Eksamid ja arvestused
Õppeainele registreerumisega võtab üliõpilane endale kohustuse läbida vastavas aines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta protokolli,kuid mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinde kujunemisele.
Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik eksamile pääsemise tingimused. Eksamile või arvestusele pääsemise tingimused ning hinde kujunemise põhimõtted on määratud ainekavas. Kui üliõpilane ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, siis teda eksamile ei lubata ja õppejõud kannab eksamiprotokolli negatiivse tulemuse.
Eksamile minnes tuleb isikut tõendav dokument alati kaasa võtta. Eksamineerijal (vastutaval õppejõul või tema poolt määratud isikul) on üliõpilase eksamile lubamiseks õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist.
Alljärgnevad tingimused eksamikorralduse kohta kehtivad ka arvestuste kohta.
EKSAMI TOIMUMISE AJAD
Õppeaine toimumise semestril saab valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Eksami toimumise ajad pannakse paika juba tunniplaanide koostamisel. Päevase õppe sügissemestri tunniplaanid on õppeinfosüsteemis kättesaadavad alates 2. maist, kevadsemestri tunniplaanid on kättesaadavad alates 1. detsembrist. Seega juba tunniplaane vaadates ja ainetele registreerudes on üliõpilasele teada vähemalt kaks eksami aega, mille hulgast saab ta ainekursuse lõppedes sobivama valida. Avatud ülikooli õppetöö andmed tehakse teatavaks üks kuu enne vastava sessiooni algust. Avatud ülikooli üliõpilastel võimaldatakse vajadusel teha nii eksam kui korduseksam järgneva semestri jooksul, kui õpiväljundite hindamine on tunniplaanis nii planeeritud.
EKSAMILE REGISTREERUMINE
Üldjuhul eksamile eraldi registreeruma ei pea. Kõik, kes on ainele registreerunud, kantakse automaatselt ka eksamiprotokolli. Kuid suure osavõtuga loengute puhul võib õppejõud siiski eksamile registreerumise kohustuslikuks teha (et paremini planeerida eksamiruume jne). Sellisel juhul tuleb end õppeinfosüsteemis eksamile registreerida hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, milles on üle 60 registreerunu, tuleb eksamile registreeruda hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist.
Positiivne tulemus
eksamil: A, B, C, D, E
arvestusel: "arvestatud"
Negatiivne tulemus
eksamil: F
arvestusel: "mittearvestatud"
"mitteilmunud"
Hindamistulemused sisestatakseõppeinfosüsteemi 4 tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist (7 tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas 50-80 üliõpilast ning 11 tööpäeva jooksul kui eksami sooritas üle 80 isiku). Igal juhul peavad eksamitulemused olema teada vähemalt kaks tööpäeva enne korduseksami aega.
Üliõpilane, kes kasutab eksamil keelatud abivahendeid või kaaslaste abi, eemaldatakse eksamilt. Eksamiprotokolli kantakse sellisel juhul negatiivne tulemus.
Üliõpilasel on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest. Kui üliõpilane ei ole rahul eksami tulemusega, võib ta oma tulemuse vaidlustada.
KUI EI SAA EKSAMILE MINNA...
Kui üliõpilane eksamile ei ilmu, märgitakse eksamiprotokolli "mitteilmunud". "Mitteilmunud" võrdsustatakse keskmise hinde arvutamisel nulliga ja üks eksami sooritamise kord loetakse kasutatuks. Mitteilmumise korral võib üliõpilane sooritada korduseksami samal semestril.
Märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui üliõpilane esitab dekaanile või instituudi juhatajale tõendi mõjuva põhjuse kohta viie tööpäeva jooksul alates eksami toimumisest.
MITU KORDA VÕIB ÜHTE JA SAMA EKSAMIT TEHA?
Ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam). Kui mõlemad, nii eksam kui korduseksam sooritatakse negatiivsele tulemusele, siis üliõpilast ei eksmatrikuleerita, vaid ta peab järgnevate semestrite jooksul uuesti ainele registreeruma ning aine uuesti läbima. Korduseksam ei ole kohustuslik, kui üliõpilane otsustab pärast esimest negatiivset tulemust, et ta läbib aine uuesti. Ühes ja samas aines saab eksamit teha kokku neli korda. Neljanda negatiivse tulemuse korral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõpuks.
Teistsugused reeglid kehtivad arstiteaduskonnas. Seal on võimalik kohustuslikes ja valikainetes sooritada üks korraline eksam ning negatiivsele tulemuse puhul veel kaks korduseksamit. Ühes ja samas aineskolmanda negatiivse tulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgneva semestri alguseks. Mõjuvatel põhjustel võib dekaan lubada korduseksamit sooritada ka kahe nädala jooksul uue semestri algusest. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, tuleb korduseksamile registreeruda üks tööpäev enne korduseksami toimumist.
Positiivsele hindele sooritatud eksami või arvestuse kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.