AAA

Otsinguvorm

Erasmuse programmiga vahetusüliõpilaseks

Tartu Ülikool (EE TARTU02) on osalenud Euroopa Liidu Lifelong Learning Programme/LLP (endise nimega Socrates) programmi kõrghariduse allprogrammis Erasmus juba alates 1999. aastast. Erasmuse programmis osalevad kõik Euroopa Liidu riigid, lisaks Island, Norra, Liechtenstein, Šveits ja kandidaatriigid Türgi ja Horvaatia. Programmi peamine tegevus on üliõpilasvahetuse soodustamine osalevate riikide vahel, milleks TÜ akadeemilised üksused on sõlminud ligikaudu 800 kokkulepet üliõpilaste mobiilsuseks.
 

Üliõpilasvahetuse üldised tingimused

Erasmuse programmis osalemise tingimused Tartu Ülikoolis:

  • üliõpilane peab olema immatrikuleeritud Tartu Ülikoolis;
  • üliõpilane peab enne välisõpinguid olema läbinud esimese õpinguaasta;
  • üliõpilane peab olema kogu välisõpingute perioodi TÜ üliõpilane (õppeperiood väliskõrgkoolis peab lõppema enne vastava õppekava lõpetamist kodukõrgkoolis);
  • Erasmuse programmi raames saab välismaal õppida vaid üks kord, lisaks on üliõpilasel võimalus taotleda toetust praktika sooritamiseks Erasmuse programmis osalevas riigis;
  • kohustuslik on sooritada välisülikoolis vähemalt 15 EAP-d semestris (kuni 2012/13 õa 12 EAP) või teha teadustööd (doktoriõppe üliõpilased) ja taotleda nende arvestamist TÜ õppekavas;
  • välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra (kehtib alates 2013/14 õa immatrikuleeritutele), kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal sooritatud õppeaineid arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja õpitulemuste ülekandmist.
  • õpinguaja pikkus partnerülikoolis võib kesta 3 kuust kuni ühe õppeaastani (toetus reeglina üheks semestriks);
  • vastuvõttev ülikool ei või nõuda vahetusüliõpilaselt õppemaksu ega lisamakse (kursuse-, registreerimise-, eksami- ja laboratooriumi kasutamistasud). Üliõpilaselt võib võtta väiketasusid näit. kindlustuse, üliõpilasliitude, õppematerjalide (fotokoopiad, laboratooriumis vajalikud vahendid jne) eest võrdsetel alustel kohalike üliõpilastega;
  • üliõpilane peab enne välisõpinguid vormistama õppeplaani, sõlmima selle alusel õppelepingu ja esitama lepingu dekanaati/kolledžisse välismaal õppijaks arvamiseks;
  • riigieelarvevälisel õppekohal õppiv üliõpilane maksab välisõpingute ajal Tartu Ülikoolile 30% õppeteenustasust (kuni 2012/13. õa immatrikuleeritud);
  • välisõpingute ajal võib saada riiklikku õppetoetust (juhul kui teaduskond/kolledž ei otsusta teisiti);
  • välisõpingute ajal võib saada riiklikku õppelaenu.

Kuidas saada erasmuslaseks?

Igal õppeaastal kuulutatakse veebruaris välja konkurss Erasmuse vahetusüliõpilaseks saamiseks. Konkursist teavitatakse üliõpilasi tudengiinfo listi, ut.grant-listi, www.ut.ee/valismaa ja www.facebook.com/utvalismaale kaudu. Kandideerida saab 1 kord õppeaastas, üheaegselt nii eeloleva õppeaasta sügis- kui ka kevadsemestriks!

Kui soovid kasutada võimalust õppida Erasmuse programmi raames välismaal, siis kõigepealt tuleb sul järele uurida, kas sinu teaduskond/kolledž on sõlminud sinu eriala jaoks üliõpilasvahetuse lepingu mõne väliskõrgkooliga. Erasmuse üliõpilasvahetuse partnerkõrgkoolide nimekirja koos kokkulepitud tingimustega (õppevaldkond, üliõpilaste kvoot jms) leiad siit http://www.ut.ee/et/oppimine/valismaa/erasmus/erasmuse-partnerkorgkoolid
Huvipakkuva väliskõrgkooli kodulehte uurides ja vajadusel nendega eelnevalt suheldes tuleks endale selgeks teha, kas väliskõrgkoolis õpetatakse sulle huvipakkuvaid erialaseid õppeaineid sulle sobivas õppeastmes ja keeles. Sarnaselt Tartu Ülikoolile on ka enamikes väliskõrgkoolides pakutavate võõrkeelsete õppeainete hulk õppevaldkonniti erinev, paljusid erialasid saab õppida vaid kohalikus keeles või on võõrkeelsete kursuste maht väga väike. Sellesisulist iga-aastaselt muutuvat informatsiooni ei vahenda kodukõrgkool.

Üliõpilaste väljavalimise eest vastutavad programmis osalevad akadeemilised üksused (teaduskond, kolledž, instituut, osakond või õppetool - sõltuvalt erialast). Seega on konkreetsed kandideerimise tingimused paika pandud igas üksuses eraldi. Kõigis programmis osalevates akadeemilistes üksustes on Erasmuse koordinaator, kes oskab anda vajalikku informatsiooni Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse kohta ja selgitab, kuidas toimub kandidaatide väljavalimise protseduur vastavas allüksuses.

Kandideerida saab vaid oma eriala või sellega lähedalt soetud eriala ning kõrvaleriala partnerkõrgkoolidesse. Ka kõrvaleriala või lähedalt seotud eriala kaudu kandideerides tuleks eelnevalt vastava akadeemilise üksuse koordinaatoriga nõu pidada, sest väliskõrgkool võib eeldada rohkem kui vaid mooduli jagu eelnevat haridust antud erialal. Kandideerimisavalduses võib märkida kuni 2 kõrgkooli (1. ja 2. eelistus).

Kandideerimiseks tuleb vastava akadeemilise üksuse Erasmuse koordinaatorile esitada:

  • üliõpilasvahetuse avaldus;
  • motivatsioonikiri (1-2 lk, miks soovid just selles kõrgkoolis õppida);
  • tõend õppetulemuste kohta (koos keskmise hindega, küsi dekanaadist/kolledži kantseleist), magistrantidel/doktorantidel ka eelmise õppeastme akadeemilise õiendi koopia;
  • tõend selle võõrkeele oskuse kohta, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis (kõik rahvusvahelised või Eestis sooritatud testid, sh TÜ Keelekeskuse test http://www.fl.ut.ee/ke; või tõend võõrkeele kursuse läbimise kohta, kus märgitud ka saavutatud keeletase; NB! Riigieksami tulemus ei ole piisav tõend!);
  • CV.

Kandideerimisdokumendid peavad olema paberkandjal ja allkirjastatud. Üldjuhul eeldatakse nimetatud dokumentide esitamist eesti keeles, kuid vastava akadeemilise üksuse Erasmuse koordinaatoril on õigus lisaks küsida täiendavaid dokumente ning määrata, mis keeles motivatsioonikiri peab olema esitatud. Nt itaalia filoloogia koordinaatorile tuleb motivatsioonikiri kirjutada itaalia keeles. Soovitav on keeletõend esitada koheselt inglise keeles, kuna hiljem võib seda küsida ka väliskõrgkool.

Kandidaatide väljavalimisel arvestatakse muuhulgas õpingutulemusi, motiveeritust, vastava võõrkeele oskust, välisõpingute seotust õppekavaga jms. Võõrkeele puhul tuleb arvestada, et tase võimaldaks tulemuslikult erialases õppetöös osaleda (reeglina eeldatakse B2.2, osadel juhtudel ka C1 taset).

Üldiste Erasmuse programmi ja üliõpilasvahetuse konkursiga seotud küsimustega pöörduda välisüliõpilastalitusse ülikooli peahoones, ruum 132:
Jaanika Haljasmäe
Erasmuse programmi üldkoordinaator
välisüliõpilastalitus, Ülikooli 18-132, Tartu
vastuvõtuaeg E-N, kell 13.00-16.00
Tel: 7375 151
E-mail: erasmus [ät] ut [dot] ee

Mida teha enne välismaale õppima asumist?

Väliskõrgkooli vastuvõtutingimuste täitmine

Kui akadeemilised üksused on otsuse teinud, edastavad nad välja valitud üliõpilaste dokumendid Erasmuse üldkoordinaatorile välisüliõpilastalituses. Kui kogu nimekiri koos, võtab üldkoordinaator üliõpilastega ühendust. Reeglina juhtub see märtsi lõpus. Valituks mitteosutunutele annab otsusest teada akadeemiline üksus, kus üliõpilane kandideeris. Programmile valitud üliõpilased saavad üldise informatsiooni järgmistest sammudest.

Kui sind on TÜ poolt valitud Erasmuse vahetusüliõpilaseks, siis vii kiirelt ennast kurssi partnerkõrgkooli vastuvõtutingimustega, kuna lõpliku otsuse teevad just nemad. Esialgset infot vastuvõtutingimuste ja tähtaegade kohta on võimalik saada partnerülikooli koduleheküljelt internetis. Osad kõrgkoolid on saatnud tutvustavaid materjale teaduskondadesse/kolledžitesse ja/või välisüliõpilastalitusesse. NB! Osade väliskõrgkoolide tähtajad on juba märtsi lõpus või aprilli alguses!

Kasuks tuleb ka suhtlemine partnerkõrgkooliga, info saamiseks võib võtta e-posti teel ühendust sealse Erasmuse koordinaatoriga. Tutvusta ennast kui Tartu Ülikooli vastava teaduskonna Erasmuse programmi vahetusüliõpilast. Ülikool omalt poolt saadab vastuvõtvatele kõrgkoolidele väljavalitud üliõplaste nimed ja kontaktid. Siiski mitte kõik kõrgkoolid ei võta seepeale meie üliõpilastega ise ühendust. NB! Ülikoolid on oma kodulehtedele pannud info üles selleks, et vahetusüliõpilaseks pürgijad sellega tutvuks. Enne küsimustega pöördumist tuleb endal üritada kogu vajalik informatsioon leida.

Tasub teada, et ülikoolide vastuvõtutingimused on väga erinevad. Lisaks avaldusele võidakse nõuda tõendit õppetulemuste kohta (Transcript of Records - küsi dekanaadist/kolledži kantseleist), keeleoskuse tõendit, õppelepingut (Learning Agreement), tervisekindlustust, kinnituskirja rahastamise kohta (küsi üldkoordinaatorilt) jne. Pane ka tähele, mil viisil väliskõrgkool ootab, et dokumendid esitaksid (tavapostiga, elektrooniliselt, faksiga vmt). Koos vastuvõtudokumentidega saadetakse sulle tavaliselt informatsiooni ka selle kohta, milliseid dokumente nõutakse riiki sissesõidul (nt Türgi). Kui mitte, siis tuleks seda ise välisministeeriumi kodulehelt ja väliskõrgkoolist uurida.

NB! Pea kinni vastuvõtudokumentide esitamise tähtaegadest, vastasel juhul jäetakse sinu avaldus rahuldamata.

Õppeplaan, õppeleping ja välismaal õppijaks registreerimine

Enne välismaale õppima minemist tuleb Sul taotleda väliskõrgkoolis võetavate ainekursuste arvestamist ja registreerida ennast välismaal õppijaks.

Erasmuse stipendium

Stipendiumileping

Enne välismaale minemist tuleb sul sõlmida Tartu Ülikooliga Erasmus programmis osalemise leping ehk stipendiumileping. Lepinguga kohustub vahetusüliõpilane õppima väliskõrgkoolis lepingus fikseeritud perioodi jooksul, sooritama õppelepingus kokku lepitud õppetöö ning esitama sealsete õpingute lõppedes koduülikoolile aruandluse; lepingus on fikseeritud ka stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise korral on ülikoolil õigus nõuda eraldatud stipendiumi tagasimaksmist. Lepingu sõlmimiseks pöördu välisüliõpilastalitusse Erasmuse programmi üldkoordinaatori poole kui oled saanud vastuvõtvalt ülikoolilt ametliku vastuvõtukirja (Letter of Acceptance).

Stipendium

Erasmuse üliõpilasvahetuse stipendium ei kata kõiki välismaal õppimisega seonduvaid kulutusi. Eelkõige on stipendium ette nähtud reisikulude ning erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks. Ülikool kannab stipendiumi sinu pangaarvele vahetult enne õppeperioodi algust (kuni 2 nädalat peale stipendiumilepingu sõlmimist). Elamistoetus on reeglina 340-550 eurot kuus, lisaks ühekordne reisitoetus vastavalt sihtriigile (70-600 eurot). Toetuse suurus määratakse igaks õppeaastaks eraldi, ülikool ei tea konkursi ajal veel täpseid määrasid. NB! Väliskõrgkoolid ei paku tasuta majutust.
Programmis osalevad erivajadustega üliõpilased saavad taotleda täiendavat stipendiumi põhjendatud lisakulude hüvitamiseks.

Partnerkõrgkoolis õppimine

Paljudes väliskõrgkoolides toimuvad enne õppetöö algust sissejuhatavad infopäevad, millle eesmärgiks on aidata välisüliõpilastel kohaneda uues keskkonnas õppimise ja elamisega, tutvustada õppesüsteemi, kohalikku elu-olu jne. Tihti pakutakse võimalust osaleda ka intensiivsetel kohaliku keele kursustel.
Välismaale õppima minnes tuleb reeglina toatleda ka välisriigi elamisõigus. Täpsemat informatsiooni oskab anda vastuvõttev kõrgkool.

Võimalikele üleskerkivatele küsimustele aitab vastuseid leida spetsiaalne käsiraamat välisüliõpilastele (The Guide for International Students/Getting started at...vmt), mida paljud kõrgkoolid välja annavad (paberkandjal või elektrooniliselt). Õppetööga seotud probleeme aitab lahendada partnerülikooli Erasmuse üldkoordinaator või vastava eriala Erasmuse koordinaator.

Kui sul tekib välismaal probleeme, mille lahendamisega sa ise toime ei tule ja ka kohapealt vajalikku abi ei saa, siis võid alati pöörduda TÜ välisüliõpilastalituse poole (erasmus [ät] ut [dot] ee).

Tagasi Tartu Ülikoolis

Peale välisõpingute lõppu (1 kuu jooksul lepingu lõppemisest) tuleb esitada välisüliõpilastalitusse:

  • tõend õppetulemuste kohta (Transcript of Records - koopia);
  • kinnitus õppimise kohta partnerkõrgkoolis, kus on fikseeritud kuupäevaliselt sinu õppeperioodi pikkus (originaal);
  • õpingute aruanne (elektrooniline - küsi linki kirjutades erasmus [ät] ut [dot] ee).

Väliskõrgkoolis sooritatud õppetulemuste ülekandmine

Välismaal sooritatud õppeainete arvestamiseks oma õppekava täitmisel TÜ-s tuleb  õppetulemuste tõend esitada ka dekanaati/kolledži kantseleisse, kus on ootel enne välisõpingute algust tehtud õppeplaan ja õppeainete arvestamise otsus. Õppetulemuste esitamine ülekandmiseks ja nende kajastamine vastava õppeastme diplomilisal (akadeemiline õiend) on üks oluline üliõpilasvahetuses osalemise tingimus.