Täis- ja osakoormus

Alates 2003/2004. õppeaastast immatrikuleeritakse kõik üliõpilased (ka avatud ülikooli) kas täis- või osakoormusega õppesse. Koormus näitab õppimise kiirust.

Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30 - 44 EAP õppeaastas).

Ülikool võib nimetada õppekavad, mille alusel saab läbi viia ainult täiskoormusega õpet, ja õppekavad, mille alusel läbiviidavale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõudmised (näiteks arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe õppekavad, kus peab täitma iga õppeaasta lõpuks 100% õppekava arvestuslikust mahust)

Ülikooli astudes määrab üliõpilane ise, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega. Järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile (õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta lõpus).

Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool osakoormusega õppesse.

SOODUSTUSED JA PIIRANGUD

Täiskoormusega õppivad üliõpilased võivad taotleda õppelaenu ja õppetoetusi. Vastavalt "Täiskasvanute koolituse seadusele" on alates 01.07.2009 tööandjad kohustatud andma täiskoormusega õppivatele üliõpilastele ka õppepuhkust.

Osakoormusega õppivad üliõpilased ei saa reeglina taotleda õppelaenu ega õppetoetusi, küll aga laieneb neile õigus õppepuhkusele. Erandina saavad vastavalt "Õppetoetuste ja õppelaenu seadusele" õppelaenu taotleda isikud, kes omandavad osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja töötavad vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.