AKADEEMILINE TEST
Testi eesmärgiks on hinnata üliõpilaskandidaadi valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiga hinnatakse järgmisi oskusi/teadmisi: loogiline ja matemaatiline mõtlemine, keeleliste väljendusvahendite valdamine, jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info kasutamise oskus ning võõrkeeleoskus. 2012. aasta testi saab täita internetis.
- Kes peavad akadeemilist testi sooritama?
Test on kohustuslik sisseastumiseksam järgmistel õppekavadel:
- ajakirjandus ja kommunikatsioon
- psühholoogia
- riigiteadused
- sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika
Kohustusliku sisseastumiseksamina sooritades peab erialakatsele pääsemiseks olema akadeemilise testi tulemus vähemalt 40 punkti.
- Kes võivad akadeemilist testi sooritada?
Testi väga kõrge tulemus annab võimaluse Tartu Ülikooli õppima asuda eritingimustel. Üliõpilaskandidaadid, kes sooritavad akadeemilise testi vähemalt 80 punktile 100st, on oodatud õppima enda valitud õppekaval. Kandideerides õpetajakoolituse õppekavadele eritingimustel, tuleb üliõpilaskandidaadil siiski sooritada ka kutsesobivuskatse.
- Pane tähele!
- Eritingimusel kandideerimiseks tuleb avaldused esitada enne akadeemilist testi. Pärast akadeemilise testi tulemuse selgumist avaldust esitada või teisele õppekavale ümber tõsta ei saa.
- Akadeemilise testi asemel arvestatakse ka inglise keeles sooritatud SAT-testi tulemust. Tartu Ülikoolis nimetatud testi sooritada pole võimalik.
- Testi oma võimeid!
2012. aasta eestikeelset akadeemilise testi on võimalik täita internetis. Täpsema info leiad sotsiaal- ja haridusteaduskonna kodulehelt.
Akadeemilise testi sisu
Testi eesmärgiks on hinnata üliõpilaskandidaadi valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiga hinnatakse järgmisi oskusi/teadmisi: loogiline ja matemaatiline mõtlemine; keeleliste väljendusvahendite valdamine; jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info kasutamise oskus; võõrkeeleoskus.
Test koosneb mitmest võrdse kaaluga allosast. Testi koondtulemus esitatakse 100-palli süsteemis. Test on kirjalik, valikvastustega, ja selle sooritamiseks on planeeritud aega kuni kolm tundi. Testi saab sooritada nii eesti kui ka vene keeles.
Testi tulemust ei hinnata toorpunktides vaid normaaljaotuse alusel. Konkreetse aasta testi parim sooritaja saab 100 punkti.
Testi osad
1. Tabelid, diagrammid, joonised.
Hinnatakse oskust kasutada ja mõista tabelites ja joonistel esitatud informatsiooni. Ülesannetes kasutatavad materjalid on reeglina võetud eesti ajakirjandusest, õpikutest, populaarteaduslikest raamatutest, statistikakogumikest.
2. Andmete piisavus.
Ülesanded nõuavad informatsiooni loogilise analüüsi oskust. Esitatakse küsimus, mida pole võimalik lahendada esitatud alginformatsiooni alusel. Seejärel antakse veel kaks täiendavat infokildu. Vastajal tuleb otsustada, kas antud lisainformatsioon on piisav esitatud küsimusele vastamiseks. Ülesanded ei nõua detailset arvutamist.
3. Matemaatika.
Peast arvutatavad aritmeetika- ja hulgatehetega ülesanded. Tüüpülesanne: üldhariduskooli matemaatikakursuse sõnaline ülesanne.
4. Võõrkeel.
Hinnatakse võõrkeeleoskust (inglise või saksa keel). Test koosneb paarist võõrkeelsest ligikaudu leheküljepikkusest tekstist, mille kohta esitatakse küsimusi. Tekstid on võetud võõrkeelsest populaarteaduslikust kirjandusest või ajakirjandusest.
5. Sõnavara.
Hinnatakse emakeelse sõnavara valdamist (eesti või vene keel).
Tüüpülesandeks on sõnade samasuse, vastandlikkuse või analoogia hindamine tähenduse alusel.
6. Teksti mõistmine.
Hinnatakse emakeelse (eesti või vene keel) keeruka teksti mõistmist. Esitatakse kaks 1–2 lk pikkust teadusteksti. Iga teksti sisu ja ideestiku kohta esitatakse 5 küsimust.
7. Ruumiline mõtlemine.
Hinnatakse ruumilise ja tasapinnalise ettekujutuse oskust.
Ülesanded on seotud pinna- ja ruumilaotustega, seaduspärasustega kujundite jadades.