Klassikaline filoloogia

Eksam toimub
kirjalik: 09.07.2013 kl 12.00 Ülikooli 17-209, Tartu
suuline: 10.07.2013 kl 10.00 Ülikooli 17-414, Tartu

Sisseastumiseksam klassikalise filoloogia erialale koosneb kirjalikust testist ja  intervjuust. Klassikaline filoloogia on eriala, mis keskendub antiikaja kirjandusele ja keeltele, milles seda kirjandust loodi, s.o ladina ja kreeka keel. Sisseastumiseksamil ei eeldata, et ollakse varem neid keeli õppinud - eelduseks eriala valimisel on huvi keelte vastu.

Kirjalik test on koostatud eesmärgiga näidata teadmisi eesti keele tundmises ning üldisi teadmisi kirjanduses ja kultuuris. Keeleküsimused pööravad tähelepanu keele ülesehitusest arusaamisele: ülesanded hõlmavad vormi- ja lauseõpetust, leksikat, sõnamoodustust ning stilistikat (millistest osadest koosneb sõna, millistest lause jne). Keeleülesannete puhul on vaja teha loogilisi otsustusi: millist tähendust kannavad sõnaosad (nt. käändelõpud, ajatunnused jne.). Teine pool testist sisaldab kirjanduse ja kultuuriloo alaseid küsimusi, milles gümnaasiumis õpitu ulatuses tuleks kasutada teadmisi antiikajaloost, antiikkirjandusest ja -mütoloogiast. Oleks vaja tunda kirjandusteksti analüüsis kasutatavaid põhimõisteid (nt. sünonüüm, epiteet jne.). Põhiosa testist sisaldab küsimusi, kus tuleb kasutada valikvastuseid või lünkade täitmist. Test peaks andma ülevaate huvidest ja teadmistest humanitaarvaldkonnas.

Kirjaliku testi sooritamiseks on aega 120 minutit.

Suuline osa eksamist toimub intervjuu vormis. Intervjuu teemadeks on:
-  Euroopa kultuuriloo küsimused, loetud raamatud, teater, filmid jm kultuuriga seotud teemad. See osa vestlusest peaks näitama kandidaadi lugemis- ja kultuurihuvi ning üldist erudeeritust.
-  Kandidaadi varasemad gümnaasiumiõpingud: millised õppeained on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukam olnud; kas ja millisel teemal on ta uurimistöid või referaate kirjutanud või ettekannetega esinenud; millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid. Kas kandidaat on osalenud olümpiaadidel või muudel õpilaskonkurssidel, millistel erialadel, milliste tulemustega. Eesmärgiks on välja selgitada kandidaadi erialased tulevikuperspektiivid, muuhulgas huvi ja valmisolek õpetajaametiks, motiveeritus teadustööks.

Kogu intervjuu  käigus hinnatakse suulise eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust. Kandidaadi sobivust hinnatakse selle põhjal, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada. Hinnatakse motiveerituse veenvat ülesnäitamist, oskust kriitiliselt kommenteerida oma varasemat õppimis- ja kultuurikogemust. Intervjuu  kestab 15-20 minutit.

Nii sisseastumiseksami kirjalik kui ka suuline test sooritatakse eesti keeles.

Sisseastumiseksamil on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Sisseastumiseksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.