega oleks ka korralik silmapaistev võimalus anda ära vanapaberit.

Ühest küljest, jah, on tegu praktiliste pisiasjadega, aga mu arvates palju tähtsam on nende nüansside olulisus linlise ja riikliku eeskuju ja teenäitajana.

Seos ülikooliga: Töötaja

32.

Nimi: Alar Pandis

Ettepanek/kommentaar:

  • Demokraatlik ülikool

Teatavasti on osa ülikooliperest ülikooli vahetust juhtimisest kõrvale jäänud/jäetud -- nn abiõpe (~ tugistruktuuri töötajaskond). Pean silmas, et juhtorganeis on esindatud akadeemiline pool ning tudengid ja ministeeriumi esindajad, aga ei ole abiõpet. Viimased ei saa sisuliselt aktseptitult kaasa kõneleda otsuste tegemise protsessis. Leian, et see viga tuleks parandada, kaasates nimetet kategooria esindajad kõrgeimal tasemel ülikooli juhtimisse, kuna usutavasti on selles töötajate kategoorias tegevad paljud endised õppejõud, lõpetanud jt, kel oleks paljuski kaasa rääkida. Ja seda mitte vaid (veidi eemalt) ametiühingu vms kaudu.

  • Akadeemiline vastutus

"Akadeemiline vabadus" peab olema vastavuses "akadeemilise vastutusega" (sh-s nõudlikkusega), see on printsiip. Postulaat "pole tähtis, mida ja kuidas ma õpetan, peaasi, et mina õpetan" peab rakendusena kaduma meie akadeemiliselt maastikult.

  • Matemaatika kui internatsionaalne keel ja baas edasiseks

Matemaatika, matemaatika, matemaatika! See on internatsionaalne keel (ja sellest kantud teadmine) ning parim, mida me oma lastele kaasa anda saame, et nad oleksid head kodanikud ja edukad erialal!

  • Korralik tava-keeleoskus

Regulaarne keeleline enesetäiendamine (~ keele omandamine) - nii eesti kui inglise kui vene - kõigile õppejõududele kohustuslikuks. Ilma keeleoskuseta oleme perspektiivitud. Oluline on see ka abiõppes!

  • "Aus mäng" ja ainult "aus mäng"!

"Akadeemilise pettuse" (ja selle "kinnimätsimise") suhtes peab olema nulltolerants ja seda kogu töötajaskonna lõikes, st me ei tohiks lubada selliselt teguviisilt tabatuid meie sekka mis-iganes-ametis, sh-s abistruktuuris. Samuti, sellised juhud ei tohiks jääda avalikustamata.

  • Orienteeritus parimale haridusele (kui tulemusele)

Jah, me võime pakkuda mh-s ka "õppeteenust" (~ hariduse andmine/saamine ei ole eesmärgiks, pigem protsess, ja lõputunnistus vastav), aga see ei tohi saada prevaleerivaks meie põhiõppes - peame oma õppepoolel olema orienteeritud ikkagi "parimale haridusele" kui tulemusele, eriti, kui me anname välja sellekohase tunnistuse ja soovime, et seda aktseptitaks ka mujal. (Sama ka teaduses, kuigi, tõsi, ilmselt tihtipeale on sh-s protsess kui selline oluline, ehk teinekord ka olulisem.) "Õppeteenust" võiks ju ka pakkuda ilma etteheideteta, aga seda suuuure raha eest ning ilma enda (~ Tartu Ülikooli) hea nime mahamüümiseta. Kuigi, tõsi on ka, et selleks "lõbuks" peame me enda head nime kindlustama siiski parima pakkumisega põhiõppes ning teaduses ja kui me millalgi oleme Suurte seas, siis võime ju endale lubada "šeikidele" ja korvpalluritele NBA'st jt-le õppeteenust pakkuda, miks mitte. Et finantseerida meie põhitegevust, milleks on ikkagi parim haridus (kui tulemus) ja teadus.

  • Töödistsipliin

Ülikoolis tuleb (taas)kehtestada 8-tunnine tööpäev - st. töödistsipliin au sisse! - kui tööpäev peab algama kell 8, siis ta ka algab kell 8, aga mitte 8:05 või 8:10 vm. (töötaja poolt) vabalt valitud ajal, ja kui tööpäev peab lõppema kell 17, siis ta sel ajal ka lõpeb, aga mitte 16:50 vm vabalt valitud ajal ("akadeemiline vabadus" on nakkav!); kui loeng peab algama 8:15, siis õppejõud ja tudengid on selleks ajaks koos; kui lõunatamiseks on aeg 12:30 kuni 13:30, siis sel ajavahel ollakse (soovi korral) ka eemal, n-ks lõunatamaks, aga mitte suvalisel ajal väljaspool seda aega. Jne.

  • Pühendumus

Meie töötajal (sh-s ka õppejõul) ei ole ööpäevas 48+ tundi (las see jääda - kuniks! - veel riigikogulaste jm. pärusmaaks, kes rabavad (? raha nimel?) kus-iganes-võimalik). St et ka ülikooli parim huvi on, et töötajad (sh-s õppejõud) oleksid 100%liselt pühendunud. St, peaksime olema väga hoolivad ja kiivad meie töötajate osalemise suhtes ülikooli-välistes ettevõtmistes, mis nagu eeldaks eelnimetet "superööpäeva" olemasolu (tavaliselt määratakse see palgaga), mis aga - nagu me teame! - on võimatu. Ärgem laskem neid piinata / neil piinelda!

Siinkohal väljendan ka mõistmatust, miks me n-ks ülikooli nõukogu ülikooli-poolsetelt inimestelt nõuame "üliinimeselikkust" (mida nad ju ei ole ega saagi olla) - lubame neil ikka teha seda, mida-iganes nad seal teevad, oma tavaviisil tasustatava tööaja hulgas, oleks ju igati normaalne.

(Muidugi, kuniks see töö selles kogus ei ole ainus, mida nad teevad, vaevalt.) Kui saate aru, mida ma silmas pean. =) Me vajame puhanud ja ühte "isandat" teenivat töötajat!

  • Kättesaadavus tudengitele

Kui õppejõud ei ole väliskomandeeringus, siis peab ta olema tudengitele kättesaadav oma tööpostil (kui õppejõud ei ole kättesaadav, ei ole ka tudeng toimekas - ja ei maksa e-suhtlust traditsiooniliste ees üle hinnata!), mis mh-s tähendab, et kus seda ei ole veel tehtud - õppejõule tuleb luua (parimad!) töötingimused. Nagu - muuseas - ka kõigile ülikooli töötajatele. Aga seda tehes me eeldame, et see saab olema sihipäraselt kasutatud.

  • Optimaalne töötajaskond

Sotsiaalabi on siin riigis teisiti korraldatud, st meie (~ ülikooli) töötajaskond peab olema optimaalse mahuga ja optimaalselt rakendatud. Ja mitte kõike - eriti abiteenuste osas - ei pea me ise tegema (loe: ei pea selleks töötajaskonda ja bürokraatiat kasvatama). Tugipool peab olema kak-ras nii suur kui vaja ja nii väike kui võimalik ja pigem hajutatult tagamaks siduvuse eelkõige teaduskondadega! Mitte iga (välis)raha, mis võimaldab mh-s (JOKK-seisus) luua (bürokraatia)töökoha, ei pea saama selliselt rakendatud. Esmalt "kodus" asjad korda (vabaneks, eeldan, hulga vahendeid), siis saab minna pea püsti ka (riigilt) oma/abi/raha nõutama!

  • IT-avatus

Teatavasti "keerleb" ülikooli IT-elu suuresti ümber Microsoft'i (Office'i) tarkvara. Ülikool peab võtma vabavaralise tarkvara rakendamise põhimõttelise suuna ning mh-s kehtestama sellekohased standardid, st.

"LibreOffice peab olema / MSO võib olla". Mh-s tähendab see printsiip seda, et loome kõigile (tasuta!, sh-s tudengitele) kättesaadava (IT-)raamistiku.

Ei-ei, ärgu keskit siit välja lugegu, et MS on "paha-paha"! Otse vastupidi.

Aga me peame muutma enda hoiakuid. See on kindlasti üks meie arengu küsimusi, eriti kui soovime olla demokraatliku riigi rahvusülikool, mis on avatud kogu maailmale!

  • Tartu mahub vaid üks Ülikool

Nii terve Eesti (hariduse) kui ka Tartu ülikooli (strateegilistes) huvides oleks EPA (~ Eesti maaülikooli) taasühendamine Tartu ülikooliga.

Seos ülikooliga: Töötaja

33.

Nimi: Peeter Espak

Ettepanek/kommentaar:
Väljakäidud põhimõtte „Teadustöös suudab ülikool olla maailmatasemel ainult kõige tugevamatel erialadel“ võiks asendada lausega „Aastaks 2020 ei ole Tartu ülikoolis struktuuriüksusi, mis ei suudaks teadustöös olla maailmatasemel“ või „Tartu ülikooli kõik erialad on aastaks 2020 maailmatasemel“.

Niipalju kui Euroopa viisakas või ka täiesti tavalises teadusülikoolis on instituute/osakondi, on nad kõik siiski maailmas tuntud - nähtust, nagu tundmatu struktuuriüksus omal erialal tavapäraselt ei eksisteeri. Kui selliseid erialasid kuskile on tekkinud, tuleks nad kas sulgeda või võtta tööle uued teadlased. Miks ei peaks Eesti  ainus arvestatav ülikool suutma sama taotleda – ehk eesmärgiks seada, et 10 aasta pärast ei ole tundmatuid struktuuriüksusi ja kõik ongi maailmatasemel. See ei peaks tähendama, et filosoofid on maailmatasemel füüsikute andmebaasis ja Eesti ajaloolased prantsuse ajaloos või orientalistid molekulaarbioloogias.

Hindamine peaks toimuma vastavalt konkreetse eriala olulistele väljaannetele ja rahvusvaheliste teadlaste hinnangutele, mitte aga kõiki erialasid ühte patta pannes ja siis imestades, miks näiteks humanitaarteadlasi loodusteadlaste andmebaasides nii vähe tsiteeritakse. Lisaks peaks arvesse võtma ka asjaolu, et ülikool tervikuna ei moodustu mitte üksikutest tippteadlastest, vaid tasakaalustatud ja võimalikult laiast hulgast erialaspetsialistidest, kes peavad suutma garanteerida Eesti teaduse ja sellest lähtuvalt ühiskonna arengu terviklikult.

Edu soovides,
Peeter Espak
vanemteadur
orientalistikakeskus

Seos ülikooliga: Töötaja

34.

Nimi: Lauri Anton, teadusarvutuste keskuse juhataja

Ettepanek/kommentaar:
Tartu ülikoolil on maailma tippkonkurentsis püsimiseks vaja pidevalt arendada ka teaduse tegemist toetavat taristut. Eelkõige reaal- ja arstiteadustes, aga ka näiteks lingvistikas kasutatakse uute teadmiste saamiseks suurte andmehulkade analüüse ja protsesside morelleerimist.

Selleks on vaja sobivat IT-infrastruktuuri, mille arendamine nõuab nii inim- kui ka rahalisi ressursse. Andmeid tootvaid seadmeid tuleb järjest juurde ja sellise IT-taristu vajadus on kasvav.

Lähtudest sellest teen ettepaneku arengukava koostamise ajal läbi mõelda, millist teadustaristut ülikool vajab, kes on selle haldajaks (kas keskstruktuur või teadusega tegelevad üksused) ja kuidas jaotatakse kulud.

Lauri Anton

Seos ülikooliga: Töötaja

35.

Nimi: Meelis Burget

Ettepanek/kommentaar:
Ülikooli põhitegevuse toetamiseks on vaja välja arendada paberimajandust vähendavad ja tööd automatiseerivad digiteenused: lisaks praegu olemasolevatele ka näiteks projektide menetlemise digitöövoog, personalitöö voog (tööajatabelite rakendus) ja ühendada need omakorda olemasolevatega - rahaveebiga, puhkuste veebiga jne.

Seos ülikooliga: Töötaja

36.

Nimi: Tiina

Ettepanek/kommentaar:

Tartu ülikool kui Eesti ülikoolide lipulaev peaks vastama eelkõige ühiskonna ootusele rääkida kaasa riigi strateegilises juhtimises ja majanduselu korraldamises. Seda on paljude eesrindlike õppejõudude poolt ka tehtud, nt Raul Eametsa jt majandusteadlaste uuringud, kuid võiks minna veelgi konkreetsemaks, sest kohati on uuringute tulemusel tehtud ettepanekud jäänud tähelepanuta ja käivitunud Eesti jaoks negatiivne stsenaarium, kus palju töökäsi tänu tänasele juhtimisstrateegiale on Eestist lahkunud või lahkumas. Arvan, et ühiskondlik taluvuspiir on lähedal ja seetõttu ka kõrgendatud ootus suur ülikoolile kui võimalikule Eesti elu mõjutajale.

Tartu ülikooli unikaalsus maailmas ei ole (vähemalt mulle) hetkel teada, sest ma ei ole välismaalastega suheldes vastavat infot saanud. Kuid Eesti kontekstis nimetaksin mõned aspektid: arstiteaduskond, majandusteaduskond, muidugi vanim Eesti ülikool, nn Tartu vaim, diplom tõendab kvaliteeti. Ma arvan, et arengut võib takistada soov pakkuda jätkuvalt kvaliteetset haridust. See on iseenesest hea, sest ülikooli peetakse ikkagi üheks ühiskonna alustalaks. Pigem tuleks koostöös riigiga leida võimalusi väljaõpetatud arstide Eestis hoidmiseks, mis inimkeeli eeldab töötasu ja -tingimuste parandamist (siin saaks erinevad teaduskonnad omavahel koostööd tehes kõrgemaid tulemusi saavutada). Humanitaarteaduste hõnguline Tartu vaim peaks aga samamoodi säilima, sest see on kindlasti paljudele potentsiaalsetele tudengitele üheks sisseastumisavalduse esitamise argumendiks nagu ma seda gümnasistidelt kuulnud olen.

Ülikooli arengut takistab ehk kõige rohkem arengukava rakendamise senine suutmatus. Ei saa ju lihtsalt lootma jääda, et toimub rahvusvahelistumine, kui selle tarvis ei astuta konkreetseid samme. Üle tuleks vaadata palgapoliitika selle pilguga, millist inimest tööle soovitakse. Kui eesmärgiks on töökohtade võrdsele tasemele viimine ja inimeste erinevat võimekust ei arvestata, siis sellised kellast kellani töötajad, sekka mõni patrioot, ka saadakse. Mida rohkem ülikool tööandjana töötajatesse panustab, seda rohkem tagasi saab. Minu arvates oleks paindlikkust vaja - nt kui keegi soovib töötada rohkem õppejõuna, siis ei peaks ta ilmtingimata tegema võrdväärselt teistega teadustööd, kui aga keegi soovib rohkem teadusega tegeleda, siis ei peaks ta nii palju õpetama. Hea jutuga teadlane võiks suurema osa tööajast pühendada teaduse populariseerimisele, igaüks pole ju selleks suuteline. Kui töö osad paindlikumalt planeerida, on tulemuseks kõrgem kvaliteet. Rohkem võiks mõelda ka vilistlaste värbamisele, sest neile on ju antud juba garanteeritult kvaliteetne haridus.

Nii palju ei peaks lootma ka projektide rahastusele, sest välismaailma näited ei kätke endas projektide suurt osakaalu. Selle tagamaaks on ilmselt projektide ajutine iseloom. Haridus ja teadus peaks olema aga jätkusuutlikud ehk stabiilse rahastusega, ainult nii saab areng jätkuda. Ülikoolide vahel soovitan vähem keskenduda konkurentsile ja rohkem ühiste eesmärkide täitmisele.

Seos ülikooliga: Vilistlane

37.

Nimi: Janika Jakobson

Ettepanek/kommentaar:

Taastada hiljuti laialiläinud muusikaosakond, et tulevased noored saaksid omandada kõrgharidust muusikaõpetaja erialal ka Tartu ülikoolis. Väga kahju, mis TÜ õpetajate seminaris toimunud on!!

Kindlasti pöörake tähelepanu ka koolieelsete lasteasutuste muusikaõpetajate koolitamisele - hetkel tundub tulevik tume.

Seos ülikooliga: Vilistlane

38.

Nimi: Alar Pandis

Ettepanek/kommentaar:
Veel...
... töödistsipliinist ja -korraldamatusest.
Pangem tähele, kuipalju raha (mh-s) laseme vabatahtlikult läbi sõrmede
aastas kahel perioodil - talvel ja (eriti) suvel, mil päris suurel osal
ülikoolist pole (kokku ca kuu aega) suurt miskit teha, sest - vaata aga! -
pole üliõpilasi ... ega ka õppejõudusid. Ja nii venitatakse sisuliselt
puhkuste kestvust ning lühendatakse tööpäevi (sama raha eest!) jne.
Mõelgem, mitmed arvutiklassid (näiteks) saaksime iga-aastaselt selle raha
eest varustada parima tehnikaga. Ja mitmed inimesed koolitatud ohjamaks
ZENworks'i jm.! ... Ja mitmetele noortele (õppejõududele) tagamaks
asjalikuma palga!
Selliselt "motiveeritud" töötajad hindavad "tööandjat" (kelleks, tegelt
ju, suures osas maksumaksja!) arusaadavalt kõrgelt. Erasektor endale sellist
"lõbu" lubada ei saa.
Ning, teate, mis "tore" - kui sellisele "tööluusijast" töötajale öelda,
et - ok, suvine aeg, tule tund hiljem, lahku tund varem -, siis ta tuleb 1
tund ja 10 minutit hiljem ja lahkub x-kümmend minutit varem. Nii on.
Ning, teate, sünnipäevasid jms tuleks pidada ikka omast ajast, mitte
tööajast.
Mida ma väidan - ülikoolis on olemas see raha, mis tagaks kõigile
töötajatele hea palga ning ka hea töökeskkonna, see aga omakorda parima
(töö)kliima saavutamaks rahvusülikooli eesmärke!

... abiõppest.
Mismoodi me soovime saada x parima ülikooli sekka, kui meil ei ole õppe- ja
teaduspoolele samahästi vastavat (parimat!) abiõpet!? "Mission impossible"!
Ja ainult (hea) palga maksmisega seda - parimat abiõpet - me ei saavuta
(tegelt, ega ka mitte parimat õpet), lisaks on vaja hoolivust ja nii õppe-
kui abiõppe optimaalset (loe: mitte ülepaisutatud) koosseisu.

... tugistruktuurist.
Tugistruktuuri elemendid (a'la IT), mille kohalolek on "eluliselt tähtis",
peavad olema maksimaalselt hajutatud ning - minu veendumus -, andmaks
vastukaalu rumalatele otsustele ning vastavat kompetentsi allüksustele,
paiknema ka sisuliselt allüksuse struktuuris. Ma ei kõnele siinkohal õppe-
ega haldus- ega teistest bürokraatidest vaid neist, kellest on allüksusel
(vajalik) vahetu abi.

... keeleoskusest.
Puudutab samamoodi vahetut abiõpet -- välisüliõpilastega kokkupuutuvad
töötajad peavad elementaartasemel oskama eesti ja inglise keelt, samuti kui
miinimum, vene keelt.

... ausast mängust.
Pidasin eelnevas silmas "must-valgel" plagiaati. Mis puudutab aga
mahakirjutamist, siis siinkohal on lugu tihtipeale halltoonides. Arusaadavalt
on miskit, mida peab teadmiste kontrolliks pähe õppima (loe: meelde
jätma), aga kui eksam/arvestus kujuneb vaid mälumahu testiks, siis tudengi
poolelt vaadates pole seegi nagu õige. Kui on oluline näiteks arusaamine, siis
tasuks selle rõhudagi. Teisalt, näiteks, et matemaatikas "sügavamal"
midagi tõestada, peab ju teadma seda, millele see tõestus toetub, st
miskit (varasemast) meelde jätma. Samuti, ei tahaks me ju keegi minna arsti
juurde, kes õigeks diagnoosiks ei oska peast nimetada meie probleemset
ihuliiget õige terminiga (et edasises ravis kõik aru saaksid, millest
jutt). Arvestagem ka, et - erinevalt elust aastaid ja aastakümneid tagasi -
olulise leidmine (ilma oma mälu koormamata) on ju läinud kordi ja kordi ja
kordi lihtsamaks (loe: kiiremaks). St omakorda, et noored juba koolipingist
ei pea oma mälu "treenima" ja jõudes (vanade traditsioonidega) ülikooli
... mahakirjutamine ongi ainuke lahendus, neile. Jne. "Tõde" on siingi
ilmsesti kuskil keskel. Küll aga - parem olla nõudlik(um) kui sootuks
mitte, seda kohe kindlasti!
Ehk näiteks tuua esmakursuslastele sisse lisaks matemaatikale ja loogikale
jms-le - eriti olulisele - ka mälu treenimise (kohustuslik) kursus.

Nulltolerants tossutamisele ülikooli maja(de) ees ja sees.
Suitsetamise keelustamine ülikooli objektidel tuleks täielikult keelata.
Kuna vabariigi tubakaseadus on selles osas viimastel aastatel astunud pigem
sammu tagasi (soodustamaks suitsetamist), siis vajadusel tuleks meil
pöörduda Tartu Linnavalitsusse vastava seadusepügala vastuvõtmiseks.

ÕIS'ist.
Kas kellelgi on pähe turgatanud, et kuipalju raha see süsteem ja selle
ülevahoidmine meile maksma läheb ja on läinud? Ning kas jesuiitlik loosung
"eesmärk pühendab abinõu" on ikka siin parim, millest lähtuda.

"ÕIS ja meelevaldne semestrinihe".
Ning ... kas mina olen ainuke, keda häirib, et aastas kaks korda paisatakse
mind (ja ilmselgelt paljusid teisi) kaks kuud enne õppesemestri lõppu uude
semestrisse? (Pöördutud toe poole mais 2012.)

Õppenädal vs kalendrinädal.
Kas ei oleks meil aeg hakata oma rehkendamisi pidama tava kalendrinädala
alusel, st. jaanuari esimene nädal oleks ka 1. õppenädal. Lugu pole ju
selles, mis on 1., vaid selles, mida see tähistab, kas pole! Kõigil
arusaadavam ja lihtsamgi.
Siinkohal taas üks näide ÕIS'ist. Nimelt, samast maist 2012. Nimelt, sai
toe poole pöördutud ettepanekuga paigutada see õppenädala number ÕIS'i
veebiakna jalusesse, võtaks 1-2 kohta, noh, ehk selgitusena mõne veel. ...
Aasta möödas ja kas te näete seal seda? Mina mitte.

Kui on huvi vaadete osas, mis erinevad suht kardinaalselt meie praeguse
IT-poliitika  (kui selline on) kujundamisel/kujunemisel, siis ...
http://infutik.mtk.ut.ee/~alar.sysop/UTit.htm
http://infutik.mtk.ut.ee/151211.htm
http://infutik.mtk.ut.ee/ITS120409.htm
http://www.ajakiri.ut.ee/1178450
Saab teha paremini ja saab teha (totaalselt) MS'ile toetumata ja saab teha
arvestades avatust ja saab teha kompaktsemalt ning saab (tunduvalt!)
odavamalt! Ja mitte ainult "saab" ... see on siinmail aastaid tehtud, vaja
vaid "üles korjata" terve ülikooli tarvis.

Seos ülikooliga: Töötaja

39.

Nimi: R

Ettepanek/kommentaar:
Olen arvamusel, et teadusülikool on minetanud oma
võime pakkuda tudengile reaalseid teadmisi, mida läheb vaja töömaastikul.
Seda seetõttu, et suur osa lõpetanutest ei asu tööle teadlaste või
õppejõududena. Seega minu arvamus on, et ülikool peaks siiski säilitama
oma ajaloolise olemuse, mitte pürgima näiteks TTÜ olemuse ja turunduse
poole, vaid hoopis suurem välismaiste ülikoolidega suhtlemist,
välisõppejõudude loenguid ning ühiseid projekte tudengite vahel
erinevatest maadest/ülikoolidest. See hoiaks TÜ pildil kui suurte
välismaiste kontaktidega ülikooli, kuna Tallinn oma hea infrastruktuuriga
ja arenenud, suure linnaga konkureerib tõsiselt üliõpilaste üle. Samuti
võiks igal teaduskonnal olla reaalseid ettevõtete külastusi, praktilisi
töid, suhtlust praeguste tipptegijatega tööturul... Samuti propageerida
rohkem välismaa ülikooli kogemust ning kasvõi tegema eraldi loenguid
partnerülikoolis õppinud tudengitega.

Seos ülikooliga: Vilistlane

40.

Nimi: John

Ettepanek/kommentaar: Õpetamisesse võiks kaasata rohkem teadureid. Paljud
teadurid on suurepäraste teadmistega ja võimelised väga edukalt ainet
andma, kuid jäävad dotsentide ja lektorite tahaplaanile, sest on rohkem
teadushuvilised. Lisaks võiks nende tööd tasustada - tean vähemalt ühte
vanemteadurit, kellele õpetamise eest ühtegi senti ei maksta. Muutkem
õpetamine atraktiivsemaks!

Seos ülikooliga: Tudeng

41.

Nimi: Irja Lutsar

Ettepanek/kommentaar:
1.    Tänapäeva maailmas ei saa Tartu ülikool areneda ilma, et oleks
võimalus teadlastega kogu maailmast suhelda, nende laboreid külastada või
neid Eestisse kutsuda. Rahvusvahelistumine ja ligipääsetavus on
üliolulised. Praeguses olukorras, kus lähema lennujaamani jõudmine kestab
vähemalt 3 tundi, on igasugune rahvusvahelistumise parandamine väga raske.
Hea ühendus Tartu ja Tallinna ja miks ka mitte maailma vahel hakkab ka
ülikooli arengut takistama. Juba praegu on väga raske rahvusvahelisi
üritusi Tartus korraldada, hõivatud tippteadlastele on Tartusse tulek liiga
aeganõudev. Kui lennuühendus ei tasu ära, siis kiire rongiühendus Tallinna
ja Riiaga oleks hädavajalik. Üsna selgusetu on, miks peab Rail Baltica
läbima Matssalu looduskaitseala aga mitte Tartu linna. Kas see trass on
tõesti lõplikult otsustatud või annaks midagi ära teha?

2.    On üsna selge, et ülikool ei saa hakata transporti korraldavaks
organisatsiooniks, kuid ülikool saab avaldada survet linnavalitsusele ja ka
Eesti Vabariigi valitsusele selle probleemiga tegelemiseks ja lahenduste
leidmiseks. Enne kohalikke valimisi pole silma hakanud, et ühenduste
parandamine välisilmaga oleks kellegi programmis. Ühesõnaga - ülikooli
tihedamad suhted vabariigi ja Tartu linna valitsusega peaks kindlasti
arengukavasse minema.

3.    Tartu ülikooli eesmärgiks peaks olema tõusmine Baltimaade parimaks
ülikooliks mitte jääma teiseks Eestis nagu see praegu on. Ka siin mängib
rahvusvahelistumine ja hea ligipääsetavus olulist, kuid mitte ainsat,
rolli.

Seos ülikooliga: Töötaja

42.

Nimi: Jaan Mikk

Ettepanek/kommentaar: Võiks kaaluda professori ametivande sisseviimist Tartu ülikoolis. Vande sisu saame ülikooli missioonist. Selle vande võiksid anda korralised professorid oma avaliku loengu lõpul.

Seos ülikooliga: Töötaja
43.

Nimi: Tuuli Ruus

Ettepanek/kommentaar:
Arengukava alusdokumente ja seniseid ettepanekuid/arutlusi lugedes tekkis
mõte, et tahaks lisada isikutasandi. Kohtasin korduvalt lauseid stiilis:
ülikool peab panustama õppe- ja töökeskkonna arengusse; ülikool peab
väärtustama töötajat/õppejõudu/üliõpilast. Selline sõnastus kõlab
kenasti ja saan mõttest aru, aga see sisaldab umbisikulisust, passiivsust ja
varjatult hoiakut: küll mina/minu eriala alles oleks ja areneks kui mind
väärtustataks ja mul oleks parem tool või veel parem, oma õppetool jne.
Aga meie, st  töötajad ja üliõpilased, olemegi ju see ülikool, kes peaks
peeglisse vaatama ja mõtlema: mida mina saan ära teha oma vahetu
töökeskkonna/õhkkonna headuseks? Kuidas mina saan väärtustada oma
kolleege, üliõpilasi? Kuidas mina saan aidata ülikoolis ressurssi luua?
Kas ja kuidas saaksin olemasolevates tingimustes tõhusam olla?
Töötajate/üliõpilaste aktiivsem ja erialaülene hoiak aitaks ülikoolil
tõusta tõsiseltvõetavamaks partneriks linnale ja riigile. Kui
haridusministeerium ei oma nägemust kui palju vajab riik erinevate
valdkondade spetsialiste, siis tuleks ülikoolil see ilmselt valus ja
enesekriitiline analüüs teha, avalikustada ning seda järgida. Üksuste
finantshuvid ja töökohtade säilitamise soov ei tohiks olla tähtsamad
vastutusest üliõpilaste ja ühiskonna ees.
Praegused kõrghariduse ja teaduse rahastusmudelid tekitavad võidujooksu
igal tasandil. Mingis mõttes paneb konkurents liikuma, aga see taust ei
soosi ülikooli sisulist terviklikku arengut. Õppekava suurem muutus
tähendab finantside ümberjaotust, ülikooli elitaarsemaks muutmine võib
tähendada finantskadu. Kõlab pateetiliselt ja utoopiliselt, aga peaksime
vähemalt osalt katsuma mööda vaadata eriala/üksuse/ülikooli otsestest
finantshuvidest ja lähtuma otsustes kõrgema tasandi huvidest ja
"kõrgematest" eesmärkidest nagu näiteks väärikus, kvaliteet,
jätkusuutlikkus. Ja kui me seda suudame, siis on ülikool ihaldusväärne
õpikeskkond ja väärikas partner ning hooliv tööandja. Ja puuduks vajadus
ise reklaamida oma kohta pingereas, mille moodustamise alustest enamasti aru
ei saada.
Hoiakute muutmine/muutumine on võrratult keerulisem kui saavutada muutust
välises käitumises vmt, aga algatus selle foorumi näol on tehtud.

Seos ülikooliga: Töötaja

44.

Nimi: Doktorant

Ettepanek/kommentaar:
Doktorandina, kes on hetkel just langetamas otsust, kas minna või mitte
minna edasi akadeemilise karjääriga ja just eeskätt rahvusvaheliselt
konkureerimisvõimeliselt teaduse suunal, siis kaks asja on väga oluliseks
kujunenud:
1) Valitseb üldine mentaliteet, et need, kes ülikooli juurde tööle
jäävad, ei saa mujal hakkama. Väga raske on end pidevalt teiste ees
õigustada, miks ma tahaksin ülikooli töötaja olla -  väidetavalt
rahaliselt ebaratsionaalne valik ning lisaks omistatakse märk "ei saa
hakkama praktikas". TÜ töötaja karjäärimudel võiks uutele sisenejatele
atraktiivsem olla.
2) TÜ puhul konkreetselt on väga kurb kuulda pseudodebatte teemal
akadeemiline vs praktiline. Miks on loodud taoline vastuseis? Reaalsuses
tippülikoolid on akadeemilise ühendanud praktilisega. St, alates
õppekavade arendusest kuni konkreetselt õppetöö reaalse läbiviimiseni
side ühiskonna ja tööturu jaoks vajalike oskustega peaks olema olemas juba
rohujuure tasandil! Akadeemiline ei välista praktilsust.

Seos ülikooliga: Tudeng

45.

Nimi: Aivar Pere

Ettepanek/kommentaar:
TÜ spin-off  programmi (TÜSOP) loomise ettepanek.
Ülikool toetab akadeemilise pere liikmeid- teadlasi,  töötajaid, üliõpilasi ja vilistlasi  teadmuspõhiste  ettevõtete loomisel ja arendamisel.  Ülikool saab koostöös inkubatsiooni- ja tehnoloogiakeskustega spin-off  programmi rakendades olla nutika regionaalse majanduse taganttõukajaks.

• Programmi sisenemise eeltingimusteks on vähemalt ühe ülikooli uurimisgrupi liikmete huvidega sobiva äriidee ja esialgse tegevusplaani olemasolu. Sellisel juhul otsustab ülikooli ning  inkubatsiooni- ja tehnoloogiakeskuste ühine programmi juhtkomitee lubada ettevõtja sisenemise programmi.

• “Spin-off ettevõtja baaskursus”:  alustav ettevõtja vajab ettevõtluskoolitusi ja see kursus aitab tal arendada olulisi oskusi ja kirjutada äriplaani, treenida tootearendust ja turundust. Kursus on TÜSOP-is osalejatele  kättesaadav ülikooli õppekava osana või täienduskoolituse programmis.

• Bürooruum (ettevõtluse esialgne asukoht): programmis osalev spin-off ettevõtja on paigutatud uurimisgruppi. Uurimisgrupp saab TÜSOP-ist rahalist kompensatsiooni programmis osalevale ettevõtjale esimese tegevuskoha võimaldamise eest. Kuni 3 aasta jooksul paikneb teadmuspõhine ettevõte eelinkubatsioonis ülikoolis või sellega seotud teadus-arendusasutuses.

Pärast eelinkubatsiooniperioodi ülikoolis saavad programmis osalevad ettevõtjad edasi liikuda koostööpartnerite inkubatsiooni- ja tehnoloogiakeskustesse.

• Labori sisseseade: olenevalt tegevusalast vajab spin-off ettevõtja vahel juurdepääsu kallile seadmele. Vastavalt uurimisgrupi töö korraldamisele saab ta seda kasutada (avaliku- ja erasektori poolt seadmete ühiskasutus).

• Teadusmentor ja juurdepääs teadmistele/tehnoloogiale: tavaliselt tegutseb see isik, kes otsustab programmis osaleva ettevõtja tegutsemise uurimisgrupi juures, ka teadus-mentorina. Mõnikord täidab kogu uurimisrühm seda rolli. Selliselt on TÜ teadmus kergemini ligipääsetav.

• TÜSOP-i initsitiivil tekkivad ettevõtjad on seejuures ka tulevikku suunatud investeeringuks uurimisgruppidele. Kuna programmis osalevad ettevõtted on teadmusrikkad ja tihti ka kõrgtehnoloogilised ning seotud ülikoolis teostatud  uuringutega, saavad nad olla partneriteks uurimuslikes konsortsiumites või tellida uurimistööd Tartu Ülikoolist.

• Ärimentor: kuna alustaval spin-off ettevõtjal puudub tihti äritegemise kogemus, viiakse ettevõtja kokku kogenud äriinimestega, kes on oma äri juba varem alustanud.

• Rahaline toetamine: et teha võimalikuks programmis alustaval spin-off ettevõtjal kontsentreeruda oma toote/teenuse arendamisele  ja leevendada stardiperioodi finantsvahendite nappust, saab TÜSOP-is osalev ettevõtja eelistatult taotleda stardikapitali ja toote/teenuse prototüübi arendamiseks vajalikke rahalisi vahendeid loodavast TÜ „VEGA“ nimelisest fondist.

• Ligipääs suhte- ja koostöö võrgustikele: läbi teadusmentori, ärimentori ning inkubatsiooni- ja tehnoloogiakeskuste  teadus- ja ärikontaktide on ettevõtjal ligipääs rahvusvahelistele teadmistele ja ettevõtete koostöövõrgustikele.

• Koostöövõrgustiku kohtumised: kõigile TÜSOP-is osalevatele ettevõtjatele toimub  üks kord kuus  kohtumine  ühiselt kokkulepitud teemal.

• TÜSOP-i partnerite poolt kokkukutsutav nõuandev komisjon koos kaasatavate ettevõtluse nõustajatega annab nõu ja jälgib ettevõtjaid 5 aasta jooksul, mil need saavad olla programmis.

• TÜSOP-i tulemuslikkuse indikaatoriks on aastas loodavate TÜ spin-off ettevõtete arvu suurenemine.

11. oktoober 2013. a
Aivar Pere
ettevõtluse nõustaja
karjääritalitus, TAO

Seos ülikooliga: Töötaja

46.

Nimi: Mikk Tammik

Ettepanek/kommentaar:
Kuna Tartu Ülikool nimetab ennast rahvusülikooliks, siis sooviksin või sooviksin luua töörühma, et koostada korraliku teos Eesti rahvuse kujunemisest 19ndal sajandil.

Selliseid pelgalt kirjeldavaid teoseid on, kuid kahjuks ei ole isegi ühtegi korraliku uurimustööd rahvusliku mõtteloo,- või rahvuseks kujuemise kohta, nii usuteaduslikust-, filosoofilisest-, natsionalistlikteaduslikust-, ja poliitilisest vaatekulmade vahelisest prismast. Sellist teost oleks vaja ka eesti poliitikutel, kes enda otsuste tegemisel ja poliitikate püstitamisel mõistaksid enam rahvuspsühhologiat- ja rahvusmentaliteeti. Olen Helsingi ülikoolis ennast täiendamas ning leian, et ülal nimetatud- ja põgusalt kirjeldatud tööd tasuks igati proovida luua.Ma kõigest siia ei saa kirjutada.

Kui sellist korraliku- ja tõsiselt võetavat käsitlust eesi rahvuse kujunemisest ja mõtteloost ei ole, siis on ka nadi ülikoolil ennast rahvusülikooliks tituleerida.

Mul on läbimisel ka kursus: Lecture course (SY): Religion and Nationalism in the 19-century Finland ja eelnevalt õpitud Tartu Ülikoolis ka ajalugu, veidi ajakirjandust niiet, peaksin olema piisavalt õige isik seda väitma.

Tänan tähelepanu eest.

Lugupidamisega, Mikk Tammik

Seos ülikooliga: Tudeng

47.

Nimi: Mikk Tammik

Ettepanek/kommentaar:
Tervislik kandiku-lõuna igale üliõpilasele. Kui ikka üksteist austada, siis peab ka olema üliõpilaskaardi, töötaja kaardi ja muu esitamisel olemas olemas kena ja tervislik lõunasöömise võimalus.

Kui ikka näljase peaga peab asju ajama, õppima, siis läheb asi untsu. Peab olema korralik totlustus.

Seos ülikooliga: Vilistlane

48.

Nimi: Mikk Tammik

Ettepanek/kommentaar:
Arengukava, meil ei ole midagu kasu sellest, et kõik on korrektne. Peab olema ikkagi "ideoloogia, mis toetub sammastele", ei saa niisama vaid arvutada seal. Kogu see teie masinavärk on tubli, kuid ei toimi, sest alust ei ole. Lugupidamisega humanitaare ei saa jätta eemale majandusest, majandus ei toimi nii. See on lollus, mis Eestis toimub.

Mikk Tammik

Seos ülikooliga: Tudeng

49.

Nimi: Jaak Vilo

Ettepanek/kommentaar:
Ülikool on teinud häid algatusi:

* interdistsiplinaarne "õpe" on muudetud selliseks, et teduskondadel on suurem motivatsioon pakkuda ise midagi teistele erialadele. Seda tuleks jätkata. Ja lisaks määratleda paremini interdistsiplinaarsust ennast.
* ettevõtlikkus on toodud pildile rohkem, kuid sellel pole veel selget sisu ja suunda, visiooni - see tuleks 2014-2020 kindlasti luua.
* on rohkem üleülikoolilisi initsiatiive - olgu selleks kasvõi teadusarvutiste keskus.
* on rõhutud kvaliteedile ja selle kasvatamisele.

Siit siis arengukavasse võimalikke teemasid:

* Maailmatase: kuigi saan aru mida tähendab tõdemus, et "Praegu pole ressurssi, et olla igal alal maailma tipus" ei ole "maailmatase" ja ennekõige selle poole "pürgimine" ainult raha taga. Ilma tahteta ei muudaks raha mitte midagi. See soov teha olemasolevate vahenditega parimat peab olema selgelt väljendatud. See on ka juhtimise instrument - me ei tohi tolereerida keskpärasust lihtsalt selle väitega, et aga enamat ei peagi püüdlema.

* Efektiivsus on samasugune asi - ka väikesed erialad peavad kuidagi ikkagi proovima olla efektiivsed, teises skaalas küll, kuid siiski efektiivsed.

* Veel rohkem tuleks panustada meetmetesse mis kasvatavad üleülikoolilist mõõdet, koostööd, interdistsiplinaarsusi, efektiivsuse kasvu kogu ülikoolis.

* Valmis tuleb olla väliste vahendite taotlemiseks - olgu riigilt, ettevõtetelt, eraisikutelt... See tuleb lihtsast tõdemusest, et baaseelarve ei ole kaugelt piisav tagamaks arengut. Väliste panuste sisse võtmisel peab olema aga ka mingi goodwill võimalik näidata, st kaasfinantseerimine jne. Selle ere näide on ju DoRa professuurid - sinna panustavad riigi lisaks ka allasutus kui ka ülikool keskselt.

* Seega ühiskonnale ja välistele osapooltele oluliste asjade tegemiseks, lisavahendite toomise soodustamiseks ükskõik mis alal mis aspektis, võiks olla printsiibid, kuidas seda soositakse ja kaas-finantseeritakse.

Näiteks võiks see olla mingi Arengufond nr 2 - mitte lihtsalt kalli raha jagamine ülikooli sees vaid selle kalli rahaga maksimaalse lisavõimenduse saamine. Tõeline "arengu" fond! Siia alla käivad ju ka EU projektid, hanked ettevõtetest, riigi lisapanused jne. Osa eelarveid võiks kõrvamärgistada maksimaalse lisavõimenduse hankimise jaoks.

Ükskõik kust suunalt need initsiatiivid siis tuleks.

Seos ülikooliga: Töötaja

50.

Nimi: Alar Sünter

Ettepanek/kommentaar:
Mul on jäänud täiesti segaseks mis elukas see ülikool üldse on? Kas see on kool, kuhu kuuluksid ainult meie ühiskonda sobivaimad inimolendid, kes suudavad Eestit esindada kõrgeimal tasemel nii kodumaal kui mujal? Siin ei ole keskpärasus lubatud. Kiire arengu korral jäävad niisugused tipud tihti
mõne aja pärast jalgu üldisele arengule.
Võibolla oleks mõistlikum panustada keskpärasusele, kust saavad tulevikus ootamatult välja hüpata piigid ka siis kui hetkel säravad teemad ja isiksused on kadunud minevikku.

Seos ülikooliga: Töötaja

51.

Nimi: Alar Sünter

Ettepanek/kommentaar: Ülikooli juhtkond ei peaks tegelema oma alluvate tööülesannete määramisega. Ülikooli juhtkond on vajalik alluvate töös esinevate nende takistuste eemaldamiseks (nende takistuste, mida alluvad oma tööpositsioonilt pole võimelised ise eemaldama). Hetkel tundub olevat tendets ülikooli töötajaid survestada pressimaks välja paremaid töötulemusi.

Seos ülikooliga: Töötaja

52.

Nimi: Kairi Mansberg, Marina Panarina, Marina Shunina

Ettepanek/kommentaar:
Arstiteaduskonna doktorantide ettepanekud Tartu ülikooli arengukavale 2014-2020

Arstiteaduskonna doktorandid on arvamusel, et Tartu ülikool peab jätkuvalt pakkuma konkurentsivõimelist doktoriõpet ning tagama doktorantide juurdepääsu maailma tipptaseme erialaspetsialistide ja tehnoloogiate juurde.

Kahjuks viimase 4 aasta jooksul on medicina valdkond olnud väikseima välisõppejõudude ja -teadlaste arvuga valdkonnaks Tartu ülikoolis. Samuti on instituudisisene koostöö teadusprojektide teostamisel olnud paljudes uurimisrühmades väga nõrk. Need küsimused peavad olema kriitilise tähendusega doktoriõppe efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks arstiteaduskonnas.

Üks asjaoludest, mis meid kõige rohkem häirib, on järgnevaks 6 aastaks plaanitud doktorandi stipendium suuruses 383, 5 eurot, mis ei võimalda doktorantuuri lõpetamist nominaalajaga, sest sunnib doktorante otsima õppimise kõrvalt tööd, et tagada enda vajadustele vastava sissetuleku. Praegusele elu kallidusele vastav stipendium peab olema vähemalt kaks korda suurem, st peabb võrduma keskmise palgatasemega Eestis. Üks võimalikest alternatiividest võiks olla astmeline doktoritoetus, mida suurendatakse praegusest tasemest 30% võrra iga artikli ilmumisega doktoriprojektide raames. Teine alternatiiv - doktorandikohtade avamist lubatakse ainult nendele juhendajatele, kes on võimelised võtma oma mittetöötava doktorandi nooremteaduri või laborandi kohale ja maksma lepingule vastava tasu.

Lisaks me tunneme vajadust kliinikumi ja Tartu ülikooli vaheliste kokkulepete väljatöötamise ja arendamise järele, mille abil oleks kliinikumis töötavatele doktorantidele tagatud seaduses ettenähtust pikem õppepuhkus, säilitades keskmise töötasu terveks selleks perioodiks.  See võimaldaks doktorantidel keskenduda oma projektile ja lühendaks oluliselt PhD kraadi saamise aega.

Koostajad: Kairi Mansberg, Marina Panarina, Marina Shunina

Seos ülikooliga: Tudeng

53.

Nimi: Antti Roose

Ettepanek/kommentaar:
1. Osa 4 ja 5 toob küll ruumilised tasandil välja, aga ei osa 1, 2 ega 3 nimeta ega vihja TÜ eksistentsiaalset, terrritoriaalset, ühiskondlikku ja sotsiaalmajanduslikku rolli Tartu, Tartumaa arengus ja Eesti regionaalses tasakaalustamises. Visoonilised osad rõhuvad selgelt rahvusvahelisusele ja eestlusele - paiknemispuue Tartus häbenetakse maha.

2. Tartu linnaruumi ja elukeskkonnaga seoses vääriks sõnaselgemat rõhutamist Tartu roll ajaloolise kesklinna ja linnatuumiku säilitamisel kui seni on TÜ käitunud linnamustri lõhkujana, viies tuhandeid töö- ja õppekohti linnaserva.

3. Organisatsiooni areng kolmanda sambana näib kuuluvat 60-70ndate formaaljuhtimise ajastusse, TÜ institutsionaalsus/organisatsioonilisus peaks väljenduma mitte 'ülikoolimasina' asjana iseeneses arendamisega andministratiiv-struktuurselt, vaid et Tartu ülikool on Tartu linna, selle arengu ja kuvandi promootor ja süda.

4. Struktuurijoonisel 4 võiksid olla ruumilised tasandid visualiseeritud üksteise sees, et näidata tartu asja ajamist eesti, läänemere ja maailma asjana. See joonis vääriks märksa süsteemsemat, heuristilisemat, märgilisemat, loovamat ja värvikamat lähenemist kui seda võimaldab peavoolu MS tarkvara (näib esmakursuslase harjutusena juhtimisaines). See pilt ehk struktuurijoonis peakski olema TÜ visioon, oluliselt enam kui need tihti klišeelikud laused eespool.

Seos ülikooliga: Töötaja

54.

Nimi: Gudrun Veldre

Ettepanek/kommentaar:
Tartu Ülikooli arengukava missiooni all on välja toodud, et Rahvusülikoolina ....edendab TÜ "Eestit ja eesti rahvast uurivaid teadusi“. Põhiväärtuste all on nimetatud ka inimkesksust (mille all peetakse silmas küll vaid töötajaid ja õppijaid). Samas jääb silma, et ka Eesti all ei ole eraldi välja toodud Eesti inimestega toimuvate muutuste fikseerimist, uurimist ja nende muutuste tähenduste selgitamist ja teadvustamist. Ometigi saame ainult siis midagi positiivses suunas teha Eesti inimeste heaks, kui meil on süstemaatilised teadmised ühiskonna ja keskkonna muutuste ning meie inimestega toimuvate muutuste seostest ning kui me oskame detailselt mõista toimuvate muutustega kohanemist piiravaid tegureid. On väga kahju, kui selle asemel, et võimalikult põhjalikult uurida ja selle kaudu väärtustada elavaid Eesti inimesi, uuritakse süstemaatiliselt ainult kalleid kadunukesi ning tehakse vaid hüpoteese selle kohta, millised olid kord Eesti inimesed. Eelnevast tulenevalt pean oluliseks, et arengukavas oleks välja toodud ka Tartu Ülikooli kui Eesti teadmistepõhise ühiskonna arendaja roll selgitamaks  sotsiaalsete ja kultuuriliste tegurite mõju  Eesti inimeste vaimsele, kehalisele arengule ja tervisenäitajatele. Neid asju ei uuri kompleksselt meie eest keegi teine.

Samas oleks see meile jõukohane ja vajalik.

Seos ülikooliga: Töötaja
 
55.

Nimi: Kadri

Ettepanek/kommentaar: Organisatsiooniliselt peab Tartu Ülikool rohkem hoolima oma töötajatest. Asutusena võiks tal olla pakkuda oma töötajate lastele oma lasteaeda. Sellega kasvataks asutusele järglaskonda ja koondaks haritlaste lapsi ning annaks võimaluse pedagoogika, psühholoogia jmt tudengitele praktikaks. Lisaks tõstab sellega ülikool oma mainet ka välisekspertide silmis, kes soovivad siia töötama/õppima tulla ning pered kaasa võtta. Asudes TÜ-sse tööle, saavad nad pühenduda kohe teadusele, mitte ei pea tegelema aega  nõudvate olmeprobleemidega.

Seos ülikooliga: Töötaja

56.

Nimi: töötaja

Ettepanek/kommentaar:
Arvestades punkti 5.2.3 (välismaalt talentide meelitamine) pole õige eeldada, et (5.1.1.) Akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste eesti keele oskus on kõrgtasemel.

Seos üliNimi: mitteakadeemiline töötaja

Ettepanek/kommentaar:
Oluline on see, et kirja pandu ei ole lihtsalt paberil, vaid rakenduskavad annavad selgust, kuidas kohati loosunglikud fraasid reaalsuseks muuta.

Eesmärgid peavad olema ju ka tegelikult saavutatavad ja mõõdetavad!

Eraldi tahaksin juhtida tähelepanu, et kuigi meie väärtuseks on seatud ka "koostöö" ja "inimesekesksus ja individuaalne areng", on nende realiseerimine suur väljakutse. Ülikoolis on tagaplaanile jäetud mitteakadeemilised töötajad. Sellest on saanud samasugune sõimusõna nagu "ametnik" Eesti üldise avalikkuse silmis. Tellime aina auditeid, soovime aina finantseerimist kärpida ega pea vajalikuks ka ilmselgelt kasvavate ülesannete puhul koosseisu suurendada jne. Ometi võiks arvata, et ülikool koondab eranditult kõrghariduse, laia silmaringi ja analüüsivõimega inimesi... ?!

Mitteakadeemilised töötajad on jäetud kõrvale ka ülikooli puudutavatest otsuskogudest, olgu tegu siis teaduskondade juures või tugistruktuuris olevate inimestega. Kindlasti võiks neid enam kaasata ülikooli üldiste teemade käsitlemisse, kuid ka akadeemiliste küsimuste puhul kaasata, sest tihtipeale on neil akadeemiliste persoonide vaaatest erinev, teisi aspekte nägev ja seetõttu rikastav vaade. Me ju valime igale alale ainult parimaid, miks unustada seda _pärast_ valiku tegemist?!

Seos ülikooliga:  Töötaja

57.

Nimi: mitteakadeemiline töötaja

Ettepanek/kommentaar:
Oluline on see, et kirja pandu ei ole lihtsalt paberil, vaid rakenduskavad annavad selgust, kuidas kohati loosunglikud fraasid reaalsuseks muuta.

Eesmärgid peavad olema ju ka tegelikult saavutatavad ja mõõdetavad!

Eraldi tahaksin juhtida tähelepanu, et kuigi meie väärtuseks on seatud ka "koostöö" ja "inimesekesksus ja individuaalne areng", on nende realiseerimine suur väljakutse. Ülikoolis on tagaplaanile jäetud mitteakadeemilised töötajad. Sellest on saanud samasugune sõimusõna nagu "ametnik" Eesti üldise avalikkuse silmis. Tellime aina auditeid, soovime aina finantseerimist kärpida ega pea vajalikuks ka ilmselgelt kasvavate ülesannete puhul koosseisu suurendada jne. Ometi võiks arvata, et ülikool koondab eranditult kõrghariduse, laia silmaringi ja analüüsivõimega inimesi... ?!

Mitteakadeemilised töötajad on jäetud kõrvale ka ülikooli puudutavatest otsuskogudest, olgu tegu siis teaduskondade juures või tugistruktuuris olevate inimestega. Kindlasti võiks neid enam kaasata ülikooli üldiste teemade käsitlemisse, kuid ka akadeemiliste küsimuste puhul kaasata, sest tihtipeale on neil akadeemiliste persoonide vaaatest erinev, teisi aspekte nägev ja seetõttu rikastav vaade. Me ju valime igale alale ainult parimaid, miks unustada seda _pärast_ valiku tegemist?!

Seos ülikooliga: Töötaja

59.

Nimi: Pille Säälik

Ettepanek/kommentaar:
Haridusinnovatsiooni lipulaev:

Tihedam koostöö üldhariduskoolidega - Mart Noorma mõte oli, et iga bakalaureusetudeng peaks osalema ühe gümnaasiumiõpilase nüüdsest kohustusliku uurimustöö juhendamises. Vähendab õpetajate koormust, harib tudengit uurimistöö metoodikas ja tema juhendajat kõrgkoolipedagoogikas, toimib gümnaasiumiõpilasele karjäärinõustamisena.

Organisatsioon: TÜ kultuurikollektiivid on jätkuvalt kunstiliselt kõrgel tasemel, kuid samas on teenimatult jäänud tähelepanuta nende panus ühiskonda üldiste pädevuste juurutajana ja seeläbi ärksa kodanikkonna kasvatajana. TÜ kultuurikollektiivide senisest suuremal määral toetamine:

olgu selleks uued esinemiskostüümid (visiitkaart!) või ainepunktidega tunnustatud osalus koori töös või tugi proovi- ja esinemisruumide kasutuses.

Seos ülikooliga: Töötaja
60.

Nimi: -

Ettepanek/kommentaar:
Arengukava on keeleliselt kohati väga raskesti loetav, kohati kantseliitlik. Lauseid võiks lihtsustada ja loetavuse huvides "ohverdada" mõned täpsustavad fraasid, epiteedid või omadussõnad.

Detailid selginevad ju niikuinii rakenduskavas. Aitaks ka lauseehituse ülevaatamine (miskipärast on välditud komasid ja seepärast on keerulistest lausetes kokku 3 "ja"-d ning 1 "ning" vms, nt 5.2.5., 5.5.1 jne).

Seos ülikooliga: Vilistlane

61.

Nimi: AÜ tudeng

Ettepanek/kommentaar:
AÜ tudengina jääb kohati mulje, et see on midagi teisejärgulist, mis toimub statsionaarsete tudengite "ülejääkides" - õppejõud on kurnatud ja viitavad koormusele statsionaarses õppes; raamatukogu on õppetöö alguseks raamatutest tühi; õppekorralduse spetsialistid ei ole ka 1.kursuse algul sessiooni vältel kättesaadavaid; tuutoreid ette nähtud ei ole; AÜ esindajaid esinduskogudes ei ole, ruumid on nädalalõppudel vähendatud kütterežiimil jne.

Samuti ei ole tunnet, et alati arvestataks AÜ tudengite eripärade ja vajadustega - auditoorne õppetöö ülesehitus kipub olema statsionaari koopia vähendatud mahus (samas võiks loengud asendada aktiivsete seminaridega ja lisada videoloengud, mida kõik vastavalt vajadusele vaadata saaks); e-õppe võimalused on minimaalsed; seminarid kipuvad olema tööpäevadel (justkui eeldades, et tudengid ei suuda oma hüvanguks ise õiget valikut töö ja õpingute vahel teha); kontakt õppejõududega on minimaalne ja tagasisidet tööle ei saa (hinne või hinnang üksi selleks ju ei ole); miskipärast puudub võimalus oma aega aegsasti planeerida, sest õppetööle registreerida saab alles semestri algul ja vabaaineid teistest teaduskondadest tuleb enne valida huupi jne.

Kuigi AÜ tudengid on valdavalt juba ülikoolis käinud ja/või elukogenumad kui statsionaari tudengid, ei tähenda see siiski, et nende puhul sobiks tihti ilmselgena kumav alatoon: "Ah, küll nad ka ise hakkama saavad!".

Arengukava punktid 6.2.3 ja 6.3.2 räägivad sihtrühmadele sobivatest ja vajadusi arvestavatest paindlikest õppimisvõimalustest. Loodan, et selles mõeldakse mitte ainult uutele sihtgruppidele, vaid ka juba praegu avatud ülikooli õppevormis õppivatele tudengitele!

Seos ülikooliga: Tudeng

62.

Nimi: Mariann Raisma

Ettepanek/kommentaar:

P.5.1. juures

ühe punktina peaks olema sees viide ülikooli pärandile, mis on osa Eesti kultuuripärandist (ülikooli ajalooline hoonestu, kogud, muuseumid, raamatukogud jms). Ei piisa, et „ülikool vastutab kultuuri eest“, vaid tuleks tuua välja eraldi punktina, nt

Ülikool väärtustab oma pärandit, seda nii ajaloolise hoonestu kui kollektsioonide näol; samuti arendab nii muuseume kui raamatukogu.

P.6. juures

- peaks olema eraldi välja toodud ühe eesmärgina teadusliku kirjaoskuse parandamine (sh teaduse populariseerimine)

- võiks olla märgitud õppejõudude ja õpilaste suhtarvu vähenemine

- Võiks olla esile toodud isikliku kontaktiga õppe soodustamine

- Võiks olla sees õpetajakoolituse kvaliteedi tõstmine

Seos ülikooliga: Töötaja

63.

Nimi: Üliõpilasesindus

Ettepanek/kommentaar:
Üliõpilasesinduse poolt sooviksime lisada kahele punktile täiendused. Üks neist puudutab tagasiside-käsitluse laiendamist tudengitelt õppejõudude omavahelisele tagasisidestamisele ja teine puudutab õppekvaliteedi tõstmist lähtuvalt tudengi arengu toetamisest.

Täiendus 6.2.1-le:

6.2.1. Ülikool toetab õppejõudude ja teadustöötajate õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamist (mh üliõpilaste ja kollegiaalse tagasiside kaudu).

Täiendus 6.2.2:

6.2.2. Õppekvaliteedi tõstmisel lähtub ülikool tudengi arengu toetamisest ning kasutab ülikool ressursse otstarbekalt ja vähendab õppekavade killustatust, arendades sealhulgas valdkondade- ja erialadevahelist õpet.

Seos ülikooliga: Tudeng