Erasmuse programmiga vahetusüliõpilaseks
Erasmuse programm
Üliõpilasvahetuse tingimused
Vahetusüliõpilaseks kandideerimine
Asjaajamine partnerkõrgkooliga
Õppeplaani koostamine
Stipendium
Praktilised küsimused välismaale minnes
Tagasi Tartu Ülikoolis
Alates 1999. aastast on Tartu Ülikool (EE TARTU02) osalenud Euroopa Liidu Lifelong Learning Programme/LLP (endise nimega Socrates) programmi kõrghariduse allprogrammis Erasmus, mille raames on ülikooli akadeemilised üksused sõlminud ligikaudu 700 üliõpilasvahetuse kokkulepet ülikoolidega üle Euroopa.
Üldised üliõpilasvahetuse tingimused:
- üliõpilane peab olema immatrikuleeritud Tartu Ülikoolis;
- üliõpilane peab enne välisõpinguid olema läbinud esimese õpinguaasta;
- üliõpilane peab olema kogu välisõpingute perioodi TÜ üliõpilane;
- Erasmuse programmi raames saab välismaal õppida vaid üks kord, lisaks on üliõpilasel võimalus taotleda toetust praktika sooritamiseks Erasmuse programmis osalevas riigis;
- kohustuslik on sooritada välisülikoolis vähemalt 12 EAP-d semestris, läbida õppekavas ette nähtud praktika (vt praktikatoetus) või teha teadustööd (magistri- ja doktoriõppe üliõpilased) ja taotleda nende arvestamist TÜ õppekavas;
- üliõpilase õppeperioodi välismaal tunnustatakse kui osa Tartu Ülikooli õppekavast;
- õpinguaja pikkus partnerülikoolis võib kesta 3 kuust kuni ühe õppeaastani (toetus reeglina üheks semestriks);
- vastuvõttev ülikool ei või nõuda vahetusüliõpilaselt õppemaksu ega mingeid lisamakse (kursuse-, registreerimise-, eksami- ja laboratooriumi kasutamistasud). Üliõpilaselt võib võtta väiketasusid näit. kindlustuse, üliõpilasliitude, õppematerjalide (fotokoopiad, laboratooriumis vajalikud vahendid jne) eest võrdsetel alustel kohalike üliõpilastega;
- üliõpilane peab enne välisõpinguid sõlmima õppelepingu ja esitama selle dekanaati/kolledžisse välismaal õppijaks arvamiseks;
- riigieelarvevälisel õppekohal õppiv üliõpilane maksab välisõpingute ajal Tartu Ülikoolile 30% õppeteenustasust;
- riikliku õppetoetuse maksmine välisülikoolis õppivale üliõpilastele jätkub, juhul kui teaduskond/kolledž ei otsusta teisiti;
- riikliku õppelaenu väljamaksmine välisülikoolis õppivale üliõpilasele jätkub.
Igal õppeaastal kuulutatakse veebruaris välja konkurss Erasmuse vahetusüliõpilaseks saamiseks. Konkursist teavitatakse üliõpilasi tudengiinfo listi, ut.grant-listi, www.ut.ee/valismaa ja www.facebook.com/utvalismaale kaudu.
Kui soovid kasutada võimalust õppida Erasmuse programmi raames välismaal, siis kõigepealt tuleb sul järele uurida, kas sinu teaduskond/kolledž on sõlminud sinu eriala jaoks üliõpilasvahetuse lepingu mõne väliskõrgkooliga. Üliõpilasvahetuse lepingupartnerite nimekirja leiad siit. Huvipakkuva väliskõrgkooli kodulehte uurides ja vajadusel nendega eelnevalt suheldes tuleks endale selgeks teha, kas väliskõrgkoolis õpetatakse sulle huvipakkuvaid erialaseid õppeaineid sulle sobivas õppeastmes ja võõrkeeles. Sarnaselt Tartu Ülikoolile on ka enamikes väliskõrgkoolides pakutavate võõrkeelsete õppeainete hulk erialati erinev, paljusid erialasid saab õppida vaid kohalikus keeles või on võõrkeelsete kursuste maht väga väike. Sellesisulist iga-aastaselt muutuvat informatsiooni ei vahenda kodukõrgkool.
Üliõpilaste väljavalimise eest vastutavad programmis osalevad akadeemilised üksused (teaduskond, kolledž, instituut, osakond või õppetool - sõltuvalt erialast). Seega on konkreetsed kandideerimise tingimused paika pandud igas üksuses eraldi. Kõigis programmis osalevates akadeemilistes üksustes on oma Erasmuse koordinaator, kes oskab anda vajalikku informatsiooni Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse kohta ja selgitab, kuidas toimub kandidaatide väljavalimise protseduur vastavas allüksuses.
Kandideerida saab vaid oma eriala või sellega lähedalt soetud eriala ning kõrvaleriala partnerkõrgkoolidesse. Ka kõrvaleriala või lähedalt seotud eriala kaudu kandideerides tuleks eelnevalt vastava akadeemilise üksuse koordinaatoriga nõu pidada, sest väliskõrgkool võib eeldada rohkem kui vaid mooduli jagu eelnevat haridust antud erialal. Kandideerimisavalduses võib märkida kuni 2 kõrgkooli (1. ja 2. eelistus).
Kandideerimiseks tuleb vastava akadeemilise üksuse Erasmuse koordinaatorile esitada:
- üliõpilasvahetuse avaldus;
- motivatsioonikiri (1-2 lk, miks soovid just selles kõrgkoolis õppida);
- tõend õppetulemuste kohta (koos keskmise hindega, küsida dekanaadist/kolledžist), magistrantidel/doktorantidel ka eelmise õppeastme akadeemiline õiend;
- tõend selle võõrkeele oskuse kohta, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis (kõik rahvusvahelised või Eestis sooritatud testid, sh TÜ Keelekeskuse test -http://www.fl.ut.ee/ke; või tõend võõrkeele kursuse läbimise kohta, kus märgitud ka saavutatud keeletase; NB! Riigieksami tulemus ei ole piisav tõend!);
- CV.
Tähtaeg 2012/2013. õppeaastaks on 15. märts 2012.
Üldjuhul eeldatakse nimetatud dokumentide esitamist eesti keeles, kuid vastava akadeemilise üksuse Erasmuse koordinaatoril on õigus lisaks küsida täiendavaid dokumente ning määrata, mis keeles motivatsioonikiri peab olema esitatud. Nt itaalia filoloogia koordinaatorile tuleb motivatsioonikiri kirjutada itaalia keeles. Soovitav on keeletõend esitada koheselt inglise keeles, kuna hiljem võib seda küsida ka väliskõrgkool. Kandideerimisdokumendid peavad olema paberkandjal ja allkirjastatud.
Kandidaatide väljavalimisel arvestatakse muuhulgas õpingutulemusi, motiveeritust, vastava võõrkeele oskust, välisõpingute seotust õppekavaga jms. Võõrkeele puhul tuleb arvestada, et tase võimaldaks tulemuslikult erialases õppetöös osaleda.
Üldiste Erasmuse programmi ja üliõpilasvahetuse konkursiga seotud küsimustega pöörduda välisüliõpilastalitusse ülikooli peahoones, ruum 104:
Jaanika Haljasmäe
Erasmuse programmiüldkoordinaator
välisüliõpilastalitus, Ülikooli 18-104, Tartu 50090
vastuvõtuaeg E-N, kell 13.00-16.00
Tel: 7375 151
E-mail: erasmus [ät] ut [dot] ee
Mida teha enne välismaale õppima asumist?
Asjaajamine partnerkõrgkooliga
Kui akadeemilised üksused on otsuse teinud, edastavad nad välja valitud üliõpilaste dokumendid Erasmuse üldkoordinaatorile välisüliõpilastalituses. Kui kogu nimekiri koos, võtab üldkoordinaator üliõpilastega ühendust. Valituks mitteosutunutele annab otsusest teada akadeemiline üksus. Programmile valitud üliõpilased saavad üldise informatsiooni järgmistest sammudest.
Kui sind on TÜ poolt valitud Erasmuse vahetusüliõpilaseks, siis vii kiirelt ennast kurssi partnerülikooli vastuvõtutingimustega, kuna lõpliku otsuse teevad just nemad. Esialgset infot vastuvõtutingimuste ja tähtaegade kohta on võimalik saada partnerülikooli koduleheküljelt internetis. Osad kõrgkoolid on saatnud tutvustavaid materjale kas teaduskondadesse/kolledžitesse või välisüliõpilastalitusesse. NB! Osade väliskõrgkoolide tähtajad on juba märtsi lõpus või aprilli alguses!
Kasuks tuleb ka suhtlemine partnerkõrgkooliga, info saamiseks võib võtta e-posti teel ühendust sealse Erasmuse koordinaatorile. Tutvusta ennast kui Tartu Ülikooli vastava teaduskonna Erasmuse programmi vahetusüliõpilast. Võib juhtuda, et mõned koolid aktsepteerivad ainult Tartu Ülikooli poolset ametlikku pöördumist. Ülikool omalt poolt saadab vastuvõtvatele kõrgkoolidele välja valitud üliõplaste nimed ja kontaktid. Siiski mitte kõik kõrgkoolid ei võta seepeale meie üliõpilastega ise ühendust. NB! Ülikoolid on oma kodulehtedele pannud info üles selleks, et vahetusüliõpilaseks pürgijad sellega tutvuks. Enne küsimustega pöördumist tuleb kindlasti endal üritada kogu vajalikku informatsiooni leida.
Tasub teada, et ülikoolide vastuvõtutingimused on väga erinevad. Lisaks avaldusele võidakse nõuda tõendit õppetulemuste kohta, keeleoskuse tõendit,õppelepingut (Learning Agreement), tervisekindlustust, garantiikirja rahastamise kohta jne. Koos vastuvõtudokumentidega saadetakse sulle tavaliselt informatsiooni ka selle kohta, milliseid dokumente nõutakse riiki sissesõidul (nt Türgi). Kui mitte, siis tuleks seda ise välisministeeriumi kodulehelt uurida.
NB! Pea kinni vastuvõtudokumentide esitamise tähtaegadest, mis võivad vastavalt riigi õppekorraldussüsteemile oluliselt erineda. Juhul kui sa jääd vastuvõtudokumentide saatmisega hiljaks, jäetakse sinu avaldus rahuldamata.
Õppeplaan, õppeleping ja välismaal õppijaks registreerimine
Enne välismaale õppima minemist tuleb Sul taotleda välisülikoolis võetavate ainekursuste arvestamist ja registreerida ennast välismaal õppijaks.
Erasmuse stipendiumileping
Enne välismaale minemist tuleb sõlmida Tartu Ülikooliga Erasmus programmis osalemise leping ehk stipendiumileping. Lepingus kohustub vahetusüliõpilane õppima väliskõrgkoolis lepingus fikseeritud õppeperioodi jooksul ning esitama sealsete õpingute lõppedes koduülikoolile aruandluse, lepingus on fikseeritud ka stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused. Erasmus stipendiumileping sõlmitakse TÜ õppeosakonna juhatajaja üliõpilase vahel. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise korral on ülikoolil õigus nõuda eraldatud stipendiumi tagasimaksmist.
Lepingu sõlmimiseks pöörduda välisüliõpilastalitusse Erasmuse programmi üldkoordinaatori poole kui oled saanud vastuvõtvalt ülikoolilt ametliku vastuvõtukirja.
Stipendium
Erasmuse üliõpilasvahetuse stipendium ei kata kõiki välismaal õppimisega seonduvaid kulutusi. Eelkõige on stipendium ette nähtud reisikulude ning erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks. Ülikool kannab stipendiumi sinu pangaarvele vahetult enne õppeperioodi algust (kuni 2 nädalat peale stipendiumilepingu sõlmimist). Elamistoetus on 320-450 eurot kuus, lisaks ühekordne reisitoetus vastavalt sihtriigile (64 kuni 639 eurot). Toetuse suurus määratakse igaks õppeaastaks eraldi, ülikool ei tea veel konkursi ajal täpset määra. NB! Väliskõrgkoolid ei paku tasuta majutust.
Välismaale õppima minnes tuleb reeglina toatleda välisriigi elamisõigus.
Partnerkõrgkoolis
Reeglina soovitab väliskõrgkool üliõpilasel jõuda kohale veidi enne õpingute algust. Tavaliselt nädal või paar päeva enne õppetöö algust toimub sissejuhatav orientatsiooninädal välisüliõpilastele, mille eesmärgiks on aidata välisüliõpilastel kohaneda välismaal õppimise ja elamisega, tutvustada kohalikku elu-olu jne.
Paljudele probleemidele aitab vastuseid leida ülikooli poolt välja antud välisüliõpilaste käsiraamat (The Guide for International Students/Getting started at..vmt). Reeglina võib käsiraamatus leida kõikvõimalikku informatsiooni selle kohta, kuidas võõral maal hakkama saada. Nii võib sealt leida juhendeid selle kohta, kuidas jõuda vajalikke õppehooneteni või millised söögikohad linnas on üliõpilastele eriti soodsad jne. Paljudel kõrgkoolidel on viidatud infomaterjal kättesaadav digitaalselt.
Õppetööga seotud probleeme aitab lahendada partnerülikooli Erasmuse üldkoordinaator või vastava eriala Erasmuse koordinaator.
Kui sul tekib välismaal probleeme, mille lahendamisega sa ise toime ei tule ja ka kohapealt vajalikku abi ei saa, siis võid alati pöörduda TÜ välisüliõpilastalitusse (erasmus [ät] ut [dot] ee).
Tagasi Tartu Ülikoolis
Peale välisõpingute lõppu (1 kuu jooksul lepingu lõppemisest) tuleb esitada välisüliõpilastalitusse:
- tõend õppetulemuste kohta (Transcript of Records - koopia);
- kinnitus õppimise kohta partnerkõrgkoolis, kus on fikseeritud kuupäevaliselt sinu õppeperioodi pikkus (originaal);
- õpingute aruanne või praktikaaruanne (e-posti teel).
Väliskõrgkoolis sooritatud õppetulemuste ülekandmine
Välismaal sooritatud õppeainete arvestamiseks oma õppekava täitmisel TÜ-s tuleb esitada õppetulemuste tõend dekanaati/kolledžisse, kus on ootel enne välisõpingute algust tehtud õppeplaan ja õppeainete arvestamise otsus.