Õppekorraldus

Õppetöö ülikoolis toimub teatud reeglite järgi. Et õppimine kulgeks edukalt, on üliõpilastel vajalik neid reegleid teada. Kõige olulisem üliõpilasi puudutav õigusakt on õppekorralduseeskiri.  Õppetööd ja üliõpilasi puudutavad peale õppekorralduseeskirja teisedki õppetöö õigusaktid.

Ülikoolis toimub õppetöö erinevates õppeastmetes: rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppes. Erinevate õppeastmete õppekavad erinevad  õppekava ülesehituse, mahu ja kestuse poolest.

Bakalaureuseõpe on paindlik ning enamustest bakalaureuseõppe õppekavadest saab endale lisaks peaerialale valida ka kõrvaleriala.

Üliõpilane peab täitma õppekava, millele ta on immatrikuleeritud ja selle täitmist kontrollitakse.  Õppekava on õpingute aluseks  ja see koosneb erinevatest õppeainetest. Iga õppeaine kohta  koostatakse ainekava, milles sisaldub kõik oluline teave õppeaine kohta, näiteks õppeaine eesmärgid, hinde kujunemise põhimõtted ja muu hindamisega seonduv, samuti õppeainele registreerumise info jm. Õppeainele registreerudes tuleks kindlasti ainekavaga tutvuda.

Õppeainele registreerudes võetakse kohustus läbida õpiväljundite hindamine. Hinne võib kujuneda õppeaines kas jooksvalt või lõpphindamisel (eksam, arvestus, kodutöö).

Õppetöö ülikoolis toimub üldjuhul ainesüsteemis, mis tähendab, et üliõpilasel on õigus läbida õppeaineid vabalt valitud järjekorras. Arvestama peab vaid ainekavas kehtestatud eeldusainete nõudega.  Erandina toimub arstiteaduskonnas õppetöö kursusesüsteemis ja siin tuleb läbida õppeained ettenähtud järjekorras. Doktoriõppes toimub õppetöö doktorandi individuaalplaani alusel.

Õppetöö regulatsioonide mittetäitmisel või edasijõudmatuse tõttu õppetöös üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Õpingute jätkamiseks võib asuda õppima eksternina, reimmatrikuleeruda või astuda ülikooli uuesti sisse.