Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Magistriõpe, nominaalne õppeaeg 2 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: haridusteaduse magister
Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS)
Eeldusained ja vastuvõtutingimused
Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning sooritatud peab olema 60 EAP mahus eeldusaineid TÜ ajaloo bakalaureuseõppekavast (ajaloo alusmoodul, Eesti- ja üldajaloo suunamoodul, 12 EAP valikaineid) või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides.
Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist:
- Tartu Ülikool: ajalugu, haridusteadus (humanitaarained) ajaloo eriala
- Tallinna Ülikool: ajalugu
VASTUVÕTT
Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.
Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60,0.
| Vastuvõtutingimus | Osakaal |
| kutsesobivuskatse | 50% |
| eelmise õppeastme keskmine hinne | 25% |
| lõputöö hinne | 25% |
Võrdsete punktide korral eelistatakse üliõpilaskandidaati, kelle lõputöö hinne on parem.
Tegemist on õpetajakoolituse õppekavaga - eritingimustel vastuvõtuks tuleb sooritada kutsesobivuskatse.
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja õppekava kutsesobivuskatse
Eksam toimub: 12.07.2013 kell 14.00 Lossi 3-426, Tartu
Kutsesobivuskatse eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi motivatsiooni (sh vastavad praktilised ja teoreetilised kogemused ja tulevikuplaanid) ning sobivust (suhtlemis- ja eneseväljendusoskus, pedagoogitööks vajalikud hoiakud ja väärtushinnangud) saada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.
Kandidaatidele kutsesobivuskatse käigus esitatavad küsimused võivad puudutada järgnevaid valdkondi:
• Eesti hariduspoliitika aktuaalsed küsimused (sh ajaloo ainekavaga seotud problemaatika);
• ajaloohuvi ja ajalooalane silmaring;
• ajalooõpetamisega seotud tulevikuplaanid;
• hoiakuid (sh tolerantsus erinevate vaadete ja maailmakäsitluste suhtes) selgitavate näidissituatsioonide analüüs ja lahendused.
Kutsesobivuskatse toimub intervjuu vormis, mille käigus langetatakse üldhinnang. Küsimusi ei eristata tähtsuse järgi. Intervjuul hinnatakse üldist orienteerumist antud küsimuses, oskust probleeme mõista, analüüsida ja võimalikke lahendusteid pakkuda. Kutsesobivuse määratlemisel arvestatakse empaatiavõimet, suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Intervjuul ei kontrollita faktiteadmisi, kuid üliõpilaskandidaadilt eeldatakse oma väidete kinnitamiseks või selgitamiseks õigete andmete esitamist.
Kutsesobivuskatset hinnatakse 100-punktisüsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 50 punkti.