Kari Raivio: Ülikooli edu tagatiseks on ambitsioonid

29.04.2013

Tartu ülikooli nõukogu liige, Helsingi ülikooli endine rektor Kari Olavi Raivio meenutab eelmise arengukava koostamise protsessi Helsingi ülikoolis, mõtiskleb ülikoolide rolli üle ning annab soovitusi Tartu ülikooli arengukava koostamiseks.

Tasakaal õppe ja teaduse vahel

Koostades Helsingi ülikooli esimest strateegiat 1996. aastal pidime läbi mõtlema mõningaid peamisi asju.
Saime aru, et ükski ülikool maailmas ei saa olla ühtlaselt hea kõikides valdkondades. On erinevaid teid, kuidas tegevusi profileerida ja tähtsustada, näiteks määratleda põhitegevused (õpetamine, teadustöö, ühiskonna teenimine) ja lähtuda sellest, või liigitada teadusharude alusel ja spetsialiseeruda. Tegelikult tuleb teha mõlemat.

Siis otsustati, et Helsingi ülikool püüab täita oma rolli Soome ühiskonnas ja maailmas tippteaduse viljelemise ning teaduspõhise õppe kaudu. See oli selge väljaütlemine eelistuste kohta, mis valiti ülikooli põhitegevuste hulgast. Minu arvates on ülikooli kõige tähtsamaks toodanguks mitte teaduspublikatsioonid, vaid noored inimesed, kes lähevad ülikoolist välja hea haridusega – need inimesed saavad maailma muuta. Seetõttu oli juba esimeses strateegias selgelt välja toodud, et iga teadlane osaleb ka õppetöö läbiviimisel ja vastupidi, õppejõududele on loodud võimalused teadustöö tegemiseks.

Ülikooli roll innovatsiooniahelas

Praegu pole üheselt selge, et kõrgem haridus on väärtustatud. Teadmistepõhises majanduses on ülioluline, et valitsus ja ühiskond saaksid aru doktoriõppe väärtusest ja vajalikkusest, üha rohkem tekib teadmistepõhiseid töökohti. Praeguses majandusolukorras on magistrikraadiga inimeste seas küllaltki suur tööpuudus.
Näiteks Suurbritannias on tööandjad tugevasti survestanud, et ülikoolid toodaksid tööturu vajadustele vastavate oskustega lõpetanuid. Samas ülikoolid ei tööta päris nii – ülikoolid annavad ka üldisi oskusi, mis on vastupidavad tööturu muutustele. See on suhteliselt lootusetu dialoog.

Üks oluline asi arengukavas on veel ülikooli roll innovatsiooniahelas. On tehtud lootusetuid katseid, et alusuuringutega tegelevad teadlased looksid start-up firmasid, patenteeriksid leiutisi ja hangiksid ülikoolis tehtavat teadust kasutades endale rahalisi vahendeid. On üksikuid erandeid, kuid üldiselt ei teeni ülikoolid sellelt tegevuselt kasumit. Alusuuringutega tegeleva teadlase mõtteis lihtsalt pole saada edukaks äri-inimeseks ning olla oluliseks tegijaks majanduselus.

Ülikoolid kasutavad raha ja loovad teadmisi, ettevõtted kasutavad teadmisi ja loovad raha. See on viis, kuidas ahel töötab. Akadeemilise tegevuse vilju saaks kasutusele võtta senisest paremini juba eksisteerivate ettevõtete poolt, see oleks viis innovatsiooni arendamiseks. Selleks pole vaja, et ülikoolides oleksid tehnosiirde üksused. Võib-olla ma olen nihilistlik, kuid need on tavapärased kogemused enamikes ülikoolides.

Tudengitest sõltub tulevik

Käsitledes akadeemilist töökeskkonda ja ülikooli arengut üldises mõttes, tuleb arvestada kindlaid asju. Üks küsimus on, mis juhtub meie üliõpilaskandidaatidega. Ülikoolid on tudengikandidaate vastu võttes väga valivad. Ülikooli arendades tuleb mõtestada, kuidas luua keskkond, kus noortel inimestel on piisav motivatsioon ning nende intelligents ja mõtlemisvõime pannakse proovile. Kuidas saab arendada oma vaimuandeid, kui sind ei panda piisavalt proovile? Ma ei tea, kuidas siduda seda strateegia koostamisega ja panna kirja strateegiasse, aga soovitan, et hariduse tähtsus peaks teil olema kogu aeg meeles. Niisiis, ärge lubage oma tudengitel muutuda kellegi odavaks tööjõuks ning käia ülikoolis vaid aega veetmas. See on rohkem filosoofiline vaade, kuid ärge unustage seda.

Lisaks on maailmas tendentsid, mida ma ei oska ise veel interpreteerida. See on seotud e-õppe, virtuaalsete ülikoolide, open access süsteemide ning isegi esseede hindamise automaatsüsteemidega. Mis saab ülikooli campus'te keskkonnast? On selge, et me peame võtma parima IKT võimalustest ning uutest õppemeetoditest. Teisest küljest on mul väga raske uskuda, et me liigume täieliku virtuaalõppe suunas. Isiklik kontakt on väga oluline nii teadustöös kui õppetöös.

Sisemine toetus muudatuste elluviimiseks

Ülikooli struktuuride arendamine on rohkem pragmaatiline ettevõtmine ja alati seotud suure emotsionaalse pingega. Aga kui vaadata olukorda maailma parimates ülikoolides (kuidas on need jaotatud teaduskondadeks ja osakondadeks) ning seda analüüsida, selgub, et variatsioonid on niivõrd suured ning korrelatsioon ülikoolide edukusega puudub.

On palju viise, kuidas asju organiseerida. Peab olema pragmaatiline parima lahenduse leidmisel ja uskuma, et peamine on akadeemilistes üksustes olev atmosfäär ja ambitsioonid, mida soovitakse saavutada. See on ülikooli edu tagatiseks.

Tähtis on, et akadeemiline kogukond tuleks arengukava põhimõtetega kaasa ilma suure surveta nende panuse osas, sest enamus inimesi ei huvitu eriti ülikooli juhtimisest. Strateegilises planeerimises osalemist nähakse suure lisatööna.