Rahvuslik ehitus

Erialakatse toimub: 09.-11. juulil 2013 algusega kell 9.00 Soomaal, Karuskosel.

Sisseastumiseksami eesmärgiks on hinnata kandidaatide eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja -tööks. Erialale sisseastujailt eeldatakse austust ja huvi käsitöö ning etnilise pärandi vastu ning erialast mõtlemisvõimet. Kasuks tulevad varem omandatud käsitööoskused ja -kogemused.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-pallisel skaalal. Eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 punkti.

Eksam koosneb neljast osast.

1.  Essees avab üliõpilaskandidaat erialaga seotud tulevikukavatsusi ja erialavaliku motiive, näitab orienteerumist tulevase eriala sisus ja probleemides: mis on rahvakultuur, mis on rahvapärane/rahvuslik ehitus, selle tähtsus, tähendus ja väljavaated tänapäeval ja tulevikus, isiklikud kokkupuuted valitud eriala ja pärimuskultuuriga, nägemus iseenese tööst ja missioonist valdkonna professionaalina. Kestus 2 tundi.

Hinnatakse kirjaliku eneseväljenduse taset, iseseisvat analüütilist mõtlemist, orienteerumist erialateemades (osakaal hindest 25 p).

2.  Visandamisülesanne on rakenduslikku laadi, selle raames kavandatakse puutöö katsel valmiv ese. Eesmärgiks on selgitada sisseastuja teadmisi ainelisest rahvapärandist, esteetilist ja funktsionaalset mõtlemisvõimet ja tehnilist taipu. Kestus 2 tundi.

Hinnatakse loovat ja funktsionaalset mõtlemist, rahvuslikku vormitunnetust, terviku taju, kavandite esteetilist taset ja vormistust (osakaal hindest 25 p).

3.  Puutöö katse toimub looduslähedases keskkonnas, kus on võimalik kasutada kohapeal leiduvaid looduslikke ehitusmaterjale (eelkõige töötlemata puitu ja vähesel määral kinnitusvahendeid) ning tavalisemaid tööriistu. Katsete sisuks on omal valikul mõne lihtsama eseme, konstruktsiooni või selle osa teostamine kuue tunni jooksul (soovitatavalt visandamiskatse käigus valminud eskiisi(de) põhjal). Kestus 6 tundi.

Hinnatakse idee algupärasust ja toimivust, töö tulemuse lõppkvaliteeti, töökoha organiseerimise ja töövõtete ratsionaalsust ning ohutust, võimet hinnata tööks kuluvat aega ja oma võimeid (töö peab olema ettenähtud ajaks esitlus- ja kasutuskõlblik!) (osakaal hindest 25 p).

4.  Vestlus vastuvõtukomisjoniga. Kestus ca 10 minutit kandidaadi kohta. Vestluse eesmärgiks on kandidaatidega tutvuda ning hinnata nende eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja -tööks.
Intervjuu käigus kandidaadile esitatavad küsimused võivad olla:
-  tuletatud esseest, ankeedist ja ülesannetest;
-  tuletatud kandidaadi isiklikust tulevikunägemusest (ankeedi ja essee põhjal);
-  seotud varasemate õpingute ja töökogemustega;
-  erialaõpingute motivatsiooni kohta;
-  erialaga seotud teadmiste kohta (lugemus, kokkupuuted erialase tegevusega);
-  seotud erialal toimuvate oluliste arutelude ja arengutega.

Vestlusel hinnatakse kandidaadi motiveeritust, küpsust ja perspektiivi õppimiseks ja tööks antud erialal; arutlus- ja eneseväljendusoskust; orienteerumist erialal toimuvates tähtsamates aruteludes ja arengutes (25 p).

Kaasa võtta
Soovitatav on kaasa võtta joonistusi, fotosid jms enda teostatud töödest, käsitööesemeist vms ning õpetajate ja/või tööandjate soovitusi (esitada saabumisel dokumentide kontrolli ajal ning kommenteerida intervjuu käigus). Puutöökatse sujuvuse huvides soovitav kaasa võtta ka isiklikke lemmiktööriistu omal valikul (töövahendeid on ka kohapeal). Nimetatu  ei ole kohustuslik ega määrav hinnangu andmisel.
Vajalikud kirjutusvahendid ning ilmastikukindel ja tööks sobilik riietus!

Erialakatseks ettevalmistumisel on abiks:
Tartu Ülikooli kodulehekülg (http://www.ut.ee/)
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kodulehekülg (http://www.kultuur.ut.ee/)

Soovituslik kirjandus ja viited:
Eesti Puitmajaliit. http://www.woodhouse.ee/
Eesti Vabaõhumuuseum. http://www.evm.ee/
Free Log Home Information. http://www.logconstructionmanual.com/
Habicht, T. 1977. Rahvapärane arhitektuur. Tallinn: Kunst
MTÜ Vanaajamaja. www.vanaajamaja.ee
Metslang, J. (koostaja), 2012. Vana maamaja. Käsiraamat. Tallinn: Tammeraamat.
Palkmaja ehitamine. 1999. Tallinn: Ehitame, 131 lk.  Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
Pärdi, H. 2005. 2007, 2009. Eesti taluhäärberid I−III. Tallinn: Tänapäev.
Põllu, K. 2004. Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa.
Relve, H. 1998. Puude juurde: puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Tallinn: Eesti Loodusfoto.
Ränk, G. 1939. Saaremaa taluehitised. Etnograafiline uurimus I. Ehitiste üksikosad, elamu ja kõrvalhooned, mis osalt täidavad elamu ülesandeid. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.
Soome Palgipärandikeskus / Hirspek OY. http://www.hirspek.fi/
Tihase, K. 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst.
Uus, A., Lõbu, R. 2007. Soovitused käsitööna palkmaja ehituseks. Käsiraamat. palkmajaehitajale ja -huvilisele. MTÜ Vanaajamaja.
Viires, A. s.a. Eesti rahvapärane puutööndus: ajalooline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut.
Vuolle-Apiala, R. 2001. Palk ehituses. Tallinn: Ehitame