Klassiõpetaja
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava
Nominaalne õppeaeg 5 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: haridusteaduse magister (klassiõpetaja)
Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS)
Vastuvõtutingimused
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| emakeele riigieksam | 30% |
| võõrkeele riigieksam | 20% |
| kutsesobivuskatse | 50% |
Konkursipunktid saad välja arvutada ise või kasutada kalkulaatorit.
Tegemist on õpetajakoolituse õppekavaga - eritingimustel vastuvõtuks tuleb sooritada kutsesobivuskatse.
Tasuta õpe ja õppekulude hüvitamine
Õpinguid saab alustada tasuta, kui valitakse täiskoormusega õpe ning kui üliõpilasele ei kehti varasematest kõrgharidusõpingutest tulenevat piirangut. Alates teisest semestrist tuleb hakata õppetasu maksma juhul, kui üliõpilane ei täida eelmiste semestrite kohustuslikku õppemahtu.
Õpingute eest tuleb tasuma hakata, kui valitakse osakoormusega õpe või kui üliõpilasele kehtib varasematest kõrgharidusõpingutest tulenev tasuta õppimise piirang.
Loe lähemalt õppekulude hüvitamise kohta.
Klassiõpetaja õppekava kutsesobivuskatse
Kutsesobivuskatse toimub: 11. ja 12. juuli 2013 algusega kl 9 Salme 1a–203, 204, 209, Tartu.
Kutsesobivuskatse ülesehitus
Kutsesobivuskatse koosneb kahest osast:
1) testist;
2) kutsesobivusintervjuust.
Kõigepealt sooritatakse test, mis kestab 45 minutit.
Seejärel toimub kutsesobivusintervjuu rühmatöö vormis (4–5 kandidaati rühmas).
Test
Testi eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi matemaatilise ja loogilise mõtlemise oskus ning tekstülesannete mõistmise oskus. Test sisaldab mõtlemisülesandeid, lihtsamaid aritmeetika tekstülesandeid ning arvutamisülesandeid. Hinnatakse üliõpilaskandidaadi loogilist ja matemaatilist mõtlemist ning arvutamisoskust.
Testi hindamiskriteeriumid:
• matemaatilise ja loogilise mõtlemise oskus;
• teksti mõistmise oskus.
Kutsesobivusintervjuu eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi
• sobivus erialale;
• motivatsioon valitud erialal õppimiseks;
• arutlus- ja järeldusoskus;
• rühmatööoskus;
• eneseväljendusoskus.
Kutsesobivusintervjuu käik
Kutsesobivusintervjuu alguses toimub kandidaatide vabas vormis individuaalne enesetutvustus (1–2 min). Enesetutvustusele ja komisjoni liikmete küsimustele üliõpilaskandidaadi motivatsiooni kohta järgneb rühmatöö. Rühm saab lugemiseks ühe lõigu haridusteemalisest tekstist. Ettevalmistusaja jooksul (1–2 min) tuleb rühmal leida tekstist üles probleem ja see sõnastada. Seejärel arutleb rühm probleemi üle laiemalt ning teeb arutelust kokkuvõtte.
Kutsesobivusintervjuu temaatika
1. Eesti haridussüsteemi hetkeseis, probleemid ja suundumused.
2. Õpetaja roll ja õpetaja väärtustamine ühiskonnas.
3. Õpilane muutuvas ajas.
4. Lapse kasvatamise tasandid: riik, kool, lasteaed, kodu.
Kutsesobivusintervjuu hindamiskriteeriumid
• Sobivus erialale (orienteerumine Eesti hariduselus ja pedagoogikat puudutavates probleemides).
• Motiveeritus (oskus põhjendada oma eeldusi ja soovi saada õpetajaks).
• Arutlus- ja järeldusoskus (probleemi sõnastamine, olulise väljatoomine, arvamuse argumenteeritud põhjendamine, asjakohase kokkuvõtte tegemine).
• Meeskonnatöö oskus (kuulamisoskus, arutlemisoskus, panustamine rühmatöösse, orienteeritus ülesandele).
• Eneseväljendusoskus (väljenduse täpsus, soravus ja sisukus).
Hinde kujunemine
Testi puhul on iga ülesande eest näidatud punktide arv ning testi eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti.
Iga komisjoniliige hindab kutsesobivusintervjuud viie kriteeriumi alusel, koondtulemus kutsesobivusintervjuu eest arvutatakse üleüldise keskmise alusel. Iga kriteeriumi hinnatakse maksimaalselt 10 punktiga. Kutsesobivusintervjuu eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti.
Kutsesobivuskatse koondtulemus antakse 100-punktisüsteemis. Kutsesobivuskatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.
Soovitatav kirjandus
Õpetaja kutse-eetika
Õpetaja kutsestandard
Eesti õpetajahariduse strateegia 2009–2013
Haridusalased artiklid perioodikas