Ajakirjandus ja kommunikatsioon
Bakalaureuseõpe, nominaalne õppeaeg 3 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: sotsiaalteaduse bakalaureus
Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS)
Vastuvõtutingimused
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| akadeemiline test* | 40% |
| erialakatse | 60% |
* Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada SAT-testi tulemusega.
Konkursipunktid saad välja arvutada ise või kasutada kalkulaatorit.
Tasuta õpe ja õppekulude hüvitamine
Õpinguid saab alustada tasuta, kui valitakse täiskoormusega õpe ning kui üliõpilasele ei kehti varasematest kõrgharidusõpingutest tulenevat piirangut. Alates teisest semestrist tuleb hakata õppetasu maksma juhul, kui üliõpilane ei täida eelmiste semestrite kohustuslikku õppemahtu.
Õpingute eest tuleb tasuma hakata, kui valitakse osakoormusega õpe või kui üliõpilasele kehtib varasematest kõrgharidusõpingutest tulenev tasuta õppimise piirang.
Loe lähemalt õppekulude hüvitamise kohta.
Erialakatse
Eksam toimub
kirjalik osa: 12. juuli 2013, kl 10-12 või kl 14-16 Lossi 36-215, Tartu
vestlus: 14.-15. juuli 2013 kl 10-20 Lossi 36-202, 203 ja 227, Tartu
NB! Erialakatsetele pääsevad kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus on vähemalt 40 punkti.
Erialakatse eesmärk on hinnata üliõpilaskandidaadi motiveeritust ja sobivust bakalaureuseõppeks ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Eksam koosneb kahest osast, kirjalikust ja suulisest.
1. Kirjalik osa seisneb küsimustiku täitmises, millest pooled on faktiküsimused kandidaatide senise haridustee, elu- ja töökogemuse, erialavaliku motiivide, huvide ja teadmiste selgitamiseks. Pooled küsimustest seisnevad Eesti ajakirjanduses ja suhtekorralduses toimuva, samuti oma eelistuste analüüsimises. Üheks küsimustiku osaks on informeerituse test, mis sisaldab küsimusi ajaloost, geograafiast, poliitikast ja kultuurist. Küsimustikule vastamiseks antakse aega 2 tundi. Abivahendite kasutamine ei ole lubatud.
2. Eksami suuline osa kujutab endast vestlust 6- kuni 8-liikmelise vastuvõtukomisjoniga, mis põhiosas puudutab neidsamu teemasid kui kirjalik töö, täiendab ja täpsustab antud vastuseid. Ligikaudu 20-minutiline vestlus on suunatud sellele, et selgitada:
- kandidaadi erialast motivatsiooni;
- informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest (poliitikas, majanduses, sotsiaalvaldkonnas, kultuuris);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
- erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, aga näiteks ka toimetulekut pingelises olukorras ja eetilist tundlikkust).
Eksamil võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi, neid võib vastuvõtukomisjonile esitada koos teiste sisseastumisdokumentidega.
Eksamiks ettevalmistumisel tuleks tutvuda üldkättesaadava eestikeelse kirjandusega ajakirjanduse ja suhtekorralduse alal, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koduleheküljega http://aki.ut.ee, regulaarselt jälgida Eesti peamisi meediakanaleid.
Hindamine
Nii eksami kirjalikku kui ka suulist osa hinnatakse kolmest põhikriteeriumist lähtudes: motiveeritus, erialased eeldused, üldine ja erialane informeeritus.
Eksamitulemust hinnatakse 100 punkti süsteemis, hinne kujuneb järgmiselt:
Kirjalik osa max 30 punkti, sealhulgas:
- üldise informeerituse test max 10 p
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal max 5 p
- erialane informeeritus max 5 p
- analüüsi- ja üldistusoskus max 5 p
- kirjalik väljendusoskus max 5 p
Suuline osa max 70 punkti punkti, sealhulgas
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal max 15 p
- üldine ja erialane informeeritus max 15 p
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus max 20 p
- erialased eeldused (näiteks väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) max 20 p
Komisjonile esitatud ajakirjanduslike tööde eest on võimalik saada kuni 5 lisapunkti.
Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.