Kõrgharidusreform

Mis vahe on päevasel ja avatud ülikooli õppel?

Tartu Ülikoolis saab õppida nii päevases õppes kui avatud ülikooli õppes. Päevases õppes on peamine rõhk kontaktõppel ning loengud toimuvad iga päev, avatud ülikooli õppes on rõhk iseseisval tööl ning õppetöö on planeeritud sessiooniti ja enamasti nädalavahetustele. Ennekõike on selline õppetöö korraldus mõeldud töötavatele ja/või pere kõrvalt õppivatele inimestele. Mõlemas õppevormis saab üliõpilane valida endale sobiva õppekoormuse, st õppida kas täis- või osakoormusega.

Mida tähendab õppimine täis- või osakoormusega?

Koormus näitab õppimise kiirust. Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30 - 44 EAP õppeaastas). Ülikooli sisse astudes valib üliõpilane endale ise õppekoormuse, järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile (õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta lõpus).

Kas pärast kõrgharidusreformi jõustumist on kõigile õpingud tasuta?

Kõrgharidusreform ühtlustab kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse omandamise võimalused. Reform kaotab tasuta ja tasulised õppekohad ning kõik uuel õppeaastal eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppima asuvad üliõpilased saavad õpinguid alustada tasuta ja seda nii päevases õppes kui avatud ülikooli õppes. Tasuta õpingute jätkamise tingimuseks on eestikeelse õppekava täitmine maksimaalses mahus (30 EAP semestris).

Kas ülikoolis saabki nüüd vaid õppida maksimaalse koormusega?

Ülikoolis saab üliõpilane valida endale ise sobiva õppekoormuse, kuid õpingud jäävad kuni lõpuni tasuta neile, kes pühenduvad õpingutele maksimaalselt. Kokku võib eelmiste semestrite õppemahust sooritamata jääda kuni 6 EAP-d. Kui üliõpilasel jääb mingil põhjusel maksimaalne õppetöö maht täitmata, tuleb ainult sooritamata jäänud õppetöö maht ülikoolile ainepunkti hinna alusel hüvitada. Üliõpilaskandidaadil on ülikooli sisse astudes võimalus koheselt valida ka osakoormusega õpe ning õpingud ise hüvitada.

Kas ja millal tuleb oma õpingute eest tasuma hakata?

Ülikoolile tuleb hakata õppetasu maksma, kui eelmiste semestrite õppemahust on sooritamata rohkem kui 6 EAP-d. Õppe maht on 30 EAP-d semestri ja 60 EAP-d õppeaasta kohta ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt. See tähendab, et ainepunkte võib koguda ühes semestris enam ja teises vähem (näiteks 32 ja 28 EAP eri semestritel). Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest. Kui üliõpilane on aga tubli, võtab end kokku ja saab jälle järjele, siis on ka õpingud tema jaoks jälle tasuta.

Õppetasuga peavad arvestama ka üliõpilased, kes astuvad uuesti samale õppekavale, kui eksmatrikuleerimisest on möödas vähem kui kaks aastat. Samuti üliõpilased, kes katkestasid varasemad õpingud samas kõrgharidusastmes pärast poole nominaalaja möödumist või kui nad on omandanud juba ühe kõrghariduse samas kõrgharidusastmes. Loe lähemalt...

Kes on õppetasust vabastatud?

Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda üliõpilane, kes asub õppima täiskoormusega eestikeelsel õppekaval, kellel on keskmine, raske või sügav puue või kes on alla 7-aastase lapse vanem või eestkostja. Õppetasust saavad vabastust taotleda ka õpetajana töötavad üliõpilased. Kõigile neile üliõpilastele kehtib õppetasust vabastamine ka juhul, kui nad õpingute käigus langevad osakoormusega õppesse.

Millised tingimused on eksternina õppimiseks?

Kõikidel huvilistel, kes ei saa mingil põhjusel õppida ülikoolis üliõpilasena, säilib võimalus, nii nagu see on ka seni olnud, õppida eksternina. Eksternile ei laiene küll kõik üliõpilaste sotsiaalsed garantiid (õppelaen, toetused jne), küll aga on eksternil üliõpilastega samasugused õigused õppetöös osalemiseks. Samuti on eksternidel õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust. Kuna ekstern hüvitab ise oma õppekulud, siis on ta vaba valima ise endale kõige sobivamat õppekoormust. Mitte miski ei piira eksterni kasvõi 10 aastaga samm-sammult diplomini jõuda.

Mis on ainepunkti hind Tartu Ülikoolis?

Ainepunkti hind sõltub teaduskonnast ja õppeastmest ning on vastavalt sellele 35-100 eurot. Täpsem info...

Akadeemiline puhkus – kas uuest õppeaastast muutub midagi?

Akadeemilist puhkust saab õpingute ajal võtta nagu seni: omal soovil (üks kord, kuni aastaks), tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ning kaitseväeteenistuseks (kuni üheks aastaks). Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilased ei saa akadeemilise puhkuse ajal osaleda õppetööl ega sooritada eksameid ja arvestusi. Õppimine on lubatud lapse hooldamiseks ning kaitseväeteenistuseks võetud akadeemilise puhkuse ajal.

Õppimine välismaal

Õpingute ajal välismaa kõrgkooli siirduv üliõpilane peaks arvestama kohustusega sooritada iga välismaal õpitud semestri kohta vähemalt 15 ainepunkti mahus õppekavajärgseid õppeaineid. Kui see tingimus on täidetud, siis välismaal õppimise semestritel ei ole üliõpilasel kohustust täita oma õppekava täies mahus (30 EAP) ning ka välismaal õppimisele järgneval semestril ei pea maksma õppetasu puuduolevate ainepunktide eest. Samuti pikeneb üliõpilase õpingute aeg väliskõrgkoolis õpitud semestrite võrra.

Kas reform rakendub ka praegustele üliõpilastele?

Praegused üliõpilased ehk enne 2013/2014. õppeaastat nii päevasesse kui avatud ülikooli õppesse sisseastunud saavad jätkata oma õpinguid samadel tingimustel nagu seni kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni. Küll aga peavad käesoleval aastal bakalaureuseõppe lõpetanud arvestama, et magistriõpinguid alustavad nad juba uute tingimuste kohaselt.

Lisainfo

E-post: sisseastumine [ät] ut [dot] ee
Tel: 737 6391, Kaja Karo